LISA
Juhend maa süsinikuvarude arvutamiseks vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ V lisale
SISUKORD
|
1. |
Sissejuhatus | 21 |
|
2. |
Maa süsinikuvarude ühtlustatud kindlaksmääramine | 22 |
|
3. |
Süsinikuvarude arvutamine | 22 |
|
4. |
Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus | 23 |
|
5. |
Maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru | 23 |
|
6. |
Mineraalmulla standardne süsinikuvaru | 25 |
|
7. |
Tegurid, mis kajastavad erinevust mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mulla orgaanilise süsiniku standardsisalduse vahel | 26 |
|
8. |
Süsinikuvaru väärtused maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru puhul | 33 |
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva juhendiga kehtestatakse reeglid maa süsinikuvarude arvutamiseks maa võrdluskasutuse (CSR , direktiivi 2009/28/EÜ V lisa 7. punkti kohaselt) ja tegeliku maakasutuse (CSA , direktiivi 2009/28/EÜ V lisa 7. punkti kohaselt) puhul.
2. punktis on esitatud reeglid, mille alusel on võimalik ühtlustatult kindlaks määrata maa süsinikuvaru. 3. punktis on esitatud üldine valem selliste süsinikuvarude arvutamiseks, mis koosnevad kahest komponendist: mulla orgaaniline süsinik ning maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru.
4. punktis on esitatud üksikasjalikud valemid mulla orgaanilise süsinikuvaru määramiseks. Mineraalmulla kohta on ette nähtud meetod, mis võimaldab kasutada juhendis sätestatud väärtusi, samas on sätestatud ka alternatiivse meetodi kasutamise võimalus. Turvasmulla kohta on kirjeldatud meetodit, kuid juhend ei hõlma väärtusi mulla orgaanilise süsinikuvaru määramiseks turvasmullas.
5. punktis on üksikasjalikult esitatud valemid taimestiku süsinikuvaru määramiseks, kuid see on asjakohane üksnes juhul, kui otsustatakse juhendi 8. punktis sätestatud maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru väärtusi mitte kasutada (8. punktis esitatud väärtuste kasutamine ei ole kohustuslik ning teatavate juhtude tarbeks ei pruugi nende hulgas asjakohaseid väärtusi olla).
6. punktis on esitatud reeglid asjakohaste väärtuste valimiseks juhul, kui otsustatakse kasutada juhendis ette nähtud mineraalmulla orgaanilise süsiniku sisalduse väärtusi (6. ja 7. punkt). Nende reeglite puhul viidatakse kliimapiirkondade ja mullatüüpide andmekihtidele, mis on kättesaadavad direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt internetis loodud läbipaistvusplatvormi vahendusel. Need andmekihid koosnevad allpool joonistel 1 ja 2 esitatud üksikasjalikest andmetest.
8. punktis on esitatud väärtused maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru kohta ning nendega seotud parameetrid. 7. ja 8. punktis on esitatud väärtused nelja erineva maakasutuskategooria kohta: põllumaa, mitmeaastased kultuurid, rohumaa ja metsamaa.
Joonis 1
Kliimapiirkonnad
Legend: 1 = troopiline, mäestikuline; 2 = troopiline, vihmane; 3 = troopiline, niiske; 4 = troopiline, kuiv; 5 = mõõdukalt soe, niiske; 6 = mõõdukalt soe, kuiv; 7 = mõõdukalt jahe, niiske; 8 = mõõdukalt jahe, kuiv; 9 = boreaalne, niiske; 10 = boreaalne, kuiv; 11 = polaarne, niiske; 12 = polaarne, kuiv.
Joonis 2
Mullatüüpide geograafiline jagunemine
Legend: 1 = turvasmuld; 2 = liivmuld; 3 = gleimuld; 4 = vulkaaniline muld; 5 = leedemuld; 6 = kõrgaktiivne savimuld; 7 = madalaktiivne savimuld; 8 = muud alad.
2. MAA SÜSINIKUVARUDE ÜHTLUSTATUD KINDLAKSMÄÄRAMINE
Selleks et määrata kindlaks süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (CSR ) ja maa tegeliku kasutusega (CSA ) kohaldatakse järgmiseid reegleid:
|
(1) |
Kogu maa-alal, mille kohta maa süsinikuvaru arvutatakse, on sama:
|
|
(2) |
Maa tegeliku kasutuse CSA süsinikuvaru on
|
3. SÜSINIKUVARUDE ARVUTAMINE
Maa võrdluskasutuse (CSR ) ja maa tegeliku kasutuse (CSA ) süsinikuvaru arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CSi = (SOC + CVEG ) × A
kus
CSI = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maakasutusega i (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas muld ja taimestik);
SOC= mulla orgaanilise süsiniku sisaldus (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt 4. osale;
CVEG = maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), mis arvutatakse vastavalt 5. punktile või valitakse 8. punkti asjakohaste väärtuste hulgast;
A= mõõtkavategur asjaomase ala jaoks (mõõdetakse hektarites ühiku pindala kohta).
4. MULLA ORGAANILINE SÜSINIKUVARU
4.1. Mineraalmuld
Mulla orgaanilise süsiniku sisalduse (SOC) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
SOC = SOCST × FLU × FMG × FI
kus
SOC = mulla orgaanilise süsiniku sisaldus (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
SOCST = mulla orgaanilise süsiniku standardsisaldus 0–30 cm paksuses mulla pealiskihis (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
FLU = maakasutustegur, mis näitab erinevust maakasutustüübiga seotud mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mulla orgaanilise süsiniku standardsisalduse vahel;
FMG = maa majandamistegur, mis näitab erinevust põhilise majandamistavaga seotud mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mulla orgaanilise süsiniku standardsisalduse vahel;
FI = süsinikusisendi tegur, mis näitab erinevust mulda siseneva süsinikuhulga suurusega seotud mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja mulla orgaanilise süsiniku standardsisalduse vahel.
SOCST puhul kasutatakse asjakohaseid 6. punktis esitatud väärtusi.
FLU , FMG ja FI puhul kasutatakse asjakohaseid 7. punktis esitatud väärtusi.
Alternatiivina eespool kirjeldatud valemile võib mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks kasutada muid asjakohaseid meetodeid, sealhulgas mõõtmisi. Kui sellised meetodid ei põhine mõõtmistel, tuleb nende puhul arvesse võtta kliimat, mullatüüpi, maakatet, maa majandamist ja süsinikusisendeid.
4.2. Turvasmuld (histosol)
Mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks kasutatakse asjakohaseid meetodeid. Selliste meetodite puhul võetakse arvesse turvasmulla kihi kogu tüsedust, samuti kliimat, maakatet, maa majandamist ja süsinikusisendit. Nimetatud meetodid võivad hõlmata mõõtmisi.
Kui süsinikuvaru on mõjutanud kuivendamine, arvestatakse sellest tulenev süsinikukadu asjakohaste meetodite abil. Sellised meetodid võivad põhineda kuivendamisest tingitud aastapõhisel süsinikukaol.
5. MAAPEALSE JA MAA-ALUSE TAIMESTIKU SÜSINIKUVARU
Välja arvatud juhul, kui kasutatakse 8. punktis ettenähtud CVEG väärtust, kasutatakse CVEG arvutamisel järgmist valemit:
CVEG = CBM + CDOM
kus
CVEG = maapealse ja maa-aluse taimestiku süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
CBM = elusas biomassis sisalduv maapealne ja maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.1;
CDOM = surnud orgaanilises aines sisalduv maapealne ja maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.2;
CDOM puhul võib kasutada 0-väärtust, välja arvatud metsamaa (v.a metsaistandused) puhul, kus võrade liitus on üle 30 %.
5.1. Elus biomass
Elusa biomassi süsinikuvaru (CBM ) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CBM = CAGB + CBGB
kus
CBM = elusas biomassis sisalduv maapealne ja maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
CAGB = elusas biomassis sisalduv maapealne süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.1.1;
CBGB = elusas biomassis sisalduv maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.1.2;
5.1.1. Maapealne elus biomass
Maapealse elusa biomassi süsinikuvaru CAGB arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CAGB = BAGB × CFB
kus
CAGB = elusas biomassis sisalduv maapealne süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
BAGB = maapealse elusa biomassi kaal (mõõdetakse kuivaine massina hektari kohta);
CFB = elusa biomassi kuivaine süsinikufraktsioon (mõõdetakse süsiniku massina kuivaine massi kohta).
Põllumaa, mitmeaastaste kultuuride ja metsaistanduste puhul on BAGB väärtus maapealse elusa biomassi keskmine kaal tootmistsükli jooksul.
CFB puhul võib kasutada väärtust 0,47.
5.1.2. Maa-alune elus biomass
Maa-aluse elusa biomassi süsinikuvaru (CBGB ) arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid:
|
(1) |
CBGB = BBGB × CFB kus CBGB = elusas biomassis sisalduv maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta); BBGB = maa-aluse elusa biomassi kaal (mõõdetakse kuivaine massina hektari kohta); CFB = elusa biomassi kuivaine süsinikufraktsioon (mõõdetakse süsiniku massina kuivaine massi kohta). Põllumaa, mitmeaastaste kultuuride ja metsaistanduste puhul on BBGB väärtus maa-aluse elusa biomassi keskmine kaal tootmistsükli jooksul. CFB puhul võib kasutada väärtust 0,47. |
|
(2) |
CBGB = CAGB × R kus CBGB = elusas biomassis sisalduv maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta); CAGB = elusas biomassis sisalduv maapealne süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta); R = elusas biomassis sisalduva maa-aluse süsinikuvaru ja elusas biomassis sisalduva maapealse süsinikuvaru suhe. R puhul võib kasutada 8. punktis esitatud asjakohaseid väärtusi. |
5.2. Surnud orgaaniline aine
Surnud orgaanilise aine süsinikuvaru (CDOM ) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CDOM = CDW + CLI
kus
CDOM = surnud orgaanilises aines sisalduv maapealne ja maa-alune süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
CDW = lagupuidu süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.2.1;
CLI = varise süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta), arvutatakse vastavalt punktile 5.2.2;
5.2.1. Lagupuidu süsinikuvaru
Lagupuidu süsinikuvaru (CDW ) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CDW = DOMDW × CFDW
kus
CDW = lagupuidu süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
DOMDW = lagupuidu kaal (mõõdetakse kuivaine massina hektari kohta);
CFDW = lagupuidu kuivaine süsinikufraktsioon (mõõdetakse süsiniku massina kuivaine massi kohta).
CFDW puhul võib kasutada väärtust 0,5.
5.2.2. Varise süsinikuvaru
Varise süsinikuvaru (CLI ) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
CLI = DOMLI × CFLI
kus
CLI = varise süsinikuvaru (mõõdetakse süsiniku massina hektari kohta);
DOMLI = varise kaal (mõõdetakse kuivaine massina hektari kohta);
CFLI = varise kuivaine süsinikufraktsioon (mõõdetakse süsiniku massina kuivaine massi kohta).
CFLI puhul võib kasutada väärtust 0,4.
6. MINERAALMULLA STANDARDNE SÜSINIKUVARU
Mulla standardse süsinikuvaru (SOCST ) väärtus valitakse tabelist 1 lähtuvalt asjaomasest kliimapiirkonnast ning ala mullatüübist vastavalt punktidele 6.1. ja 6.2.
Tabel 1
SOCST , mulla orgaanilise süsiniku standardsisaldus 0–30 cm paksuses mulla pealiskihis
|
(mõõdetakse süsiniku tonnides hektari kohta) |
||||||
|
Kliimapiirkond |
Mullatüüp |
|||||
|
|
Kõrgaktiivne savimuld |
Väheaktiivne savimuld |
Liivmuld |
Leedemuld |
Vulkaaniline muld |
Gleimuld |
|
Boreaalne |
68 |
— |
10 |
117 |
20 |
146 |
|
Mõõdukalt jahe, kuiv |
50 |
33 |
34 |
— |
20 |
87 |
|
Mõõdukalt jahe, niiske |
95 |
85 |
71 |
115 |
130 |
87 |
|
Mõõdukalt soe, kuiv |
38 |
24 |
19 |
— |
70 |
88 |
|
Mõõdukalt soe, niiske |
88 |
63 |
34 |
— |
80 |
88 |
|
Troopiline, kuiv |
38 |
35 |
31 |
— |
50 |
86 |
|
Troopiline, niiske |
65 |
47 |
39 |
— |
70 |
86 |
|
Troopiline, vihmane |
44 |
60 |
66 |
— |
130 |
86 |
|
Troopiline, mäestikuline |
88 |
63 |
34 |
— |
80 |
86 |
6.1. Kliimapiirkond
Sobiv kliimapiirkond mulla orgaanilise süsiniku standardsisalduse asjakohase väärtuse väljavalimiseks määratakse direktiivi 2009/28/EÜ artikli 24 alusel loodud läbipaistvusplatvormis esitatud kliimapiirkondade andmekihtide alusel.
6.2. Mullatüüp
Sobiv mullatüüp määratakse vastavalt joonisele 3. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 24 alusel loodud läbipaistvusplatvormis esitatud mullatüüpide andmekihte võib kasutada sobiva mullatüübi määramisel suunavatena.
Joonis 3
Mullatüüpide liigitus
7. TEGURID, MIS KAJASTAVAD ERINEVUST MULLA ORGAANILISE SÜSINIKU SISALDUSE JA MULLA ORGAANILISE SÜSINIKU STANDARDSISALDUSE VAHEL
FLU , FMG ja FI asjakohased väärtused valitakse käesoleva punkti all esitatud tabelist. CSR arvutamiseks kasutatakse 2008. aasta jaanuaris kehtestatud asjakohaseid majandamis- ja süsinikusisendi tegureid. CSA arvutamiseks on asjakohased majandamis- ja süsinikusisendi tegurid need, mida praegu kohaldatakse ja mille tulemusena tasakaalustub asjaomane süsinikuvaru.
7.1. Põllumaa
Tabel 2
Põllumaa tegurid
|
Kliimapiirkond |
Maakasutus (FLU ) |
Maa majandamine (FMG ) |
Süsinikusisend (F I) |
FLU |
FMG |
FI |
|
Mõõdukalt soe, kuiv |
Viljelemine |
Täielik mullaharimine |
Väike |
0,8 |
1 |
0,95 |
|
Keskmine |
0,8 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,8 |
1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,8 |
1 |
1,04 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
0,8 |
1,02 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
0,8 |
1,02 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,8 |
1,02 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,8 |
1,02 |
1,04 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
0,8 |
1,1 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
0,8 |
1,1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,8 |
1,1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,8 |
1,1 |
1,04 |
|||
|
Mõõdukas/boreaalne, niiske/vihmane |
Viljelemine |
Täielik mullaharimine |
Väike |
0,69 |
1 |
0,92 |
|
Keskmine |
0,69 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,69 |
1 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,69 |
1 |
1,11 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
0,69 |
1,08 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
0,69 |
1,08 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,69 |
1,08 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,69 |
1,08 |
1,11 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
0,69 |
1,15 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
0,69 |
1,15 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,69 |
1,15 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,69 |
1,15 |
1,11 |
|||
|
Troopiline, kuiv |
Viljelemine |
Täielik mullaharimine |
Väike |
0,58 |
1 |
0,95 |
|
Keskmine |
0,58 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,58 |
1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,58 |
1 |
1,04 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
0,58 |
1,09 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
0,58 |
1,09 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,58 |
1,09 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,58 |
1,09 |
1,04 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
0,58 |
1,17 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
0,58 |
1,17 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,58 |
1,17 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,58 |
1,17 |
1,04 |
|||
|
Troopiline, niiske/vihmane |
Viljelemine |
Täielik mullaharimine |
Väike |
0,48 |
1 |
0,92 |
|
Keskmine |
0,48 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,48 |
1 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,48 |
1 |
1,11 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
0,48 |
1,15 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
0,48 |
1,15 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,48 |
1,15 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,48 |
1,15 |
1,11 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
0,48 |
1,22 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
0,48 |
1,22 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,48 |
1,22 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,48 |
1,22 |
1,11 |
|||
|
Troopiline, mäestikuline |
Viljelemine |
Täielik mullaharimine |
Väike |
0,64 |
1 |
0,94 |
|
Keskmine |
0,64 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,64 |
1 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,64 |
1 |
1,08 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
0,64 |
1,09 |
0,94 |
||
|
Keskmine |
0,64 |
1,09 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,64 |
1,09 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,64 |
1,09 |
1,08 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
0,64 |
1,16 |
0,94 |
||
|
Keskmine |
0,64 |
1,16 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
0,64 |
1,16 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
0,64 |
1,16 |
1,08 |
Tabel 3 on tabelitest 2 ja 4 asjakohaste väärtuste valimisel suunav.
Tabel 3
Suunav teave seoses põllumaa ja mitmeaastaste kultuuride majandamise ja süsinikusisendiga
|
Majandamine/süsinikusisend |
Suunav teave |
|
Täielik mullaharimine |
Mulla põhjalik segamine täieliku ümberpööramise ja/või sagedaste mullaharimistoimingutega aasta jooksul. Külviajal on vaid väike osa (nt < 30 %) mullast jääkidega kaetud. |
|
Vähendatud |
Põhimullaharimine ja/või teisene mullaharimine, kuid mulda ei segata täielikult (tavaliselt pindmise mulla segamine ja mulda ei pöörata täielikult ümber), mis jätab külviajal tavaliselt > 30 % mullast jääkidega kaetuks. |
|
Ilma mullaharimiseta |
Otsekülv ilma põhimullaharimiseta, mulda segatakse külvikohas vaid minimaalselt. Umbrohutõrjeks kasutatakse tavaliselt herbitsiide. |
|
Väike |
Jääkide sisaldus on väike, juhul kui need eemaldatakse (kogumise või põletamise teel), maa jäetakse täiesti sööti, kasvatatakse vähe jääke andvaid kultuure (nt juurviljad, tubakas, puuvill), ei kasutata mineraalväetisi ega lämmastikku siduvaid kultuure. |
|
Keskmine |
Tüüpiline üheaastaste teraviljade kasvatuse puhul, kus kõik põllukultuurijäägid viiakse tagasi põllule. Kui jäägid eemaldatakse, lisatakse täiendavalt orgaanilist ainet (nt sõnnik). Vajab ka mineraalväetisi või lämmastikku siduvaid kultuure rotatsiooniga külvikordade puhul. |
|
Suur, sõnnikuga |
Esindab keskmisest tunduvalt suurema süsinikusisendiga viljelussüsteeme, mis tuleneb korrapärasest loomasõnniku lisamisest. |
|
Suur, ilma sõnnikuta |
Esindab keskmise süsinikusisendiga võrreldes tunduvalt suurema taimejääkide sisendiga viljelussüsteeme täiendavate aspektide tõttu, nagu suure jäägikogusega kultuuride kasvatamine, roheliste taimede kasutamine väetisena, kattekultuurid, paremini taimestatud kesapõllud, niisutamine, mitmeaastaste rohttaimede kasutamine iga-aastaste rotatsiooniga külvikordade puhul, kuid ilma sõnniku lisamiseta (vt eelmine lahter ülal). |
7.2. Mitmeaastased põllukultuurid
Tabel 4
Tegurid mitmeaastaste kultuuride puhul, mille tüve igal aastal tavaliselt maha ei lõigata, nt lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm
|
Kliimapiirkond |
Maakasutus (FLU ) |
Maa majandamine (FMG ) |
Süsinikusisend (FI ) |
FLU |
FMG |
FI |
|
Mõõdukas/boreaalne, kuiv |
Mitmeaastane |
Täielik mullaharimine |
Väike |
1 |
1 |
0,95 |
|
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1 |
1,04 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
1 |
1,02 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,02 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,02 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,02 |
1,04 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
1 |
1,1 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,1 |
1,04 |
|||
|
Mõõdukas/boreaalne, niiske/vihmane |
Mitmeaastane kultuur |
Täielik mullaharimine |
Väike |
1 |
1 |
0,92 |
|
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1 |
1,11 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
1 |
1,08 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,08 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,08 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,08 |
1,11 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
1 |
1,15 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,15 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,15 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,15 |
1,11 |
|||
|
Troopiline, kuiv |
Mitmeaastane kultuur |
Täielik mullaharimine |
Väike |
1 |
1 |
0,95 |
|
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1 |
1,04 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
1 |
1,09 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,09 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,09 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,09 |
1,04 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
1 |
1,17 |
0,95 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,17 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,17 |
1,37 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,17 |
1,04 |
|||
|
Troopiline, niiske/vihmane |
Mitmeaastane kultuur |
Täielik mullaharimine |
Väike |
1 |
1 |
0,92 |
|
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1 |
1,11 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
1 |
1,15 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,15 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,15 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,15 |
1,11 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
1 |
1,22 |
0,92 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,22 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,22 |
1,44 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,22 |
1,11 |
|||
|
Troopiline, mäestikuline |
Mitmeaastane kultuur |
Täielik mullaharimine |
Väike |
1 |
1 |
0,94 |
|
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1 |
1,08 |
|||
|
Vähendatud |
Väike |
1 |
1,09 |
0,94 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,09 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,09 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,09 |
1,08 |
|||
|
Ilma mullaharimiseta |
Väike |
1 |
1,16 |
0,94 |
||
|
Keskmine |
1 |
1,16 |
1 |
|||
|
Suur, sõnnikuga |
1 |
1,16 |
1,41 |
|||
|
Suur, ilma sõnnikuta |
1 |
1,16 |
1,08 |
Punktis 7.1 esitatud tabel 3 on tabelist 4 asjakohaste väärtuste valimisel suunav.
7.3. Rohumaa
Tabel 5
Tegurid rohumaa, sh savannide puhul
|
Kliimapiirkond |
Maakasutus (F LU) |
Maa majandamine (F MG) |
Süsinikusisend (F I) |
FLU |
FMG |
FI |
|
Mõõdukalt soe, kuiv |
Rohumaa |
Parandatud |
Keskmine |
1 |
1,14 |
1 |
|
Palju |
1 |
1,14 |
1,11 |
|||
|
Minimaalselt majandatud |
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
||
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,95 |
1 |
||
|
Tugevalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,7 |
1 |
||
|
Mõõdukas/boreaalne, niiske/vihmane |
Rohumaa |
Parandatud |
Keskmine |
1 |
1,14 |
1 |
|
Palju |
1 |
1,14 |
1,11 |
|||
|
Minimaalselt majandatud |
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
||
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,95 |
1 |
||
|
Tugevalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,7 |
1 |
||
|
Troopiline, kuiv |
Rohumaa |
Parandatud |
Keskmine |
1 |
1,17 |
1 |
|
Palju |
1 |
1,17 |
1,11 |
|||
|
Minimaalselt majandatud |
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
||
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,97 |
1 |
||
|
Tugevalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,7 |
1 |
||
|
Troopiline, niiske/vihmane |
Savann |
Parandatud |
Keskmine |
1 |
1,17 |
1 |
|
Palju |
1 |
1,17 |
1,11 |
|||
|
Minimaalselt majandatud |
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
||
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,97 |
1 |
||
|
Tugevalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,7 |
1 |
||
|
Troopiline, mäestikuline, kuiv |
Rohumaa |
Parandatud |
Keskmine |
1 |
1,16 |
1 |
|
Palju |
1 |
1,16 |
1,11 |
|||
|
Minimaalselt majandatud |
Keskmine |
1 |
1 |
1 |
||
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,96 |
1 |
||
|
Tugevalt kahjustatud |
Keskmine |
1 |
0,7 |
1 |
Tabel 6 on tabelist 5 asjakohaste väärtuste valimisel suunav.
Tabel 6
Suunav teave seoses rohumaade majandamise ja süsinikusisendiga
|
Majandamine/süsinikusisend |
Suunav teave |
|
Parandatud |
Rohumaa, mida majandatakse säästvalt, millel karjatamine on mõõdukas ning mida parandatakse vähemalt ühel viisil (nt väetamine, täiustatud liigivalik, niisutamine). |
|
Minimaalselt majandatud |
Kahjustamata seisundis ja säästvalt majandatud rohumaa, mille majandamisel ei ole eriti parandamist rakendatud. |
|
Mõõdukalt kahjustatud |
Ülekarjatatud või mõõdukalt kahjustatud rohumaa, mille tootlikkus on veidi vähenenud (võrreldes loodusliku või minimaalselt majandatud rohumaaga) ning millel puuduvad majandamisega seotud süsinikusisendid. |
|
Tugevalt kahjustatud |
Tootlikkus ja taimkate on pikaajaliselt tugevalt kahjustatud, mis tuleneb taimkatte tõsistest mehhaanilistest vigastustest ja/või tugevast mullaerosioonist. |
|
Keskmine |
Kasutatakse juhul, kui täiendavad majandamisega seotud süsinikusisendid puuduvad. |
|
Palju |
Kasutatakse parandatud rohumaa puhul, kus on üks või enam täiendavat majandamisega seotud süsinikusisendit või parandust (lisaks sellele, mis on nõutav rohumaa parandatuks klassifitseerimise puhul). |
7.4. Metsamaa
Tabel 7
Tegurid metsamaa puhul, kus võrade liitus on vähemalt 30 %
|
Kliimapiirkond |
Maakasutus (FLU ) |
Maa majandamine (FMG ) |
Süsinikusisend (FI ) |
FLU |
FMG |
FI |
|
All |
Looduslik mets (kahjustamata) |
e/k (*1) |
e/k |
1 |
|
|
|
Kõik |
Majandatud mets |
Kõik |
Kõik |
1 |
1 |
1 |
|
Troopiline, niiske/kuiv |
Vahelduvviljelus – lühendatud kasvuperiood |
e/k |
e/k |
0,64 |
|
|
|
Vahelduvviljelus – täispikk kasvuperiood |
e/k |
e/k |
0,8 |
|
|
|
|
Mõõdukas/boreaalne, niiske/vihmane |
Vahelduvviljelus – lühendatud kasvuperiood |
e/k |
e/k |
1 |
|
|
|
Vahelduvviljelus – täispikk kasvuperiood |
e/k |
e/k |
1 |
|
|
Tabel 8 on tabelist 7 asjakohaste väärtuste valimisel suunav.
Tabel 8
Suunav teave metsamaa maakasutusega seoses
|
Maakasutus |
Suunav teave |
|
Looduslik mets (kahjustamata) |
Looduslik mets või kahjustamata ning pikaajaliselt ja säästlikult majandatud mets |
|
Vahelduvviljelus |
Pidev vahelduvviljelus, kus troopiline mets või metsamaa raadatakse üheaastaste kultuuride lühiajaliseks (nt 3–5 aastat) istutamiseks ning jäetakse seejärel sööti ja lastakse metsal uuesti üles kasvada. |
|
Täispikk kasvuperiood |
Olukord, kus mets kasvab küpseks või peaaegu küpseks ning raadatakse siis maa põllumajanduslikuks kasutuseks. |
|
Lühendatud kasvuperiood |
Olukord, kus metsal ei lasta enne raadamist küpseks kasvada. |
8. SÜSINIKU SISALDUSE VÄÄRTUSED MAAPEALSE JA MAA-ALUSE TAIMESTIKU SÜSINIKUVARU PUHUL
CVEG või R puhul võib kasutada käesoleva punkti all sätestatud väärtusi.
8.1. Põllumaa
Tabel 9
Taimestiku süsinikuväärtused põllumaa puhul (üldine)
|
Kliimapiirkond |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
All |
0 |
Tabel 10
Taimestiku süsinikuväärtused suhkruroo puhul (spetsiifiline)
|
Vööde |
Kliimapiirkond |
Ökoloogiline vöönd |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Troopiline |
Troopiline, kuiv |
Troopiline kuiv mets |
Aafrika |
4,2 |
|
Aasia (manner, saared) |
4 |
|||
|
Troopiline võsamaa |
Aasia (manner, saared) |
4 |
||
|
Troopiline, niiske |
Troopiline niiske heitlehine mets |
Aafrika |
4,2 |
|
|
Kesk- ja Lõuna-Ameerika |
5 |
|||
|
Troopiline, vihmane |
Troopiline vihmamets |
Aasia (manner, saared) |
4 |
|
|
Kesk- ja Lõuna-Ameerika |
5 |
|||
|
Subtroopiline |
Mõõdukalt soe, kuiv |
Subtroopiline stepp |
Põhja-Ameerika |
4,8 |
|
Mõõdukalt soe, niiske |
Subtroopiline niiske mets |
Kesk- ja Lõuna-Ameerika |
5 |
|
|
Põhja-Ameerika |
4,8 |
8.2. Mitmeaastased kultuurid, mille tüve igal aastal tavaliselt maha ei lõigata, nt lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm
Tabel 11
Taimestiku süsinikuväärtused mitmeaastaste kultuuride puhul (üldine)
|
Kliimapiirkond |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Mõõdukas (kõik niiskusrežiimid) |
43,2 |
|
Troopiline, kuiv |
6,2 |
|
Troopiline, niiske |
14,4 |
|
Troopiline, vihmane |
34,3 |
Tabel 12
Taimestiku süsinikuväärtused konkreetsete mitmeaastaste kultuuride puhul
|
Kliimapiirkond |
Põllukultuuri liik |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Kõik |
Kookospähklid |
75 |
|
Jatrofa |
17,5 |
|
|
Jojoba |
2,4 |
|
|
Õlipalm |
60 |
8.3. Rohumaa
Tabel 13
Taimestiku süsinikuväärtused põllumaa (v.a võsamaa) puhul (üldine)
|
Kliimapiirkond |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Boreaalne – kuiv/vihmane |
4,3 |
|
Mõõdukalt jahe – kuiv |
3,3 |
|
Mõõdukalt jahe – vihmane |
6,8 |
|
Mõõdukalt soe – kuiv |
3,1 |
|
Mõõdukalt soe – vihmane |
6,8 |
|
Troopiline – kuiv |
4,4 |
|
Troopiline – niiske/vihmane |
8,1 |
Tabel 14
Taimestiku süsinikuväärtused siidpöörise puhul (spetsiifiline)
|
Vööde |
Kliimapiirkond |
Ökoloogiline vöönd |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Subtroopiline |
Mõõdukalt soe, kuiv |
Subtroopiline kuiv mets |
Euroopa |
10 |
|
Põhja-Ameerika |
14,9 |
|||
|
Subtroopiline stepp |
Põhja-Ameerika |
14,9 |
Tabel 15
Taimestiku süsinikuväärtused võsamaa puhul, kus taimkate koosneb suures osas alla 5 meetri kõrgustest puittaimedest, millel selgelt puudub puudele omane välimus
|
Vööde |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Troopiline |
Aafrika |
46 |
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
53 |
|
|
Aasia (manner) |
39 |
|
|
Aasia (saared) |
46 |
|
|
Austraalia |
46 |
|
|
Subtroopiline |
Aafrika |
43 |
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
50 |
|
|
Aasia (manner) |
37 |
|
|
Euroopa |
37 |
|
|
Aasia (saared) |
43 |
|
|
Parasvööde |
Kogu maailm |
7,4 |
8.4. Metsamaa
Tabel 16
Taimestiku süsinikuväärtused metsamaa (v.a metsaistandused) puhul, kus võrade liitus on 10–30 %
|
Vööde |
Ökoloogiline vöönd |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
R |
|
Troopiline |
Troopiline vihmamets |
Aafrika |
40 |
0,37 |
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
39 |
0,37 |
||
|
Aasia (manner) |
36 |
0,37 |
||
|
Aasia (saared) |
45 |
0,37 |
||
|
Troopiline niiske mets |
Aafrika |
30 |
0,24 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
26 |
0,24 |
||
|
Aasia (manner) |
21 |
0,24 |
||
|
Aasia (saared) |
34 |
0,24 |
||
|
Troopiline kuiv mets |
Aafrika |
14 |
0,28 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
25 |
0,28 |
||
|
Aasia (manner) |
16 |
0,28 |
||
|
Aasia (saared) |
19 |
0,28 |
||
|
Troopilised mägisüsteemid |
Aafrika |
13 |
0,24 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
17 |
0,24 |
||
|
Aasia (manner) |
16 |
0,24 |
||
|
Aasia (saared) |
26 |
0,28 |
||
|
Subtroopiline |
Subtroopiline niiske mets |
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
26 |
0,28 |
|
Aasia (manner) |
22 |
0,28 |
||
|
Aasia (saared) |
35 |
0,28 |
||
|
Subtroopiline kuiv mets |
Aafrika |
17 |
0,28 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
26 |
0,32 |
||
|
Aasia (manner) |
16 |
0,32 |
||
|
Aasia (saared) |
20 |
0,32 |
||
|
Subtroopiline stepp |
Aafrika |
9 |
0,32 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
10 |
0,32 |
||
|
Aasia (manner) |
7 |
0,32 |
||
|
Aasia (saared) |
9 |
0,32 |
||
|
Parasvööde |
Parasvöötme mereline mets |
Euroopa |
14 |
0,27 |
|
Põhja-Ameerika |
79 |
0,27 |
||
|
Uus-Meremaa |
43 |
0,27 |
||
|
Lõuna-Ameerika |
21 |
0,27 |
||
|
Parasvöötme mandriline mets |
Aasia, Euroopa (≤ 20 a) |
2 |
0,27 |
|
|
Aasia, Euroopa (> 20 a) |
14 |
0,27 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (≤ 20 a) |
7 |
0,27 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (> 20 a) |
16 |
0,27 |
||
|
Parasvöötme mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa (≤ 20 a) |
12 |
0,27 |
|
|
Aasia, Euroopa (> 20 a) |
16 |
0,27 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (≤ 20 a) |
6 |
0,27 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (> 20 a) |
6 |
0,27 |
||
|
Boreaalne |
Boreaalne okaspuumets |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika |
12 |
0,24 |
|
Boreaalne metsatundra |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (≤ 20 a) |
0 |
0,24 |
|
|
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (> 20 a) |
2 |
0,24 |
||
|
Boreaalsed mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (≤ 20 a) |
2 |
0,24 |
|
|
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (> 20 a) |
6 |
0,24 |
Tabel 17
Taimestiku süsinikuväärtused metsamaa (v.a metsaistandused) puhul, kus võrade liitus on üle 30 %
|
Vööde |
Ökoloogiline vöönd |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
|
Troopiline |
Troopiline vihmamets |
Aafrika |
204 |
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
198 |
||
|
Aasia (manner) |
185 |
||
|
Aasia (saared) |
230 |
||
|
Troopiline niiske heitlehine mets |
Aafrika |
156 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
133 |
||
|
Aasia (manner) |
110 |
||
|
Aasia (saared) |
174 |
||
|
Troopiline kuiv mets |
Aafrika |
77 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
131 |
||
|
Aasia (manner) |
83 |
||
|
Aasia (saared) |
101 |
||
|
Troopilised mägisüsteemid |
Aafrika |
77 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
94 |
||
|
Aasia (manner) |
88 |
||
|
Aasia (saared) |
130 |
||
|
Subtroopiline |
Subtroopiline niiske mets |
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
132 |
|
Aasia (manner) |
109 |
||
|
Aasia (saared) |
173 |
||
|
Subtroopiline kuiv mets |
Aafrika |
88 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
130 |
||
|
Aasia (manner) |
82 |
||
|
Aasia (saared) |
100 |
||
|
Subtroopiline stepp |
Aafrika |
46 |
|
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika |
53 |
||
|
Aasia (manner) |
41 |
||
|
Aasia (saared) |
47 |
||
|
Parasvööde |
Parasvöötme mereline mets |
Euroopa |
84 |
|
Põhja-Ameerika |
406 |
||
|
Uus-Meremaa |
227 |
||
|
Lõuna-Ameerika |
120 |
||
|
Parasvöötme mandriline mets |
Aasia, Euroopa (≤ 20 a) |
27 |
|
|
Aasia, Euroopa (> 20 a) |
87 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (≤ 20 a) |
51 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (> 20 a) |
93 |
||
|
Parasvöötme mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa (≤ 20 a) |
75 |
|
|
Aasia, Euroopa (> 20 a) |
93 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (≤ 20 a) |
45 |
||
|
Põhja- ja Lõuna-Ameerika (> 20 a) |
93 |
||
|
Boreaalne |
Boreaalne okaspuumets |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika |
53 |
|
Boreaalne metsatundra |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (≤ 20 a) |
26 |
|
|
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (> 20 a) |
35 |
||
|
Boreaalsed mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (≤ 20 a) |
32 |
|
|
Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika (> 20 a) |
53 |
Tabel 18
Taimestiku süsinikuväärtused metsaistanduste puhul
|
Vööde |
Ökoloogiline vöönd |
Maailmajagu |
CVEG (tonni süsinikku/ha) |
R |
|
Troopiline |
Troopiline vihmamets |
Aafrika laialehised > 20 a |
87 |
0,24 |
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
29 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
58 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
17 |
0,24 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
58 |
0,24 |
||
|
Ameerika seedermänd |
87 |
0,24 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
70 |
0,24 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
44 |
0,24 |
||
|
Aasia laialehised |
64 |
0,24 |
||
|
Aasia muud puud |
38 |
0,24 |
||
|
Troopiline niiske heitlehine mets |
Aafrika laialehised > 20 a |
44 |
0,24 |
|
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
23 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
35 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
12 |
0,24 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
26 |
0,24 |
||
|
Ameerika seedermänd |
79 |
0,24 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
35 |
0,24 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
29 |
0,24 |
||
|
Aasia laialehised |
52 |
0,24 |
||
|
Aasia muud puud |
29 |
0,24 |
||
|
Troopiline kuiv mets |
Aafrika laialehised > 20 a |
21 |
0,28 |
|
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
9 |
0,28 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
18 |
0,28 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
6 |
0,28 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
27 |
0,28 |
||
|
Ameerika seedermänd |
33 |
0,28 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
27 |
0,28 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
18 |
0,28 |
||
|
Aasia laialehised |
27 |
0,28 |
||
|
Aasia muud puud |
18 |
0,28 |
||
|
Troopiline võsamaa |
Aafrika laialehised |
6 |
0,27 |
|
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
6 |
0,27 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
4 |
0,27 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
18 |
0,27 |
||
|
Ameerika seedermänd |
18 |
0,27 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
15 |
0,27 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
9 |
0,27 |
||
|
Aasia laialehised |
12 |
0,27 |
||
|
Aasia muud puud |
9 |
0,27 |
||
|
Troopilised mägisüsteemid |
Aafrika laialehised > 20 a |
31 |
0,24 |
|
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
20 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
19 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
7 |
0,24 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
22 |
0,24 |
||
|
Ameerika seedermänd |
29 |
0,24 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
23 |
0,24 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
16 |
0,24 |
||
|
Aasia laialehised |
28 |
0,24 |
||
|
Aasia muud puud |
15 |
0,24 |
||
|
Subtroopiline |
Subtroopiline niiske mets |
Ameerika eukalüpt |
42 |
0,28 |
|
Ameerika seedermänd |
81 |
0,28 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
36 |
0,28 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
30 |
0,28 |
||
|
Aasia laialehised |
54 |
0,28 |
||
|
Aasia muud puud |
30 |
0,28 |
||
|
Subtroopiline kuiv mets |
Aafrika laialehised > 20 a |
21 |
0,28 |
|
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
9 |
0,32 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
19 |
0,32 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
6 |
0,32 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
34 |
0,32 |
||
|
Ameerika seedermänd |
34 |
0,32 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
28 |
0,32 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
19 |
0,32 |
||
|
Aasia laialehised |
28 |
0,32 |
||
|
Aasia muud puud |
19 |
0,32 |
||
|
Subtroopiline stepp |
Aafrika laialehised |
6 |
0,32 |
|
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
6 |
0,32 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
5 |
0,32 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
19 |
0,32 |
||
|
Ameerika seedermänd |
19 |
0,32 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
16 |
0,32 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
9 |
0,32 |
||
|
Aasia laialehised > 20 a |
25 |
0,32 |
||
|
Aasia laialehised ≤ 20 a |
3 |
0,32 |
||
|
Aasia okaspuud > 20 a |
6 |
0,32 |
||
|
Aasia okaspuud ≤ 20 a |
34 |
0,32 |
||
|
Subtroopilised mägisüsteemid |
Aafrika laialehised > 20 a |
31 |
0,24 |
|
|
Aafrika laialehised ≤ 20 a |
20 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd > 20 a |
19 |
0,24 |
||
|
Aafrika seedermänd ≤ 20 a |
7 |
0,24 |
||
|
Ameerika eukalüpt |
22 |
0,24 |
||
|
Ameerika seedermänd |
34 |
0,24 |
||
|
Ameerika suur tiikpuu |
23 |
0,24 |
||
|
Muud Ameerika laialehised |
16 |
0,24 |
||
|
Aasia laialehised |
28 |
0,24 |
||
|
Aasia muud puud |
15 |
0,24 |
||
|
Parasvööde |
Parasvöötme mereline mets |
Aasia, Euroopa laialehised > 20 a |
60 |
0,27 |
|
Aasia, Euroopa laialehised ≤ 20 a |
9 |
0,27 |
||
|
Aasia, Euroopa okaspuud > 20 a |
60 |
0,27 |
||
|
Aasia, Euroopa okaspuud ≤ 20 a |
12 |
0,27 |
||
|
Põhja-Ameerika |
52 |
0,27 |
||
|
Uus-Meremaa |
75 |
0,27 |
||
|
Lõuna-Ameerika |
31 |
0,27 |
||
|
Parasvöötme mandriline mets ja mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa laialehised > 20 a |
60 |
0,27 |
|
|
Aasia, Euroopa laialehised ≤ 20 a |
4 |
0,27 |
||
|
Aasia, Euroopa okaspuud > 20 a |
52 |
0,27 |
||
|
Aasia, Euroopa okaspuud ≤ 20 a |
7 |
0,27 |
||
|
Põhja-Ameerika |
52 |
0,27 |
||
|
Lõuna-Ameerika |
31 |
0,27 |
||
|
Boreaalne |
Boreaalne okaspuumets ja mägisüsteemid |
Aasia, Euroopa > 20 a |
12 |
0,24 |
|
Aasia, Euroopa ≤ 20 a |
1 |
0,24 |
||
|
Põhja-Ameerika |
13 |
0,24 |
||
|
Boreaalne metsatundra |
Aasia, Euroopa > 20 a |
7 |
0,24 |
|
|
Aasia, Euroopa ≤ 20 a |
1 |
0,24 |
||
|
Põhja-Ameerika |
7 |
0,24 |
(*1) e/k = ei kohaldata, neil juhtudel FMG ja FI ei sobi ning mulla orgaanilise süsiniku (SOC) arvutamiseks võib kasutada järgmist valemit: SOC = SOCST × FLU