21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/50

NÕUKOGU OTSUS,

19. jaanuar 2010,

millega määratakse kindlaks, kas Kreeka on võtnud vastusena nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid

(2010/291/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 8 koostoimes artikli 126 lõikega 13 ja artikliga 136,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kohta, (1) mis võeti vastu, et soodustada valitsemissektori eelarve ülemäärase puudujäägi viivitamatut kõrvaldamist.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(4)

Nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, otsustas 27. aprillil 2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk (2).

(5)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 võttis nõukogu 27. aprillil 2009 samuti komisjoni soovituse alusel vastu soovituse (3) Kreeka ametiasutustele kõrvaldada ülemäärane puudujääk kõige hiljem 2010. aastaks, vähendades usaldusväärsel ja jätkusuutlikul moel valitsemissektori puudujääki alla 3 % SKPst. Sellega seoses kehtestas nõukogu Kreeka valitsusele tõhusate meetmete võtmise tähtaja 27. oktoober 2009.

(6)

Statistiliste andmete ja eelkõige valitsemissektori andmete kogumise ja töötlemise ning edastamise parandamine, mida nõukogu on nõudnud, on olnud puudulik. Eurostat ei kinnitatud 2009. aasta oktoobri teatise viimast korrektsiooni Kreeka ametiasutuste teatatud andmete olulise ebausaldusväärsuse tõttu. Praegu kasutatavad menetlused valitsemissektori andmete kiireks ja korrektseks edastamiseks, mis on kohustuslikud kehtiva õigusraamistiku alusel, on selgelt ebarahuldavad.

(7)

Hinnates Kreeka võetud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2010. aastaks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele:

—

pärast artikli 104 lõike 7 kohast nõukogu 2009. aasta aprilli soovitust võtsid Kreeka ametiasutused puudujääki vähendavaid meetmeid, mis on sätestatud 2009. aasta eelarveseaduses, stabiilsusprogrammi 2009. aasta jaanuaris ajakohastatud versioonis ja eelarvemeetmete 2009. aasta märtsi lisapaketis. Kuigi makromajanduslikud tingimused on halvenenud ametiasutuste arvatust enam, on riigi rahanduse seisund halvenenud veelgi rohkem, kui oleks võinud eeldada prognoositust suurema majandussurutise mõju ja Kreeka valitsuse rakendatud eelarvepoliitika põhjal. Eelkõige kulude poolel osutab eelarve täitmine 2009. aastal märkimisväärsele kulude ületamisele, millest üle poole on seotud eelarves kajastatust suuremate töötajate tasudega ja suuremate kapitalikuludega. Tulude poolel osutab eelarve täitmine 2009. aastal olulistele puudujääkidele maksukogumise süsteemis, sealhulgas maksunormide järgimises;

—

Kreeka ametiasutused teatasid 25. juunil 2009 täiendavatest puudujääki vähendavatest suvakohastest meetmetest, mille hinnanguline mõju eelarvele on ligikaudu 1,25 protsendipunkti SKPst. Enamikku meetmetest ei ole Kreeka ametiasutused siiski veel rakendanud ja peaaegu 1 protsendipunkti ulatuses SKPst olid need ajutised (ühekordsed meetmed) ning suunatud lisatulude saamisele, seega ei ole need kooskõlas nõukogu soovitustega tugevdada 2009. aastal eelarve kohandamist alaliste meetmetega peamiselt kulude poolel;

—

lisaks ei ole 2009. aastal rakendatud fiskaalsed konsolideerimismeetmed piisavad, et saavutada 2009. aastal valitsemissektori puudujäägieesmärk 3,7 % SKPst. Samuti ei lahenda need välisest tasakaalustamatusest tingitud ja Kreeka majanduse halveneva konkurentsivõimega seotud probleeme, nagu nõukogu oli soovitanud;

—

võla ja SKP suhte prognoositud suur tõus ületab valitsemissektori netolaenude seisundi halvenemise mõju, mis osutab võla taset mõjutavate muude tegurite kui netolaenuvõtmine ebapiisavale kontrollimisele.

(8)

Selle alusel järeldatakse, et tulude oluline vähenemine ja kulude oluline ületamine on 2009. aastal Kreeka eelarveseisundit suurel määral halvendanud, mida saab ainult osaliselt seostada makromajanduslike tingimuste halvenemisega ning mis on seega peamiselt tingitud Kreeka ametiasutuste ebapiisavast reageerimisest nõukogu 2009. aasta aprilli soovitusele, mis oli tehtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kreeka ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 27. aprilli 2009. aasta soovitusele selles sätestatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 19. jaanuar 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SALGADO

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2)  ELT L 135, 30.5.2009, lk 21.

(3)  http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication14950_en.pdf