1)

teha jõupingutusi NPT terviklikkuse säilitamiseks ning selle mõjuvõimu ja rakendamise tugevdamiseks;

2)

tunnustada NPTd ainulaadse ja asendamatu mitmepoolse instrumendina rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisel ja tugevdamisel, kuna see kehtestab õigusliku raamistiku tuumarelvade leviku tõkestamiseks ja sellise kontrollimehhanismi väljatöötamiseks, mis tagab, et tuumarelvavabad riigid kasutavad tuumaenergiat üksnes rahuotstarbeliselt, ning kuna see kujutab endast tuumadesarmeerimise saavutamise põhialust vastavalt NPT VI artiklile ja on tähtis element rahuotstarbeliste tuumaenergia rakenduste arendamisel, rõhutades, et NPT esindab koos oma üksteist täiendava kolme sambaga kõikide osalisriikide ühiseid julgeolekuhuve;

3)

rõhutada, et on absoluutselt vajalik tagada, et kõik osalisriigid järgivad kõiki NPT sätteid;

4)

rõhutada vajadust tagada osalisriikide poliitika ja strateegiate kooskõla NPT sätetega;

5)

teha tööd NPT ülemaailmse kohaldamise suunas; kutsuda kõiki NPTga veel ühinemata riike üles tuumarelvavabade riikidena NPTga kiiresti ühinema ning pidama kuni ühinemiseni kinni NPT tingimustest ning võtma endale tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid kohustusi;

6)

tervitada kodanikuühiskonna panust NPT põhimõtete ja eesmärkide edendamisse;

7)

kinnitada veel kord pühendumust püüda kujundada kõigile ohutum maailm ja luua vastavalt NPT eesmärkidele tingimused tuumarelvavaba maailma loomiseks; olles veendunud, et ka selle eesmärgi vahesammud võivad suurendada märkimisväärselt kõigi julgeolekut;

8)

tervitada alates külma sõja lõpust toimunud tuumarelvade arvu märkimisväärset vähendamist, sealhulgas kahes liidu liikmesriigis; rõhutada vajadust vähendada üldist tuumarelvavaru eesmärgiga saavutada järk-järgult ja süstemaatiliselt tuumadesarmeerimine vastavalt NPT VI artiklile, võttes seejuures arvesse kõige võimsama tuumarelva arsenaliga riikide erilist vastutust; sellega seonduvalt tervitada USA ja Venemaa Föderatsiooni vahelise uue START-lepingu üle peetavaid läbirääkimisi; korrata taas vajadust teha rohkem edusamme nende tuumarelva arsenali kahandamisel ja tuumarelvasüsteemide operatiivvalmiduse vähendamisel minimaalselt vajalikule tasemele;

9)

mittestrateegiliste tuumarelvade osas

10)

tunnustada pöördumatuse põhimõtte kohaldamist kõigi tuumadesarmeerimise ja -relvade kontrolli valdkonnas võetavate meetmete suunamisel, andes sellega panuse rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisse ja võttes arvesse nimetatud tingimusi;

11)

tunnistada, kuivõrd tähtsad on tuumadesarmeerimise seisukohast tuumarelvade hävitamise ja kõrvaldamise programmid ja lõhustuva materjali kõrvaldamise programmid, nagu on kindlaks määratud G8 ülemaailmse partnerluse alusel;

12)

jätkata jõupingutusi tagamaks, et tuumajõud võtavad kontrollitavuse, läbipaistvuse ja muid usalduse suurendamise alaseid meetmeid, et toetada edasisi edusamme desarmeerimise vallas; tervitada selles osas läbipaistvuse suurenemist mõnes tuumariigis, sealhulgas kahes liidu liikmesriigis seoses nendele kuuluvate tuumarelvadega, ning kutsuda teisi üles samamoodi käituma;

13)

kinnitada taas pühendumust NPT-l põhinevale tuumarelvastuse kontrollile ja desarmeerimisele ning rõhutada vajadust uuendada mitmepoolseid jõupingutusi ja võtta uuesti kasutusele mitmepoolsed õiguslikud vahendid, eelkõige desarmeerimiskonverents;

14)

kutsuda riike üles viivitamata ja tingimusteta allkirjastama ja ratifitseerima CTBTd, suunates üleskutse eelkõige CTBT II lisas loetletud üheksale järelejäänud riigile, kes ei ole seda veel teinud, sest kõnealune CTBT on tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise režiimi oluline osa, ning taotledes CTBT võimalikult peatset jõustumist; sellega seonduvalt tervitada Ameerika Ühendriikide hiljuti antud lubadust CTBT peatselt ratifitseerida;

15)

kuni CTBT jõustumiseni kutsuda kõiki riike üles pidama kinni tuumaplahvatuste katsetuste suhtes kehtestatud moratooriumist, hoiduda igasugusest CTBT kohustuste ja sätetega vastuolus olevast tegevusest ning demonteerida võimalikult kiiresti kõik tuumakatserajatised läbipaistval ja rahvusvahelisele üldsusele avatud viisil; rõhutada CTBT organisatsiooni ettevalmistuskomisjoni töö tähtsust, eelkõige seoses rahvusvahelise seiresüsteemiga;

16)

tervitada desarmeerimiskonverentsi tööprogrammi üksmeelset vastuvõtmist 2009. aastal ning kutsuda selle alusel üles alustama viivitamata läbirääkimisi FMCT üle eesmärgiga jõuda kiiresti lepingu sõlmimiseni, tuginedes 24. märtsi 1995. aasta dokumendile CD/1299 ja selles sisalduvale mandaadile, nagu on kokku lepitud 29. mai 2009. aasta otsuses desarmeerimiskonverentsi 2009. aasta istungjärgu tööprogrammi kehtestamise kohta (CD/1864);

17)

kuni FMCT jõustumiseni kutsuda kõiki asjaomaseid riike üles kuulutama viivitamatult välja ja säilitama moratooriumi tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete jaoks lõhustuvate materjalide tootmisele ning demonteerima tuumarelvade jaoks lõhustuvate materjalide tootmise rajatised või ehitama need ümber üksnes lõhkeainetega mitte seotud kasutuseks; tervitada nende viie tuumariigi tegevust, eelkõige liidus, kes on sellise moratooriumi välja kuulutanud ja sellised rajatised demonteerinud;

18)

kutsuda kõiki asjaomaseid riike üles võtma asjakohaseid praktilisi meetmeid, et vähendada tahtmatu tuumasõja ohtu;

19)

jätkata tuumarelvavabade osalisriikide julgeolekutagatiste küsimuse käsitlemist;

20)

kutsuda tuumariike üles veel kord kinnitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 984 (1995) märgitud olemasolevaid julgeolekutagatisi, tunnistades, et sellised julgeolekutagatised tugevdavad tuumarelva leviku tõkestamise režiimi, ning allkirjastama ja ratifitseerima lepingute asjaomased protokollid tuumarelvavabade tsoonide loomise kohta, mis on koostatud pärast ÜRO desarmeerimiskomisjoni 1999. aasta suuniste kohaselt nõutud konsultatsioonide pidamist, tunnistades, et neile tsoonidele on kättesaadavad lepingukohased julgeolekutagatised;

21)

rõhutada vajadust edendada üldiseid relvastuskontrolli ja desarmeerimisprotsesse ning kutsuda üles saavutama kõikides desarmeerimise aspektides täiendavat edu, et suurendada ülemaailmset julgeolekut;

22)

töötada pind-pind-tüüpi lühi- ja keskmaarakettide keelustamise lepingu üle konsultatsioonide alustamise nimel;

23)

kutsuda kõiki riike üles ühinema ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendiga ja seda tõhusalt rakendama;

24)

rõhutada, kuivõrd tähtis on asjaolu, et kõik riigid ühineksid bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni, keemiarelvade konventsiooni ning tavarelvastuse kontrolli toetavate konventsioonide, meetmete ja algatustega ning neid rakendaksid;

25)

töötada regionaalse ebastabiilsuse ja ebakindluse probleemide ning sageli relvastusprogrammide ajendiks olevate konfliktsituatsioonide lahendamise nimel;

26)

tunnistada, et peamised tuumarelva leviku tõkestamisega seotud väljakutsed on esile kerkinud viimastel aastatel, eelkõige Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis ja Iraani Islamivabariigis, ning rõhutada, et rahvusvaheline üldsus peab neid väljakutseid tunnistama, ning rõhutada vajadust olla valmis nendele reageerimiseks otsustavalt tegutsema;

27)

rõhutada ÜRO Julgeolekunõukogu kui lõpliku arbiitri rolli tugevdamise vajadust, et ÜRO Julgeolekunõukogu saaks vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhikirjale võtta asjakohaseid meetmeid, kui ei järgita NPTst tulenevaid kohustusi, kohaldades muu hulgas kaitsemeetmeid;

28)

juhtida tähelepanu NPT denonsseerimise võimalikele tagajärgedele rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; kutsuda rahvusvahelist üldsust tungivalt üles reageerima denonsseerimisteatele ja selle tagajärgedele eesmärgipäraselt ja kiiresti; rõhutada, et julgeolekunõukogu peab tegutsema kiiresti ja eelkõige käsitlema viivitamatult mis tahes riigi denonsseerimisteadet; kutsuda osalisriike tungivalt üles edendama sel eesmärgil vastavate meetmete vastuvõtmist, sealhulgas rahuotstarbelisel eesmärgil arendatud tuumamaterjalile, -varustusele, -tehnoloogiale ja -rajatistele piisavate IAEA kaitsemeetmete säilitamiseks vajalikku korda;

29)

taotleda tuumaenergiaalase koostöö lõpetamist, kui IAEA ei saa anda piisavat tagatist, et asjaomase riigi tuumaprogrammi kasutatakse üksnes rahuotstarbelistel eesmärkidel, seni kuni IAEA suudab vastava tagatise anda;

30)

kutsuda kõiki piirkonna riike üles tegema edusamme tõhusalt kontrollitava tuumarelvadest, muudest massihävitusrelvadest ja nende kandesüsteemidest vaba Lähis-Ida tsooni rajamiseks ja hoiduma selle eesmärgi saavutamist takistavate meetmete võtmisest; tunnistada, kuivõrd tähtis on jõuda osana protsessist kokkuleppele konkreetsetes praktilistes meetmetes, millesse on kaasatud kõik piirkonna riigid ning mille eesmärk on hõlbustada NPT 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooni rakendamist;

31)

kutsuda samuti kõiki osalisriike ja eelkõige tuumariike üles laiendama oma koostööd ning tegema kõik võimaliku tõhusalt kontrollitava tuumarelvadest, muudest massihävitusrelvadest ja nende kandesüsteemidest vaba Lähis-Ida tsooni rajamiseks piirkonna partnerite poolt kooskõlas NPT 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooniga;

32)

käsitleda esmatähtsana Vahemere piirkonnas tuumarelva leviku tõkestamise režiimi rakendamist, sest julgeolek Euroopas on seotud julgeolekuga selles piirkonnas;

33)

tunnistada tuumarelvavabade tsoonide olulisust rahu ja julgeoleku jaoks asjaomase regiooni riikide vahel vabatahtlikult sõlmitud lepingute alusel vastavalt ÜRO desarmeerimiskomisjoni 1999. aasta suunistele;

34)

rõhutada vajadust teha kõik võimalik, et hoida ära tuumaterrorismi ohtu, mis seondub terroristide võimaliku ligipääsuga tuumarelvadele või tuumamaterjalile, mida võidakse kasutada radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmete tootmiseks, ning sellega seoses rõhutada vajadust järgida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004) ja 1887 (2009) tulenevaid kohustusi ja kutsuda üles parandama kõrgradioaktiivsete kiirgusallikate tuumajulgeolekut;

35)

kutsuda üles kõiki riike, kes seda ei ole veel teinud, allkirjastama ja ratifitseerima tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ning seda rakendama, kuna nimetatud konventsioon on oluline osa tuumaterrorismi ohte käsitlevast rahvusvahelisest õigusraamistikust;

36)

toetada tuumarelvastumise ja terrorismi kasvanud ohtu, arvestades G8 ülemaailmse partnerluse algatust, IAEA tegevust ja teisi sel eesmärgil loodud mitmepoolseid mehhanisme, näiteks massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust, ülemaailmset tuumaterrorismiga võitlemise algatust ja ülemaailmse ohu vähendamise algatust; tervitada tuumajulgeolekualase tippkohtumise julgeolekueesmärke;

37)

tunnistada, et üldiste kaitsemeetmete lepingutel ja lisaprotokollidel on tuumarelvade leviku suhtes hoiatav mõju ja need on praegu vastavustõendamise standardiks;

38)

jätkata tööd IAEA kaitsemeetmete süsteemi üldkohaldatavaks muutmiseks ja tugevdamiseks, et tagada tuumarelva leviku tõkestamise kohustuste rikkumise suurem tuvastamine, eelkõige kõigi asjaomaste riikide poolt üldiste kaitsemeetmete lepingu ja lisaprotokolli ning vajaduse korral muudetud väikeste koguste protokolli vastuvõtmise ja rakendamise teel, ning tugevdada veelgi kaitsemeetmete süsteemi;

39)

töötada selle nimel, et NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverents ja IAEA direktorite nõukogu kinnitaks NPT III artikli alusel, et üldise kaitsemeetmete lepingu ja lisaprotokolli sõlmimine ja rakendamine on praegu vastavustõendamise standardiks;

40)

rõhutada IAEA ainulaadset rolli selle kontrollimisel, kas riigid järgivad oma kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas;

41)

rõhutada veelgi IAEA olulist rolli riikide abistamisel nende esitatava taotluse korral tuumamaterjalide ja -rajatiste julgeoleku suurendamisel ning kutsuda riike üles IAEAd toetama;

42)

tunnistada asjakohaste ja tõhusate ekspordikontrollide tähtsust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1540 (2004) ja 1887 (2009) ning NPT III artikli lõikega 2;

43)

rakendada riigi tasandil tõhusaid ekspordi-, transiidi-, ümberlaadimis- ja reekspordikontrolle, sealhulgas asjakohaseid õigus- ja haldusnorme, ning teha otsustavaid rahvusvahelisi ja siseriiklikke jõupingutusi, et võidelda tuumarelva leviku rahastamisega ja kontrollida juurdepääsu immateriaalsele tehnoloogiasiirdele;

44)

jõustada kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540 (2004) tõhusad kriminaalsanktsioonid tuumarelva levikuga seotud tegude korral, et ära hoida ebaseaduslikku eksporti, transiiti, vahendamist, kauplemist ja nende tegevustega seotud rahastamist;

45)

innustada Zanggeri komiteed ja tuumatarneriikide gruppi (NSG) jagama oma kogemusi ekspordikontrolli vallas, et võimalda kõikidel riikidel tugineda Zanggeri komitee korrale ja NSG suunistele ja nende rakendamisele;

46)

rõhutada vajadust viia võimalikult kiiresti lõpule NSG suuniste tugevdamine, eelkõige rikastamis- ja ümbertöötamistehnoloogiate tõhustatud ekspordikontrollide osas, ning töötada NSG raames selle nimel, et teha lisaprotokolli sõlmimine tuumatarnete tingimuseks;

47)

kutsuda tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooniga ühinenud riike üles ratifitseerima muudetud konventsiooni nii kiiresti kui võimalik, et kiirendada selle jõustumist;

48)

innustada selliste tehnoloogiate arendamist, mis on tuumarelva leviku ohu resistentsed ja mille puhul saab kohaldada kaitsemeetmeid;

49)

tunnistada osalisriikide õigust omada tuumaenergiat rahuotstarbelistel eesmärkidel vastavalt NPT IV artiklile ning võttes nõuetekohaselt arvesse selle I, II ja III artiklit, muu hulgas elektrienergia tootmiseks ning tööstuses, tervishoius ja põllumajanduses kasutamiseks;

50)

pühenduda jätkuvalt sellele, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

51)

innustada sellega seoses osalisriike kinnitama selliste põhimõtete ja standardite järgimist, mis reguleerivad tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlikku arendamist;

52)

rõhutada, kuivõrd tähtis on jätkata rahvusvahelist koostööd tuumaohutuse, jäätmete ohutu käitlemise, kiirguskaitse ja tuumaalase tsiviilvastutuse tugevdamiseks, ning kutsuda üles riike, kes seda veel ei ole teinud, ühinema esimesel võimalusel kõikide asjakohaste konventsioonidega ning täitma täielikult kõik nendest tulenevad kohustused;

53)

toetada riigisiseseid, kahepoolseid ja rahvusvahelisi jõupingutusi koolitamaks välja kvalifitseeritud tööjõudu, mida on vaja selleks, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vastutustundlik arendamine tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

54)

olla endiselt kindlalt veendunud tuumkütusetsükli suhtes mitmepoolsete lähenemisviiside võtmise hüvedes. Sellistes lähenemisviisides ei tohiks tagatismehhanismid – kas eraldi või koostoimes muude täiendavate mehhanismidega – toimida praegu hästi toimivat turgu moonutavalt ning lähenemisviisides tuleks võtta arvesse õigust tuumaenergia rahuotstarbelisele kasutamisele, pakkudes tuumkütuse varustamise vallas julgeolekut riikidele, kes arendavad tuumaprogramme tingimustes, mis tagavad parima võimaliku ohutuse, julgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise;

55)

tunnistada, et mitmed algatused, sealhulgas IAEA kontrolli alla kuuluva väherikastatud uraani panga loomine, võivad olla huvitatud riikidele tagavaramehhanismiks ja need võivad hõlbustada püsivate mitmepoolsete lahenduste leidmist;

56)

innustada täiendavate dialoogide ja konsultatsioonide pidamist ja neis osaleda, et selgitada lahendamata küsimusi ning suurendada toetust tuumkütusetsükli suhtes mitmepoolsete lähenemisviiside võtmise kontseptsioonile.