(1)

Komisjonile edastati 21. veebruari 2000. aasta kirjas kaebus Baieri veterinaarteenistuse (Tiergesundheitsdienst Bayern, TGD) võetud meetmete kohta. Kaebuse esitaja kirjutas sama kaebuse kohta veel täiendavaid kirju. Riigiabijuhtum registreeriti numbri NN 75/00 all.

(2)

Komisjon saatis Saksamaale mitmeid kõnealuse kaebusega seotud kirju. Nendele kirjadele vastas Saksamaa teavitavate kirjadega 4. juulil 2000, 22. detsembril 2000, 22. novembril 2002, 10. aprillil 2003, 1. detsembril 2003 ja 27. juunil 2005. Saksamaa esindajatega kohtuti 17. juulil 2003.

(3)

Meedet on kasutatud alates 1974. aastast. Järelepärimisest hoolimata ei olnud meetmest teatamist võimalik tõestada. Seetõttu kanti abi teatamata riigiabide nimekirja.

(4)

Komisjon teavitas 7. juuli 2006. aasta kirjas Saksamaad oma otsusest algatada seoses riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) (1) artikli 108 lõike 2 kohane menetlus.

(5)

Otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus asjaosalisi üles oma seisukohta avaldama.

(6)

Komisjon sai asjaosaliste seisukohad 30. oktoobri 2006, 2. novembri 2006 ja 7. novembri 2006 kirjadega.

(7)

Saksamaa avaldas arvamust 6. novembri 2006, 22. jaanuari 2007, 25. juuli 2008 ja 9. veebruari 2009 kirjadega.

(8)

Meede võetakse Baieri põllumajanduse toetamise seaduse (Gesetz zur Förderung der bayerischen Landwirtschaft, LwFöG) artikli 14 lõike 1 kohaselt.

(9)

Meetme eesmärk on loomadest saadavate toiduainete hügieeni tagamine ja parandamine.

(10)

Meetme kohased abisaajad on põllumajandustootjad ja kalurid (edaspidi nimetatakse mõlemaid põllumajandustootjateks).

(11)

Meetme kohane abisaaja on ka Baieri veterinaarteenistus (TGD).

(12)

Meedet rahastatakse Baieri liidumaa ja Baieri loomahaiguste rahastu (Bayerische Tierseuchenkasse, BTSK) vahenditest.

(13)

Põllumajandustootjate kasuks võetavaid meetmeid käsitatakse üldmeetmetena, kuid nendest meetmetest saavad kasu vaid Baieri liidumaal tegutsevad põllumajandustootjad. Saksamaa andmete kohaselt on lisaks sellele tegemist eranditult ennetavate erimeetmetega, mida võetakse piima- ja lihatootmise, sea-, kodulinnu-, lamba- ning kalakasvatuse suhtes. Kariloomi kontrollitakse vastavalt kindlaksmääratud programmile, milles võetakse arvesse loomahaiguste erilisi ohte ning loomahaiguste ennetamise ja tõrje kriteeriume. Lisaks sellele teatas Saksamaa, et abi antakse vaid selliste ühistes huvides võetavate üldmeetmete puhul, mis ületavad üksikloomapidajaga seotud tavapäraste õigusnormide nõuded (6. novembri 2006 kiri, lk 4).

(14)

Põllumajandusettevõtetes võetakse järgmist liiki meetmeid: pidev järelevalve testide ja/või profülaktiliste läbivaatuste, proovivõtu ja (labori-/seeria)uuringute abil, veterinaararsti nõustamine, profülaktika- ja/või tauditõrjeplaanide koostamine ning vaktsineerimisprogrammide väljatöötamine.

(15)

Saksamaa selgituste kohaselt moodustavad põhjenduses 14 osutatud tegevused põllumajandustootjate nõustamise aluse, mis on seotud asjakohaste ennetus- ja ravimeetmetega. Saksamaa andmete kohaselt ei käsitata kõnealuste üldmeetmete osana siiski praktiseerivate veterinaararstide pakutavaid tavapäraseid teenuseid (nt ravimine ravimitega või kaitsevaktsineerimine).

(16)

Kõnealused üldmeetmed on põllumajandustootjatele tasuta. Neid meetmeid ei saa põllumajandustootjad ise nõuda; sellise ülesande saanud veterinaarteenistus võtab need meetmed omal algatusel.

(17)

Baieri liidumaa valitsus hüvitab veterinaarteenistuse meetmete võtmisega seotud kulud. Baieri põllumajanduse toetamise seaduse LwFöG artikli 14 lõike 1 teise lause kohaselt „antakse riigiabi 50 % vajalikest kulutustest”.

(18)

Veterinaarteenistuse tööjõu ja töövahenditega seotud kulutuste ülejäänud osa hüvitatakse muudest riiklikest vahenditest, nimelt Baieri loomahaiguste rahastust (vrd Riigiabi NN 23/07, N 426/03 ja N 81/04). Kulud hüvitatakse kokku kuni 100 %.

(19)

Veterinaarteenistusele tehakse järgmisi soodustusi.

(20)

Põllumajanduse toetamise seaduse sõnastuse kohaselt hüvitatakse Baieri veterinaarteenistusele riiklikest vahenditest üksnes 50 % „vajalikest kulutustest”. Saksamaa andemete kohaselt on aga võimalik saada hüvitist kuni 100 %.

(21)

Veterinaarteenistusele antakse abi alates 1974. aastast. Vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) artikli 15 lõikele 1 on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Komisjoni uurimismenetlus algatati 2000. aastal. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 15 lõikega 2 ette nähtud kümneaastane tähtaeg algas seega 1990. aastal. Enne seda tähtaega makstud toetussummasid seepärast enam täiendavalt ei uurita.

(22)

Saksamaa teatatud ja lisas esitatud eelarveandmed käsitlevad seega veterinaarteenistusele ajavahemikul 1990–2008 tehtud makseid, mis on seotud ühistes huvides täidetavate kohustustega.

(23)

Pärast esimest kontrollimist ei olnud selge, kas veterinaarteenistusele on eelarvevahenditest ja loomahaiguste rahastust tehtud maksetega loodud konkurentsieelis.

(24)

Lisaks sellele teatas kaebuse esitaja, et veterinaarteenistuse koosseisulised veterinaararstid pakkuvat teatud kliinilis-diagnostilisi ja terapeutilisi teenuseid kuni 90 % alla omahinna. Selles valdkonnas tegutsevat veterinaarteenistus majandustegevuses osalejana.

(25)

Kaebuse esitaja sõnade kohaselt olevat see võimalik üksnes seepärast, et veterinaarteenistus saavat üldmeetmete jaoks abi, millega kõnealune talitus saavat kliinilis-diagnostilisi ja terapeutilisi teenuseid pakkuda märgatavamalt odavama hinnaga kui seda teevad veterinaararstid erapraksises, kes peavad toime tulema ilma abita. Lisaks sellele osutab kaebuse esitaja lepingu sõlmimise soodsatele tingimustele ning veterinaarteenistuses koha peal töötavate veterinaararstide puuduvatele sõidukuludele.

(26)

Vastavalt komisjoni teatisele, milles käsitletakse õigusvastase riigiabi hindamisel kohaldatavaid eeskirju, (4) hindab komisjon õigusvastase riigiabi kokkusobivust ühisturuga endiselt abi andmise hetkel kehtinud mis tahes õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel. Menetluse algatamisel ei olnud komisjonil piisavalt teavet, et veenduda, kas põllumajandustootjatele riigiabi andmine oli kooskõlas ühenduse asjakohaste sätetega, st suunistega riigiabi andmise kohta põllumajandussektoris ning suunistega kalandus- ja vesiviljelussektoris riigiabi kontrollimise kohta. Seepärast nõudis komisjon, et Saksamaa esitaks vajaliku teabe.

(27)

12. detsembri 2008 kirjas palus komisjon Saksamaalt kinnitust selle kohta, kas kontrollitavat riigiabi anti pärast 1. jaanuari 2008, ning kui see oli nii, siis vajalike dokumentide esitamist, et kontrollida riigiabi kokkusobivust alates 1. jaanuarist 2007 kehtivate, ajavahemikul 2007–2013 põllumajandus- ja metsandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega (5) (edaspidi: „suunised”), millega asendati põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (6) (edaspidi: „ühenduse suunised”), ning kalandus- ja vesiviljelussektoris riigiabi kontrollimist käsitlevate suunistega (7) (edaspidi: „2008. aasta suunised”). 9. veebruari 2009. aasta kirjas teatas Saksamaa, et põllumajandussektoris anti riigiabi ka pärast 2008. aastat ning edastas soovitud teabe.

(28)

Saksamaa teatas, et Baieri liidumaa ja loomahaiguste rahastust üldmeetmete võtmiseks tehtud makseid tuleks käsitada hüvitisena ametiasutuste ühistes huvides osutatavate teenuste eest. Saksamaa osutas kohtupraktikale, mille kohaselt ühistes huvides täidetavate kohustustega seotud riiklikke hüvitisi teatavatel tingimustel riigiabina ei käsitata. Saksamaa arvamuse kohaselt ei ole meetmed seega riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(29)

Saksamaa oli seisukohal, et üldmeetmed võeti loomade tervise ja heaolu ning tarbija- ja loomakaitse huvides. Seepärast olevat üldmeetmed võetud eelkõige üldsuse huvides.

(30)

Saksamaa selgituste kohaselt on üldmeetmete võtmise käigus võimalik omandada rikkalikke kogemusi, mida arvukates erialaajakirjades avaldamise ja teaduslikes ettekannetes esitamise järel saab kasutada nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Sel viisil oleks üldmeetmete võtmisest saadud tulemused kättesaadavad kogu ühenduse vastava erialaga seotud spetsialistidele.

(31)

Saksamaa andmetel ei osutatud üldmeetmete raames raviteenuseid, st selliseid teenuseid, mida muidu osutavad praktiseerivad veterinaararstid (nt ravimitega ravimine või kaitsevaktsineerimine). Veterinaarteenistus teostavat väljaspool abiprogrammi ka mõningaid tulusaamisele orienteeritud tegevusi (raviteenused). Kõnealused tegevused moodustavad kogu veterinaararstlikust tegevusest vähem kui 5 %. Veterinaarteenistuse tulusaamisele orienteeritud tegevuste osakaal aastas moodustavat asutuse kogukäibest 2,6–2,85 %.

(32)

Selge ja mõistetava vahetegemisega üldmeetmete ja tulusaamisele orienteeritud tegevuste vahel olevat ristsubsideerimine välistatud. See olevat tagatud kuluka ja üksikasjaliku arvestusmeetodi ning ulatuslike kontrollidega.

(33)

Huvitatud isikud kordasid, et oma koosseisuliste veterinaararstide tegevuse kaudu ei võta veterinaarteenistus mitte üksnes ennetavaid meetmeid, vaid osutab ka raviteenuseid.

(34)

Huvitatud isikud ei väitnud küll, et kõnealuste raviteenuste jaoks otse rahalist toetust antaks, kuid rõhutasid, et veterinaarteenistus saavat sarnaseid teenuseid pakkuda oluliselt soodsama hinnaga kui seda teevad veterinaararstid erapraksises.

(35)

Esitatust ei kajastu, et põllumajandustootjatele antud abi oleks vastuolus põllumajandussektoris riigiabi andmist käsitlevate suunistega või kohaldatavate õigusnormide nõuetega. Kaebust ei esitatud ka rahaliste vahendite kasutamise kohta.

(36)

ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(37)

Kohus otsustas, et küsimuse üle, kas meede on riigiabi ELTLi artikli 107 tähenduses, tuleb otsustada selle alusel, kas toetatud ettevõtja saab majanduslikku soodustust, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks saanud (8) või kas ettevõtja vabastatakse sellega kuludest, mida ta tavaliselt oleks omavahenditest pidanud tasuma (9).

(38)

Esmapilgul tunduvad need tingimused olevat täidetud.

(39)

Meedet rahastatakse riigi vahenditest. Meetmest saavad kasu konkreetseid ettevõtjad, nimelt Baieri põllumajandustootjad, kes saavad subsideeritud teenuseid tasuta kasutada. Kuna need ettevõtjad tegutsevad suure rahvusvahelise konkurentsisurvega turul, moonutab meede konkurentsi või ähvardab seda moonutada; (10) lisaks mõjutab see ka liikmesriikidevahelist kaubandust (11).

(40)

Seepärast on kõnealuse meetme puhul tegemist abiga ning kohaldatakse ELTLi artikli 107 lõiget 1. Järelikult tuleb uurida, kas erandina ELTLi artikli 107 lõikest 1 on võimalik teha erand üldpõhimõttest, mille kohaselt riigiabi ei sobi kokku ühisturuga.

(41)

Põllumajandustootjate suhtes võetud üldmeetmed (alates 1990. aastast) ning ajavahemikul 1990–2004 veterinaarteenistusele üldmeetmete võtmiseks tehtud hüvitismaksed toimusid komisjoni teavitamata. Kõnealused meetmed on õigusvastased, kuna nende lubamine on vastuolus ELTLi artikli 108 lõikega 3.

(42)

ELTLi artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi andmise keeldu ei kohaldata siiski eranditeta. Komisjon kontrollis, kas on võimalik kohaldada mõnda ELTLi artikli 107 lõikes 1 sätestatud üldisest riigiabi andmise keelu eranditest.

(43)

ELTLi artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandid, mis on seotud üksiktarbijatele antava sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste kahju korvamiseks antava abi ning Saksamaa Liitvabariigi teatavate piirkondade majandusele antava abiga, ei ole käesoleval juhul asjakohased.

(44)

Komisjon leiab, et kõnealuse abikava kohaselt ei kohaldata ELTLi artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandeid teatavate piirkondade arengu suhtes, kuna meedet ei käsitata abikavana selliste piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks, kus elatustase on erakordselt madal või valitseb oluline vaeghõive.

(45)

Seoses ELTLi artikli 107 lõikes 2 sätestatud eranditega piisab viitest, et kõnealuse abi puhul ei ole tegemist ühise Euroopa huvides toimuva olulise ettevõtmisega ning sellega ei kõrvaldata Saksamaa märkimisväärset majanduselu häiret. Eesmärk ei ole ka edendada kultuuri ja kultuuripärandi säilitamist ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses.

(46)

Kontrollimenetluse käigus ei viidanud Saksamaa ega muud huvitatud isikud eespool nimetatud eranditele.

(47)

Seega on ainuke arvesse võetav erand ELTLi artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatu; kõnealuse sätte kohaselt sobib ühisturuga kokku selline abi, mis on ette nähtud teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks ning ei mõjuta kaubandustingimusi sellisel viisil, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(48)

Kuna tegemist on põllumajandustootjatele antava abiga, rakendatakse ühenduse põllumajandus- ja metsandussektori riigiabi suuniseid ning kalandus- ja vesiviljelussektoris riigiabi kontrollimise suuniseid. Nagu põhjenduses 26 selgitatud, kontrollib komisjon sellest lähtuvalt, et kõnealuste meetmete puhul on tegemist õigusvastase riigiabiga, nende meetmete kokkusobivust ühisturuga abi andmise hetkel kehtinud mis tahes õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel.

(49)

Pärast komisjoni teadaannet, milles käsitleti õigusvastase riigiabi hindamisel kohaldatavaid eeskirju, kohaldatakse kõnealuste meetme suhtes ühenduse suuniseid, sel ajal kui enne ühenduse suuniste jõustumist (seega enne 1. jaanuari 2000) antud abi hinnatakse komisjoni 10. novembri 1986. aasta töödokumendi (12) alusel.

(50)

Ühenduse suuniste punktis 11.4.1 on sätestatud: „Kui põllumajandustootja kaotab loomahaiguse tõttu kariloomi või kui tema põllukultuure kahjustab taimehaigus, ei ole see üldjuhul loodusõnnetus ega erakorraline juhtum EÜ asutamislepingu tähenduses.”

(51)

Sellistel juhtudel võib komisjon lubada abi tekkinud kahjude eest ja abi võimalike kahjude vältimiseks hüvitisena üksnes ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt, milles on sätestatud, et teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks antav abi on ühisturuga kokkusobiv ning ei mõjuta kaubandustingimusi sellisel viisil, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(52)

Kõnealuse, põllumajandustootjatele antava abi puhul kehtib ühenduse suuniste punkt 11, kuna meetmeid võetakse loomahaiguste vältimiseks ja tõrjeks. Loomahaiguste vältimiseks ja tõrjeks antava abi hindamisel tugineb komisjon ühenduse suuniste punktile 11.4. Selliseid toetusi käsitatakse ELTLi artiklitega 107 ja 108 kokkusobivana, kui on täidetud järgmised eeltingimused.

(53)

Meede peab olema osa asjakohasest ühenduse, riiklikul või piirkondlikul tasandil teostatud programmist, mille eesmärk on vältida või tõrjuda asjaomast haigust või see likvideerida. Ühenduse suuniste punkti 11.4.2 kohaselt on vaja sisse seada hoiatussüsteem, mis vajaduse korral on seotud abikavaga, et innustada üksikuid asjassepuutuvaid isikuid vabatahtlikult võtma ennetavaid meetmeid. Sellele vastavalt võib abimeetmete eesmärk olla üksnes ametiasutuste huvides toimuv haiguste või taudide tõrje, mitte aga sellised meetmed, mille eest põllumajandustootjad üldarusaamade kohaselt ise vastutavad.

(54)

Abimeetmete eesmärk on kas haiguste ennetamine või hüvitamine või mõlema eesmärgi kombinatsioon (ühenduse suuniste punkt 11.4.3).

(55)

Abimeetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse veterinaaria- ja taimekaitsealaste õigusaktide konkreetsete sätetega (ühenduse suuniste punkt 11.4.4).

(56)

Abi võib anda kuni 100 % tekkinud kulude eest (ühenduse suuniste punkt 11.4.5). Abi ei tohi anda sel juhul, kui ühenduse õigusega on ette nähtud, et põllumajandustootjad ise peavad meetme kulud kandma.

(57)

Need tingimused täidetakse järgmiselt.

(58)

Kõnealused meetmed on piirkondlikul (Baieri liidumaa) tasandil teostatava programmi osa. Meetmete eesmärk on loomahaiguste ennetamine ja tõrje. See põhineb Baieri põllumajanduse toetamise seaduses sätestatud eesmärgil („kaitsta ja parandada loomset päritolu toiduainete hügieeni”) ning võetud üldmeetmetel. Kontrollitud meetmete eesmärk on loomade nakkushaiguste, sh faktoriaalsete haiguste ja zoonooside tõrje. Lisaks sellele on meetmete eesmärk ravimite kasutamise optimeerimine ja vähendamine. Teatavate loomarühmade olulisemad haigused on veiste ja lammaste puhul: zoonoosid, Q-palavik, paratuberkuloos, transmissiivne spongioosne entsefalopaatia ja udarapõletik; sigade ja kodulindude puhul: zoonoosid, salmonelloos, escherichia coli ja enteriit. Lisaks sellele töötatakse välja ja katsetatakse viirushaiguste avastamise ja diagnoosi meetodeid ja menetlusi.

(59)

Üldmeetmete võtmisega aidatakse saavutada ühenduse eesmärki loomade tervise kõrge kvaliteedi tagamisel. Lisaks sellele ei ole komisjonil alust arvata, et meetmed võiksid olla vastuolus veterinaaria valdkonnas kehtivate ühenduse asjakohaste õigusaktidega.

(60)

Abiprogrammiga on ette nähtud abi suurim osatähtsus kuni 100 %. Programmiga ei ole abi ette nähtud sellistel juhtudel, kui ühenduse õigusaktide kohaselt peavad põllumajandustootjad ise kulud kandma.

(61)

Baieri liidumaa rahastab 50 % põllumajandus- ja kalandussektoris võetavate üldmeetmete kuludest. Pärast menetluse algatamist komisjonile esitatud seisukohavõtus teatas Saksamaa, et Baieri loomahaiguste rahastu katab ülejäänud osa kuludest. Baieri loomahaiguste rahastu on avalik-õiguslik asutus, mida rahastatakse maksutaolistest lõivudest. Baieri liidumaa ja Baieri loomahaiguste rahastu vahenditest ühiselt rahastatav meede on piiratud 100 protsendiga ning on sellest näitajast tegelikult isegi väiksem. Eelnevatel aastatel on komisjon mitmeid kordi heaks kiitnud Baieri loomahaiguste rahastu rahastamise maksutaolistest lõivudest (13). Seepärast ei ole komisjonil põhjust kõnealuseid maksutaolisi lõive uuesti põhjalikult kontrollida. Kaebuse esitaja ega muud huvitatud isikud ei ole loomahaiguste rahastu rahastamisviisi (st abi rahastamise asjaomase osa) üle kaevanud.

(62)

Ühenduse suuniste aluseks on samad põhimõtted nagu need, millel põhines komisjoni 10.novembri 1986. aasta töödokument. Järelikult kehtib sama otsus ka põllumajandustootjatele ajavahemikul 1990–1999 antud abi kohta, mida võib samuti käsitada kõnealuste põhimõtetega kokkusobivana. Seepärast saab riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(63)

Seoses 2007. aasta olukorraga on ühenduse suuniste punktiga 133 ette nähtud, et komisjon käsitab looma- ja taimehaiguste tõrjeks antavat riigiabi ühisturuga kokkusobivana ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) (14) artikliga 10 ette nähtud tingimused. Sellega seoses tuleb võtta arvesse vaid haigust ennetavaid meetmeid, kuna ravimeetmeid ei võeta ning kahjude hüvitusmakseid ei tehta.

(64)

Kui põllumajandustootjatele antav abi hõlmab nõustamiskulusid, käsitatakse seda tehnilise abi osutamisena ühenduse suuniste punkti 103 tähenduses. Sellele vastavalt käsitab komisjon tehnilise abi osutamiseks antavat riigiabi ühisturuga kokkusobivana ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 15 ettenähtud tingimused.

(65)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 10 on abi lubatud järgmistel juhtudel.

(66)

Ühisturuga kokkusobivana saab käsitada abi, mida antakse põllumajandustootjatele looma- ja taimehaiguste ning kahjurite järsu leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks tehtud kulutuste, näiteks tervisekontrolli, testide ja muude varase diagnoosimise meetmete, vaktsiini, ravimite ja taimekaitsevahendite ostmise ja jaotamise, loomade tapmise ja likvideerimise ning saagi hävitamise kulude hüvitamiseks. Abi tuleb anda kuni 100 % subsideeritud teenustena ning see ei tohi hõlmata rahalisi otsemakseid tootjatele (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 1).

(67)

Kõik kindlustuskava raames saadud summad ning kulud, mida ei põhjustanud taud ega haigus, tuleb abikõlblikest kuludest ja kahjudest maha arvata (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 3).

(68)

Makseid tehakse seoses looma- ja taimehaiguste või kahjurite järsu levikuga, mille kohta on olemas ühenduse õigusaktid või haldusnormid või siseriiklikud õigusaktid või haldusnormid. Makseid tuleb seega teha asjaomase haiguse või kahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjumiseks üldise programmi osana ühenduse, riigi või piirkondlikul tasandil. Haigused või kahjurid peavad olema kõnealuses programmis selgelt määratletud, samuti peab programmis olema kirjeldatud asjaomaseid meetmeid (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 4).

(69)

Abi ei tohi olla seotud looma- või taimehaigusega, mille tõrjumiseks on ühenduse õigusega ette nähtud erimaksud või mille kulud peab tasuma põllumajandusettevõte, juhul kui selliste abimeetmete maksumust ei hüvitata tootjatelt võetavate kohustuslike maksudega (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõiked 5 ja 6).

(70)

Loomahaigustega seoses antakse abi maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja või nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (15) lisas märgitud haiguste puhul (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 7).

(71)

Abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu tekkimist või kahju kandmist. Abi tuleb välja maksta nelja aasta jooksul pärast kulu tekkimist (määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 8).

(72)

Kõnealused tingimused täidetakse järgmiselt.

(73)

Nagu põhjenduses 14 osutatud, on abikavaga hõlmatud eri meetmed (pidev järelevalve, proovivõtud ja (labori-/seeria)uuringud, veterinaararsti nõustamine, profülaktika- ja/või tauditõrjeplaanide koostamine ning vaktsineerimisprogrammide väljatöötamine), mille otsene eesmärk on haiguste ennetamine. 9. veebruari 2009. aasta kirjas kinnitas Saksamaa, et abi antakse subsideeritud teenustena. Seepärast on selliste kulutuste katmiseks ette nähtud abi lubatav vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõikele 1.

(74)

9. veebruari 2009. aasta kirjas kinnitas Saksamaa, et loomahaigustega seotud projektides käsitletakse maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja/või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas märgitud haigusi.

(75)

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõige 3 ei ole asjakohane, kuna abi antakse üksnes ennetavate meetmete puhul.

(76)

Kui maksed on seotud konkreetsete haigustega, käsitatakse abi sellise piirkondliku programmi osana, milles vastav taud või haigus ning asjakohased meetmed on üheselt määratletud. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõikes 4 sätestatu on seega täidetud.

(77)

Ühenduse õiguse kohaselt tootjate enda kantavaid kulusid ei subsideerita. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatu on seega täidetud.

(78)

Enne teenuste osutamist tekkinud kulusid ei subsideerita. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 10 lõikes 8 sätestatu on seega täidetud.

(79)

Saksamaa ei välista võimalust, et põhjenduses 14 osutatud meetmed võivad olla seotud ka muude loomatervise aspektidega kui konkreetsed ja üheselt määratletud taudid, haigused või kahjurite levik (nt tootmishügieen). Järelikult käsitataks meetmeid nõustamisteenustena, mille raames soovitusi ja plaane kohandatakse vastavalt konkreetsete põllumajandustootjate või põllumajandustootjate rühmade olukorrale.

(80)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punktile c on abi ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud kolmandate isikute osutatud nõustamisteenustega, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam. Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõikega 3 on ette nähtud, et sellistest kuludest võib abi katta kuni 100 % ning seda tuleb anda subsideeritud teenuste vahendusel.

(81)

Kõnealused tingimused täidetakse järgmiselt.

(82)

Saksamaa esitatud dokumentidest (vrd põhjendus 14) nähtub, et subsideeritud nõustamisteenuseid osutati loomahaiguste eri- ja konkreetseid küsimusi käsitlevate projektidena ühistes huvides. Kuigi konkreetsete meetmete puhul on vaja pidevat järelevalvet või korrapäraseid teste, tunduvad need olevat seotud vastava projektiga ega ole tavapärased kariloomade veterinaar- või kvaliteedikontrollid. Selliste meetmete kulusid ei saa käsitada ettevõtte tavaliste tegevuskuludena määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkti c tähenduses, kuna veterinaararstide ennetus- ja raviotstarbeliste visiitide kulusid ei subsideerita. Kogu abi antakse subsideeritud teenustena ning see võib katta kuni 100 % lubatud kuludest. Seepärast saab riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(83)

Meetmeid võeti ka kalakasvatussektoris. Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise 1988., 1992., 1994., 1997. ja 2001. aasta suunistes, mis vastavad raamsuunistele, on sätestatud veterinaaria ja tervise valdkonnas riigiabi ühisturuga kokkusobivuse järgmised kriteeriumid (16): ametiasutus peab võtma meetmed haiguse tõrjeks, et tagada tegutsemine mitte üksnes konkreetsel juhul, vaid ka ühistes huvides. Abimeetmete eesmärk peab olema ennetav või kompenseeriv või ühendama mõlemat. Baieri liidumaa andis meetmete rakendamise ülesande veterinaarteenistusele, kes teostab seda iseseisvalt; sellele on juba ühes muus kontekstis osutatud põhjenduses 16. Kõnealuste meetmete eesmärk on ennetamine. Seepärast saab riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(84)

Ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 31. märtsini 2008 antud riigiabi kontrollitakse üksikjuhul vastavalt kalandus- ja vesiviljelussektoris riigiabi kontrollimise suuniste (17) punktile 3.10 (edaspidi: „2004. aasta suunised”), milles osutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1595/2004 (18) artiklile 4, milles omakorda osutatakse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (19) artikli 15 lõikele 3. Vastavalt 2004. aasta suuniste punkti 3.1 lõikele 2 on kõnealused riigiabid ühisturuga kokkusobivad ning vastavad ühise konkurentsipoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkidele määruste (EÜ) nr 2371/2002 (20) ja (EÜ) nr 2792/1999 tähenduses. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 15 lõikele 2 tohib toetada ühistes huvides võetavaid meetmeid, mille ulatus on eraettevõtete tavapärase tegevuse ulatusest suurem. Selliste meetmete kohta on esitatud näited kõnealuse määruse artikli 15 lõike 3 punktides e ja l. Esiteks märgib komisjon, et üldmeetmete eesmärk on kooskõlas kõnealuste näidete eesmärkidega. Teiseks tegutseb Baieri veterinaarteenistus omal algatusel ja mitte põllumajandustootjate nõudmisel. Lisaks sellele ei võtaks põllumajandustootjad meetmeid tingimata tavalistes turutingimustes (vrd siinkohal 2004. aasta suuniste punkti 3.4). Nende meetmete võtmisega paraneb lõpuks ka sektori olukord 2004. aasta suuniste punkti 3.5 tähenduses.

(85)

9. veebruari 2009. aasta kirjas kinnitas Saksamaa, et põllumajandussektoris antakse abi edasi ning esitas näiteid asjaomaste projektide kohta. Kõnealused näited ei hõlmanud kalandussektoriga seotud projekte. Kuna abi andmine kalandussektoris ei ole pärast 1. aprilli 2008 välistatud, tuleb uurida, kas kõnealune abi on kooskõlas pärast nimetatud kuupäeva põllumajandus- ja kalandussektoris kehtinud eeskirjadega. 2008. aasta suuniste punktis 4.2 osutatakse seoses muude eeskirjade reguleerimisalasse kuuluva abiga kõnealuste eeskirjade tingimustele, käesoleval juhul komisjoni 22. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 736/2008 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) (21) tingimustele. Veterinaarmeetmetega seotud abi puhul on asjakohane määruse (EÜ) nr 736/2008 artikkel 14. Vastavalt kõnealusele artiklile on veterinaarmeetmetega seotud abi ühisturuga kokkusobiv niivõrd, kuivõrd nende võtmisega on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (22) artiklites 28 ja 32 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 498/2007 (23) artiklis 12 sätestatud tingimused. Kõnesoleva abi suhtes on kõnealuste määruste tingimused ja 2008. aasta suuniste punkti 3 üldpõhimõtted jäänud sisuliselt samaks nagu enne 1. aprilli 2008 antud abi suhtes kehtinud eeskirjade põhimõtted. Seepärast võib selle abi suhtes kasutatud hindamist rakendada ka pärast 1. aprilli 2008 antud abi suhtes. Kuna enne 1. aprilli 2008 antud abi on kooskõlas kehtivate eeskirjadega ning kuna abi ja abi andmise viis on pärast 1. aprilli 2008 jäänud samaks, jõuab komisjon seetõttu järeldusele, et abi vastab kalandus- ja vesiviljelussektoris kehtivate eeskirjade tingimustele.

(86)

Kõige selle kohaselt vastab kontrollitud meetme raames põllumajandustootjatele antud riigiabi ühenduse põllumajandus- ja kalandussektori suhtes kohaldatavates eeskirjades sätestatud tingimustele. Sellega seoses märgib komisjon, et kaebuse esitaja ega muud isikud ei ole ühenduse asjakohaseid eeskirju rikkunud. Seepärast saab riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana.

(87)

Selleks et tegemist oleks riigiabiga, peab meede andma abisaajatele eelise.

(88)

Euroopa Kohtu otsusest nähtub, et teatavate tingimuste täitmise korral ei loeta avalikuks teenindamiseks antavat hüvitist riigiabiks ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses (24). Kui ei täideta neid tingimusi, küll aga ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamise üldkriteeriume, käsitatakse sellist hüvitist riigiabina.

(89)

Altmarki kohtuasja puhul selgitas Euroopa Kohus, millistel tingimustel avalikuks teenindamiseks antavat hüvitist riigiabina ei käsitata (3. põhimõte):

(90)

Kui need neli tingimust on täidetud, ei käsitata avalikuks teenindamiseks antavat hüvitist riigiabina ning sel juhul ei kohaldata ELTLi artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108. Kui liikmesriigid ei täida kõnealuseid tingimusi, kuid ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaldamise üldkriteeriumid on täidetud, käsitatakse avalikuks teenindamiseks antavat hüvitist riigiabina, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt ELTLi artikli 108 lõikele 3.

(91)

Menetluse algatamisel oli eelkõige kahtlusi selle suhtes, kas punktide c ja d tingimused on täidetud.

(92)

Seoses punkti a tingimusega osutab komisjon sellele, et Baieri põllumajanduse toetamise seaduse artikli 14 lõikega 1 on ette nähtud ühistes huvides täidetav kohustus, mille kohaselt on seatud selge eesmärk (tervislik toitumine) ja osutatud võimalustele (kõrgekvaliteedilised põllu- ja metsamajandussaadused), et seda eesmärki terve rea meetmete abil saavutada (vrd põhjendus 14). Põhikirja kohaselt on veterinaarteenistuse ülesanne loomatervise edendamine ja tagamine, eelkõige laitmatult tervetelt loomadelt saadud toorainest toiduainete tootmise ning tarbijate ja loomade kaitse huvides. Selle eesmärgi täitmisel kasutab talitus oma personali ja oma seadmeid. Veterinaarteenistuse võetud meetmed on reguleeritud 1974. aasta kokkuleppega nr R1-4010/1393 ning 13. juuli 1993. aasta raamkokkuleppega nr T-7482-100, mis on sõlmitud Baieri liidumaa ja Baieri veterinaarteenistuse vahel. Igal aastal määratakse üksikasjad kindlaks iga-aastaste kokkulepete ja haldusotsustega.

(93)

Seoses punkti b tingimusega võib tõdeda, et iga üksik tegevus oli eelnevalt määratletud ning rahaline hüvitis oli arvutatud eeldatava ajakulu ja kulude alusel punktisüsteemi abil. Järgnevatel aastatel toimiti samamoodi uute lisandunud teenuste puhul. Sellega seoses tuleb viidata asjaolule, et Baieri liidumaa ülemkohus on veterinaarteenistuse tegevust kontrollinud ning selle heaks kiitnud. Lisaks sellele on käesoleva otsusega hõlmatud ajavahemikul kontrollinud raamatupidamisarvestust sõltumatud audiitorfirmad.

(94)

Seoses punkti c tingimusega on Saksamaa esitanud teabe, millest ilmneb, et hüvitis ei ole avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulusid ületanud (vrd lisa). Arvudest nähtub tõepoolest, et veterinaarteenistus ei ole aastatel 1990–2004 kasumit saanud. Üldmeetmete võtmisel tekkinud kulusid arvutatakse punktisüsteemi alusel, kusjuures üks punkt vastab konkreetsele väärtusele eurodes. Kõnealune arvutusmeetod töötati välja Baieri arvutuskeskuse algatusel. See on võrreldav meetodiga, mida kasutatakse inimmeditsiini töötulemuste arvutamisel. Saksamaa on teatanud, et 2002. aastast kasutatav arvutusmeetod vastab komisjoni direktiivi 2005/52/EÜ (25) nõuetele.

(95)

Seoses punkti d tingimusega on Baieri liidumaa avaliku hankemenetluse tulemusel andnud veterinaarteenistusele avaliku teenindamise kohustuse alates 1. jaanuarist 2005. Pärast komisjoniga nõupidamist algatas Baieri liidumaa 2004. aasta juunis riigihankemenetluse, mis toimus kogu ELi hõlmava teenindamislepingu pakkumismenetluse „Baieri liidumaal põllumajandusloomade tervise valdkonnas võetavad projektipõhised meetmed” raames. Viie aasta jooksul võetavate üldmeetmete kuludeks on kalkuleeritud 8 miljonit eurot aastas. Pakkumismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teataja lisas (S-seeria) (26) ning Baieri liidumaa seadusi ja määrusi käsitlevas ametlikus teatajas Bayerisches Gesetz- und Verordnungsblatt. Pakkumismenetluses osalesid kolm võimalikku tellimuse täitjat. Viieaastane leping sõlmiti veterinaarteenistusega, kuna kõnealune asutus oli valmis osutama kõige soodsama hinnaga teenuseid. 2009. aastal algatatakse uus pakkumismenetlus.

(96)

Seoses punkti d tingimuse teise alternatiiviga möönis Saksamaa, et ajavahemikuks kuni 31. detsember 2004 ei olnud võimalik nimetada ühtegi tavapärast ettevõtet, mis oleks olnud täielikult võrreldav veterinaarteenistusega.

(97)

Niisiis ei ole Saksamaa tõestanud, et ajavahemikul 1990–2004 veterinaarteenistusele makstud hüvitis oleks kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mis ühel keskmisel, hästi juhitud ettevõttel oleks tekkinud vastavate kohustuste täitmisel. Seetõttu võib järeldada, et kõnealuse meetme võtmisega sai veterinaarteenistus kuni 31. detsembrini 2004 majanduslikku kasu ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(98)

Ajavahemikul 1990–2004 veterinaarteenistusele igal aastal antud hüvitist võib seega käsitada riigiabina ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses, samal ajal kui alates 1. jaanuarist 2005 avaliku hankemenetluse alusel antud iga-aastane hüvitis vastab kõigile Altmarki kohtuasjas esitatud tingimustele ja mida seetõttu ei saa käsitada veterinaarteenistuse kasuks antud riigiabina. Sellega seoses võtab komisjon Saksamaa esitatud dokumentide põhjal teadmiseks, et ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 2008. aasta lõpuni veterinaarteenistusele tehtud maksed ei kata üldmeetmete kogukulusid.

(99)

Seoses Altmarki kohtuasjas esitatud tingimuste täitmisega ei ole esitatud erikaebust ja muud huvitatud isikud ei ole oma arvamust avaldanud.

(100)

Veterinaarteenistusele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstud hüvitise ELTLiga kokkusobivuse hindamiseks tuleb arvesse võtta abi andmise hetkel kehtinud õigusaktides sätestatud kriteeriume.

(101)

Vastavalt Euroopas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale komisjoni teatisele (27) (edaspidi: „teatis”), mida avalike teenuste eest makstava hüvitisena antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku punkti 26 alapunkti b kohaselt kohaldatakse teatamata jäetud riigiabi suhtes, (28) tuleb riiklikke hüvitismakseid kontrollida kolmest põhimõttest lähtuvalt:

(102)

Esimese, erapooletuse põhimõtte kohaselt ei tee komisjon ettekirjutusi, kas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavad riigi või eraomandis olevad ettevõtted. Käesoleval juhul ei seata kõnealuse põhimõtte järgimist kahtluse alla.

(103)

Liikmesriikidepoolne määratlemisvabadus tähendab, et esmajoones võivad liikmesriigid ise määratleda, mida nad tegevuse eripära alusel loevad üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks. Komisjon sekkub seoses kõnealuse määratlusega üksnes kuritarvitamise või ilmsete vigade puhul. ELTLi artikli 106 lõikes 2 sätestatud erandeid võib üksikjuhul siiski kohaldada ainult siis, kui avaliku teenindamise eesmärk on selgelt määratletud ning riigiasutus on selle osutamise sõnaselgelt ette näinud (sealhulgas lepingute sõlmimine). Üldsuse huvides on see vältimatult vajalik õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks, et komisjon saaks kontrollida meetme proportsionaalsust.

(104)

Veterinaarteenistuse ülesandeks jäetud üldmeetmeid võib käsitada üldistes majandushuvides osutatava teenusena, mis on selgesõnaliselt määratletud ja veterinaarteenistusele ülesandeks tehtud, nagu on osutatud põhjenduses 92.

(105)

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt tuleb ELTLi artikli 106 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et üldhuvi pakkuva ülesande täitmiseks kasutatavad vahendid ei tohi tekitada kaubanduse asjatuid moonutusi ega ületada ülesande tegelikuks täitmiseks vajalikku määra. Teatise punkti 26 ning Euroopa Kohtu kehtiva pretsedendiõiguse kohaselt ei tohi hüvitis olla suurem kui ettevõttele antud konkreetse ülesande täitmiseks vajalikud netolisakulud. Üldistes huvides osutatavad teenused peavad olema tagatud ja nende osutamise ülesande saanud ettevõtted peavad olema võimelised kõnealuse ülesande täitmisega seotud lisakulusid kandma.

(106)

Seetõttu on käesoleval juhul vaja veterinaarteenistuse jaoks üldistes huvides osutatavate teenuste osutamise (üldmeetmed) eest välja arvutada mõlemast kokkuleppest tulenevad netolisakulud ning seejärel võrrelda tulemust riigiabiga. Kui veterinaarteenistusele antud hüvitis ei ole suurem kui üldistes huvides täidetavast ülesandest tulenevad lisakulud, võib proportsionaalsuse põhimõtte lugeda järgituks.

(107)

Nagu ilmneb käesoleva otsuse lisast, on asjaomasel ajavahemikul 1990–2004 üldmeetmetega seotud lisakulud olnud suuremad kui veterinaarteenistusele antud abi.

(108)

Seetõttu ei saa makseid, mis veterinaarteenistus on saanud käesoleva otsuse sisuks olevate üldmeetmete võtmiseks, käsitada teenuse osutamisega seotud lisakulude ülemäärase hüvitamisena kõnealusele talitusele.

(109)

Kõige selle kohaselt saab veterinaarteenistusele ajavahemikul 1990–2004 antud hüvitist üldsuse huvides osutatavate teenuste teostamiseks käsitada ELTLi artikli 107 lõike 1 kohase riigiabina, mis on kooskõlas ELTLi artikli 106 lõikega 2.

(110)

Sellega seoses märgib komisjon, et ei ole mõistetav, kuidas oleks olnud võimalik kasutada riigi hüvitist, millest ei olnud võimalik katta isegi üldhuvi pakkuva ülesande kõiki lisakulusid, loomakaitsetalituse tulusaamisele orienteeritud tegevuse subsideerimiseks, nagu väidab kaebuse esitaja. Lisaks sellele ei leidnud kinnitust kaebuse esitaja ega muude huvitatud isikute väide, justkui oleks veterinaarteenistuse koosseisulised veterinaararstid osutanud teatud kliinilis-diagnostilisi ja terapeutilisi teenuseid kuni 90 % alla omahinna.

(111)

Kõnealuse väite tõttu teostas Saksamaa Baieri veterinaarteenistuse erikontrolli. Seejuures ei avastatud ühtegi asjaolu, mis võiks eespool nimetatud väidet kinnitada. Kui kõnealuse juhtumiga seoses peaksid konkreetsed üksikasjad selguma, on Saksamaa palunud end nendest teavitada.

(112)

Komisjon märgib ka, et Baieri liidumaa veterinaararstide ühing (Bayerische Landestierärztekammer) ja Baieri liidumaa erapraksises tegutsevate veterinaararstide ühing (Bundesverband praktizierender Tierärzte – Landesverband Bayern) toetavad Baieri veterinaarteenistuse tööd, sh selle tulusaamisele orienteeritud tegevust.

(113)

Komisjon nendib, et Saksamaa on andnud kõnesolevat abi ELTLi artikli 108 lõiget 3 rikkudes.

(114)

Hindamise tulemusel jõuab komisjon siiski järeldusele, et põhjendustes 13 ja 14 osutatud, põllumajandustootjate kasuks üldmeetmete vormis antud riigiabi (alates 1990. aastast) ning põhjendustes 17 ja 18 osutatud ajavahemikul 1990–2004 veterinaarteenistusele avalike teenuste osutamise eest antud riiklik hüvitis on ELTLiga kokkusobiv. Nagu eespool selgitatud, ei ole osaliselt tegemist üldsegi riigiabiga. Põhjendustes 17 ja 18 osutatud iga-aastane hüvitis, mida veterinaarteenistusele alates 1. jaanuarist 2005 antakse avalike teenuste osutamise eest, vastab kõigile Altmarki kohtuasjas esitatud tingimustele ja seda ei saa seetõttu käsitada riigiabina,