1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/21

(1)

29. augusti 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 1. septembril 2005, teatas Saksamaa komisjonile kavatsusest anda ettevõtjale EverQ GmbH (edaspidi „Sovello”) (2) riigiabi VKE lisatoetuse vormis. Saksamaa saatis komisjonile lisateavet 28. oktoobri 2005. aasta ning 24. jaanuari ja 4. aprilli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samadel kuupäevadel.

(2)

Komisjon kiitis VKE lisatoetuse andmise Sovellole heaks 7. juunil 2006 (K(2006) 2092 (lõplik), riigiabi nr N 426/05) (3).

(3)

Komisjon leidis teist Sovellole ette nähtud riigiabimeedet (riigiabi nr C 21/08 – ex N 864/06) (4) hinnates viiteid sellele, et riigiabi nr N 426/05 kohta tehtud otsus võis põhineda riigiabist teatamise menetluse käigus esitatud puudulikul või ebaõigel teabel.

(4)

17. märtsil 2008 andis komisjon Saksamaale nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (5) artikli 9 kohaselt võimaluse avaldada arvamust komisjoni kavatsuse kohta algatada enne 7. juuni 2006. aasta otsuse võimalikku tühistamist ametlik uurimismenetlus. Saksamaa edastas oma märkused 15. aprilli 2008. aasta kirjadega, mis registreeriti 15. ja 16. aprillil 2008.

(5)

17. juuni 2008. aasta kirjaga (K(2008) 2669 (lõplik)) teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada Sovellole antud VKE lisatoetuse suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(6)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (6). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(7)

Saksamaa edastas oma märkused 10. septembri 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti samal kuupäeval. Saksamaa saatis täiendavad märkused 20. märtsi, 13. mai ja 16. novembri 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samadel kuupäevadel. 2. aprillil ja 13. oktoobril 2009 toimusid kohtumised komisjoni talituste ja Saksamaa esindajate vahel.

(8)

Komisjon ei ole saanud märkusi huvitatud kolmandatelt isikutelt.

(9)

Abi (heakskiidetud abikavade alusel regionaalabi ja teatatud VKE lisatoetust) saanud projekti raames kavandati uue, 30 MWp tootmisvõimsusega rajatise (Sovello 1) ehitamist päikesemoodulite (ProdCom-Code 32.10.52.37) tootmiseks String-Ribbon tehnoloogia (7) abil. Uus rajatis oli Sovello esimene tootmiskoht. Ehitamine algas 2004. aasta detsembris. Tehase nominaaltootmisvõimsus pidi kava kohaselt olema kuni 30 megavatt-peaki (8) ja tehas pidi alustama tööd 31. detsembril 2007. Tegelikult alustas Sovello 1 tootmist juba aprillis 2006.

(10)

Teatatud abi saaja on Sovello. Sovello asutati 2004. aasta detsembris ühisettevõttena, mille omanikud olid Q-Cells SE (9) (edaspidi „Q-Cells”; 24,9 % aktsiatest) ja Ameerika Ühendriikide ettevõtja Evergreen Solar Inc. (edaspidi „Evergreen”; 75,1 % aktsiatest). Kõnealused andmed on pärit Evergreeni ja Q-Cellsi vahel 14. jaanuaril 2005 sõlmitud esialgsest ühisettevõtte raamlepingust (10) (edaspidi „MJVA1”). Vastavalt MJVA1-le omandas Q-Cells enne raamlepingu sõlmimist ettevõtte Topas 107 V.V GmbH, riiulifirma, millest sai Q-Cellsi taganttõukel hiljem Sovello (toona veel EverQ). Riiulifirma nimetati 11. veebruaril 2005 ümber EverQ-ks.

(11)

Evergreen on päikesemoodulite tootja ning talle kuulub String-Ribbon tehnoloogia patent. Q-Cells on maailma suurimaid päikeseelementide tootjaid. Ühisettevõtte Sovello asutamisega oli esialgu kavas testida ühelt poolt Evergreeni String-Ribbon tehnoloogial ja teiselt poolt Q-Cellsi päikeseelementide tootmise ja Saksamaa turul osalemise kogemusel põhineva päikesemoodulite tootmise majanduslikku otstarbekust ning võimaldada seejärel alustada String-Ribbon moodulite tööstuslikku tootmist.

(12)

2005. aasta novembris omandas ettevõtja Renewable Energy Corporation ASA (Norra, edaspidi „REC”) Sovellole räni tarnimise lepingu alusel 15 % osaluse ühisettevõttes, samas kui Evergreen ja Q-Cells vähendasid oma osalust vastavalt 64 %-ni ja 21 %-ni. Kõnealused andmed on pärit Evergreeni, Q-Cellsi ja RECi vahel 25. novembril 2005 sõlmitud teisest ühisettevõtte raamlepingust (edaspidi „MJVA2”). REC on üks maailma suurimatest fotogalvaanikatööstusele ränil põhinevate materjalide tootjatest.

(13)

Riigiabist teatamise ajal oli Q-Cellsil ja RECil ühine osanik – riskikapitaliettevõtja Good Energies Investment BV (edaspidi „Good Energies”). Kõnealusele ettevõtjale kuulus 7. märtsi 2006. aasta seisuga 16 % Q-Cellsi aktsiatest ja 39 % RECi aktsiatest. Saksamaa andmetel ei ühendanud Q-Cellsi, RECi ja Evergreeni muu kui ainult nende osalus Sovellos.

(14)

Alates 19. detsembrist 2006 on nii Evergreenil, Q-Cellsil kui ka RECil Sovellos 33,3 % osalus (see nähtub 29. septembril 2006. aastal MJVA2s tehtud muudatusest).

(15)

5. veebruaril 2007 teatas Q-Cells oma kavatsusest omandada 17,9 % osalus RECis. Samal päeval avalikustas Good Energies pressiteates oma otsuse müüa oma osalus RECis ettevõtjatele Q-Cells ja Orkla ASA (26. veebruar 2007).

(16)

Sovello aktsiate jaotus 2009. aasta kolmanda kvartali seisuga on esitatud järgmisel joonisel:

(17)

Sovello arengut on võimalik jälgida ettevõtja mitmesuguste dokumentide ja osanike otsuste põhjal. Enne MJVA1 sõlmimist kirjutasid Evergreeni ja Q-Cellsi juhatuse esimees alla dokumendile „Projekt Sovello: lepingu põhitingimused” (edaspidi „lepingu põhitingimused”). Kõnealuses dokumendis on sätestatud kahe ettevõtja vahelise võimaliku õigustehingu (String-Ribbon tehnoloogial põhinevate päikeseenergiatoodete arendamise, tootmise ja müügiga tegeleva ühisettevõtte asutamine ja juhtimine) peamised tingimused. Lisaks tuuakse dokumendis esile partnerite teadlikkus asjaolust, et Saksa riigilt toetuse saamiseks peab Q-Cellsi osalus Sovellos olema alla 25 %. Dokumendiga kindlustatakse ka mõlema partneri osalus oluliste otsuste tegemises ning antakse mõista, et Q-Cellsil on oluline roll ühisettevõtte toimimise tagamises.

(18)

Sovello põhikirjaga antakse Q-Cellsile samuti märkimisväärne kaasotsustuspädevus (Sovello järelevalvenõukogusse kuuluvad kaks Evergreeni esindajat ja üks Q-Cellsi esindaja, aga mitmesuguste strateegiliste otsuste puhul on nõutav mõlema partneri poolt järelevalvenõukogu liikmeks nimetatud vähemalt ühe esindaja nõusolek).

(19)

MJVA1 kohaselt on Evergreeni osalus Sovellos 75,1 % ja Q-Cellsi osalus 24,9 %. MJVA1-ga nähakse Q-Cellsile siiski ette ka võimalus oma osalust 50 %-ni suurendada, kui sellega ei kaasne investeerimistoetuste vähenemine. Lisaks sellele on partneritel vastavalt MJVA1-le võimalus sõlmida täiendavaid kokkuleppeid (teenuste, tehnoloogia ja turustamise valdkonnas). Sovello toodetud mooduleid turustas tegelikult (kuni 2009. aasta alguseni) Evergreen, kes kasutas kaubamärki Evergreen.

(20)

MJVA2s on aktsiate jaotus kindlaks määratud järgmiselt: Evergreen 64 %, Q-Cells 21 % ja REC 15 %. MJVA2s kinnitatakse, et Q-Cellsil on võimalik suurendada oma osalust Evergreeni osalusega sama tasemeni ning RECi võimalus suurendada oma osalust 21 %-ni või 33 %-ni sõltub edaspidi sõlmitavatest ränitarnelepingutest.

(21)

Tabelis 1 on antud ülevaade Sovello arengu eri etappidest ning olulistest dokumentidest ja otsustest.

Tabel 1

Sovello areng

(22)

Projekti investeerimiskulude nimiväärtus on kokku 65 699 302 eurot ning sellest summast 60 873 300 euro puhul on täidetud regionaalabi saamise tingimused. Tabelis 2 on esitatud teatatud projekti investeerimiskulude kogusumma jagunemine.

Tabel 2

Projekti kulude jagunemine (summade nimiväärtus)

(23)

Projekti rahastati lisaks taotletud abile omavahenditest ja pangalaenudest. Tabelis 3 on esitatud ülevaade teatatud projekti rahastamisest.

Tabel 3

Projekti rahastamine (summade nimiväärtus)

(24)

Investeeringute tegemise koht on Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Bitterfeldi maakonnas asuv Thalheim, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt toetatav piirkond, ning vastavalt piirkondliku riigiabi andmise juhendile (12) (edaspidi „1998. aasta piirkondliku abi juhend”) ja kuni 2006. aasta lõpuni kehtinud Saksamaa regionaalabi kaardile (13) oli selles piirkonnas abi suurim osatähtsus 35 % brutotoetusekvivalendist.

(25)

Kõnealune abi kujutab endast 15 protsendipunkti suurust VKE lisatoetust, millest on teatatud numbri N 426/05 all vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (14) (edaspidi „VKEde grupierandi määrus”) artikli 4 lõike 3 punkti b alusel tehtud abi heakskiitmise otsusele, ning mida oli kavas Sovellole anda lisaks olemasolevate regionaalabi kavade „Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühiskava – Piirkondliku majandusstruktuuri parandamine” (riigiabi nr N 642/02, (15) edaspidi „ühiskava”) ja „Investeerimistoetuste seadus 2005” (riigiabi nr N 142a/04, (16) edaspidi „investeerimistoetuste seadus”) alusel antavale regionaalabile. VKE lisatoetus vastab 9 130 995 euro suurusele abisummale.

(26)

Vastavalt 1998. aasta piirkondliku abi juhendile võib VKE lisaks piirkondlikule investeerimisabile saada ka lisatoetust (17). Sovellole anti VKE lisatoetust lisaks Saksamaa ühiskava kohaselt õiguspäraselt võimaldatud regionaalabile.

(27)

Ettevõtja VKE-staatust kontrollitakse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) (18) (edaspidi „VKEde määratlemise soovitus”) alusel. Eelkõige uuritakse, kas asjaomane ettevõtja vastab teatavatele nõuetele (töötajate arv, käive, bilansimaht). Staatuse hindamisel võetakse täies ulatuses arvesse seotud ettevõtjate (ettevõtjad, kellel on valitsev mõju tänu sellele, et neile kuulub enamik aktsiaid või hääleõigusi) asjaomaseid andmeid, samas kui partnerettevõtjate (ettevõtjad, kellele kuulub vähemalt 25 % aktsiatest või hääleõigustest) andmeid võetakse arvesse proportsionaalselt.

(28)

Oma otsuses N 426/05 (vt punkt 2) võttis komisjon arvutuste tegemisel arvesse Sovello ja Evergreeni asjaomaseid andmeid, jättis aga arvesse võtmata Q-Cellsi ja RECi andmed, kuna nimetatud kahele ettevõtjale kuulus abist teatamise ajal ja kuni abi heakskiitmise otsuse tegemiseni komisjoni poolt alla 25 % aktsiatest või hääleõigustest. Kõnealuste andmete põhjal järeldas komisjon, et Sovello on VKE, ning kiitis teatatud abi andmise heaks.

(29)

Uus teave, mille komisjon avastas Sovellole mõeldud teise teatatud abi hindamise käigus, on seotud Evergreeni ja Q-Cellsi vahel Sovello asutamiseks sõlmitud MJVA1-ga ning kõnealust teavet komisjonile abi N 426/05 esialgse hindamise ajal ei edastatud. Uus teave andis alust kahtluseks, et ühisettevõtte partnerid hoidsid Q-Cellsi osaluse kunstlikult allpool 25 % (esialgu oli see 24,9 %), et saada suuremat abisummat (sealhulgas VKE lisatoetust), ehkki Q-Cells oli ühisettevõtte juhatuses esindatud ühega kolmest direktorist ning tema esindaja nõusolek oli oluline tähtsate otsuste tegemisel. Seoses sellega kutsus komisjon Saksamaad määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 9 kohaselt üles avaldama arvamust komisjoni kavatsuse kohta algatada enne 7. juuni 2006. aasta otsuse (vt punkt 2) võimalikku tühistamist ametlik uurimismenetlus.

(30)

15. aprilli 2008. aasta kirjaga edastas Saksamaa komisjonile Sovello põhikirja, lepingu põhitingimused ning MJVA1, MJVA2 ja muudetud MJVA2 tõestatud koopiad. Oma kirjas oli Saksamaa seisukohal, et Sovello vastas abist teatamise ajal VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikele kriteeriumidele ning et VKEde määratlemise soovituses ei ole sätestatud muid selgelt piiritletud ja praktikas kohaldatavaid kriteeriumeid. Saksamaa arvates peaksid kõnealused ametlikud kriteeriumid olema VKE-staatuse hindamisel määrava tähtsusega, kui komisjon soovib riigiabi kontrollimisel tagada õiguskindluse ja prognoositavuse. Juhul kui komisjon ei pea kõnealuseid ametlikke kriteeriumeid enam asjakohaseks, peaks ta üksikjuhtumite üle otsustamise asemel kaaluma kehtivate eeskirjade muutmist.

(31)

Saksamaa märkis ka, et abist teatamise ajal ei varjatud teavet teadlikult ning et aktsiate esialgsel jaotusel (Evergreen 75,1 % ja Q-Cells 24,9 %) olid majanduslikud põhjused. Lisaks sellele väitis Saksamaa, et Q-Cellsi osalus esialgses ühisettevõttes ei vabastanud Sovellot värskelt asutatud VKEdele tüüpilistest raskustest.

(32)

Komisjon jäi siiski seisukohale, et Sovello vastas küll VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikele kriteeriumidele, aga komisjonil on kindlaid tõendeid, et selline olukord oli võimalik ainult tänu sellele, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult allpool 25 %, eesmärgiga saada VKE lisatoetust, ning et Q-Cellsi tegelik mõju Sovellos oli suurem. Seetõttu järeldas komisjon, et tal tuleb arvesse võtta abisaaja aktsiate jaotuse võimalikku manipuleerimist eesmärgiga hoiduda kõrvale VKEde määratluse kohaldamisest.

(33)

Uus teave andis komisjonile põhjust kahelda Sovello vastavuses VKEde määratlemise soovituses sätestatud VKE kriteeriumidele. Kui kahtlus osutub tõeks, ei sobi teatatud ja heakskiidetud VKE lisatoetus kokku Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(34)

Selleks et vajaduse korral tühistada 7. juuni 2006. aasta esialgne otsus, mis võis olla tehtud puuduliku või ebaõige teabe põhjal, ja võtta vastu käesolev uus otsus, algatas komisjon määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 9 kohase ametliku uurimismenetluse. Kõnealuses artiklis on sätestatud otsuse tühistamise kord: „Komisjon võib pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada […] otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. […]”.

(35)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(36)

Saksamaa on seisukohal, et otsuse N 426/05 tühistamine väidetavalt uue teabe saamise tõttu ei ole õigustatud. Saksamaa sõnul ei olnud komisjonile riigiabist N 426/05 teatamisel edastatud teave puudulik ega ebaõige ning seetõttu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 9 kohaldada ei tuleks. Saksamaa väitel oli komisjon teadlik, et Sovello on päikeseenergiasektoris tegutsev uus tehnoloogiaettevõte, mille Evergreen ja Q-Cells asutasid ühisettevõttena, ning et Sovello vastab VKEde määratlemise soovituses sätestatud kriteeriumidele ja puutub kokku VKEdele tüüpiliste raskustega. Saksamaa lisas, et ei MJVA1 ega lepingu põhitingimused sisalda uut teavet, mis õigustaks otsuse N 426/05 tühistamist.

(37)

Saksamaa väidab, et ta edastas komisjoni nõudel (30. detsembri 2005. aasta kiri D/57570) abist teatamise menetluse käigus Sovello kohta komisjoni teatise „Deklaratsiooni näidis teabe kohta, mille alusel ettevõtja kvalifitseerub VKEks” (19) (edaspidi „komisjoni teatis deklaratsiooni näidise kohta”) lisas esitatud deklaratsiooni, milles märkis, et Evergreen on Sovelloga seotud ettevõtja, Q-Cells aga Sovellost eraldiseisev ettevõtja. Saksamaa on oma sõnul esitanud ka vande all antud Q-Cellsi kinnituse, mille kohaselt Q-Cells ei ole Sovello partnerettevõtja ega Sovelloga seotud ettevõtja.

(38)

Saksamaa põhjendab, et ei Saksamaa ametiasutused ega ka Sovello ei lugenud VKEde grupierandi määrusest, komisjoni teatisest deklaratsiooni näidise kohta ja komisjoni esitatud teabenõudest välja, et nad oleksid pidanud edastama komisjonile abist teatamise ajal ühisettevõtte lepingu. Seetõttu on Saksamaa seisukohal, et tema poolt abist teatamise ajal edastatud teave oli täielik.

(39)

Saksamaa märgib, et VKE määratlemine hõlmab 1996. aasta VKEde määratlemise soovituses (20) nii piirväärtusi kui ka nn sõltumatuskriteeriumit, samas kui praegu kehtivas soovituses tehakse vahet ainult eraldiseisvatel ettevõtjatel, partnerettevõtjatel ja seotud ettevõtjatel. Saksamaa väitel on praegu kehtiv VKEde grupierandi määrus koos VKEde määratlemise soovitusega komisjonile siduv ning hindamise käigus ei tohi kohaldada kirjutamata lisakriteeriumeid. Ei Euroopa Kohus ega ka esimese astme kohus ei ole uue VKEde määratlemise soovituse alusel tehtud otsustes selliseid kirjutamata kriteeriumeid arvesse võtnud.

(40)

Saksamaa ei nõustu sellega, et sõltumatuskriteeriumid, mida kohus arvestas oma otsuses, mille ta tegi varasema VKEde määratlemise soovituse alusel Itaalia Vabariigi ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelises kohtuasjas C 91/01 (21) (edaspidi „Solar Techi juhtum”), kehtivad ka uue VKEde määratlemise soovituse alusel hinnatavate juhtumite suhtes. Saksamaa sõnul ei sobi seesuguste kirjutamata kriteeriumide põhjal toimuv hindamine kokku VKEde määratlemise soovituse läbivaatamise eesmärgiga, mis on VKEde grupierandi määruse 8. põhjenduse kohaselt järgmine: „[…] vältida seletustes kõrvalekaldeid, mille tulemusel võivad tekkida konkurentsimoonutused, lihtsustada ühenduse ja liikmesriikide meetmete kooskõlastamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul ning suurendada menetluse läbipaistvust ja õiguskindlust, […]”.

(41)

Saksamaa väidab, et komisjon peab õiguskindlust ja võrdset kohtlemist silmas pidades VKEde määratlemise soovituse mis tahes kohandused (uute lisakriteeriumide kasutuselevõtt) avalikustama, enne kui ta hakkab neid üksikjuhtumite suhtes kohaldama. Lisaks oleks Euroopa õiguslooja, kui ta oleks soovinud „VKEdele tüüpiliste raskuste” kriteeriumi kohaldada, lisanud selle uude VKEde määratlemise soovitusse. Seda, kas ettevõtjal on VKEdele tüüpilised raskused, tohib seetõttu hinnata ainult VKEsid käsitlevate ametlike kriteeriumide alusel. Lisaks on Saksamaa arvates partnerettevõtjatele kehtestatud aktsiate 25 % piirmäär ülearune, kui seda hindamisel tegelikult kriteeriumina arvesse ei võeta.

(42)

Saksamaa sõnul on uue VKEde määratlemise soovituse eesmärk tagada VKEde toetamise ühtsus ning selle administratiivne ja kohtulik järelevalve selgete ja ühemõtteliste määratluste alusel. Saksamaa järeldab seetõttu, et VKEde määratlemise soovituses ei ole jäetud ruumi oma äranägemise järgi otsustamiseks ega kirjutamata seaduste järgmiseks.

(43)

Saksamaa väidab, et kohtuasjade Solar Tech ja Pollmeier Malchow GmbH & Co. KG v. komisjon (22) puhul ei ole asjaomaste ettevõtete aktsiate jaotus ega nende majanduslikud raamtingimused (millele osutatakse varasema, 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse põhjal tehtud otsustes) Sovello omadega võrreldavad.

(44)

Solar Techi juhtumi puhul kuulus suurettevõtjale Permasteelisa kontsern ainult 24 % abisaaja aktsiatest, aga kontserni asutajale ja enamusaktsionärile, kes oli ühtlasi Solar Techi juhataja, kuulus 46 % ning kontserni juhatajale ja ühele juhatuse liikmele kummalegi 15 % kapitalist. Komisjon jõudis toona järeldusele, et kirjeldatud rahalise sõltuvuse, kontserni aktsionäride võimaliku mõju ning kontserniga majandusliku ja struktuurilise seotuse tõttu ei puutu Solar Tech kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ega vasta seega sõltumatuskriteeriumile. Saksamaa märgib, et ühisettevõtte Sovello aktsionärid olid seevastu üksteisest sõltumatud ja et vähemusaktsionäril Q-Cells ei olnud Sovellos suuremat mõju kui on tavaliselt aktsionäril, kellele kuulub 24,9 % aktsiatest (vrd 5.3 jagu).

(45)

Pollmeieri juhtumi puhul oli tegemist olukorraga, kus abisaaja Pollmeier kuulus vaheettevõtja kaudu täielikult (100 %) füüsilisele isikule. Kõik teised samale füüsilisele isikule kuuluvad ettevõtjad olid tegevad kas samades või paralleelsetes majandussektorites. Komisjon eeldas, et kõnealusele füüsilisele isikule kuuluvad ettevõtjad moodustavad ühe majandusüksuse, kumuleeris andmed nende ettevõtjate finantsolukorra ja töötajate arvu kohta ning sai tulemuseks väärtused, mis ületasid VKEde määratlemise soovituses kindlaksmääratud piirväärtusi. Saksamaa märgib, et Sovello osanikud olid ühisettevõtte asutamise ajal üksteisest sõltumatud ja nende äritegevusel olid eri eesmärgid (Evergreen tegeles solaartehnoloogia valdkonna teadus- ja arendustööga ning Q-Cells tootis päikeseelemente). Sovello VKEdele tüüpilisi raskusi ei saanud seega kõrvaldada kuuluvus mõnda suurettevõtjate kontserni.

(46)

Saksamaa sõnul kuritarvitas komisjon 17. juunil 2008. aastal tehtud menetluse algatamise otsuses (vt punkt 5) oma volitusi, kuna eeldas, et abisaajat ja tema ühisettevõtte partnereid tuleb automaatselt käsitleda ühe majandusüksusena ning et seetõttu tuleb VKEde piirväärtuste arvutamisel andmed kõikide ühisettevõtte partnerite finantsolukorra ja töötajate arvu kohta kumuleerida.

(47)

Saksamaa väidab, et komisjon võtab endale sellega õiguse kehtestada terve ettevõtjate kategooria (nimelt ühisettevõtted) suhtes erandi, jättes nende suhtes kohaldamata õiguslikult siduva VKEde määratlemise soovituse ning kohaldades kõnealuste ettevõtjate suhtes hoopis erisuguseid VKEde määratlemise kriteeriume. Saksamaa viitab asjaolule, et selliseid volitusi ei ole võimalik välja lugeda ei Euroopa kohtutes 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse põhjal tehtud otsustest ega ka komisjoni senisest praktikast.

(48)

Saksamaa kinnitab, et Sovello puutus abist teatamise ajal kokku VKEdele tüüpiliste raskustega, kuna tema töötajate arv oli väike ning investeerimisprojekti rahastamise, toodangu turustamise ning äri- ja töökorralduse vahendid piiratud. Saksamaa tunnistab küll Sovello ning Evergreeni ja Q-Cellsi koostöö sünergilist mõju, aga ei nõustu, et selline mõju oleks Sovello VKEdele tüüpilisi raskusi leevendanud.

(49)

Saksamaa sõnul ei oleks Sovello ilma avaliku sektori toetuseta saanud oma investeerimisprojektile Thalheimis välisrahastamise vahendeid. Välisinvesteeringute osakaal Sovello projektis (8 miljonit eurot ehk 13 % investeeringute kogusummast) vastab VKEdele tüüpilistele näitajatele. Lisaks sellele olid Saksamaa väitel ainult […] […] pangast, kellelt abi küsiti, projekti rahastamisest huvitatud, ning üks neist oli valmis pakkuma vaid […] euro ulatuses käibekapitalilaenu ja kuni 50 % ulatuses avaliku sektori toetuse summast lühiajalist laenu ajutiste finantsraskuste ületamiseks. Sellised asjaolud on tüüpilised VKEdele ja mitte suurettevõtjatele.

(50)

Saksamaa märgib, et laenuleping välisrahastamise vahendite saamiseks sõlmiti alles […] novembril 2005. Sovello […]-reitingu ja osanike […] rahalise toetuse tõttu (samuti Sovello […] finantsolukorra tõttu) ei olnud võimalik kokku leppida soodsamates laenutingimustes. Sovellol oli keeruline leida laenule piisavat tagatist (kuna tema kasutatav krunt ei kuulunud talle, masinad ja seadmed ei olnud veel kohale jõudnud, ehitised olid lõpetamata ja lattu ei olnud veel tekkinud varusid). Ka Sovello osanikud ei saanud pakkuda […] tagatisi.

(51)

Saksamaa väidab, et osanikel oli võimalik anda ühisettevõtte käsutusse ainult väga piiratud hulgal omavahendeid. Kuni 2006. aastani andis ühisettevõtte käsutusse rahalisi vahendeid lisaks kapitaliosalusele ja reservkapitalile ainult Evergreen. Q-Cells ei […] ühisettevõttesse selliseid rahalisi vahendeid investeerida, kuna tema […] vahendid kulusid […] ära tema enda investeerimisprojekti edendamiseks.

(52)

Saksamaa väitel ei oleks ilma riigiabita, sealhulgas ilma VKE lisatoetuseta olnud võimalik Sovello investeerimisprojekti ellu viia.

(53)

Saksamaa sõnul puutus Sovello kokku olulise kommertsriskiga, kuna ettevõtjal tuli kõigepealt tõendada, et ta suudab String-Ribbon tehnoloogia abil valmistada müügikõlblikke tooteid. Kõnealust riski ei vähendanud olulisel määral ka Evergreeniga sõlmitud ostu-müügileping, sest Evergreen oli ise samuti VKE ja tal puudus Saksamaa turul tegutsemise kogemus. Teisel osanikul (Q-Cells) puudus aga päikesemoodulite müügi kogemus, kuna ta tootis ise ainult päikeseelemente. Lisaks sellele oli ka Q-Cells VKE (23) ja pidi suunama oma jõupingutused eelkõige omaenda toodangu turustamisse.

(54)

Saksamaa väitel olid Sovello kulutused äri- ja töökorraldusele suurettevõtjate samalaadsetest kulutustest suuremad. Näiteks pidi Sovello […].

(55)

Saksamaa ei nõustu sellega, et Q-Cellsi võimalik mõju Sovellos abist teatamise ajal oli suurem kui see oleks harilikult olnud Sovello aktsiatest 24,9 % omaval osanikul. Sellise suurusega osalus on kõrgtehnoloogia sektorite uute ettevõtjate võrreldavate projektide puhul üsna tavaline.

(56)

Saksamaa selgitab, et projekti algatamise idee pärines Evergreenilt. Evergreen oli juba rohkem kui 10 aasta jooksul investeerinud üle […] miljoni USA dollari String-Ribbon tehnoloogia arendamisse, ilma et oleks saavutanud tehnoloogia tasuvuse. Evergreeni aktsia hind langes 2003. ja 2004. aastal ligikaudu 2 USA dollarile võrreldes 2000. aasta hinnaga, mis oli 20 USA dollarit. Evergreen pidi säilitama investeerimisprojekti üle võimalikult suure kontrolli, et kindlustada oma aktsionäridele edu korral võimalikult suur kasum, ent ei suutnud hankida ilma äripartneri rahalise panuseta piisavalt suurt kapitali. Q-Cells sobis hästi äripartneri rolli, sest lisaks rahalistele vahenditele võis Q-Cells ühisettevõttesse kaasa tuua ka oma kogemused fotogalvaanikasektori tööstusrajatiste ehitamisel ja oma teadmised päikeseelementide tehnoloogia valdkonnas. Saksamaa selgitab, et kirjeldatud põhjustel otsustas Evergreen Q-Cellsi ja mitte äriühingu […] kasuks. Viimane oli küll tugevam finantspartner, aga soovis ühisettevõttes ka rohkem mõjuvõimu.

(57)

Sellal kui Q-Cells sõlmis Evergreeniga MJVA1, oli ta juba investeerinud suurde projekti, mille raames oli kavas toota harilikke päikeseelemente. Seetõttu ei olnud Q-Cells võimeline tegema suuri investeeringuid veel mõnda teise projekti. Saksamaa sõnul soovis Q-Cells Sovellos osalemise kaudu ühelt poolt omandada oskusteavet pooljuhtplaatide, päikeseelementide ja -moodulite tootmise uute tehnoloogiate kohta ning teiselt poolt rakendada oma kogemusi päikeseelementide tootmisrajatiste arendamisel.

(58)

Kirjeldatud põhjustel oli Q-Cells valmis omandama ühisettevõttes 24,9 % vähemusosaluse. Saksamaa selgitab, et samasugustel põhjustel omas Q-Cells võrreldavat (21,19 %) vähemusosalust ka ettevõttes CSG Solar AG, (24) mis toodab päikesemooduleid kelmetehnoloogia abil. Osalus ühisettevõttes ei kujuta endast ainult võimalikku rahalist osalust, vaid ka tehnoloogilist sisendit.

(59)

Saksamaa rõhutab, et Sovello osanike osalus põhikapitalis kajastab täielikult nende tegelikke kavatsusi ja tegelikku mõju ning et hääleõigused olid vastavalt sellele jagatud. Seetõttu oli selge, et Evergreen sai vastupidiselt Q-Cellsile võtta olulisi otsuseid vastu üksi.

(60)

Saksamaa selgitab, et Q-Cellsi osaluse võimalik edaspidine suurendamine oli küll kokku lepitud, aga see sai toimuda ainult teatavatel kindlatel tingimustel ja juhul, kui Q-Cells suudab ühisettevõtte käsutusse anda piisaval hulgal rahalisi vahendeid. Üks MJVA1-s nimetatud tingimustest oli, et osaluse suurendamine ei tohi ohustada Sovello võimalusi saada riigiabi. Saksamaa viitab asjaolule, et võimalus saada riigiabi oli peamisi põhjusi, miks investeerimisprojekt sooviti ellu viia Saksamaal ja mitte Ameerika Ühendriikides, ning et see ei kujuta endast riigiabieeskirjade rikkumist. Saksamaa lisab, et Q-Cellsil ei olnud sellise otsuse tegemisel mingit mõju ning et ühisettevõtte partnerite püüdlustega kindlustada ettevõttele rahastamisvõimalus ei rikutud riigiabieeskirju ega hoitud eeskirjade kohaldamisest kõrvale.

(61)

Saksamaa on seisukohal, et konkreetsel hetkel omatud mõju ja osaluse võimalikust edaspidisest suurendamisest tuleneva mõju vahel tuleb teha vahet. Saksamaa rõhutab, et osaluse suurendamine ei olnud kindel ja mõlemad partnerid teadsid, et see ei toimu kiiresti ning kindlasti mitte enne, kui uus tehnoloogia on osutunud elujõuliseks. Tegelikult ei ole osalust MJVA1-s osutatud 50 %-ni seni suurendatud. Q-Cellsi osalust vähendati 22. novembri 2005. aasta teise lepingu (MJVA2) alusel hoopis veelgi, nimelt 21 %-ni. Saksamaa sõnul on see selge märk, et puudub „automaatne mehhanism”, mis lubaks järeldada, et Q-Cellsi osaluse suurendamine üle 24,9 % oli juba algusest peale kokku lepitud.

(62)

Lisaks oli Saksamaa väitel asjaolu, et ühe Sovello tegevjuhi oli ametisse nimetanud Q-Cells, kõigest ajutine lahendus (detsembrist 2004 aprillini 2005) ega vähendanud Evergreeni mõjuvõimu (Evergreenist pärines ühisettevõtte asutamise algusest saadik samuti üks tegevjuht). Lisaks sellele oli Evergreenil, kellel oli järelevalvenõukogus suurem esindatus, võimalik kõiki tegevjuhte ametisse nimetada või ka ametist vabastada.

(63)

Saksamaa ei nõustu sellega, et lepingu põhitingimuste sõnastus, mille kohaselt Q-Cellsi osalus Sovellos peab Saksamaa teatavate toetusmeetmete saamiseks jääma alla 25 %, oleks põhjustanud olukorra, kus Q-Cellsi võimalused omandada mõjuvõimu oleksid olnud suuremad kui tema 24,9 % osalus seda tegelikult võimaldas. Saksamaa sõnul kajastab dokumendi sõnastus pigem seda, mida kinnitab ka hilisem MJVA1, nimelt mõlema partneri püüdlusi mitte eksida riikliku toetuse saamise tingimuste vastu. Lisaks viitab Saksamaa ühele teisele lepingu põhitingimuste klauslile, mille kohaselt Sovello kasutab suurt osa Evergreeni tootmismahust ja seetõttu peaks Evergreen saama Sovello kapitalis esialgu enamusosaluse. Lõpuks nendib Saksamaa, et lepingu põhitingimusi sisaldav dokument oli ühisettevõtte partnerite jaoks kõigest töö korraldamise vahend, mis ei olnud õiguslikult siduv.

(64)

Saksamaa ei nõustu väitega, et Q-Cellsil oli Sovelloga sõlmitud kokkulepete tõttu suurem mõju kui tema 24,9 % osalus seda võimaldas. Kõik kokkulepped sõlmiti turutingimustel ning Q-Cellsil ja Sovellol ei olnud mingeid muid majanduslikke, rahanduslikke, organisatoorseid või muud laadi suhteid.

(65)

Lõpetuseks väidab Saksamaa, et osaluste muutmine pärast Sovello asutamist ei tulenenud esialgsest MJVA1-st, vaid oli seotud asjaoluga, et ühisettevõttega liitus REC, kes lubas vastutasuks 15 % osaluse eest tarnida Sovellole suurel hulgal räni (selline kokkulepe on sätestatud MJVA2-s). Pärast RECi ühinemist ühisettevõttega loovutas Evergreen talle 11,1 % ja Q-Cells 3,9 % aktsiatest. Saksamaa sõnul tõendab see Q-Cellsi kavatsust jääda ka edaspidi vähemusaktsionäriks. Alles hiljem, kui REC oli lubanud tarnida veelgi suuremal hulgal räni ning kui tehases Sovello 1 kasutatav tehnoloogia oli osutunud elujõuliseks, muudeti kolme osaniku osalust nii, et igaühele kuulus 33,3 % aktsiatest (29. septembril 2006. aastal MJVA2s tehtud muudatus, mis kehtib alates 19. detsembrist 2006).

(66)

Saksamaa väitel on Q-Cellsile ühisettevõttes antud otsustusõigus Sovello-taoliste uute tehnoloogiaettevõtete puhul üsna harilik ning vastab vähemusosalust omavate riskikapitaliinvestorite tavapärastele õigustele. Q-Cellsi mõjuvõim jääb vähemusosanike tavapärase mõjuvõimu piiresse. Ettevõtja tõi ühisettevõttesse lisaks 24,9 %-le kapitalist kaasa päikeseelementide valmistamise oskused ja kogemused ning seetõttu oli tal teatav mõju ühisettevõtte raames toimuvat koostööd reguleerivate lepingute üle otsustamisel. Saksamaa väidab, et õigus osaleda teatavate otsuste tegemisel oli vajalik Q-Cellsi kaitseks, sest muidu ei oleks olnud võimalik välistada, et Evergreen kasutab oma mõjuvõimu Sovello juhtimisel iseenda huvides ära. Lisaks on üldiselt tavaks anda vähemusosanikele õigus nimetada üks järelevalvenõukogu liige.

(67)

Selleks et toetada oma väidet, mille kohaselt Q-Cellsi osaluseks ei määratud 24,9 % ainuüksi VKE lisatoetuse saamise eesmärgil, viitab Saksamaa ka oma äriühinguõigusele. Esiteks vastab Q-Cellsi osalus vähemusosanike kaitset käsitlevatele eeskirjadele. Siinkohal viitab Saksamaa osaühinguseaduse (GmbH-Gesetz) paragrahvidele 50, 61 ja 66. Kõnealuste sätetega antakse osaühingu põhikapitalist vähemalt 10 % omavatele osanikele teatavad vähemuse õigused, nt õigus kutsuda kokku osanike koosolek ja tõstatada otsuse tegemise eesmärgil küsimusi koosoleku päevakorda kandmiseks, õigus algatada osaühingu likvideerimise menetlus jne. Saksamaa sõnul ei ole Q-Cellsi mõju suurem kui see on Saksamaa äriühinguõiguse kohaselt vähemusosanikul, kes omab vähemalt 10 % äriühingu põhikapitalist. Lisaks toob Saksamaa Q-Cellsi ulatuslike kaasotsustusvolituste täiendavaks põhjuseks asjaolu, et tema 24,9 % osalus jäi allapoole 25 % piirist, mis on seadusega ette nähtud blokeeriva vähemuse saavutamiseks. Seetõttu anti Q-Cellisile lepingute kaudu õiguskaitse puudumise hüvituseks kaasotsustusvolitused.

(68)

Saksamaa vaidlustab õiguslikud põhjused, mille alusel komisjon algatas menetluse, ning väidab, et ta edastas abist teatamise ajal komisjonile õige ja täieliku teabe ning et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 9 ei ole seetõttu kohaldatav. Lisaks väidab Saksamaa, et komisjon peaks ettevõtja VKE-staatuse hindamisel kohaldama ainult VKEde määratlemise soovituses sätestatud ametlikke kriteeriume (töötajate arv ja rahaliste vahendite suhtes kehtivad piirväärtused) ega tohiks selleks, et kindlaks teha, kas ettevõtjal on VKEdele tüüpilisi raskusi, kohaldada nn kirjutamata kriteeriume. Saksamaa ei nõustu sellega, et Sovellole VKE lisatoetuse andmisega rikuti riigiabieeskirju, ning väidab, et komisjoni oletused võimaliku manipuleerimise kohta ei vasta tõele.

(69)

Saksamaa sõnul vastas Sovello abist teatamise ajal VKEde määratlemise soovituses sätestatud kriteeriumidele: Q-Cellsil oli Sovellos 24,9 % vähemusosalus ja ta ei olnud Sovello partnerettevõtja ega Sovelloga seotud ettevõtja VKEde määratlemise soovituse tähenduses. Seetõttu ei tohi VKEde määratlemise soovituses sätestatud piirväärtuste arvutamisel Q-Cellsi andmeid arvesse võtta. Saksamaa on vastu väitele, mille kohaselt Q-Cellsil oli abist teatamise ajal Sovellos suurem mõju kui 24,9 % osalust omaval investoril oleks tegelikult tohtinud olla. Lisaks sellele on Saksamaa seisukohal, et Sovello puutus kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ning et ilma riigiabita, sealhulgas ilma VKE lisatoetuseta ei oleks olnud võimalik investeerimisprojekti ellu viia.

(70)

Komisjon kiitis 7. juunil 2006 heaks Sovellole (lisaks regionaalabile) antava VKE lisatoetuse, mille osatähtsus oli 15 % brutotoetusekvivalendist. Hiljem avastas komisjon tõendeid, mille alusel oli võimalik oletada, et otsus tehti abist teatamise ajal edastatud ebaõige teabe alusel. Kuna kõnealusel teabel võis olla uurimise tulemuse seisukohast oluline tähtsus, otsustas komisjon 17. juunil 2008 algatada kõnealuse abi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetluse, eesmärgiga otsus N 426/05 tühistada ja võtta vastu uus otsus.

(71)

Saksamaa teatas Sovellole ette nähtud VKE lisatoetusest 29. augusti 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 1. septembril 2005.

(72)

Sovellole anti VKE lisatoetus 21. aprillil 2005 (eeldusel et komisjon kiidab hiljem selle andmise heaks) lisaks Saksamaa ühiskava kohaselt õiguspäraselt võimaldatud regionaalabile. Kõnealuses kavas on selgesõnaliselt sätestatud, (25) et Saksamaa peab teatama eraldi kõikidest VKE lisatoetustest, mille suurus ületab VKEde grupierandi määrusega ette nähtud piirmäärasid. Abist teatamise ajal kehtinud VKEde grupierandi määruse kohaselt on kogu ELis lubatud keskmise suurusega ettevõtjatele anda VKEdele ette nähtud investeerimisabi osatähtsusega 7,5 % netotoetusekvivalendist ja väikestele ettevõtjatele investeerimisabi osatähtsusega 15 % netotoetusekvivalendist. Juhul kui abisaaja asub toetatavas piirkonnas, vabastatakse VKEde grupierandi määruse kohaselt teatamise kohustusest abi, mille suurus vastab 1998. aasta piirkondliku abi juhendis ette nähtud summale, ja sellele lisaks antav VKE lisatoetus. VKEde grupierandi määrusega ei nähta aga ette teatamise kohustusest vabastamist selliste projektide puhul, mille abikõlblikud kogukulud ületavad 25 miljonit eurot või mille puhul abi kogusumma ületab 15 miljonit eurot. Sellisest abist tuleb eraldi teatada.

(73)

Selleks et kindlaks teha, kas ettevõtja on VKE, kohaldab komisjon VKEde määratlemise soovitust.

(74)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 9 sisaldub järgmine säte: „Komisjon võib pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada […] otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. […]”.

(75)

Saksamaa lükkab tagasi väite, mille kohaselt ta olevat esialgse uurimise käigus edastanud puudulikku või ebaõiget teavet, märkides, et a) ta esitas kõik andmed, mille esitamist nõuti komisjoni teatises deklaratsiooni näidise kohta, ja b) ükski komisjoni soovituses ette nähtud asjaomane hindamine ega säte ei nõua lisateabe esitamist ühisettevõtte struktuuri või põhikirja kohta.

(76)

Komisjoni teatisega deklaratsiooni näidise kohta ei ole deklaratsiooni näidise kasutamine muudetud kohustuslikuks, vaid selle eesmärk on lihtsalt pakkuda näidet deklaratsiooni kohta ning liikmesriikide ja ELi õiguse alusel toimuvad hindamisi ja uurimisi kõnealused deklaratsioonid ei mõjuta. Esialgse uurimise käigus palus komisjon Saksamaal esitada kas Q-Cellsi poolt vande all antud kinnituse, mille kohaselt nimetatud osanik ei vasta ühelegi VKEde määratlemise soovituse lisa artikli 3 lõike 3 punktides a–d sätestatud kriteeriumile, (26) või kui see ei ole võimalik, siis Sovello põhikirja koopia. Saksamaa edastas Q-Cellsi poolt vande all antud kinnituse 28. oktoobril 2005. Kuna Sovello aktsiate jaotus teatatud abi esialgse uurimise ajal muutus, sest ühisettevõttega liitus kolmas partner (REC), edastas Saksamaa 4. aprillil 2006 ka kõnealuse uue osaniku poolt vande all antud kinnituse. Esialgse uurimise lõppedes võeti otsus N 426/05 vastu Saksamaa eespool kirjeldatud teabele tuginedes.

(77)

Komisjon pidi hindama abisaaja VKE-staatust. Kui esialgse uurimise ajal on olemas dokumendid, milles on kirjalikult ja selgesõnaliselt toonitatud, et ühisettevõtte aktsiate jaotus on korraldatud nii, et see vastaks VKEde määratlemise soovituse kriteeriumidele, või millest võib välja lugeda selge kavatsuse pärast VKE lisatoetuse saamist ettevõtte struktuuri muuta, ei ole võimalik väita, et selline teave ei ole asjaomase ühisettevõtte VKE-staatuse hindamisel oluline või ei oma otsuse tegemisel määravat tähtsust.

(78)

Kuna komisjonile selliseid dokumente (lepingu põhitingimused, põhikiri, MJVA1 ja MJVA2) ei edastatud, puudus tal asjaoludest täielik ülevaade ning tema esialgne positiivne otsus Sovellole VKE lisatoetuse andmise kohta põhines seega puudulikul ja ebaõigel teabel.

(79)

Komisjon on seisukohal, et Saksamaa oli kohustatud edastama kogu tookord kättesaadava ja otsuse N 426/05 tegemise seisukohast olulise teabe. Seetõttu järeldab komisjon, et Saksamaa edastatud teave oli puudulik ja seega ebaõige. Kõnealuste asjaolude tõttu kohaldatakse määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 9, millega nähakse ette objektiivne menetlus, mis võimaldab komisjonil valed otsused tühistada.

(80)

Saksa õiguse kohaselt oli Saksamaa kohustatud enne abi andmist kontrollima, kas abisaaja ei hoidu kõrvale VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest. Saksamaa ühiskavas, (27) mille alusel VKE lisatoetus anti, välistatakse VKE-staatus (ka VKEde määratlemise soovituse ametlike kriteeriumide täitmise korral) selgesõnaliselt juhul, kui tegemist on suurte ettevõtjatega, kellel on tegelik valitsev mõju, või majandusüksustega, keda ei saa majanduslikel kaalutlustel pidada VKEdeks.

(81)

Saksamaa on seisukohal, et kuna VKEde määratlemise soovituses ei ole peale ametlike piirväärtuskriteeriumide selgelt kehtestatud muid kriteeriume, peaksid ametlikud kriteeriumid olema ettevõtja VKE-staatuse hindamisel määrava tähtsusega, kui komisjon soovib riigiabi kontrollimisel tagada õiguskindluse ja prognoositavuse. Lisaks sellele väidab Saksamaa, et mis tahes muid kriteeriume võib kasutusele võtta ainult VKEde määratlemise soovituse kohandamiseks, aga mitte kohaldada neid üksikjuhtumite suhtes.

(82)

Partnerettevõtja määratlemiseks ei ole komisjoni soovituses tõepoolest ette nähtud muid kriteeriume peale 25 % kapitaliosaluse või 25 % hääleõiguste omamise. Samuti ei ole selles sätestatud kriteeriumide kohaldamisest kõrvalehoidumise konkreetset keeldu. Riigiabi kontrollimisel on komisjonil otsuste tegemisel aga teatav mänguruum, mis võimaldab kaitsta siseturgu õigustamatute konkurentsimoonutuste eest.

(83)

Komisjon on nõus, et riigiabieeskirjade kohaldamisel on õiguskindlus ja läbipaistvus hädavajalikud. Seetõttu peaksid ametlike kriteeriumide kohaldamisest kaugemale minevad hindamised tingimata piirduma ainult harvade erandjuhtumitega, mille puhul on kahtlus, et ametlike kriteeriumide kohaldamisest on kõrvale hoidutud.

(84)

Komisjon ei kohalda peale VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide siiski mingeid lisakriteeriume, vaid läheb oma hindamises lihtsalt ametlikust analüüsist kaugemale, ning see on vajalik siis, kui komisjon peab tegema VKEde grupierandi määruse artikli 6 alusel otsuse üksikabi kohta. Niimoodi tagab komisjon, et VKE lisatoetust antakse ainult tõelistele VKEdele, kellel on nende väiksuse tõttu raskusi, ja mitte sellistele ettevõtjatele, kellel on seotud ettevõtjate ja/või partnerettevõtjate kaudu juurdepääs rahalistele vahenditele ja toetusele, mis jääb muudele samas suurusjärgus ettevõtjatele kättesaamatuks. Selleks et võimaldada VKE lisatoetuse andmist ainult tõelistele VKEdele, peab olema võimalik menetlusest välistada sellised juriidilised isikud, mille asutamisega on püütud VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide kohaldamisest kõrvale hoiduda. See on kooskõlas Euroopa Liidu kohtupraktikaga, mis hõlmab Solar Techi ja Pollmeieri juhtumeid (vt joonealused märkused 20 ja 21), mille puhul Euroopa Liidu kohtud otsustasid, et komisjon ei pea heaks kiitma VKE lisatoetuse andmist, kui selgub, et ettevõtja on püüdnud VKEde määratlemise soovituse kriteeriumide kohaldamisest kõrvale hoiduda. Seega sätestatakse VKEde määratlemise soovituses sõnaselgelt, et soovitust ei kohaldata, kui päevakorral on selline kahtlus ja kui kriteeriume järgitakse ainult näiliselt.

(85)

Saksamaa väide, mille kohaselt Sovello juhtumi asjaolud erinevad Solar Techi ja Pollmeieri juhtumi asjaoludest ning et toonane kohtupraktika põhineb 1996. aasta VKEde määratlemise soovitusel ja seda ei saa seetõttu ühildada praeguse VKEde määratlemise soovitusega, ei pea paika. 1996. aasta VKEde määratlemise soovituse olulisemad kriteeriumid partnerettevõtja kohta (vähemalt 25 % kapitaliosalus või hääleõigus) võeti VKEde määratlemise soovitusse 2003/361/EÜ üle ja muudeti täpsemaks. Kuna on oht, et ka kõige selgemate ja täpsemate kriteeriumide kohaldamisest püütakse mõnikord ikkagi kõrvale hoiduda, peab olema igal juhul võimalik sellisele käitumisele vastu astuda. Kohtud kinnitasid seega vaid üldist põhimõtet – kõrvalehoidumise keeldu.

(86)

Ettevõtja dokumentidest (lepingu põhitingimused, Sovello 13. jaanuari 2005. aasta põhikiri ja MJVA1) nähtub selgelt, et ettevõtja esialgne struktuur kujundati teadlikult eesmärgiga saada VKE lisatoetust. Lepingu põhitingimuste punktiga 5 nähakse sõnaselgelt ette, et:

„The Parties understand that, in order to qualify for maximum grants, it is in the interest of JVCo that Q restricts its equity portion of JVCo until such time that either E or JVCo are no longer categorised as „small or medium enterprises’ under the rules for investment grants etc., or that this restriction becomes null and void. .” [Pooled on seisukohal, et JVCo huvides on hoida Q osalus võimalikult suure abikõlblikkuse saavutamiseks nii kaua teatavates piirides, kuni E-d või JVCo-d ei käsitleta investeerimistoetuste eeskirjade jms kohaselt enam väikese või keskmise suurusega ettevõtjana või kuni vajaduse sellise piirangu järgi kaob. ]” (28) (Teksti on alla jooninud komisjon)

(87)

Selline selge kavatsus sisaldub ka MJVA1 artikli 2.5 punktis c:

„The Parties shall use reasonable best efforts as soon as reasonably practicable following the Closing Date, by VentureCo; and to obtain the funds necessary to fund to VentureCo the amounts specified in Section 2.4 (b) and 2.4 (c) when due.” [Lepinguosalised teevad kõik nendest sõltuva, et pärast tähtaja lõppemist , kusjuures lepinguosaliste jõupingutused hõlmavad VentureCo ; ning et saada VentureCo jaoks tähtaja lõppedes tema rahastamiseks vajalikud vahendid vastavalt artikli 2.4 punktidele b ja c.] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(88)

Asjaolule, et Evergreen ja Q-Cells kavatsesid algusest peale anda mõlemale partnerile samaväärsed õigused, niipea kui VKE lisatoetuse saamine on kindel, viitab mitu elementi:

(89)

Komisjoni arvates antakse Q-Cellsile põhikirja, lepingu põhitingimuste ja MJVA1 sätetega võimalus mõjutada Sovello tegevusega seotud otsuseid ning selline mõjuvõim on suurem kui see on tavapärase äriühinguõiguse kohaselt vähemusaktsionäril, kellele kuulub 24,9 % aktsiatest (ühisettevõtte lepingutes pole see siiski ebaharilik). Lepingu põhitingimustega nähakse ette, et:

„The Governance of JVCo will generally be structured and balanced to take into account each Party’s relative economic interest in JVCo and the fact that E needs initially to have a higher degree of control of JVCo as a result of the materiality of the operations of JVCo relative to E’s operations on a consolidated basis. At the same time, the JVCo governance structure will include provisions that .” [JVCo juhtimine korraldatakse üldiselt nii, et võetakse arvesse partnerite majanduslikke huve seoses JVCo-ga ning asjaolu, et JVCo äritegevus mõjutab olulisel määral E äritegevust, mistõttu E-le tuleb esialgu kokkuleppeliselt võimaldada JVCo üle suurem kontroll. Samal ajal hõlmab JVCo juhtimisstruktuur sätteid, millega .] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(90)

Lisaks on lepingu põhitingimustes märgitud, et partnerid lepivad ühiselt kokku, et teatavate oluliste otsuste tegemisel on nõutav mõlema partneri nõusolek.

(91)

Sovello esialgses põhikirjas sisalduvad järgmised sätted:

(92)

Kuna Q-Cellsil on otsuste tegemisel oluline mõju, ei pea paika Saksamaa väide, mille kohaselt Evergreenil oli üle 75 %-list osalust tarvis oma huvide kaitseks (ja Q-Cellsi 24,9 % osalus ei tulenenud seega katsest hoiduda kõrvale VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest). Komisjon võtab teadmiseks, et Evergreenile anti esialgu tõepoolest võimalus omandada Sovellos enamusosalus (vrd lepingu põhitingimuste punkt 5: „E will be required to own a majority interest in the equity of JVCo in the near term” [E peab esialgu omama enamusosalust JVCo põhikapitalis]), aga selline enamusosalus oleks võinud olla protsentides väljendatult ka teistsugune (51 % – 75 %).

(93)

Q-Cellsi mõju strateegiliste otsuste tegemisel leiab kinnitust ka Evergreeni 2004. aasta aruandes, milles on märgitud, et:

„the strategic partnership is ” [strateegiline partnerlus on ], (teksti on alla jooninud komisjon)

ning

„although initially a minority shareholder in the strategic partnership, ; as a result, we may be unable to take certain actions that we believe would be in our best interests, which, given the expected materiality of the strategic partnership to our combined operations, could significantly harm our business; further, we may be liable to third parties for the material decisions and actions of Q-Cells in the strategic partnership, which actions may harm the strategic partnership and our business.” [ehkki Q-Cells osaleb strateegilises partnerluses esialgu vähemusaktsionärina, ; seetõttu ei ole meil teatavatel juhtudel võimalik võtta meie jaoks olulisi meetmeid ning see võib oluliselt kahjustada meie äritegevust, pidades silmas strateegilise partnerluse eeldatavat mõju meie ühisele tegevusele; lisaks võib juhtuda, et meil tuleb kanda kolmandate isikute ees vastutust Q-Cellsi poolt strateegilise partnerluse raames tehtud oluliste otsuste ja meetmete tõttu, ning sellised Q-Cellsi meetmed võivad meie strateegilist partnerlust ja äritegevust kahjustada.] (Teksti on alla jooninud komisjon)

(94)

Lepingu põhitingimuste järgmistest lõikudest nähtub, et Q-Cellsil oli ühisettevõtte toimimise tagamisel oluline roll:

(95)

MJVA1-s on samuti loetletud hulk teenuseid, mida tuleks Sovellole osutada (ühisettevõtte partnerite Q-Cells ja Evergreen kaudu): üldine nõustamine haldusküsimustes, abi riikliku investeerimistoetuse taotlemisel, abi lubade taotlemisel Saksamaal, toetus halduspersonali valikul ja värbamisel Saksamaal, abi maksuküsimustes, nõustamine ettevõtlus- ja organisatsioonilise struktuuri küsimustes, nõustamine ja toetus kapitali hankimisega seotud küsimustes, partneritele tarnijate vahendamine, nõustamine seoses partnerite tehnosiirdega, tehnoloogiline tugi, abi kohalike infrastruktuuride omandamisel, inimressurssidealane toetus ja abi töötajate värbamisel (MJVA1 artikkel 9.9). On tõsi, et osutatud dokumentides on ette nähtud kõnealuste teenuste osutamine turuhindadega või kulupõhiselt, aga see ei muuda olematuks tõsiasja, et Sovello ja Q-Cellsi vahel on tugev side.

(96)

Ühisettevõtte partnerid avaldavad 24. jaanuari 2005. aasta pressiteates, et „kavandatav tehas ehitatakse eeldatavasti Q-Cellsi päikeseelemenditehaste läheduses asuvale krundile ning võib hakata seega olulisel määral kasu saama koostoimest Q-Cellsiga.”

(97)

Q-Cells omandas Sovello asutamise eesmärgil riiulifirma, mille juhatusse kuulusid Q-Cellsi tegevdirektor ja finantsdirektor ning milles oli allkirjaõigus Q-Cellsi juhatajal.

(98)

Q-Cells nimetas ametisse ühe Sovello tegevjuhi, ning hoolimata Saksamaa väitest, mille kohaselt Q-Cells tegi seda ainult ajutiselt ja mille kohaselt Evergreen nimetas samuti ametisse ühe tegevjuhi, viitab see asjaolule, et Q-Cellsi ja Sovello seos oli vähemalt ühisettevõtte algusetapis väga tugev.

(99)

Saksamaa väitel pidas Evergreen üle 75 % osaluse baasil läbirääkimisi teiste võimalike ühisettevõtte partneritega, aga ei edastanud selle kohta kirjalikke tõendeid. Saksamaa lubas mõnes oma kirjas, et edastab Evergreeni ja Q-Cellsi esindajate poolt vande all antud kinnitused 24,9 % osalusega seotud kaalutluste kohta, aga jättis oma lubaduse täitmata.

(100)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda väitega, et Q-Cellsi 24,9 % osalus tuleneb Saksa äriühinguõiguse kohaldamisest ja mitte kavatsusest saada VKE lisatoetust.

(101)

Komisjoni ei veena Saksamaa väide, mille kohaselt Q-Cellsile MJVA1-ga ette nähtud võimalus suurendada oma osalust 50 %-ni, ei sõltu ainult sellest, kas riigiabi saamine on sellisel juhul endiselt võimalik, vaid ka mõlema partneri otsusest suurendada Sovello 1 majandusliku edu korral tootmisvõimsust. Sellise väite kummutamiseks toob komisjon esile MJVA1 artikli 3 lõike 6 punkti c sõnastuse:

„Täiendavad rahalised vahendid. Juhul kui nõudma E-lt ja Q-lt kirjalikult täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks omakapitali koguressurssidele („Aggregate Equity Funding”) ja täiendavatele kapitaliressurssidele („Alternative Funding”) ning kui osanikud kiidavad kapitali suurendamise ühisettevõtte asutamislepingu sätteid järgides heaks („täiendavate rahaliste vahendite taotlus”), kohaldatakse järgmisi tingimusi:

(102)

Ettevõtja mitmesuguste dokumentide uurimise järel on komisjon jõudnud järeldusele, et esialgse abist teatamise ajal oli Sovello ametlik omandi- ja otsustusstruktuur, mis hõlmas Q-Cellsi 24,9 % osalust ja tema märkimisväärset mõju Sovelloga seotud otsuste tegemisel, tõepoolest teadlikult ja põhimõtteliselt niimoodi kujundatud, et Sovellol oleks võimalik saada VKE lisatoetust, ning samal ajal oli mõlema strateegilise partneri eesmärk luua võrdväärne partnerlus niipea, kui VKE lisatoetus on saadud.

(103)

Saksamaa väitel tulenes Q-Cellsi osaluse suurus Saksamaa äriühinguõigusest. Eelkõige väitis Saksamaa, et ühisettevõtte Sovello edukas areng oli Evergreeni majandusliku edu seisukohast niivõrd oluline, et Evergreen soovis Sovellos tingimata omada võimalikult suurt otsustusõigust ja mõjuvõimu ega soostunud Sovello arengu algusetapis leppima vähemaga kui 75 % põhikapitalist ja hääleõigustest. Sellist väidet võib tõlgendada ainult nii, et Evergreen ei olnud nõus loovutama Q-Cellsile 25 % või enam aktsiaid ja hääleõigusi.

(104)

Selleks et Saksamaa väiteid mõista ja nende tõesust hinnata, analüüsis komisjon Saksamaa osaühinguseadust (GmbH-Gesetz) ja seega ühtlasi ka kehtivat riiklikku õigust, sest Sovello AG kandis tollal nime EverQ GmbH ja tema suhtes kohaldati seetõttu osaühinguseadust.

(105)

Saksamaa osaühinguseaduses, eelkõige selle paragrahvides 50, 61, 66 ja 53 on sätestatud teatavad vähemuse õigused. Paragrahvides 50, 61 ja 66 on sätestatud nende osanike õigused, kellel on üle 10 % hääleõigustest. Kõnealused sätted ei ole käesoleva hindamise seisukohast asjakohased, kuna Q-Cellsil on sellise suurusega osalus olemas. Paragrahviga 53 seevastu nähakse ette üks vähemuse õigus, mis Q-Cellsi kohta tema 24,9 %-lise osaluse tõttu ei kehti. Saksamaa osaühinguõiguse paragrahvi 53 kohaselt võivad vähemusaktsionärid, kellele kuulub üle 25 % hääleõigustest, blokeerida osaühingu asutamislepingu muutmise otsuse. Seega oli seaduse kohaselt kõikide oluliste otsuste, sealhulgas asutamislepingu muutmise otsuse tegemise õigus Evergreenil kui üle 75 % hääleõigustega enamusaktsionäril. Kui põhikiri ja MJVA ei sisaldaks sätteid Q-Cellsi täiendava otsustusõiguse kohta, peaks paika Saksamaa väide, mille kohaselt Evergreenil oli tingimata tarvis üle 75 %-list osalust, ning Q-Cellsi 24,9 %-list osalust võiks põhjendada seadusega ettenähtud õiguste range järgimisega, välistades oletuse, et Q-Cellsi osalus kajastab ettevõtte struktuuri, mis on kunstlikult kujundatud VKEde määratlemise soovituse sätetest kõrvalehoidumise eesmärgil.

(106)

Saksamaal kohaldatakse lepinguvabadust äriühinguõiguse kohaselt ja ilma et see piiraks seadussätete järgimist ning ettevõtte põhikiri võib teatavatel juhtudel sisaldada kaitseklausleid, mis lähevad kaugemale õigusaktidega ettenähtud kaitsest.

(107)

Nii on see ka Sovello juhtumi puhul, kuna partnerid on põhikirjas sätestanud, et kõikide oluliste otsuste tegemisel ja eelkõige põhikirja muutmise otsuse korral on nõutav mõlema partneri nõusolek. Kui (nagu käesoleva juhtumi puhul) on kokku lepitud, et otsused võetakse vastu ühehäälselt, siis eespool osutatud reegel ei kehti, sest selle eesmärk on vähemusaktsionäri õigusi kaitsta ja mitte piirata. Teisest küljest oleksid partnerid võinud sellise klausli loomulikult ka põhikirja lisada, kui nad oleksid Q-Cellsi jaoks 24,9 % osaluse asemel kokku leppinud teistsuguse suurusega osaluse. Seetõttu ei ole vähemusaktsionäride blokeerimisõigust käsitlev säte käesoleva juhtumi suhtes kohaldatav. Saksamaa väited on vastuolulised: asjaolu, et enamusaktsionäril, kellele kuulub üle 75 % aktsiatest, on seadusega ettenähtud õigused, ei oma tähtsust, kui enamusosaluse tõttu antud olulist otsustusõigust lepinguga piiratakse. Eespool esitatud selgituste põhjal järeldab komisjon, et Saksamaa äriühinguõigus ei anna alust määrata osaluse suuruseks 24,9 %. Hindamise tulemust ei muuda ka asjaolu, et Q-Cellsi osalust RECi ühinemisel ühisettevõttega ajutiselt vähendati, kusjuures vähendatud osalust säilitati kõigest kolm kuud pärast VKE lisatoetuse esialgset heakskiitmist komisjoni poolt.

(108)

Saksamaa väidab, et 2005. aasta novembris tühistati seoses RECi ühinemisega ühisettevõttega (15 % aktsiate omandamise kaudu) ning seega enne VKE lisatoetust käsitleva otsuse N 426/05 vastuvõtmist MJVA1 ja asendati see MJVA2-ga ning samal ajal vähendati Q-Cellsi osalust 21 %-ni.

(109)

Komisjon hindab juhtumit üldiselt abist teatamise ajal kehtinud asjaolude alusel, kui liikmesriik oma teadet just selgesõnaliselt ei muuda. Juhul kui ettevõte ei ole aga juba esialgse abist teatamise ajal VKE (isegi kui ta vastab VKE kriteeriumidele) ning kui on põhjust oletada, et ettevõtja püüab VKEde määratlemise soovituse sätete kohaldamisest kõrvale hoiduda, uurib komisjon väga tähelepanelikult hilisemaid muudatusi, millest talle teatatakse pärast esialgset abist teatamist. Käesoleva juhtumi puhul ei muuda komisjonile pärast esialgset abist teatamist edastatud teave aktsiate jaotuse muutmise kohta komisjoni õiguslikku hinnangut. Ettevõtte struktuuri hilisemad muudatused (mis tehti enne VKE lisatoetust käsitleva otsuse N 426/05 vastuvõtmist) ei kõrvaldanud asjaolusid, mis annavad alust oletada, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult alla 25 %, ning MJVA2-s säilitati sätted, mis kinnitavad Q-Cellsi suurt mõju ühisettevõttes Sovello.

(110)

Q-Cellsi mõju, mis oli esialgses ühisettevõttes suurem kui Q-Cellsi 24,9 % osalus seda tegelikult võimaldas, leiab kinnitust ka MJVA2-s, milles on sätestatud, et juhul kui osa saadud toetusest tuleb tagasi maksta, peavad kolm partnerit Sovellole andma tagastatava summa ulatuses laenu, kusjuures RECi osa antavas laenus on proportsionaalne tema osalusega, aga ülejäänud laenusumma jagatakse võrdselt Evergreeni ja Q-Cellsi vahel.

(111)

Pärast RECi ühinemist kehtiv kord on sätestatud MJVA2-s. MJVA2-ga nähakse ette, et Q-Cells võib oma osalust võimsuse suurendamiseks või mõnel muul põhjusel tehtud täiendavate rahaliste vahendite taotluse korral suurendada, kuni see on samaväärne Evergreeni osalusega (artikli 3.5 punkt c). REC võib oma osalust Evergreenilt 6 % ülevõtmise kaudu suurendada 21 %-ni, eeldusel et enne […] sõlmitakse täiendav ränitarneleping (artikkel 3.4). Täiendavate rahaliste vahendite taotluse või täiendava ränitarnelepingu sõlmimise korral võib REC oma osalust Sovellos suurendada kuni 33,3 %-ni (artikli 3.5 punkt d), jõudes Evergreeni ja Q-Cellsiga samale tasemele. Ettevõte tegi 2006. aasta juuni lõpus otsuse oma tootmisvõimsust suurendada. Kolme partneri osaluse võrdsustamine lepiti kokku ligikaudu kolm kuud pärast komisjonilt VKE lisatoetusele esialgse heakskiidu saamist ning Q-Cells ja REC suurendasid mõlemad oma osalust 33,3 %-ni (muudetud MJVA2).

(112)

Sätted, mis käsitlesid direktorite nimetamist ja järelevalvenõukogu otsustusmenetlust, jäid põhimõtteliselt samaks: MJVA2 kohaselt on nii Q-Cellsil kui ka RECil õigus nimetada ametisse üks direktor (või kaks, kui osaluse suurus ületab 30 %), ning otsuste tegemisel on tarvis direktorite enamuse nõusolekut, kusjuures vajalik on kolmest vähemalt kahe osanikettevõtja nõusolek. Ka selline säte annab vähemusosanikule suurema otsustusõiguse kui võib tavapäraselt eeldada (ehkki ühisettevõtete puhul ei ole selline olukord harv).

(113)

REC ühines ühisettevõttega Q-Cellsi mõjutusel. Q-Cellsil olid tihedad kliendi ja tarnija suhted RECi ja tema tütarettevõtjatega ScanModule AB, Glava, Rootsi (edaspidi „ScanModule”), ScanCell AS, Narvik, Norra (edaspidi „ScanCell”) ja ScanWafer ASA, Høvik, Glomfjord, Porsgrunn, Norra. REC tarnis Q-Cellsile räni ja oli Q-Cellsi jaoks olulisim pooljuhtplaatide tarnija, samas kui Q-Cells müüs märkimisväärse osa toodetud päikeseelementidest RECi tütarettevõtjale ScanModule. ScanCelli toodetud elemente turustas Q-Cells. Lisaks sellele sõlmisid Q-Cells ja REC 2004. aastal suulise kokkuleppe Q-Cellsi poolt Norras osutatavate müügi ja turustamise tugiteenuste kohta. Selget seost kahe ettevõtja vahel võib täheldada ka härra Marcel Egmond Brenninkmeijeri kaudu. Viimane kuulus nii Q-Cellsi kui ka RECi järelevalvenõukogusse ning oli ühtlasi ettevõtja Good Energies tegevdirektor (nimetatud ettevõtjale kuulus 16 % Q-Cellsi ja 39 % RECi aktsiatest) (vrd 2.2 jagu). Ettevõtjas CSG Solar kujundati samalaadne struktuur: nii Q-Cells kui ka REC olid vähemusosanikud ning järelevalvenõukogusse kuulusid Q-Cellsi juhatuse esimees ja Marcel Egmond Brenninkmeijer.

(114)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab komisjon, et Sovello ametlik omandi- ja otsustusstruktuur oli nii abist teatamise kui ka otsuse N 426/05 vastuvõtmise ajal kujundatud teadlikult nii, et Sovellol oleks võimalik saada VKE lisatoetust (selleks hoiti Q-Cellsi osalus allpool 25 %), ning samas oli mõlema või siis kolme partneri tegelik eesmärk oma osalus võrdsustada, niipea kui VKE lisatoetus on saadud. Kolme partneri osalus võrdsustati (igale osanikule 33,3 %) MJVA2 muutmise kaudu juba kolm kuud pärast komisjonilt VKE lisatoetusele heakskiidu saamist.

(115)

VKEde määratlemise soovituse lisa artiklis 2 on sätestatud, et väike või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja,

(116)

Piirväärtuste arvutamine sõltub asjaomase ettevõtja struktuurist (eraldiseisev ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja VKEde määratlemise soovituse artikli 3 tähenduses). VKEde määratlemise soovituse artikli 4 kohaselt põhinevad andmed, mille põhjal vahendatakse abisaaja VKE-staatuse hindamise raames töötajate arv ja rahaliste vahendite suhtes kehtivad piirväärtused, viimasel heakskiidetud aruandeperioodil ning need arvutatakse aastapõhiselt. VKEde määratlemise soovituse lisa artikli 6 kohaselt tuleb VKE piirväärtuste arvutamisel arvesse võtta ka seotud ettevõtjate või partnerettevõtjate andmeid (seotud ettevõtjate puhul 100 % ja partnerettevõtjate puhul proportsionaalselt, st vähemalt 25 %).

(117)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal leiab komisjon, et Q-Cells oleks esialgses otsuses liigitatud Sovello partnerettevõtjaks (st Q-Cellsi oleks käsitletud Sovellos 25 % osalust omava ettevõtjana), kui komisjonile oleks olnud kättesaadav kogu asjakohane teave. Seetõttu arvutas komisjon Sovello piirväärtused VKEde määratlemise soovituse põhjal uuesti.

(118)

Evergreen oli oma enamusosaluse tõttu Sovelloga seotud ettevõtja. Seetõttu tuleb tema andmeid VKE piirväärtuste arvutamisel 100 %-liselt arvesse võtta. Evergreeni puhul võeti arvesse 2004. aasta andmeid (215 töötajat, aastakäive 18,9 miljonit eurot ja aastabilansi kogumaht 36,5 miljonit eurot). Kõnealusel aastal puudusid Sovellol töötajad ja aastakäive, aga tema bilansimaht oli 0,025 miljonit eurot. 2004. aasta lõpus oli Q-Cellsil 350 töötajat, tema aastakäive oli 128,7 miljonit eurot ja aasta bilansimaht 105,6 eurot.

(119)

Komisjon arvutas Sovello VKE piirväärtused uuesti, võttes 100 %-liselt arvesse Sovello töötajate arvu, käivet ja bilansimahtu (kasutades abist teatamise ajal saadud andmeid), samuti 100 %-liselt Evergreeni kui seotud ettevõtja andmeid (kasutades abist teatamise ajal saadud 2004. aasta andmeid) ning 25 %-liselt Q-Cellsi andmeid. Kõnealuse arvutuse põhjal võib öelda, et kõik VKE piirväärtused on ületatud ning seega ei saa Sovellot käsitleda VKE-na ja ettevõtjale ei saa anda VKE lisatoetust.

(120)

Saksamaa väitel lähtub komisjon ilmselt eeldusest, et ühisettevõtet tuleb koos tema partneritega automaatselt käsitleda ühe majandusüksusena, ning tema sõnul on komisjon seetõttu ühisettevõtete jaoks välja töötanud erilised VKEde määratlemise kriteeriumid, mida ta nende suhtes ka kohaldab. Komisjon vastab, et käesoleva juhtumi hindamine näitab Saksamaa väite paikapidamatust. Komisjon võttis kooskõlas VKEde määratlemise soovituse artikliga 6 oma arvutuste tegemisel arvesse ainult proportsionaalset osa Q-Cellsi andmetest (25 %), eeldades, et Q-Cellsi osalust hoiti kunstlikult alla 25 %.

(121)

VKE piirväärtuste ületamise tõttu ei ole tarvis enam uurida, kas Sovello puutus tõepoolest kokku VKEdele tüüpiliste raskustega ja kas VKE lisatoetuse andmine oli seetõttu vajalik. Saksamaa loetles sellegipoolest mitmesuguseid VKEdele tüüpilisi raskusi, millega Sovellol tuli väidetavalt kokku puutuda (vrd 5.2 jagu). Seoses Saksamaa väidetega, mille kohaselt Sovellol oli piiratud juurdepääs rahalistele vahenditele ja mille kohaselt investeerimisprojekti ei oleks olnud võimalik ilma VKE lisatoetuseta ellu viia, märgib komisjon, et MJVA1-s olid sätestatud võimalused täiendavate kapitaliressursside hankimiseks juhul, kui riiklikku toetust ei saada. MJVA2-ga nähakse ette toetuse tagasimaksmise kohustuse hüvitamine ühisettevõtte kolme partneri poolt (Sovellole antav laen, vrd punkt 110). Seetõttu ei ole komisjon veendunud, et investeerimisprojekti ei oleks suudetud ilma VKE lisatoetuseta ellu viia. Kommertsriski leevendab komisjoni arvates asjaolu, et Sovello tugines oma tegevuses kolme osaniku kogemustele: Evergreen – müük ja turustamine, Q-Cells – teatav turupositsioon Saksamaal ja REC – tütarettevõtjate tegevus päikesemoodulite turul (vrd punkt 113). Komisjon lükkab tagasi Saksamaa väite, mille kohaselt Sovellol tuli kanda suurettevõtjatega võrreldes suuremaid äri- ja tegevuskulusid, ning väidab omakorda, et ettevõtja sai Q-Cellsilt märkimisväärset toetust (vrd punktid 94 ja 95) ning tema räniga varustamine oli tänu RECile kindlustatud (2005. aastal oli päikeseenergiatööstuses tarnetega tõsiseid probleeme).

(122)

Komisjoni arvates näitab uue teabe põhjal tehtud hindamine, et Sovellol oli samas sektoris tegutsevate ühisettevõtte partnerite kaudu võimalik saada rahalisi vahendeid ja toetust, mis ei oleks olnud kättesaadavad samas suurusjärgus konkurentidele, kellel seotud ettevõtjate või partnerettevõtjate toetus puudub. Komisjon järeldab Saksamaa väidetest hoolimata, et Sovellole antud VKE lisatoetus ei olnud investeerimisprojekti rahastamiseks hädavajalik.

(123)

Komisjon leiab eespool nimetatud põhjustel, et Sovellole ei oleks tohtinud anda 15 protsendipunkti suurust VKE lisatoetust ning et VKE lisatoetuse andmine ei sobi kokku siseturu põhimõtetega.

(124)

Komisjon peab vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 nõudma, et abisaaja maksaks põhjendamatult antud abi tagasi,

a)

abisaajalt tagasinõutava abi kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida on juba võetud ja mida kavatsetakse võtta käesoleva otsuse täitmiseks;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.

a)

ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)

ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)

ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)

ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtte teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtte aktsionäride või osanike hääleõigustest.