23.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/16

NÕUKOGU OTSUS 2010/109/ÜVJP,

22. veebruar 2010,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. veebruaril 2006 vastu ühismeetme 2006/121/ÜVJP, (1) millega nimetati Peter SEMNEBY Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Lõuna-Kaukaasias.

(2)

Nõukogu võttis 16. veebruaril 2009 vastu ühismeetme 2009/133/ÜVJP, (2) millega muudeti ja pikendati ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2010.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib aga lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) soovituse põhjal nii otsustab.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Peter SEMNEBY volitusi Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist kõrge esindaja soovituse põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)

ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)

teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)

julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)

edendada liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)

julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)

aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamist;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja ÜRO liikuva ekspertide rühmaga, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühmaga;

e)

anda Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid;

f)

tõhustada liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

g)

abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

h)

toetusüksuse kaudu:

—

edastada liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta;

—

hõlbustada usalduse suurendamist Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega;

—

luua konfliktipiirkondades asjakohased kontaktid, mille kaudu on toetusüksusel võimalik aidata kaasa usalduse suurendamisele ja hinnata kõnealustes piirkondades piiriküsimusi, olles Gruusia valitsusega kokku leppinud volitused ja konsulteerinud kõikide asjaomaste pooltega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

—

aidata Gruusia piiripolitseil ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel rakendada ulatuslikku integreeritud piirihaldusstrateegiat;

—

teha koostööd Gruusia ametiasutustega, sealhulgas neid juhendades, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel. Sel eesmärgil hoitakse kontakti ja tehakse tihedat koostööd Tbilisi ja piiri vahelise käsuliini kõikide tasanditega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

i)

aidata kaasa inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste suhtes, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märts 2010 kuni 31. august 2010 ette nähtud lähtesumma on 1 855 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2010. Kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teatab nõukogule ja komisjonile viivitamata oma meeskonna koosseisu.

2.   Liikmesriigid ja liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkooseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või liidu institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või liidu institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkooseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi poolt missioonipiirkonnale määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate, eelkõige Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja tegevusega, võttes arvesse viimase volituste konkreetseid eesmärke. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja ELi delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö ELi delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab EUMM Georgia juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem konsulteerivad vajaduse korral teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile volituste lõppemisel aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2010.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. veebruar 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1)  ELT L 49, 21.2.2006, lk 14.

(2)  ELT L 46, 17.2.2009, lk 53.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.