LISA

ÜHENDUSE MITMEAASTANE PROGRAMM

I PEATÜKK

Sisu ja mõisted

Käesolevas ühenduse programmis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) aktiivsed laevad– laevad, mis on kalendriaastal osalenud mis tahes püügioperatsioonis (enam kui 0 päeva). Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena;

b) paralleelne valikuuring– laeva saagi või lossitud saagi kõigi või eelnevalt kindlaks määratud liikide kogumi samaaegne kaasamine valikuuringusse;

c) merel viibitud päevad– mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas;

d) kalalaevastiku osa– samasse pikkusklassi (LOA) kuuluvate ja aasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm vastavalt III liitele. Laevad võivad võrdlusperioodi jooksul sooritada erinevaid püügioperatsioone, kuid nad võivad kuuluda vaid kalalaevastiku ühe osa koosseisu;

e) püügipäevad– päev loetakse kasutatuks selles piirkonnas, kus veedeti enamik püügiajast merel viibitud päeva jooksul. Kui passiivpüügivahendeid kasutav laev ei püüdnud kala päeval, mil vähemalt üks (passiiv)püügivahend merre jäeti, loetakse see päev kasutatuks piirkonnas, kus sellel püügireisil püügivahendid viimati vette lasti;

f) püügireis– kalalaeva mis tahes reis randumiskohast lossimiskohani, välja arvatud muu tegevus kui kalapüük (kalalaeva reis randumiskohast lossimiskohani, mille jooksul ei tegeleta kalapüügiga ja mille jooksul on kogu püügivarustus kinni soritud ja stoovitud ning seda ei ole võimalik kohe kasutada);

g) püügitegevus– püügioperatsioonide kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ja mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel;

h) laevade populatsioon– kõik ühenduse kalalaevastiku registris olevad laevad vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 26/2004 (1);

i) valitud liigid– kalavarude haldamise seisukohalt olulised liigid, mille kohta on teinud taotluse rahvusvaheline teadusasutus või piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon;

j) veesoleku aeg– aeg arvutatuna iga üksiku püügivahendi kasutamise algusest kuni sama püügivahendi väljavõtmise alguseni.

Järgmiste mõistete suhtes kohaldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (www.fao.org/fi/glossary/default.asp) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) määratlusi: anadroomsed liigid, katadroomsed liigid, püük, peajalgsed, koorikloomad, süvamereliigid, põhjalähedased kalad, põhjalähedased liigid, kalavarude kasutamise mudel, merikogerlased, mageveeliigid, püügivahendid, lossitud saak, vette tagasi lastud saak, suured pelaagilised kalad, molluskid, muu tegevus kui kalapüük, pelaagilised kalad, väiksed pelaagilised kalad, sihtliigid.

II PEATÜKK

Sisu ja metoodika

A. ÜHENDUSE PROGRAMMI SISU

Ühenduse programm sisaldab järgmisi mooduleid.

Kalandussektori hindamise moodul.

Kalandussektori programmis kogutakse andmeid järgmiste näitajate kohta:

a)	majandusnäitajad;

b)	bioloogilised näitajad;

c)	ristnäitajad;

d)	teadusuuringud merel.

Vesiviljelussektori ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamise moodul:

a)	vesiviljelussektori majandusandmete kogumine;

b)	töötleva tööstuse majandusandmete kogumine.

Kalandussektori poolt mere ökosüsteemile avaldatava mõju hindamise moodul.

Kogutavate andmete haldamise ja kasutamise moodul.

B. TÄPSUSTASEMED JA VALIKUURINGU INTENSIIVSUS

Kui valikuuringuprogrammide koguselisi eesmärke ei ole võimalik määratleda ei täpsustasemete ega valimi suuruse osas, korraldatakse statistilisi prooviuuringuid. Selliste prooviuuringutega hinnatakse probleemi tähtsust ning selgitatakse välja hilisemate üksikasjalike uuringute vajadus ja tulemuslikkus.

Kui koguselisi eesmärke on võimalik määratleda, võib neid täpsustada kas otse valimi suuruse või võtmise sageduse või täpsus- ja usaldustasemete määratlemise teel.

Kui viidatakse valimi suurusele või võtmise sagedusele statistiliselt määratletud populatsioonis, peab valikuuringustrateegia olema vähemalt sama tõhus kui lihtsa juhusliku valimi korral. Selliseid valikuuringustrateegiaid kirjeldatakse vastavates riiklikes programmides.

Täpsus- või usaldustasemele viitamisel tuleb vahet teha järgmiste tasemete vahel:

a) 1. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 40protsendise täpsusega või kasutakse 20protsendilist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

b) 2. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 25protsendise täpsusega või kasutakse 12,5protsendilist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

c) 3. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 5protsendise täpsusega või kasutakse 2,5protsendilist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks.

III PEATÜKK

Kalandussektori hindamise moodul

A. MAJANDUSNÄITAJATE KOGUMINE

1. Näitajad

Kogutavad näitajad on loetletud VI liites. Kõik majandusnäitajad tuleb koguda igal aastal, välja arvatud VIII liites esitatud, ristnäitajatena määratletud näitajad ja XIII liites esitatud, kalanduse poolt mere ökosüsteemile avaldatava mõju mõõtmiseks ettenähtud näitajad, mida tuleb koguda üksikasjalikumal tasemel. Populatsiooni moodustavad kõik laevad, mis on kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse 1. jaanuari seisuga. Aktiivsete laevade kohta tuleb koguda kõik majandusnäitajad. Iga laeva kohta, mille kohta kogutakse VI liites määratletud majandusnäitajad, tuleb koguda ka vastavad, VIII liites määratletud ristandmed.

Passiivsete laevade kohta kogutakse andmed üksnes kapitalimaksumuse (VI liide), laevastiku (VI liide) ja püügivõimsuse (VIII liide) kohta.

Omavääringud arvestatakse ümber eurodesse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2. Jaotustasemed

Majandusnäitajate aruanded esitatakse iga kalalaevastiku osa (III liide) ja püügipiirkonna kohta (II liide). Kalalaevade kohta on määratletud kuus pikkusklassi (kogupikkuse järgi). Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada rohkem pikkusklasse.

Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt:

a)	„mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes aktiivseid püügivahendeid;

b)	„mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes passiivseid püügivahendeid;

c)	„aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”.

Kui laev töötab rohkem kui ühes II liites määratletud püügipiirkonnas, selgitab liikmesriik oma riiklikus programmis, millisesse püügipiirkonda on laev kantud.

Kui kalalaevastiku osas on vähem kui 10 laeva:

a)	võib valikuuringukava koostamise ja majandusnäitajate aruannete esitamise hõlbustamiseks laevad rühmitada;

b)	teatavad liikmesriigid, millised kalalaevastiku osad nad on omavahel riiklikul tasandil ühendanud, ja esitavad laevade rühmitamist põhjendava statistilise analüüsi;

c)	näitavad liikmesriigid aastaaruandes, mitmelt laevalt on igas kalalaevastiku osas valim võetud, sõltumata sellest, kas nende andmete kogumiseks oli vaja laevade rühmitamist või mitte;

d)	määratakse piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel ühtsed laevade rühmitamise meetodid püügipiirkondade tasandil, et majandusnäitajad oleksid võrreldavad.

3. Valikuuringustrateegia

Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes programmides metoodikat, mida on kasutatud iga majandusnäitaja prognoosimiseks, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid.

Liikmesriigid tagavad, et kõik erinevatest allikatest (nt uuringutest, laevaregistrist, püügipäevikutest, müügidokumentidest) saadud majandusnäitajad on esitatud järjekindlalt ja võrreldavalt.

4. Täpsustasemed

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

B. BIOLOOGILISTE NÄITAJATE KOGUMINE

B1. Püügitegevusega seotud näitajad

1. Näitajad

Valikuuring tehakse selleks, et hinnata kvartaalselt saagi liikide pikkuselist koosseisu ja vette tagasi lastud saagi kogust. Andmed kogutakse püügitegevuse kaupa vastavalt IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendale tasemele ja VII liites loetletud varude kohta.

Vajaduse korral võib kehtestada sorteerimata lossitud saagi täiendavad bioloogilise valikuuringu programmid, et hinnata:

a)	järgmiste varude osatähtsust lossitud saagis: heeringas Skagerrakis (IIIA–N), Kattegatis (IIIa–S) ja Põhjamere idaosas ning lõhe Läänemeres;

b)	järgmiste rahvusvaheliselt uuritavate liikide rühma osatähtsust: nt megrimid, euroopa merikuradid ja varilõpuslased.

2. Jaotustase

Valikuuringuprogrammide optimeerimiseks võib IV liites (1–5) määratletud püügitegevusi omavahel koondada. Püügitegevuste koondamisel (vertikaalne koondamine) tuleb esitada statistilised tõendid, et koondatud püügitegevused on samalaadsete omadustega. Kalalaevastiku osade kõrvuti olevate lahtrite koondamist (horisontaalne koondamine) tuleb toetada statistiliste tõenditega. Kõnealune horisontaalne koondamine on võimalik peamiselt kõrvuti olevate üldpikkuse klasside rühmitamise teel, sõltumata valdavast püügitehnikast, kui see on asjakohane kalavarude kasutamise mudelite eristamiseks. Piirkondlik koondamise kokkulepe sõlmitakse asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul ja STECF kinnitab selle.

Riigi tasandil võib IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel määratletud püügitegevuse jagada veelgi täpsemateks jaotusteks (nt erinevate sihtliikide kaupa). Selline täpsem liigitamine peab vastama järgmisele kahele tingimusele:

a)	riigi tasandil määratletud jaotused ei tohi kattuda IV liites (1–5) määratletud püügitegevustega;

b)	riigi tasandil määratletud jaotused peavad tervikuna hõlmama kõiki kuuendal tasandil määratletud püügitegevusega seotud püügireise.

Püügitegevuse valikuuringu ühikud on kõigi piirkondade kohta määratletud I liite kolmandal tasandil, välja arvatud:

a)	Läänemeri (ICES piirkonnad IIIb–d), Vahemeri ja Must meri, mille ühik määratletakse neljandal tasandil;

b)	piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide üksused, kui need on püügitegevuse-põhised (sellise määratluse puudumisel kasutavad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonid sobivaid koondamisi).

Andmete kogumiseks ja koondamiseks võib valikuuringu ühikud komisjoni määruse (EÜ) nr 665/2008 (2) artikli 1 kohaselt piirkondade kaupa rühmitada, kui asjaomastelt piirkondlikelt koordineerimiskoosolekutelt on saadud nõusolek.

III peatüki B jao B1 alajao punkti 1 alapunktis 2 osutatud parameetrid esitatakse kord kvartalis ja need vastavad laevastiku püügitegevuse maatriksile, mis on esitatud IV liites (1–5).

3. Valikuuringustrateegia

Lossitud saagi puhul.

Liikmesriik, kelle territooriumil toimub esmamüük, vastutab bioloogilise valikuuringu eest vastavalt käesolevas ühenduse programmis määratletud standarditele. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, et kehtestada bioloogilise valikuuringu programmid kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade lossitud saagile.

Valikuuringuid võib teha üksnes olulisemate püügitegevuste kohta. Selleks et määrata kindlaks valikuuringusse kaasatavad püügitegevused, kasutavad liikmesriigid järjestust, mis on määratletud IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel, kasutades võrdlusena kahe eelmise aasta keskmist väärtust, ja arvestades järgmist:

—	kõigepealt järjestatakse püügitegevuste lahtrid osakaalu järgi kogu kaubanduslikust lossitud saagist. Seejärel koondatakse kogused, alustades suuremast kuni 90 % piirmäärani. Kõik 90 % piiresse jäävad püügitegevused valitakse valikuuringusse;

—	sama katset korratakse vastavalt kaubandusliku lossitud saagi koguväärtusele ja seejärel korratakse vastavalt kogu koormusele merel viibitud päevade jooksul. Valimisse lisatakse püügitegevused, mis jäävad 90 % sisse, kuid ei kuulunud eelmise valikuuringu 90 % hulka;

—	STECF võib lisada valikuuringusse püügitegevusi, mis ei osutunud järjestamisel valituks, kuid millel on kalamajanduse seisukohalt eriline tähtsus.

c)	Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse tuleb kaasata piisav arv püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

Täpsusväärtused ja järjestus on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, millelt valim võetakse, on üks püügireis kuus püügihooajal, kui püügireis kestab vähem kui kaks nädalat, ning üks püügireis kvartalis muude püügireiside puhul.

Kui püügireis kaasatakse valikuuringusse, tuleb liikidest valim võtta ühel ajal vastavalt järgmistele reeglitele.

Kõik II liites määratletud piirkonnas püütavad liigid jaotatakse rühmadesse vastavalt järgmistele reeglitele:

— 1. rühm: liigid, mis annavad tõuke rahvusvahelisele kalavarude haldamisele, sealhulgas liigid, mis kuuluvad ELi majandamiskavade või ELi taastamiskavade või ELi pikaajaliste mitmeaastaste kavade või ELi kaitse ja majandamise tegevuskavade alla vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (3);

— 2. rühm: muud rahvusvaheliselt reguleeritud liigid ja rahvusvaheliselt mittereguleeritud peamised kaaspüügi liigid;

— 3. rühm: kõik muud kaaspüügi (kalad ja karbid) liigid. 3. rühma liikide loetelu koostab piirkondlikul tasandil piirkondlik koordineerimiskoosolek ja STECF kinnitab selle.

Liikide jaotamine 1. ja 2. rühma on määratud kindlaks VII liites. Millist valikuuringukava kasutada, sõltub uuritavate liikide arvust ja valikuuringu toimumise tingimustest. Valikuuringukava puhul püügitegevuse kohta tuleb arvestada nii valikuuringu korrapärasust kui ka kohaldatavat valikuuringukava. Allpool esitatud tabelis on näidatud võimalikud valikuuringukavad:

— 1. kava: kõikide liikide ülevaatlik valikuuring;

— 2. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb liikide valikuuringut kaldal ja teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes kõigi 1. rühma liikide valikuuringut;

— 3. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb kõigi 1. ja 2. rühma liikide valikuuringut kaldal ning teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes 1. rühma liikide valikuuringut. 3. rühma liikide puhul tehakse valikuuring merel.

Tabel 1

Ülevaade paralleelseks valikuuringuks kasutatavatest valikuuringutest

Valikuuringukava

Sagedus

rühm

kava

iga kord

kava

x % korral

(100 – x) % korral

kava

x % korral

valikuuring merel

(100 – x) % korral

Iga valimi kohta tuleb märkida valikuuringukava (tabel 1) koos teabega valikuuringu tegemise kohta.

Valikuuringus peab ühe liigi mõõdetavate isendite arv olema piisav, et saadud pikkuseline koosseis oleks kvaliteetne ja täpne. Valimis sisalduvate pikkusklasside arvu on võimalik hinnata valimis sisalduva ligikaudse pikkuselise koosseisu järgi. Kui valikuuringu tegemiseks ei ole ette nähtud statistilist valemit, jääb mõõdetud kalade arv ligikaudsesse vahemikku 3 x pikkusklasside arv ja 5 x pikkusklasside arv.

i)	Muid valimi võtmise meetodeid võib kasutada tingimusel, et on teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et kõnealuste meetoditega saavutatakse samad eesmärgid, nagu on kirjeldatud punkti 3 alapunkti 1 alapunktis g.

j)	Liikmesriikide kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

Vette tagasi lastud saagi puhul.

III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunkti 1 alapunktis f osutatud järjestust kasutatakse püügitegevuse valimiseks, et hinnata vette tagasi lastud saaki. Igal juhul, kui asjaomase püügitegevuse vette tagasi lastud saak ületab hinnanguliselt 10 % kogu püügimahust ja kõnealune püügitegevus ei osutunud järjestamisel valituks, kaasatakse kõnealune püügitegevus valikuuringusse.

b)	Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse tuleb kaasata piisav arv püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

Täpsusväärtused on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

d)	Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, mis kaasatakse valikuuringusse, on vähemalt kaks püügireisi kvartalis.

III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunktis f määratletud 1., 2. ja 3. rühma liikide vette tagasi lastud saaki jälgitakse, et hinnata kvartaalselt vette tagasi lastud saagi keskmist kaalu. Lisaks:

—	vette tagasi lastud saaki tuleb kvartalis hinnata pikkuse järgi, kui see saak moodustab aastas üle 10 % kogusaagi massist või 1. ja 2. rühma liikide puhul üle 15 % saagist;

—	kui vette tagasi lastud saak kuulub liikide pikkuseklassidesse, mida lossitud saagi hulgas ei ole, tuleb vanus kindlaks määrata vastavalt VII liites sätestatud eeskirjadele.

f)	Vajaduse korral korraldatakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid.

g)	Liikmesriikide tehtud kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

Harrastuskalapüügi puhul.

a)	Harrastuskalapüügi korral IV liites (1–5) esitatud sihtliikide puhul hindavad liikmesriigid saagi kaalu kord kvartalis.

b)	Vajaduse korral tehakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid, et hinnata punkti 3 alapunkti 3 alapunktis a osutatud harrastuskalapüügi tähtsust.

4. Täpsustasemed

Lossitud saagi puhul.

a)	1. ja 2. rühma liikide varud peavad olema 2. täpsustasemel. Vajaduse korral kaasatakse valikuuringusse ka varud, kui püügitegevusepõhiselt võetud valim ei näita varude täpset pikkust.

Vette tagasi lastud saagi puhul.

a)	Vette tagasi lastud 1. ja 2. rühma liikide pikkuse ja vanuse kohta tehtud kvartaliprognoosidega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

b)	1., 2. ja 3. rühma liikide kaalu kohta tehtud hinnangute puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

Harrastuskalapüügi puhul.

a)	Saagi koguse iga-aastaste hinnangutega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

5. Erandid

Kui liikmesriigid ei suuda III peatüki B jao B1 alajao punkti 4 alapunkti 2 alapunktides a ja b ning alapunkti 3 alapunktides a ja b osutatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutuste abil, võivad nad STECFi soovitusel saada komisjonilt loa erandi tegemiseks, et täpsustaset või valikuuringusagedust alandada või teha prooviuuring, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid ja teaduslikud tõendid.

B2. Varudega seotud näitajad

1. Näitajad

VII liites loetletud varude kohta tuleb koguda järgmised näitajad:

a)	individuaalne teave vanuse kohta;

b)	individuaalne teave pikkuse kohta;

c)	individuaalne teave kaalu kohta;

d)	individuaalne teave soo kohta;

e)	individuaalne teave suguküpsuse kohta;

f)	individuaalne teave sigivuse kohta,

g)	kasutades VII liitega ette nähtud valikuuringukava.

Punktis 1 osutatud individuaalse teabe kogumine on seotud vastava teabega koha, aja ja pikkuse kohta.

Looduslike lõhevarude puhul ICES määratletud jõgedes, mis suubuvad Läänemere piirkonda IIIb–d, kogutakse järgmised näitajad:

a)	teave tähnikute arvukuse kohta;

b)	teave smoltide arvukuse kohta;

c)	teave laskujate arvu kohta.

2. Jaotustase

Vajalikke jaotustasemeid, kõikide näitajate kogumise perioodilisust ning valikuuringu intensiivsust seoses vanusega kirjeldatakse täpsemalt VII liites. Valikuuringute strateegiate ja valikuuringu intensiivsuse määramisel kohaldatakse II peatüki B jaos („Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus”) sätestatud eeskirju.

3. Valikuuringustrateegia

Võimaluse korral tuleks kaubandusliku püügi puhul saagi vanus alati kindlaks määrata, et hinnata liikide vanuselist koosseisu ja vajaduse korral kasvuparameetreid. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid seda oma riiklikes programmides põhjendama.

Kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse VII liites loetletud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, peavad asjaomased liikmesriigid tagama, et nende panus ühisesse andmekogumisse on kõnealuse täpsustaseme saavutamiseks piisav.

4. Täpsustasemed

Selliste varude puhul, mille isendite vanust saab kindlaks määrata, hinnatakse iga vanuseklassi puhul keskmist kaalu ja pikkust 3. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustaks vähemalt 90 % vastava varu riigi lossitud saagist.

Selliste varude puhul, mille isendite vanust ei saa määrata, kuid mille kasvukõverat saab hinnata, tuleb iga eeldatava vanuseklassi (nt kasvukõvera alusel) puhul hinnata keskmist kaalu ja pikkust 2. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % vastava varu riigi saagist.

Suguküpsuse, sigivuse ja soolise jagunemise osas võib valida vanusele või pikkusele viitamise vahel, tingimusel et liikmesriigid, kes peavad vastavaid bioloogilisi valikuuringuid tegema, on kokku leppinud järgmises:

a)	suguküpsuse ja sigivuse osas, mis arvutatakse suhtarvuna suguküpsetest kaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase vanuse- ja/või pikkuseklassis, mille piirväärtused vastavad 20 protsendile ja 90 protsendile suguküpsetest kaladest;

b)	soolise jagunemise korral, mis arvutatakse suhtarvuna emaskaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase kuni sellise vanuse või pikkuseni, et vastavate vanuse- või pikkuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % selle varu riigi saagist.

5. Erandid

Kui varude lubatud kogupüük ja kvoodid on määratletud, võib nende varude bioloogiliste parameetrite hindamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

a)	asjaomased kvoodid peavad ühenduse lubatud kogupüügi osast olema alla 10 % või keskmiselt vähem kui 200 tonni kolme eelmise aasta jooksul;

b)	selliste liikmesriikide asjaomaste kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 10 %, peab olema alla 25 % ühenduse lubatud kogupüügi osast.

Kui eespool alapunkti 1 alapunktiga a ette nähtud tingimus on täidetud, alapunkti 1 alapunktis b ette nähtud tingimus aga mitte, võivad liikmesriigid sätestada kooskõlastatud programmi, et nende lossitud kogusaagi puhul rakendataks ühist valikuuringukava, või iga liikmesriik võib sätestada mõne muu samaväärset täpsust võimaldava riikliku valikuuringukava.

Vajaduse korral võib riiklikke programme kohandada iga aasta 1. veebruarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel.

Varude suhtes, mille lubatud kogupüük ja kvoodid ei ole määratletud ja mis on väljaspool Vahemerd, kohaldatakse samu eeskirju, mis on kehtestatud punkti 5 alapunktis 1, kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel ning viidates varu ühenduse poolt lossitud kogusaagile.

Vahemere varude osas vastab Vahemere piirkonna ühe riigi lossitud saak kaalu järgi ühe liigi kohta vähem kui 10 protsendile ühenduse poolt lossitud kogusaagist Vahemeres või alla 200 tonnile, välja arvatud hariliku tuuni puhul.

C. RISTNÄITAJATE KOGUMINE

1. Näitajad

Kogutavad näitajad on loetletud VIII liites. Andmed esitatakse kõnealuses liites määratud sagedusega.

Kalalaevastiku osadeks jagamise ja püügikoormuse kohta esitatud teabe vahel võib esineda mõningast viivitust.

2. Jaotustase

Jaotustase on esitatud VIII liites vastavalt V liites määratletud kriteeriumidele.

Andmed on koondatud kõige üksikasjalikumal nõutud tasemel. Selle kava raames on lubatud lahtreid koondada, kui selle sobivust kinnitab asjakohane statistiline analüüs. Selline koondamine tuleb heaks kiita asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul.

3. Valikuuringustrateegia

Võimaluse korral kogutakse ammendavad ristandmed. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid valikuuringute korra täpsustama oma riiklikus programmis.

4. Täpsustasemed

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

D. TEADUSUURINGUD MEREL

Hõlmatud on kõik IX liites loetletud uuringud.

Liikmesriigid tagavad oma riiklike programmide raames varasemate uuringute jätkumise.

Olenemata alapunktidest 1 ja 2 võivad liikmesriigid teha uuringukoormuse või valikuuringukava muutmise ettepaneku, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju tulemuste kvaliteedile. Komisjoni muutmisettepanekuga nõustumine sõltub STECFi heakskiidust.

IV PEATÜKK

Vesiviljelussektori ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamise moodul

A. VESIVILJELUSSEKTORI MAJANDUSANDMETE KOGUMINE

1. Näitajad

Kõiki X liites loetletud näitajaid tuleb koguda igal aastal XI liites määratud segmentide kohta.

Statistiline ühik on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 05.02 „Kalakasvatus” all.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2. Jaotustase

Andmed jaotatakse segmentideks liikide ja vesiviljeluse tehnoloogia järgi, nagu on sätestatud XI liites. Liikmesriigid võivad vajaduse korral segmente veelgi täpsustada ettevõtte suuruse või muude asjakohaste kriteeriumide alusel.

Andmete kogumine mageveeliikide kohta ei ole kohustuslik. Kui andmed on siiski kogutud, tuleb liikmesriikidel järgida XI liites sätestatud segmentideks jaotamise eeskirju.

3. Valikuuringustrateegia

Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes programmides iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

4. Täpsustasemed

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

B. MAJANDUSANDMETE KOGUMINE TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE KOHTA

1. Näitajad

Kõiki XII liites loetletud näitajaid tuleb koguda populatsiooni kohta igal aastal.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 15.20 „Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine” all.

NACE koodi 15.20 alla liigitatud ettevõtete liigituse kontrollimiseks ja tuvastamiseks saab suunisena kasutada ka liikmesriikides kohaldatavaid riiklikke koode, mis on kehtestatud kooskõlas määrustega (EÜ) nr 852/2004, (4) (EÜ) nr 853/2004 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 854/2004 (6).

Omavääringud arvestatakse ümber eurodesse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

2. Jaotustase

Statistiline ühik andmete kogumisel on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

Ettevõtted, kes tegelevad kala töötlemisega, kuid kelle jaoks see ei ole peamine tegevusala, peavad koguma iga programmiperioodi esimesel aastal järgmisi andmeid:

a)	ettevõtete arv;

b)	kala töötlemisega seotud käive.

3. Valikuuringustrateegia

Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes programmides iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

4. Täpsustasemed

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

V PEATÜKK

Kalandussektori poolt mereökosüsteemile avaldatava mõju hindamise moodul

1. Näitajad

XIII liites loetletud näitajate arvutamiseks kogutakse käesolevas liites täpsustatud andmeid igal aastal, välja arvatud need andmed, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel.

XIII liites kindlaks määratud andmeid koguvad liikmeriigid selleks, et lõppkasutajad saaksid arvutada näitajad asjaomasel geograafilisel tasandil vastavalt II liitele.

2. Jaotustase

Kohaldatakse XIII liite nõuete loetelus sätestatud jaotustaset.

3. Valikuuringustrateegia

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

4. Täpsustasemed

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

VI PEATÜKK

Kogutavate andmete haldamise ja kasutamise moodul

A. ANDMEHALDUS

Ühenduse programmi andmete puhul hõlmab käesolev punkt andmebaaside arendamist, andmete sisestamist (säilitamist), andmete kvaliteedi kontrollimist ja valideerimist ning lähteandmete töötlemist üksikasjalikeks või kokkuvõtlikeks andmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 17 lõikele 1.

Andmehaldus hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 13 punktis b osutatud sotsiaal-majanduslike lähteandmete metaandmeteks muutmise protsessi.

Liikmesriigid tagavad, et teavitavad komisjoni viimase nõudmisel alapunktis 2 osutatud andmete muutmisest.

B. ANDMETE KASUTAMINE

Käesolev jagu hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud andmekogumite koostamist ja nende kasutamist, et toetada kalavarude majandamiseks nõuannete jagamist, lähtudes teaduslikust analüüsist.

See sisaldab prognoose VII liites loetletud liikide bioloogiliste parameetrite (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus) kohta, andmekogumite koostamist varude hindamiseks ja biomajanduslikuks modelleerimiseks ning asjakohaseks teaduslikuks analüüsiks.

(1) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(2) ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(5) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(6) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

I liide

Geograafiline stratifitseerimine piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt

	I.C.E.S.	N.A.F.O	I.C.C.A.T	G.F.C.M.	C.C.A.M.L.R.	IOTC	Muu
1. tase	piirkond	piirkond	FAO piirkond	piirkond nt 37 Vahemeri ja Must meri	piirkond nt 48	FAO piirkond	FAO piirkond
2. tase	Alapiirkond nt 27.IV Põhjameri	Alapiirkond nt 21.2 Labrador	FAO alapiirkond	Alapiirkond nt 37.1 Läänepiirkond	Alapiirkond nt 48.1 Antarktika poolsaar	FAO alapiirkond	FAO alapiirkond
3. tase	Rajoon nt 27.IV c	Rajoon nt 21.2 H	Rajoon 5° × 5°	Rajoon nt 37.1.2 Lioni laht	Rajoon nt 58.5.1 Kergueleni saared	Rajoon 5° × 5°	Rajoon 5° × 5°
4. tase	Alapiirkond nt 27.III.c.22			GSA nt GSA 1
5. tase	Statistiline ruut 30′ × 1°	Statistiline ruut	Statistiline ruut 1° × 1°		Statistiline ruut 30′ × 1°	Statistiline ruut 1° × 1°	Statistiline ruut 1° × 1°

II liide

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

	Alapiirkond/püügikoht (1)	Piirkond	Ülempiirkond
Tase	1	2	3
	4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt I liitele (ICES alampüügirajoon)	Läänemeri (ICES piirkonnad III b–d)	Läänemeri (ICES piirkonnad III b–d), Põhjameri (ICES piirkonnad IIIa, Iv ja VIId), Arktika idaosa (ICES piirkonnad I ja II) ning Atlandi ookeani põhjaosa (ICES piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad).
	3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt I liitele (ICES püügirajoon)	Põhjameri (ICES piirkonnad IIIa, IV ja VIId) ja Arktika idaosa (ICES piirkonnad I ja II)
	3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt I liitele (ICES/NAFO püügirajoon)	Atlandi ookeani põhjaosa (ICES piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)
	4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt I liitele (GSA)	Vahemeri ja Must meri	Vahemeri ja Must meri
	RFMO valikuuringu alapiirkonnad (välja arvatud GFCM)	Muud piirkonnad, kus püüki teostavad ELi laevad ja mida haldab piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, kus ühendus on lepingupool või vaatleja (nt ICCAT, IOTC, CECAF vms)	Muud piirkonnad

(1) Alapiirkonnad või püügikohad määrab liikmesriik esimeseks programmiperioodiks (2009–2010), need võidakse uuesti määratleda piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel ja vajaduse korral STECFis kokku leppida. Tase peaks vastama olemasolevale geograafilisele jaotusele.

III liide

Kalalaevastiku osadeks jagamine piirkondade alusel

		Pikkuseklassid (LOA) (1)
		0–< 10 m 0–< 6 m	10–< 12 m 6–< 12 m	12–< 18 m	18–< 24 m	24–< 40 m	40 m või enam
Aktiivsed laevad
Kasutavad aktiivseid püügivahendeid	Piimtraalerid
	Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad
	Pelaagilise püügi traalerid
	Seinerid
	Tragipüügilaevad
	Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad passiivseid püügivahendeid	Õngesid kasutavad laevad	(2)	(2)
	Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad
	Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad
	Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid	Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Passiivsed laevad

(1) Vahemerel ja Mustal merel on alla 12meetriste laevade pikkusekategooriad 0–< 6 ja 6–< 12 meetrit. Muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0–< 10 ja 10–< 12 meetrit.

(2) Vahemerel ja Mustal merel alla 12meetriseid passiivseid püügivahendeid kasutavaid laevu võib jaotada püügivahendite alusel.

IV liide

Püük (püügitegevus) piirkondade kaupa

1) Läänemeri (ICES alampüügirajoonid 22–32)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase	LOA klassid (m)
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (1)	Võrgusilma suurus ja muud valikud	<10	10– <12	12– <18	18– <24	24–<40	40 m või enam
Püük	Traalid	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]	Koorikloomad	(2)
				Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
			Mitmiktraalnoot [OTT]	Koorikloomad	(2)
				Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
			Kaksiktraal [PTB]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
		Pelaagilised traalid	Traallaudadega traal [OTM]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
			Kaksiktraal [PTM]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
	Õngekonksud ja -nöörid	Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Merikogerlased	(2)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Triivõngejadad [LLD]	Väiksed pelaagilised kalad	(2)
			Triivõngejadad [LLD]	Anadroomsed liigid	(2)
			Põhjaõngejadad [LLS]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
				Anadroomsed liigid	(2)
				Katadroomsed liigid	(2)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised	Lõksud ja lõkspüünised [FPO] (3)	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
				Anadroomsed liigid	(2)
				Katadroomsed liigid	(2)
			Mõrrad [FYK] (3)	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
				Anadroomsed liigid	(2)
				Katadroomsed liigid	(2)
			Katmata seisevnoodad [FPN]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
				Anadroomsed liigid	(2)
				Katadroomsed liigid	(2)
	Võrgud	Võrgud	Abarad [GTR]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Põhjalähedased kalad	(2)
				Väiksed pelaagilised kalad	(2)
				Mageveeliigid	(2)
				Anadroomsed liigid	(2)
				Katadroomsed liigid	(2)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Väiksed pelaagilised kalad	(2)
		Noodad	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]	Põhjalähedased kalad	(2)
			Ankurdamata põhjanoodad [SSC]	Mageveeliigid	(2)
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]	Põhjalähedased kalad	(2)
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]	Väiksed pelaagilised kalad	(2)
			Kaksiknoodad [SPR]	Põhjalähedased kalad	(2)
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]	Merikogerlased	(2)
	Püügitegevuse kohta teave puudub			Püügitegevuse kohta teave puudub
Muu tegevus kui kalapüük				Muu tegevus kui kalapüük
Passiivne				Passiivne
Harrastuskalapüük				Ainult järgmised liigid: lõhe, tursk, angerjad, haid	Ei kohaldata	Kõik (olemasolevad) laevaklassid kombineeritud

Märkus:

Vajaduse korral tehakse prooviuuringud, et koostada protokollid angerjapüügi seireks siseveekogudes.

2) Põhjameri (ICES piirkonnad IIIa, IV ja VIId) ja Arktika idaosa (ICES piirkonnad I ja II)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase	LOA klassid (m)
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (4)	Võrgusilma suurus ja muud valikud	<10	10–<12	12–<18	18–<24	24–<40	40 m või enam
Püük	Tragid	Tragid	Paaditragi [DRB]	Molluskid	(5)
	Tragid	Tragid	Mehaanilised / imutragid [HMD]	Molluskid	(5)
	Traalid	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]	Molluskid	(5)
				Koorikloomad	(5)
				Põhjalähedased kalad	(5)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(5)
				Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad	(5)
				Väiksed pelaagilised kalad	(5)
				Süvamereliigid	(5)
				Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad	(5)
				Erinevad põhjalähedased ja süvamereliigid	(5)
			Mitmiktraalnoot [OTT]	Molluskid	(5)
				Koorikloomad	(5)
				Põhjalähedased kalad	(5)
				Süvamereliigid	(5)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(5)
				Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad	(5)
			Kaksiktraal [PTB]	Põhjalähedased kalad	(5)
				Koorikloomad	(5)
				Väiksed pelaagilised kalad	(5)
			Piimtraalid [TBB]	Koorikloomad	(5)
				Põhjalähedased kalad	(5)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(5)
		Pelaagilised traalid	Traallaudadega traal [OTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(5)
			Traallaudadega traal [OTM]	Põhjalähedased kalad	(5)
			Kaksiktraal [PTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(5)
			Kaksiktraal [PTM]	Põhjalähedased kalad	(5)
	Õngekonksud ja -nöörid	Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Merikogerlased	(5)
	Õngekonksud ja -nöörid	Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Põhjaõngejadad [LLS]	Põhjalähedased kalad	(5)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised (6)	Lõksud ja lõkspüünised [FPO]	Molluskid	(5)
				Koorikloomad	(5)
				Merikogerlased	(5)
			Mõrrad [FYK]	Katadroomsed liigid	(5)
	Võrgud	Võrgud	Abarad [GTR]	Põhjalähedased kalad	(5)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Väiksed pelaagilised kalad	(5)
				Põhjalähedased kalad	(5)
				Koorikloomad	(5)
			Triivvõrgud [GND]	Väiksed pelaagilised kalad	(5)
			Triivvõrgud [GND]	Põhjalähedased kalad	(5)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Väiksed pelaagilised kalad	(5)
		Noodad	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]	Põhjalähedased kalad	(5)
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]	Põhjalähedased kalad	(5)
			Kaksiknoodad [SPR]	Põhjalähedased kalad	(5)
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]	Merikogerlased	(5)
	Muud püügivahendite liigid	Muud püügivahendite liigid	Angerjamaimude (klaasangerja) püük	Klaasangerjas	(5)
	Mitmesugust (täpsustada)	Mitmesugust (täpsustada)			(5)
Muu tegevus kui kalapüük				Muu tegevus kui kalapüük
Passiivne				Passiivne
Harrastuskalapüük				Ainult järgmised liigid: tursk, angerjad, haid	Ei kohaldata	Kõik (olemasolevad) laevaklassid kombineeritud

Märkus:

Vajaduse korral tehakse prooviuuringud, et koostada protokollid angerjapüügi seireks siseveekogudes.

3) Atlandi ookeani põhjaosa (ICES piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase	LOA klassid (m)
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (7)	Võrgusilma suurus ja muud valikud	<10	10–<12	12–<18	18–<24	24–<40	40 m või enam
Püük	Tragid	Tragid	Paaditragi [DRB]	Molluskid	(8)
	Tragid	Tragid	Mehaanilised / imutragid [HMD]	Molluskid	(8)
	Traalid	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]	Molluskid	(8)
				Koorikloomad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad	(8)
				Väiksed pelaagilised kalad	(8)
				Süvamereliigid	(8)
				Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad põhjalähedased ja süvamereliigid	(8)
			Mitmiktraalnoot [OTT]	Molluskid	(8)
				Koorikloomad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
				Süvamereliigid	(8)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad	(8)
			Kaksiktraal [PTB]	Põhjalähedased kalad	(8)
				Koorikloomad	(8)
				Väiksed pelaagilised kalad	(8)
			Piimtraalid [TBB]	Koorikloomad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad	(8)
				Erinevad põhjalähedased ja peajalgsed	(8)
		Pelaagilised traalid	Traallaudadega traal [OTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(8)
			Traallaudadega traal [OTM]	Põhjalähedased kalad	(8)
			Kaksiktraal [PTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(8)
				Suured pelaagilised kalad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
	Õngekonksud ja -nöörid	Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Merikogerlased	(8)
			Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Peajalgsed	(8)
			Veoõnged [LTL]	Suured pelaagilised kalad	(8)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Triivõngejadad [LLD]	Suured pelaagilised kalad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
				Süvamereliigid	(8)
			Põhjaõngejadad [LLS]	Süvamereliigid	(8)
			Põhjaõngejadad [LLS]	Põhjalähedased kalad	(8)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised (9)	Lõksud ja lõkspüünised [FPO]	Molluskid	(8)
				Koorikloomad	(8)
				Merikogerlased	(8)
			Mõrrad [FYK]	Katadroomsed liigid	(8)
			Mõrrad [FYK]	Põhjalähedased liigid	(8)
			Katmata seisevnoodad [FPN]	Suured pelaagilised kalad	(8)
	Võrgud	Võrgud	Abarad [GTR]	Põhjalähedased kalad	(8)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Väiksed pelaagilised kalad	(8)
				Põhjalähedased kalad	(8)
				Koorikloomad	(8)
				Süvamereliigid	(8)
			Triivvõrgud [GND]	Väiksed pelaagilised kalad	(8)
			Triivvõrgud [GND]	Põhjalähedased kalad	(8)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Väiksed pelaagilised kalad	(8)
		Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Suured pelaagilised kalad	(8)
		Noodad	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]	Põhjalähedased kalad	(8)
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]	Põhjalähedased kalad	(8)
			Kaksiknoodad [SPR]	Põhjalähedased kalad	(8)
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]	Merikogerlased	(8)
	Muud püügivahendite liigid	Muud püügivahendite liigid	Angerjamaimude (klaasangerja) püük	Klaasangerjas	(8)
	Mitmesugust (täpsustada)	Mitmesugust (täpsustada)			(8)
Muu tegevus kui kalapüük				Muu tegevus kui kalapüük
Passiivne				Passiivne
Harrastuskalapüük				Ainult järgmised liigid: lõhe, huntahven, haid, angerjad (ainult ICES piirkondades)	Ei kohaldata	Kõik (olemasolevad) laevaklassid kombineeritud

Märkus:

Vajaduse korral tehakse prooviuuringud, et koostada protokollid angerjapüügi seireks siseveekogudes.

4) Vahemeri ja Must meri

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase	LOA klassid (m)
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (10)	Võrgusilma suurus ja muud valikud	<6	6–<12	12–<18	18–<24	24–<40	40 m või enam
Püük	Tragid	Tragid	Paaditragi [DRB]	Molluskid	(11)
	Traalid	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]	Põhjalähedased liigid	(11)
				Süvamereliigid	(11)
				Erinevad põhjalähedased liigid ja süvamereliigid (12)	(11)
			Mitmiktraalnoot [OTT]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Kaksiktraal [PTB]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Piimtraalid [TBB]	Põhjalähedased liigid	(11)
		Pelaagilised traalid	Traallaudadega traal [OTM]	Erinevad põhjalähedased ja pelaagilised liigid	(11)
		Pelaagilised traalid	Pelaagilised kaksiktraalid [PTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(11)
	Õngekonksud ja -nöörid	Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Merikogerlased	(11)
			Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Peajalgsed	(11)
			Veoõnged [LTL]	Suured pelaagilised kalad	(11)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Triivõngejadad [LLD]	Suured pelaagilised kalad	(11)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Põhjaõngejadad [LLS]	Põhjalähedased kalad	(11)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised (13)	Lõksud ja lõkspüünised [FPO]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Mõrrad [FYK]	Katadroomsed liigid	(11)
			Mõrrad [FYK]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Katmata seisevnoodad [FPN]	Suured pelaagilised kalad	(11)
	Võrgud	Võrgud	Abarad [GTR]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Väikesed ja suured pelaagilised kalad	(11)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Triivvõrgud [GND]	Väiksed pelaagilised kalad	(11)
			Triivvõrgud [GND]	Põhjalähedased kalad	(11)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Väiksed pelaagilised kalad	(11)
			Seinnoodad [PS]	Suured pelaagilised kalad	(11)
			Avamerenoodad [LA]	Väikesed ja suured pelaagilised kalad	(11)
		Noodad	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Kaksiknoodad [SPR]	Põhjalähedased liigid	(11)
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]	Põhjalähedased liigid	(11)
	Muud püügivahendite liigid	Muud püügivahendite liigid	Angerjamaimude (klaasangerja) püük	Klaasangerjas	(11)
	Mitmesugust (täpsustada)	Mitmesugust (täpsustada)			(11)
Muu tegevus kui kalapüük				Muu tegevus kui kalapüük
Passiivne				Passiivne
Harrastuskalapüük				Ainult järgmised liigid: harilik tuun, angerjad, haid	Ei kohaldata	Kõik (olemasolevad) laevaklassid kombineeritud

Märkus:

Vajaduse korral tehakse prooviuuringud, et koostada protokollid angerjapüügi seireks siseveekogudes.

5) Muud piirkonnad, kus püüavad ELi laevad ning mida haldab piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, kus ühendus on lepingupool või vaatleja (nt ICCAT, IOTC, CECAF vms)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase	LOA klassid (m)
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (14)	Võrgusilma suurus ja muud valikud	<10	10–<12	12–<18	18–<24	24–<40	40 m või enam
Püük	Traalid	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]	Koorikloomad	(15)
				Põhjalähedased kalad	(15)
				Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad	(15)
			Mitmiktraalnoot [OTT]	Koorikloomad	(15)
		Pelaagilised traalid	Traallaudadega traal [OTM]	Väiksed pelaagilised kalad	(15)
	Õngekonksud ja -nöörid	Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Suured pelaagilised kalad	(15)
		Õnged ja nöörid	Käsi- ja ritvõnged [LHP] [LHM]	Põhjalähedased kalad	(15)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Triivõngejadad [LLD]	Suured pelaagilised kalad	(15)
		Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Põhjaõngejadad [LLS]	Põhjalähedased kalad	(15)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised	Lõksud ja lõkspüünised [FPO]	Koorikloomad	(15)
	Lõkspüünised	Lõkspüünised	Lõksud ja lõkspüünised [FPO]	Merikogerlased	(15)
	Võrgud	Võrgud	Abarad [GTR]	Põhjalähedased kalad	(15)
			Seisevvõrgud (ankurdatud) [GNS]	Põhjalähedased kalad	(15)
			Triivvõrgud [GND]	Põhjalähedased kalad	(15)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Väiksed pelaagilised kalad	(15)
	Noodad	Haardnoodad	Seinnoodad [PS]	Suured pelaagilised kalad	(15)
	Mitmesugust (täpsustada)	Mitmesugust (täpsustada)			(15)
Muu tegevus kui kalapüük				Muu tegevus kui kalapüük
Passiivne				Passiivne

(1) Pardale jäetud osa saagist tuleks liigitada sihtliikide kaupa (koorikloomad, peajalgsed ja põhjalähedased liigid jt) püügireisi või võimaluse korral püügitegevuse tasandil ja jaotada kaalu või väärtuslike liikide (nt perekonna Nephrops homaarid) puhul koguväärtuse kaupa. Esimesel kohal olevaid sihtliike tuleks käsitada sihtliigina, mis tuleb maatriksil esitada.

(2) Vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 88/98 (EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1) ja (EÜ) nr 2187/2005 (EÜT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(3) Sealhulgas angerjavarud haldusüksustes vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (EÜT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(4) Pardale jäetud osa saagist tuleks liigitada sihtliikide kaupa (koorikloomad, peajalgsed ja põhjalähedased liigid jt) püügireisi või võimaluse korral püügitegevuse tasandil ja jaotada kaalu või väärtuslike liikide (nt perekonna Nephrops homaarid, tuunid) puhul koguväärtuse kaupa. Esimesel kohal olevaid sihtliike tuleks käsitada sihtliigina, mis tuleb maatriksil esitada.

(5) Vastavalt nõukogu määrustele (EMÜ) nr 1899/85 (EÜT L 179, 11.7.1985, lk 2), (EMÜ) nr 1638/87 (EÜT L 153, 13.6.1987, lk 7), (EÜ) nr 850/98 (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1), komisjoni määrustele (EÜ) nr 2056/2001 (EÜT L 277, 20.10.2001, lk 13), (EÜ) nr 494/2002 (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8) ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 40/2008 (ELT L 19, 23.1.2008, lk 1).

(6) Sealhulgas angerjavarud haldusüksustes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1100/2007.

(7) Pardale jäetud osa saagist tuleks liigitada sihtliikide kaupa (koorikloomad, peajalgsed ja põhjalähedased liigid jt) püügireisi või võimaluse korral püügitegevuse tasandil ja jaotada kaalu või väärtuslike liikide (nt perekonna Nephrops homaarid, tuunid) puhul koguväärtuse kaupa. Esimesel kohal olevaid sihtliike tuleks käsitada sihtliigina, mis tuleb maatriksil esitada.

(8) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 850/98, nõukogu määrusele (EÜ) nr 2549/2000 (EÜT L 292, 21.11.2000, lk 5), määrustele (EÜ) nr 2056/2001, (EÜ) nr 494/2002, nõukogu määrusele (EÜ) nr 1386/2007 (EÜT L 318, 5.12.2007, lk 1) ja määrusele (EÜ) nr 40/2008.

(9) Sealhulgas angerjavarud haldusüksustes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1100/2007.

(10) Pardale jäetud osa saagist tuleks liigitada sihtliikide kaupa (koorikloomad, peajalgsed ja põhjalähedased liigid jt) püügireisi või võimaluse korral püügitegevuse tasandil ja jaotada kaalu või väärtuslike liikide (nt perekonna Nephrops homaarid, tuunid) puhul koguväärtuse kaupa. Esimesel kohal olevaid sihtliike tuleks käsitada sihtliigina, mis tuleb maatriksil esitada.

(11) Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(12) Kehtib ainult liikide Aristaeomorpha foliacea ja Aristeus antennatus suhtes, mis ei kuulu nõukogu määruses (EÜ) nr 2347/2002 (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6) esitatud süvamereliikide mõiste hulka.

(13) Sealhulgas angerjavarud haldusüksustes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1100/2007.

(14) Pardale jäetud osa saagist tuleks liigitada sihtliikide kaupa (koorikloomad, peajalgsed ja põhjalähedased liigid jt) püügireisi või võimaluse korral püügitegevuse tasandil ja jaotada kaalu või väärtuslike liikide (nt perekonna Nephrops homaarid, tuunid) puhul koguväärtuse kaupa. Esimesel kohal olevaid sihtliike tuleks käsitada sihtliigina, mis tuleb maatriksil esitada.

(15) Vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 600/2004 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 1), (EÜ) nr 830/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 31), (EÜ) nr 115/2006 (ELT L 21, 25.1.2006, lk 1), (EÜ) nr 563/2006 (ELT L 105, 13.4.2006, lk 33), (EÜ) nr 764/2006 (ELT L 141, 29.5.2006, lk 1), (EÜ) nr 805/2006 (ELT L 151, 6.6.2006, lk 1), (EÜ) nr 1562/2006 (ELT L 290, 20.10.2006, lk 1), (EÜ) nr 1563/2006 (ELT L 290, 20.10.2006, lk 6), (EÜ) nr 1801/2006 (ELT L 343, 8.12.2006, lk 1), (EÜ) nr 2027/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 1), (EÜ) nr 450/2007 (ELT L 109, 26.4.2007, lk 1), (EÜ) nr 753/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 1), (EÜ) nr 893/2007 (ELT L 205, 7.8.2007, lk 1), (EÜ) nr 894/2007 (ELT L 205, 7.8.2007, lk 35), (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1), (EÜ) nr 1446/2007 (ELT L 331, 17.12.2007, lk 1), (EÜ) nr 31/2008 (ELT L 15, 18.1.2008, lk 1), (EÜ) nr 241/2008 (ELT L 75, 18.3.2008, lk 49) ja (EÜ) nr 242/2008 (ELT L 75, 18.3.2008, lk 51).

V liide

Kogutavate andmete jaotustasemed

		Alapiirkonnad või püügikohad	Piirkonnad	Ülempiirkonnad
		1	2	3
Püügitegevus*kalalaevastiku osa (lahter)	A	A1	A2	A3
Püügitegevus	B	B1	B2	B3
Kalalaevastiku osa	C	C1	C2	C3
Allmärkus: Kuna kalapüügi koht võib olla alapiirkond, piirkond või ülempiirkond, esitatakse käesolevas liites kokkuvõte erinevatest andmekogumise tasemetest (või jaotustasemetest).

VI liide

Majandusnäitajate loetelu

Näitajate rühm

Muutuv

Andmekogumise nõuded (1)

Ühik

Mõiste

Komisjoni struktuurilise ettevõtlusstatistika

(SBS) määrus (EÜ) nr 2700/98 (2)

Mõiste

Tulud

Lossitud kalasaagi koguväärtus

Ristnäitaja

euro

12 11 0

v.a lõige 4

Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest

euro

12 11 0

v.a lõige 4

Toetused (3)

euro

12 11 0

v.a lõige 4

Muud tulud (4)

euro

12 11 0

v.a lõige 4

Personalikulud

Laeva meeskonna töötasu ja palk (5)

euro

13 31 0

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus (6)

euro

13 32 0

euro

Energiakulud

Energiakulud (7)

euro

20 11 0

(13 11 0)

Remondi- ja hoolduskulud

Remondi- ja hoolduskulud (8)

euro

(13 11 0)

ESA (9) 3.70.

e) (1) (2)

Muud tegevuskulud

Muutuvad kulud (10)

euro

(13 11 0)

Püsikulud (11)

euro

(13 11 0)

Liisingu/rendimaksed kvoodi või muude püügiõiguste eest

euro

(13 11 0)

Kapitalikulud

Aastane amortisatsioon (12)

euro

ESA 6.02. kuni 6.05.

Kapitalimaksumus

Füüsilise kapitali väärtus: amortisatsioonikulud asendamisel (13)

euro

ESA 7.09. kuni 7.24

Füüsilise kapitali väärtus: amortisatsioonikulud seoses ajaloolise väärtusega (13)

euro

ESA 7.09. kuni 7.24

Kvoodi või muude püügiõiguste väärtus (14)

euro

ESA 7.09. kuni 7.24

Investeeringud

Investeeringud füüsilisse kapitali (15)

euro

15 11 0

ESA 3.102. kuni 3.111.

Varaline seisund

Aktiva/passiva suhe (16)

Tööhõive

Töölevõetud meeskond (17)

arv

16 11 0; 16 13 0;

16 13 1; 16 13 2

16 13 5; 16 14 0

16 15 0

ESA 11.32. kuni 11.34

Täistööaja ekvivalent–riiklik (18)

arv

16 11 0; 16 13 0

16 13 1; 16 13 2

16 13 5; 16 14 0

16 15 0

ESA 11.32. kuni 11.34

Täistööaja ekvivalent–harmoneeritud (19)

arv

16 11 0; 16 13 0

16 13 1; 16 13 2

16 13 5; 16 14 0

16 15 0

ESA 11.32. kuni 11.34

Laevastik

Number

Ristnäitaja

arv

ei kohaldata

Keskmine LOA

Ristnäitaja

meeter

ei kohaldata

Keskmine laeva tonnaaž

Ristnäitaja

ei kohaldata

Keskmine laeva võimsus

Ristnäitaja

ei kohaldata

Keskmine vanus

Ristnäitaja

aasta

ei kohaldata

Püügikoormus

Merel viibitud päevad

Ristnäitaja

päev

ei kohaldata

Energiatarve

liiter

ei kohaldata

Püügiettevõtete/üksuste arv

Kalapüügiettevõtete/üksuste arv (20)

Suuruse alusel:

1)	omandis olev laev

2)	2–5 omandis olevat laeva

3)	> 5 omandis olevat laeva

arv

ei kohaldata

Toodangu väärtus liigi kohta

Lossitud kalasaagi väärtus liigiti

Ristnäitaja

euro

ei kohaldata

Keskmine hind liigiti (21)

Ristnäitaja

euro/kg

ei kohaldata

(1) Kõik majandusnäitajad tuleb koguda igal aastal C3 tasemel (V liide), välja arvatud VIII liites esitatud ristnäitajatena määratletud näitajad, mida tuleb koguda täpsema taseme (vastavalt VIII liitele) ning suurema sagedusega.

(2) EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49.

(3) Hõlmab otsetoetusi, nagu hüvitis püügitegevuse lõpetamise eest, hüvitis kütuseaktsiisi eest või sarnased ühekordsed hüvitise maksed. Ei hõlma sotsiaaltoetuste makseid, kaudseid toetusi, nt alandatud aktsiisi sisenditele, nagu kütus, investeerimistoetused.

(4) Hõlmab laeva kasutamisega kaasnevaid muid tulusid, nagu harrastuskalapüük, turism, naftapuurplatvormi maks jne, samuti kindlustusmakseid seoses püügivahendite / laeva kahjustustega / mahakandmisega.

(5) Hõlmab sotsiaalkindlustuskulusid.

(6) Näiteks laeva omaniku tehtav töö. Liikmesriik peaks selgitama valitud metoodikat riiklikus programmis.

(7) Välja arvatud määrdeõli. Võimaluse korral tuleks ära näidata tüüp (bensiin, diisel, biokütus jne).

(8) Laeva ja püügivahendite hoolduse ja remondi kogukulud.

(9) ESA on Euroopa arvepidamissüsteem 1995 (ELi määrus (EÜ) nr 2223/96, ELi määrus (EÜ) nr 1267/2003. Eurostat ESA 1995 käsiraamat).

(10) Hõlmab kõiki ostetud sisendeid (kaubad ja teenused), mis on seotud püügikoormuse ja/või (lossitud) kalasaagiga.

(11) Hõlmab ostetud sisendeid, mis ei ole seotud püügikoormuse ja/või (lossitud) kalasaagiga (sealhulgas renditud vahendid).

(12) Hinnang tehakse vastavalt [kavandatud kapitali hindamise PIM metodoloogia vastavalt uuringu FISH/2005/03 aruandele: „IREPA Onlus Co-ordinator, 2006. Evaluation of the capital value, investments and capital costs in the fisheries sector Study No FISH/2005/03, 203p.”]. Andmeid ja hindamismenetlust tuleks selgitada riiklikus programmis.

(13) Laeva väärtus, s.o laevakere, mootor, kõik pardalolevad seadmed ja püügivahendid. Hinnatakse vastavalt [kavandatud kapitali hindamise PIM metodoloogia vastavalt uuringu FISH/2005/03 aruandele: „IREPA Onlus Co-ordinator, 2006. Evaluation of the capital value, investments and capital costs in the fisheries sector Study No FISH/2005/03, 203p.”]. Andmeid ja hindamismenetlust tuleks selgitada riiklikus programmis.

(14) Vajaduse korral. Hindamismenetlust selgitatakse riiklikus programmis.

(15) Olemasoleva laeva/püügivahendite parendamine vastaval aastal.

(16) Võlaprotsent kapitali kogumaksumuse suhtes (vastavalt eespool toodud selgitusele).

(17) Töökohtade arv pardal, mis võrdub laeval töötavate ja palka saavate inimeste keskmise arvuga. See hõlmab nii ajutisi laevapere liikmeid kui ka meeskonna roteeruvaid liikmeid. [vt uuringu FISH/2005/14 aruanne, „LEI WAGENINGEN UR Co-ordinator, 2006. Calculation of labour including full-time equivalent (FTE) in fisheries Study No FISH/2005/14, 142p.”]

(18) Täistööaja ekvivalent, mis põhineb riiklikul võrdlustasemel laevapere töötundide kohta (täistööaja ekvivalendina) laeva pardal (välja arvatud puhkeaeg) ja maal. Kui aastased töötunnid laevapere liikme kohta ületavad võrdlustaseme, siis täistööaja ekvivalent laevapere liikme kohta on 1. Kui ei, siis võrdub täistööaja ekvivalent töötatud tundide ja võrdlustaseme suhtega. [Metoodika peaks olema kooskõlas uuringuga FISH/2005/14, „LEI WAGENINGEN UR Co-ordinator, 2006. Calculation of labour including full-time equivalent (FTE) in fisheries Study No FISH/2005/14, 142p.”, parandatud SGECA 07-01 aruandega (15.–19. jaanuar 2007, Salerno, 21 lk + lisad) ja seda tuleks selgitada riiklikes programmides.]

(19) Täistööaja ekvivalent, mis põhineb 2 000 tunni künnisel täistööaja ekvivalendi kohta, kasutades märkuses 15 osutatud metoodikat.

(20) 1. jaanuari seis vastavalt laevastikuregistris märgitule. Kaasomandit (omanikke on rohkem kui üks) tuleks käsitada ühe üksusena.

(21) Hinnad eurodes eluskaalu ühe kilogrammi kohta.

VII liide

Bioloogiliste näitajate loetelu koos liigi valikuuringu nõuetega

(Y = kord aastas; T = kord kolme aasta järel)

Liigid (eesti k)	Liigid (ladina k)	Piirkond/kalavaru	Liigi- rühm (1)	Vanus arv/1 000 t	Kaal	Sugu	Suguküpsus	Sigivus
ICES piirkonnad I, II
harilik angerjas	Anguilla anguilla	I, II	G1	(2)	T	T	T
meriluts	Brosme brosme	I, II	G2	250	T	T	T
hiidhai	Cetorhinus maximus	I,II	G1
atlandi-skandinaavia heeringas	Clupea harengus	I, II,V	G1	25	Y	Y	Y
pikk-koon rai	Dipturus oxyrinchus	II	G1
harilik tumehai	Etmopterus spinax	II	G1
tursk	Gadus morhua	I, II	G1	125	Y	Y	Y
mustsuukoerhai	Galeus melastomus	II	G1
moiva	Mallotus villosus	I, II	G2
kilttursk	Melanogrammus aeglefinus	I, II	G1	125	Y	Y	Y
põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	G1	25	Y	Y	Y
harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	I, II	G1		Y	Y	Y
süsikas e saida	Pollachius virens	I, II	G1	125	Y	Y	Y
blondrai	Raja brachyura	I, II	G1
ogarai	Raja clavata	I, II	G1
kägurai	Raja naevus	I,II	G1
tähtrai	Raja radiata	I,II	G1
süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	I, II	G1	50	Y	Y	Y
lõhe	Salmo salar	I, II	G1	250	T	T	T
harilik makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX	G1	25	Y	Y	Y
kuldne meriahven	Sebastes marinus.	I, II	G1	125	Y	Y	Y
nokkmeriahven	Sebastes mentella.	I, II	G1	125	Y	Y	Y
euroopa ingelhai	Squatina squatina	kõik piirkonnad
harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde	G2	25	T	T	T
Skagerrak ja Kattegat – ICES piirkond IIIa
tobiaslased	Ammodytidae	IIIa	G2	50
harilik angerjas	Anguilla anguilla	IIIa	G1	(2)	T	T	T
hiidhai	Cetorhinus maximus	IIIa	G1
heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa/22–24, IIIa	G1	25	Y	Y	Y
kaljutömppeakala	Coryphaenoides rupestris	IIIa	G2	100	T	T	T
hall merikukk	Eutrigla gurnardus	IIIa	G2	250	T	T	T
tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIaN	G1	250	Y	Y	Y
tursk	Gadus morhua	IIIaS	G1	125	Y	Y	Y
pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IIIa	G2	250	T	T	T
harilik soomuslest	Limanda limanda	IIIa	G2	125
kilttursk e pikša	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	G1	125	Y	Y	Y
merlang	Merlangius merlangus	IIIa	G2	125	T	T	T
merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	G1	125	Y	Y	Y
põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I–IX, XII, XIV	G1	25	Y	Y	Y
norra salehomaar	Nephrops norvegicus	funktsionaalne üksus	G1		Y	Y	Y
harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IIIa, IVa ida	G1		Y	Y	Y
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IIIa	G1	250	Y	Y	Y
süsikas e saida	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	G1	125	Y	Y	Y
harilik kammeljas	Psetta maxima	kõik piirkonnad	G2	250	T	T	T
railased	Rajidae (3)	IIIa	G1
harilik makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX	G1	25	Y	Y	Y
sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	IIIa	G2	125	T	T	T
koerhai	Scyliorhinus canicula	IIIa	G1
haid	hailaadne selachii (3)	IIIa	G1
harilik merikeel	Solea solea	IIIa, 22	G1	250	Y	Y	Y
kilu	Sprattus sprattus	IIIa	G1	500	Y	Y	Y
norra tursik	Trisopterus esmarki	IV, IIIa	G2	25
Läänemeri – ICES alampüügirajoonid 22–32
harilik angerjas	Anguilla anguilla	IIIb–d	G1	(2)	T	T	T
heeringas	Clupea harengus	22–24/25–29, 32/30/31/Riia laht	G1	25	Y	Y	Y
siig	Coregonus lavaretus	IIId	G2	250	T	T	T
haug	Esox lucius	IIId	G2	250	T	T	T
tursk	Gadus morhua	22–24/25–32	G1	125	Y	Y	Y
harilik soomuslest	Limanda limanda	22–32	G2	125	T	T	T
harilik ahven	Perca fluviatilis	IIId	G2	250	T	T	T
lest	Platichtys flesus	22–32	G2	250	T	T	T
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	22–32	G2	250	T	T	T
harilik kammeljas	Psetta maxima	22–32	G2	250	T	T	T
lõhe	Salmo salar	22–31/32	G1	250	Y	Y	Y
meriforell	Salmo trutta	22–32	G2	250	T	T	T
koha	Sander lucioperca	IIId	G2	250	T	T	T
sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	22–32	G2	125	T	T	T
harilik merikeel	Solea solea	22	G1	125	Y	Y	Y
kilu	Sprattus sprattus	22–32	G1	50	Y	Y	Y
Põhjameri ja La Manche’i idaosa – ICES piirkonnad IV, VIId
tobiaslased	Ammodytidae	IV	G2	25
merihundid	Anarhichas spp.	IV	G2	250
harilik angerjas	Anguilla anguilla	IV, VIId	G1	(2)	T	T	T
hõbekalad	Argentina spp.	IV	G2	50
merikukk	Aspitrigla cuculus	IV	G2	250	T	T	T
meriluts	Brosme brosme	IV, IIIa	G2	250	T	T	T
hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	IV	G1
must koletishai	Centroscyllium fabricii	VIId	G1
portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	VII	G1
pikk-koon-süvahai	Centroscymnus crepidater	VIId	G1
hiidhai	Cetorhinus maximus	IV, VIId	G1
heeringas	Clupea harengus	IV, VIId, IIIa	G1	25	Y	Y	Y
põhjamere garneel	Crangon crangon	IV, VIId	G2		T	T	T
šokolaadogahai	Dalatias licha	VIId	G1
harilik astelhai	Dasyatis pastinaca	VIId	G1
Pikk-koon-hai	Deania calcea	VIIa	G1
huntahven	Dicentrarchus labrax	IV, VIId	G2	125	T	T	T
harilik tumehai	Etmopterus spinax	IV, VIIa	G1
hall merikukk	Eutrigla gurnardus	IV	G2	250	T	T	T
tursk	Gadus morhua	IV, VIId, IIIa	G1	125	Y	Y	Y
mustsuukoerhai	Galeus melastomus	VIIa	G1
pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	IV	G2	250	T	T	T
sinisuuliftahven	Helicolenus dactylopterus	IV	G2	250	T	T	T
nelitäppkenakammeljas	Lepidorhombus boscii	IV, VIId	G2	50	T	T	T
kotkakeel	Lepidorhombus whiffiagonis	IV, VIId	G2	50	T	T	T
liivrai	Leucoraja circularis	VIId	G1
harilik soomuslest	Limanda limanda	IV, VIId	G2	125	T	T	T
mustkõhtmerikurat	Lophius budegassa	IV, VIId	G1	125	Y	Y	Y
euroopa merikurat	Lophius piscatorius	IIIa, IV, VI	G1	125	Y	Y	Y
põhja-pikksaba	Macrourus berglax	IV, IIIa	G2	250	T	T	T
kilttursk e pikša	Melanogrammus aeglefinus	IV, IIIa	G1	125	Y	Y	Y
merlang	Merlangius merlangus	IV, VIId	G1	125	Y	Y	Y
merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab	G1	125	Y	Y	Y
põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	G1	25	Y	Y	Y
väikesuulest	Microstomus kitt	IV, VIId	G2	100	T	T	T
sinine molva	Molva dypterygia	IV, IIIa	G1	125	T	T	T
harilik molva	Molva molva	IV, IIIa	G2	125	T	T	T
harilik meripoisur	Mullus barbatus	IV, VIId	G2	125	T	T	T
vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	IV, VIId	G2	125	T	T	T
kärphaid	Mustelus spp (3)	VIIa	G1
norra salehomaąr	Nephrops norvegicus	kõik funktsionaalsed üksused	G1		Y	Y	Y
harilik süvameregarneel	Pandalus borealis	IIIa, IVa ida/Iva/IV	G1		T	T	T
suur kammkarp	Pecten maximus	VIId	G2		T	T	T
lima-niituimluts	Phycis blennoides	IV	G2	50	T	T	T
niituimluts	Phycis phycis	IV	G2	50	T	T	T
lest	Platichthys flesus	IV	G2	125	T	T	T
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	IV	G1	50	Y	Y	Y
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIId	G1	125	Y	Y	Y
süsikas e saida	Pollachius virens	IV, IIIa, VI	G1	125	Y	Y	Y
harilik kammeljas	Psetta maxima	IV, VIId	G2	250	T	T	T
blondrai	Raja brachyura	IV	G1
ogarai	Raja clavata	IV, VIId	G1		T	T	T
tähnikrai	Raja montagui	IV, VIId	G1		T	T	T
kägurai	Raja naevus	IV, VIId	G1		T	T	T
tähtrai	Raja radiata	IV, VIId	G1		T	T	T
muud railased	Rajidae (3)	IV, VIId	G1
süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	IV	G2	250	T	T	T
lõhe	Salmo salar	IV	G1	250	T	T	T
harilik makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX	G1	25	Y	Y	Y
sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	IV, VIId	G2	125	T	T	T
koerhai	Scyliorhinus canicula	IV, VIIa	G1
nokkmeriahven	Sebastes mentella.	IV	G1	125	Y	Y	Y
süvamere hai	hailaadne Selachii (3)	IV	G1		T	T	T
väike hai	hailaadne Selachii (3)	IV, VIId	G1		T	T	T
harilik merikeel	Solea solea	IV	G1	250	Y	Y	Y
harilik merikeel	Solea solea	VIId	G1	250	Y	Y	Y
kilu	Sprattus sprattus	IV/VIIde	G1	50	T	T	T
harilik ogahai	Squalus acanthias	IV, VIId	G1		T	T	T
euroopa ingelhai	Squatina squatina	kõik piirkonnad	G1
euroopa ingelhai	Squatina squatina	VIIa	G1
harilik stauriid	Trachurus trachurus.	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa–c, e–k, VIIIabde/IIIa, IVbc, VIId	G2	25	T	T	T	T
ruuge merikukk	Trigla lucerna	IV	G2	250	T	T	T
norra tursik	Trisopterus esmarki	IV, IIIa	G2	25
harilik peetrikala	Zeus faber	IV, VIId	G2	250	T	T	T
Atlandi ookeani kirdeosa ja La Manche’i lääneosa – ICES piirkonnad V, VI, VII (välja arvatud d), VIII, IX, X, XII, XIV
silepea	Alepocephalus bairdii	VI, XII	G2		T	T	T
tobiaslased	Ammodytidae	VIa	G2	25
harilik angerjas	Anguilla anguilla	kõik piirkonnad	G1	(2)	T	T	T
süsisabad	Aphanopus spp.	kõik piirkonnad	G1	50	Y	Y	Y
hõbekalad	Argentina spp.	kõik piirkonnad	G2	50	T	T	T
kotkaskala	Argyrosomus regius	kõik piirkonnad	G2	50	T	T	T
merikukk	Aspitrigla cuculus	kõik piirkonnad	G2	250	T	T	T
limapead	Beryx spp.	kõik piirkonnad, välja arvatud X ja IXa	G1	50	Y	Y	Y
limapead	Beryx spp.	IXa ja X	G1	125	T	T	T
harilik taskukrabi	Cancer pagurus	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
kare ogahai	Centrophorus granulosus	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
hall lühiogahai	Centrophorus squamosus	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
must koletishai	Centroscyllium fabricii	V, VI, VII, XII	G1
portugali süvahai	Centroscymnus coelolepis	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
pikk-koon-süvahai	Centroscymnus crepidater	V, VI, VII, IX, X, XII	G1
hiidhai	Cetorhinus maximus	kõik piirkonnad	G1
heeringas	Clupea harengus	VIa/VIaN/ VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj	G1	25	Y	Y	Y
harilik meriangerjas	Conger conger	kõik piirkonnad, välja arvatud X	G2	25	T	T	T
harilik meriangerjas	Conger conger	X	G2	125	T	T	T
kalju-tömppeakala	Coryphaenoides rupestris	kõik piirkonnad	G1	100	Y	Y	Y
šokolaad-ogahai	Dalatias licha	kõik piirkonnad	G1
harilik astelrai	Dasyatis pastinaca	VII, VIII	G1
pikk-koon hai	Deania calcea	V, VI, VII, IX, X, XII	G1
huntahven	Dicentrarchus labrax	kõik piirkon-nad, välja arvatud IX	G2	125	T	T	T
huntahven	Dicentrarchus labrax	IX	G2	125	T	T	T
merikeel	Dicologoglosa cuneata	VIIIc, IX	G2	100
harilik rai	Dipturus batis	V, VI, VII, VIII	G1
pikk-koon rai	Dipturus oxyrinchus	V, VI, VII, VIII	G1
anšoovis	Engraulis encrasicolus	IXa (ainult Cádiz)	G1	125	T	T	T	T
anšoovis	Engraulis encrasicolus	VIII	G1	125	Y	Y	Y	Y
harilik tumehai	Etmopterus spinax	VI, VII, VIII	G1
hall merikukk	Eutrigla gurnardus	VIId,e	G2	250	T	T	T
tursk	Gadus morhua	Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	G1	125	Y	Y	Y
mustsuu-koerhai	Galeus melastomus	VI, VII, VIII, IX, X	G1
pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	VI, VII	G2	50
sinisuu-liftahven	Helicolenus dactylopterus	kõik piirkonnad	G2	100
euroopa homaar	Homarus gammarus	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
atlandi karekala	Hoplostethus atlanticus	kõik piirkonnad	G1	50	Y	Y	Y
atlandi makohai	Isurus oxyrinchus	kõik piirkonnad	G1
harilik heeringahai	Lamna nasus	kõik piirkonnad	G1
lintuim	Lepidopus caudatus	IXa	G2		T	T	T
nelitäpp-kenakammeljas	Lepidorhombus boscii	VIIIc, IXa	G1	250	Y	Y	Y
kotkakeel	Lepidorhombus whiffiagonis	VI/VII, VIIIabd/VIIIc, IXa	G1	125	Y	Y	Y
liivrai	Leucoraja circularis	VI, VII, VIII	G1
šagräänrai	Leucoraja fullonica	V, VI, VII, VIII	G1
harilik soomuslest	Limanda limanda	VIIe/VIIa, f–h	G2	125	T	T	T
harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	kõik piirkonnad, välja arvatud VIIIc, IXa	G2
harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	VIIIc, IXa	G2		T	T	T
mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd	G1	125	Y	Y	Y
mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	VIIIc, IXa	G1	125	Y	Y	Y
euroopa merikurat	Lophius piscatorious	IV, VI/VIIb–k, VIIIabd	G1	125	Y	Y	Y
euroopa merikurat	Lophius piscatorious	VIIIc, IXa	G1	125	Y	Y	Y
moiva	Mallotus villosus	XIV	G2	50
kilttursk e pikša	Melanogrammus aeglefinus	Va/Vb	G1	125	Y	Y	Y
kilttursk e pikša	Melanogrammus aeglefinus	VIa/VIb/VIIa/VIIb–k	G1	125	Y	Y	Y
merlang	Merlangius merlangus	VIII/IX, X	G2	25	T	T	T
merlang	Merlangius merlangus	Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k	G1	250	Y	Y	Y
merluus	Merluccius merluccius	IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa	G1	125	Y	Y	Y
merikeel	Microchirus variegatus	kõik piirkonnad	G2	50
põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	I-IX, XII, XIV	G1	25	Y	Y	Y
väikesuulest	Microstomus kitt	kõik piirkonnad	G2	100	T	T	T
sinine molva	Molva dypterygia	kõik piirkonnad, välja arvatud X	G1	125	T	T	T
sinine molva	Molva dypterygia	X	G1	125	T	T	T
harilik molva	Molva molva	kõik piirkonnad	G2	125	T	T	T
vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik piirkonnad	G2	125	T	T	T
tähnik kärphai	Mustelus asterias	VI, VII, VIII, IX	G1
kärphai	Mustelus mustelus	VI, VII, VIII, IX	G1
musttäpp-kärphai	Mustelus punctulatus	VI, VII, VIII, IX	G1
harilik kotkasrai	Myliobatis aquila	kõik piirkonnad	G1
norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VI funktsionaalne üksus	G1		Y	Y	Y
norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VII funktsionaalne üksus	G1		Y	Y	Y
norra salehomaar	Nephrops norvegicus	VIII ja IX funktsionaalne üksus	G1		Y	Y	Y
harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik piirkonnad, välja arvatud VIIIc, IXa	G2		T	T	T
harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	VIIIc, IXa	G2
besuugo	Pagellus bogaraveo	IXa, X	G1	250	T	T	T
süvameregarneelid	Pandalus spp.	kõik piirkonnad	G2
roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	IXa	G2		T	T	T
lima-niituimluts	Phycis blennoides	kõik piirkonnad	G2	50	T	T	T
niituimluts	Phycis phycis	kõik piirkonnad	G2	50	T	T	T
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIa/VIIe/VIIfg	G1	100	Y	Y	Y
atlandi merilest	Pleuronectes platessa	VIIbc/VIIh–k/VIII, IX, X	G1	25	Y	Y	Y
pollak	Pollachius pollachius	kõik piirkonnad, välja arvatud IX, X	G2	25	T	T	T
pollak	Pollachius pollachius	IX, X	G2	500	T	T	T
süsikas e saida	Pollachius virens	Va/Vb/IV, IIIa, VI	G1	125	Y	Y	Y
süsikas e saida	Pollachius virens	VII, VIII	G2	125	T	T	T
ameerika vrakkahven	Polyprion americanus	X	G2	125
sinihai	Prionace glauca	kõik piirkonnad	G1
harilik kammeljas	Psetta maxima	kõik piirkonnad	G2	250	T	T	T
kala liigist Pteroplatytrygon violacea	Pteroplatytrygon violacea	kõik piirkonnad	G1
valgerai	Raja alba	IX	G1
blondrai	Raja brachyura	VII, IX	G1
ogarai	Raja clavata	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
väikesilmrai	Raja microocellata	VII, IX	G1
peegelrai	Raja miraletus	IX	G1
tähnikrai	Raja montagui	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
kägurai	Raja naevus	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
tähtrai	Raja radiata	V	G1
muud railased	Rajidae (3)	kõik piirkonnad	G1
süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	V, XIV/VI	G1	250	Y	Y	Y
lõhe	Salmo salar	kõik piirkonnad	G1	250
sardiin	Sardina pilchardus	VIIIabd/VIIIc, IXa	G1	50	Y	Y	Y	T
jaapani makrell	Scomber japonicus	VIII, IX	G2	25	T	T	T
harilik makrell	Scomber scombrus	II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX	G1	25	Y	Y	Y	T
sile kammeljas	Scophthalmus rhombus	kõik piirkonnad	G2	125	T	T	T
kuldne meriahven	Sebastes marinus	ICES alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO alapiirkond 2+ (püügiraj. 1F + 3K).	G1	250	Y	Y	Y
nokk-meriahven	Sebastes mentella	ICES alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO alapiirkond 2+ (püügiraj. 1F + 3K)	G1	250	Y	Y	Y
harilik seepia	Sepia officinalis	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
harilik merikeel	Solea solea	VIIa/VIIfg	G1	250	Y	Y	Y
harilik merikeel	Solea solea	VIIbc/VIIhjk / IXa/VIIIc	G1	250	Y	Y	Y
harilik merikeel	Solea solea	VIIe	G1	250	Y	Y	Y
harilik merikeel	Solea solea	VIIIab	G1	250	Y	Y	Y
merikogerlased	Sparidae	kõik piirkonnad	G2	50
harilik ogahai	Squalus acanthias	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
euroopa ingelhai	Squatina squatina	kõik piirkonnad	G1
marmorrai	Torpedo marmorata	VIII	G1
vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	VIII, IX	G2	25	T	T	T
sinistauriid	Trachurus picturatus	X	G2	25	T	T	T
harilik stauriid	Trachurus trachurus	IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa-c, e-k, VIIIabde/X	G2	25	T	T	T	T
harilik stauriid	Trachurus trachurus	VIIIc, IXa	G2	25	T	T	T	T
tursikud	Trisopterus spp.	kõik piirkonnad	G2	25
harilik peetrikala	Zeus faber	kõik piirkonnad	G2	250	T	T	T
Vahemeri ja Must meri
suursilm-rebashai	Alopias superciliosus	kõik piirkonnad	G1
harilik rebashai	Alopias vulpinus	kõik piirkonnad	G1
harilik angerjas	Anguilla anguilla	kõik piirkonnad	G1	(2)	T	T	T
hiidlehthännak	Aristeomorpha foliacea	kõik piirkonnad	G1		Y	Y	Y
punakas aristiid	Aristeus antennatus	kõik piirkonnad	G1		Y	Y	Y
suursilm-kuldvöötahven	Boops boops	1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2	G2		T	T	T
sinkjas hallhai	Carcharhinus plumbeus	kõik piirkonnad	G1
harilik liivhai	Carcharias taurus	kõik piirkonnad	G1
kare ogahai	Centrophorus granulosus	kõik piirkonnad	G1
hiidhai	Cetorhinus maximus	kõik piirkonnad	G1
harilik kuldmakrell	Coryphaena equiselis	kõik piirkonnad	G2
harilik kuldmakrell	Coryphaena hippurus	kõik piirkonnad	G2	500 (4)	T	T	T
šokolaad-ogahai	Dalatias licha	kõik piirkonnad	G1
huntahven	Dicentrarchus labrax	kõik piirkonnad	G2	100	T	T	T
harilik rai	Dipturus batis	kõik piirkonnad	G1
pikk-koon rai	Dipturus oxyrinchus	kõik piirkonnad	G1
väike muskuspolüüp	Eledone cirrosa	1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1	G2		T	T	T
harilik muskuspolüüp	Eledone moschata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	G2		T	T	T
anšoovis	Engraulis encrasicolus	kõik piirkonnad	G1	50	Y	Y	Y
anšoovis	Engraulis encrasicolus	Must meri	G1		T	T	T
harilik tumehai	Etmopterus spinax	kõik piirkonnad	G1
hall merikukk	Eutrigla gurnardus	2.2, 3.1	G2	250	T	T	T
supi-nugishai	Galeorhinus galeus	kõik piirkonnad	G1
mustsuu-koerhai	Galeus melastomus	kõik piirkonnad	G1
kala liigist Gymnura altavela	Gymnura altavela	kõik piirkonnad	G1
pärlhai	Heptranchias perlo	kõik piirkonnad	G1
kammhai	Hexanchus griseus	kõik piirkonnad	G1
kalmaarid	Illex spp., Todarodes spp.	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
purikalalased	Istiophoridae	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
atlandi makohai	Isurus oxyrinchus	kõik piirkonnad	G1
harilik heeringahai	Lamna nasus	kõik piirkonnad	G1
liivrai	Leucoraja circularis	kõik piirkonnad	G1
malta rai	Leucoraja melitensis	kõik piirkonnad	G1
harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
mustkõht-merikurat	Lophius budegassa	1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1	G2	250	T	T	T
euroopa merikurat	Lophius piscatorius	1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1	G2	250	T	T	T
merluus	Merluccius merluccius	kõik piirkonnad	G1	125	Y	Y	Y
põhjaputassuu	Micromesistius poutassou	1.1, 3.1	G2	250	T	T	T
kefaallased	Mugilidae	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	G2
harilik meripoisur	Mullus barbatus	kõik piirkonnad	G1	125	Y	Y	Y
vahemere meripoisur	Mullus surmuletus	kõik piirkonnad	G1	125	Y	Y	Y
tähnik kärphai	Mustelus asterias	kõik piirkonnad	G1
kärphai	Mustelus mustelus	kõik piirkonnad	G1
musttäpp-kärphai	Mustelus punctulatus	kõik piirkonnad	G1
harilik kotkasrai	Myliobatis aquila	kõik piirkonnad	G1
norra salehomaar	Nephrops norvegicus	kõik piirkonnad	G1		Y	Y	Y
harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
väikehammas liivhai	Odontaspis ferox	kõik piirkonnad	G1
nurkjas sigahai	Oxynotus centrina	kõik piirkonnad	G1
punane besuugo	Pagellus erythrinus	kõik piirkonnad	G2	125	T	T	T
roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	kõik piirkonnad	G1		Y	Y	Y
karamot-viburhännak	Penaeus kerathurus	3.1	G2		T	T	T
sinihai	Prionace glauca	kõik piirkonnad	G1
väikehammas saagrai	Pristis pectinata	kõik piirkonnad	G1
harilik saagrai	Pristis pristis	kõik piirkonnad	G1
harilik kammeljas	Psetta maxima	Must meri	G1		T	T	T
kala liigist Pteroplatytrygon violacea	Pteroplatytrygon violacea	kõik piirkonnad	G1
tähtrai	Raja asterias	kõik piirkonnad	G1
ogarai	Raja clavata	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	G1		T	T	T
peegelrai	Raja miraletus	1.3, 2.1, 2.2, 3.1	G1		T	T	T
musterrai	Raja undulata	kõik piirkonnad	G1
Kala liigist Rhinobatos cemiculus	Rhinobatos cemiculus	kõik piirkonnad	G1
harilik logardhai	Rhinobatos rhinobatos	kõik piirkonnad	G1
valgerai	Rostroraja alba	kõik piirkonnad	G1
atlandi pelamiid	Sarda sarda	kõik piirkonnad	G2	50 (4)	T	T	T
sardiin	Sardina pilchardus	kõik piirkonnad	G1	50	Y	Y	Y
makrellid	Scomber spp.	kõik piirkonnad	G2	50	T	T	T
koerhai	Scyliorhinus canicula	kõik piirkonnad	G1
koerhai (liik Scyliorhinus stellaris)	Scyliorhinus stellaris	kõik piirkonnad	G1
harilik seepia	Sepia officinalis	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
haid	hailaadne Selachii (3)	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
harilik merikeel	Solea vulgaris	1.2, 2.1, 3.1	G1	250	Y	Y	Y
kuld-merikoger	Sparus aurata	1.2, 3.1	G2		T	T	T
indopatsi vasarhai	Sphyrna lewini	kõik piirkonnad	G1
hiid-vasarhai	Sphyrna mokarran	kõik piirkonnad	G1
vasarhai Sphyrna tudes	Sphyrna tudes	kõik piirkonnad	G1
harilik vasarhai	Sphyrna zygaena	kõik piirkonnad	G1
ahvenalised	Spicara smaris	2.1, 3.1, 3.2	G2	100	T	T	T
kilu	Sprattus sprattus	Must meri	G1		T	T	T
harilik ogahai	Squalus acanthias	Must meri	G1		T	T	T
harilik ogahai	Squalus acanthias	kõik piirkonnad	G1
väike ogahai	Squalus blainvillei	kõik piirkonnad	G1
ingelhai Squatina aculeata	Squatina aculeata	kõik piirkonnad	G1
ingelhai Squatina oculata	Squatina oculata	kõik piirkonnad	G1
euroopa ingelhai	Squatina squatina	kõik piirkonnad	G1
harilik ritsikvähk	Squilla mantis	1.3, 2.1, 2.2	G2		T	T	T
pikkuim-tuun	Thunnus alalunga	kõik piirkonnad	G2	125 (4)	T	T	T
harilik tuun	Thunnus thynnus	kõik piirkonnad	G1	125 (4)	T	T	T
marmorrai	Torpedo marmorata	kõik piirkonnad	G1
vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	kõik piirkonnad	G2	100	T	T	T
vahemere stauriid	Trachurus mediterraneus	Must meri	G1		T	T	T
harilik stauriid	Trachurus trachurus	kõik piirkonnad	G2	100	T	T	T
harilik stauriid	Trachurus trachurus	Must meri	G1		T	T	T
ruuge merikukk	Trigla lucerna	1.3, 2.2, 3.1	G2		T	T	T
veenuskarplased	Veneridae	2.1, 2.2	G2		T	T	T
mõõkkala	Xiphias gladius	kõik piirkonnad	G1	125 (4)	T	T	T
NAFO piirkonnad
tursk	Gadus morhua	2J 3KL	G1	125	Y	Y	Y
tursk	Gadus morhua	3M	G1	125	Y	Y	Y
tursk	Gadus morhua	3NO	G1	125	Y	Y	Y
tursk	Gadus morhua	3Ps	G2	125	T	T	T
tursk	Gadus morhua	SA 1	G1	125	Y	Y	Y
pikklest	Glyptocephalus cynoglossus	3NO	G2		T	T	T
harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3LNO	G1	100	Y	Y	Y
harilik karelest	Hippoglossoides platessoides	3M	G1	100	T	T	T
ruske soomuslest	Limanda ferruginea	3LNO	G2		T	T	T
pikksabalased	Macrouridae	SA 2 + 3	G2	250	T	T	T
süvameregarneelid	Pandalus spp.	3L	G1		Y	Y	Y
süvameregarneelid	Pandalus spp.	3M	G1		Y	Y	Y
railased	Raja spp.	SA 3	G1		T	T	T
süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO	G1	200	Y	Y	Y
süvalest	Reinhardtius hippoglossoides	SA 1	G1	200	Y	Y	Y
lõhe	Salmo salar	ICES alapiirkond XIV ja NAFO alapiirkond 1	G1	500	Y	Y	Y
nokk-meriahven	Sebastes mentella.	SA 1	G1	250	Y	Y	Y
meriahvenad	Sebastes spp.	3LN	G1
meriahvenad	Sebastes spp.	3M	G1	50
meriahvenad	Sebastes spp.	3O	G1
Atlandi, India ja Vaikse ookeani suure liikuvusega liigid
makrelltuun	Auxis rochei		G2		T	T	T
siidhallhai	Carcharhinus falciformis	kõik piirkonnad	G1
atlandi väiketuun	Euthynnus alleteratus		G2		T	T	T
purikalalased	Istiophoridae		G1		T	T	T
atlandi makohai	Isurus oxyrinchus		G1		T	T	T
vööttuun	Katsuwonus pelamis		G1		T	T	T
harilik heeringahai	Lamna nasus		G1		T	T	T
sinihai	Prionace glauca		G1		T	T	T
atlandi pelamiid	Sarda sarda		G1		T	T	T
haid	hailaadne Selachii (3)		G1		T	T	T
muud ogahailised	Squaliformes (3)		G1		T	T	T
pikkuim-tuun	Thunnus alalunga		G1		T	T	T
kulduim-tuun	Thunnus albacares		G1		T	T	T
suursilm-tuun	Thunnus obesus		G1		T	T	T
harilik tuun	Thunnus thynnus		G1		T	T	T
mõõkkala	Xiphias gladius		G1		T	T	T
CECAF FAO 34
süsisaba	Aphanopus carbo	Madeira	G1		T	T	T
anšoovis	Engraulis encrasicolus	Maroko	G1		T	T	T
viburhännak	Farfantepenaeus notialis	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
lintuim	Lepidopus caudatus	Mauritaania	G2
harilik ebakalmaar	Loligo vulgaris	kõik piirkonnad	G2		T	T	T
merluus	Merluccius spp.	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
harilik kaheksajalg	Octopus vulgaris	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
roosa süvahännak	Parapenaeus longirostris	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
väikehammas saagrai	Pristis pectinata	kõik piirkonnad	G1
harilik saagrai	Pristis pristis	kõik piirkonnad	G1
kala liigist Pteroplatytrygon violacea	Pteroplatytrygon violacea	kõik piirkonnad	G1
muud railased	Rajidae (3)	kõik piirkonnad	G1
rai Rhinobatos cemiculus	Rhinobatos cemiculus	kõik piirkonnad	G1
harilik logardrai	Rhinobatos rhinobatos	kõik piirkonnad	G1
sardiin	Sardina pilchardus	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
ümar sardinell e alaša	Sardinella aurita	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
madeira sardinell	Sardinella maderensis	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
jaapani makrell	Scomber japonicus	Madeira	G1
jaapani makrell	Scomber japonicus	kõik piirkonnad, välja arvatud Madeira	G1		T	T	T
harilik seepia	Sepia hierredda	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
harilik seepia	Sepia officinalis	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
haid	hailaadne Selachii (3)	kõik piirkonnad	G1
ingelhai Squatina aculeata	Squatina aculeata	kõik piirkonnad	G1
ingelhai Squatina oculata	Squatina oculata	kõik piirkonnad	G1
euroopa ingelhai	Squatina squatina	kõik piirkonnad	G1
harilik stauriid	Trachurus spp.	kõik piirkonnad	G1		T	T	T
WECAF
punakas riffahven	Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd	G2		T	T	T
õrn viburhännak	Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd	G1		Y	Y	Y
muud railased	Rajidae (3)	kõik piirkonnad	G1
haid	hailaadne Selachii (3)	kõik piirkonnad	G1

(1) Vt III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunkti 1 alapunkt f.

(2) Hariliku e euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanuse analüüs tuleb teha vähemalt viie isendiga pikkuseintervalli cm kohta. Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1100/2007 analüüsitakse iga ühiku kohta vähemalt 100 kollase ja 100 hõbeangerja isendit.

(3) Määratakse kindlaks liikide kaupa lossimis-, uuringu- või püügiandmete põhjal.

(4) Vanuse määramise sagedus on kord kolme aasta järel (esimene aasta algab 2009) ja see teostatakse koos kaalu, suguküpsuse ja soo hindamisega.

VIII liide

Ristnäitajate loetelu koos valikuuringu nõuetega

Nimetus	Näitaja	Nõuded	Ühik	Püügivahendid (maatriksi 2. tase)	Jaotustase (1)	Võrdlusperiood
Püügivõimsus
	Laevade arv				C3	Kord aastas
	GT, kW, laeva vanus (2)				C3	Kord aastas
Püügikoormus
	Laevade arv				B1	Kord kuus
	Merel viibitud päevad	Vt mõiste I peatükis	päev	Kõik püügivahendid	B1 ja C3	Kord kuus
	Püügitunnid (3)		tund	Tragid ja traalid	A1 (4)	Kord kuus
	Püügipäevad	Vt mõiste I peatükis	päev	Kõik püügivahendid	Kõik lahtrid (4)	Kord kuus
	kW * püügipäevad			Tragid ja traalid	Kõik lahtrid (4)	Kord kuus
	GT * püügipäevad			Tragid ja traalid	Kõik lahtrid (4)	Kord kuus
	Püügireiside arv (3)		arv	Kõik püügivahendid	Kõik lahtrid (4)	Kord kuus
	Nootade arv (3)		arv	Mitmiktraalid (4. tase )	A1 (4)	Kord kuus
	Püügioperatsioonide arv (3)		arv	Seinnoodad	A1 (4)	Kord kuus
	Võrkude arv/pikkus (3)		arv/meeter	Võrgud	A1 (4)	Kord kuus
	Konksude arv, nööride arv (3)		arv	Õngekonksud ja -nöörid	A1 (4)	Kord kuus
	Lõksude, lõkspüüniste arv (3)		arv	Lõkspüünised	A1 (4)	Kord kuus
	Veesoleku aeg (3)		tund	Kõik passiivsed püügivahendid	A1 (4)	Kord kuus
Lossimine
	Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi kaubanduslike liikide lõikes (5)		euro		B1 ja C1	Kord kuus
	Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes		tonn		A1 (4)	Kord kuus
	Hinnad kaubanduslike liikide lõikes (6)		euro/kg		B2 ja C2	Kord kuus, kord aastas
	Ümberarvestuskoefitsent liigi kohta					Ajakohastamine kord aastas

(1) Jaotustaseme alus on V liide (NB! püügitegevuse aluseks on IV liite (1–5) 6. tase).

(2) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 26/2004.

(3) Parandusettepanekuid saab esitada piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel.

(4) Teatud näitajate puhul on jaotustase A piisav, kuna

… and

(näiteks püügitunnid), muude näitajate puhul

… and

(näiteks püügipäevad, kus samal püügipäeval võib läbi viia kaks või enam püügitegevust ja neid arvestatakse enam kui üks kord).

(5) Kui ühe püügireisi lossitud saaki ei ole võimalik otseselt püügitegevustesse määrata, peaks määramine põhinema STECFi kokkulepitud eeskirjadel.

(6) Võimaluse korral tuleks hinnaandmed koguda tasemel A1 (vt V liide), et viivitamata arvutada samal tasemel lossitud kalasaagi koguväärtus.

IX liide

Loetelu teadusuuringutest merel

Uuringu nimi	Lühend	Piirkond	Periood	Peamised sihtliigid jms	Uuringukoormus
Uuringu nimi	Lühend	Piirkond	Periood	Peamised sihtliigid jms	Päevad (maksimum)
Läänemeri (ICES piirkonnad IIIb–d)
Baltic International Trawl Survey	BITS Q1 BITS Q4	IIIaS, IIIb–d	1 ja 4. kvartal	tursk ja muud põhjalähedased liigid	160
Baltic International Acoustic Survey (Autumn)	BIAS	IIIa, IIIb–d	sept–okt	heeringas ja kilu	115
Gulf of Riga Acoustic Herring Survey	GRAHS	IIId	3 kvartal	heeringas	10
Sprat Acoustic Survey	SPRAS	IIId	mai	kilu ja heeringas	60
Rügen Herring Larvae Survey	RHLS	IIId	märts–juuni	heeringas	50
Põhjameri (ICES piirkonnad IIIa, IV ja VIId) ja Arktika idaosa (ICES piirkonnad I ja II)
International Bottom Trawl Survey	IBTS Q1 IBTS Q3	IIIa, IV	1 ja 3. kvartal	kilttursk, tursk, saida, heeringas, kilu, merlang, makrell, tursik	315
North Sea Beam Trawl Survey	BTS	IVb, IVc, VIId	3 kvartal	merilest, merikeel	65
Demersal Young Fish Survey	DYFS	Põhjamere rannikud	3 ja 4. kvartal	merilest, merikeel, viburhännak	145
Sole Net Survey	SNS	IVb, IVc	3 kvartal	merikeel, merilest	20
North Sea Sandeels Survey	NSSS	IVa, IVb	4 kvartal	tobiaslased	15
International Ecosystem Survey in the Nordic Seas	ASH	IIa	mai	heeringas, põhjaputassuu	35
Redfish Survey in the Norwegian Sea and adjacent waters	REDNOR	II	august–september	meriahven	35
Mackerel egg Survey (iga kolme aasta järel)	NSMEGS	IV	mai–juuli	makrellimarja tootlus	15
Herring Larvae survey	IHLS	IV, VIId	1. ja 3. kvartal	heeringa, kilu vastsed	45
NS Herring Acoustic Survey	NHAS	IIIa, IV, VIa	juuni, juuli	heeringas, kilu	105
Nephrops TVsurvey (FU 3&4)	NTV3&4	IIIA	2. või 3. kvartal	salehomaar	15
Nephrops TVsurvey (FU 6)	NTV6	IVb	september	salehomaar	10
Nephrops TVsurvey (FU 7)	NTV7	IVa	2. või 3. kvartal	salehomaar	20
Nephrops TVsurvey (FU 8)	NTV8	IVb	2. või 3. kvartal	salehomaar	10
Nephrops TVsurvey (FU 9)	NTV9	IVa	2. või 3. kvartal	salehomaar	10
Atlandi ookeani põhjaosa (ICES piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad)
International Redfish Trawl and Acoustic Survey (iga kahe aasta järel)	REDTAS	Va, XII, XIV; NAFO alapiirk. 1–3	juuni/juuli	meriahven	30
Flemish Cap Groundfish survey	FCGS	3M	juuli	põhjalähedased liigid	35
Greenland Groundfish survey	GGS	XIV, NAFO alapiirk. 1	oktoober/november	tursk, meriahven ja muud põhjalähedased liigid	55
3LNO Groundfish survey	PLATUXA	3LNO	2. ja 3. kvartal	põhjalähedased liigid	55
Western IBTS 4th quarter (sealhulgas Porcupine survey)	IBTS Q4	VIa, VII, VIII, IXa	4 kvartal	põhjalähedased liigid	215
Scottish Western IBTS	IBTS Q1	VIa, VIIa	märts	päristursalised, heeringas, makrell	25
ISBCBTS September	ISBCBTS	VIIa f g	september	merikeel, merilest	25
WCBTS	VIIe BTS	VIIe	oktoober	merikeel, merilest, euroopa merikurat, väikesuulest	10
Blue whiting survey		VI, VII	1. ja 2. kvartal	põhjaputassuu	45
International Mackerel and Horse Mackerel Egg Survey (iga kolme aasta järel)	MEGS	VIa, VII, VIII, IXa	jaanuar–juuli	makrelli- ja stauriidimarja tootlus	310
Sardine, Anchovy Horse Mackerel Acoustic Survey		VIII, IX	märts–aprill–mai	sardiini, anšoovise, makrelli, stauriidi arvukuse indeksid	95
Sardine DEPM (iga kolme aasta järel)		VIIIc, IXa	2. ja 4. kvartal	sardiini SSB ja CUFES kasutamine	135
Spawning/Pre spawning Herring acoustic survey		VIa, VIIa–g	juuli, sept, nov, märts, jaan	heeringas, kilu	155
Biomass of Anchovy	BIOMAN	VIII	mai	anšoovise SSB (DEP)	25
Nephrops UWTV survey (avamerel)	UWTV (FU 11–13)	VIa	2. või 3. kvartal	salehomaar	20
Nephrops UWTV Irish Sea	UWTV (FU 15)	VIIa	august	salehomaar	10
Nephrops UWTV survey Aran Grounds	UWTV (FU 17)	VIIb	juuni	salehomaar	10
Nephrops UWTV survey Celtic Sea	UWTV (FU 20–22)	VIIg, h, j	juuli	salehomaar	10
Nephrops TV Survey Offshore Portugal	UWTV (FU 28–29)	IXa	juuni	salehomaar	20
Vahemeri ja Must meri
Mediterranean International bottom trawl survey	MEDITS	37 (1, 2, 3.1, 3.2)	2. ja 3. kvartal	põhjalähedased liigid	410
Pan-Mediterranean pelagic survey	MEDIAS	37 (1.1, 1.2, 2.1, 2.2, 3.1)	2., 3. ja 4. kvartal	väikesed pelaagilised liigid	185
Bottom Trawl Survey		Must meri	2. ja 4. kvartal	kammeljas	40
Pelagic Trawl Survey		Must meri	2. ja 4. kvartal	kilu ja merlang	40

X liide

Vesiviljelussektori majandusnäitajate loetelu

Näitajate rühm

Näitaja

Nõuded

Ühik

Mõiste

Struktuurilise ettevõtlusstatistika (SBS) määrus (EÜ) nr 2700/98

Suunised

Tulud

Käive

Liigi kohta

euro

12 11 0

Toetused (1)

euro

Muu tulu

euro

Tööjõukulud

Töötasud ja palgad (2)

euro

13 31 0

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus (3)

euro

Energiakulud

euro

20 11 0

Toormaterjali kulud

Karja kulude

euro

SBS (13 11 0)

Söödakulud

euro

SBS (13 11 0)

Remondi- ja hoolduskulud

Remont ja hooldus

euro

SBS (13 11 0)

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud (4)

euro

SBS (13 11 0)

Kapitalikulud (5)

Kapitali amortisatsioon

euro

ESA (6) 6.02. kuni 6.05.

Finantskulud, neto (7)

euro

Erakorralised kulud, neto

euro

Kapitalimaksumus (8)

Vara koguväärtus

euro

43 30 0

ESA 7.09. kuni 7.24.

Investeeringud

Kõik investeeringud (9)

euro

15 11 0

15 21 0

ESA 3.102. kuni 3.111.

Võlad (10)

Võlad

euro

Toormaterjali maht (11)

Kari

tonn

Kalasööt

tonn

Müügimaht (12)

Müügimaht

liigi kohta

tonn (13)

Tööjõud

Töötajate arv

soo alusel

arv

16 11 0

Täistööaja ekvivalent - riiklik (14)

soo alusel (15)

arv

16 14 0

Ettevõtete arv

Suuruse alusel, kus töötajate arv on: (SBS 16.11.0) on:

≤ 5

6–10

> 10

arv

11 11 0

(1) Sealhulgas otsetoetused, nagu hüvitus kaubavahetuse lõpetamise eest, kütuseaktsiisi hüvitis või sarnane ühekordne hüvitise makse; välja arvatud sotsiaaltoetuste maksed ja kaudsed toetused, nt alandatud aktsiis sisenditele, nagu kütus või investeerimistoetused.

(2) Sealhulgas sotsiaalkindlustuskulud.

(3) Liikmesriik peaks selgitama valitud metoodikat oma riiklikus programmis.

(4) Pakkekulud sisalduvad muudes tegevuskuludes.

(5) Liikmesriik peaks selgitama valitud metoodikat oma riiklikus programmis.

(6) ESA on Euroopa arvepidamissüsteem 1995 (ELi määrus (EÜ) nr 2223/96, ELi määrus (EÜ) nr 1267/2003. Eurostat ESA 1995 käsiraamat).

(7) Kapitali intressikulud; finantskulude vahendamiseks võib kasutada riiklike 5aastaste võlakirjade intressi.

(8) Aasta lõpus.

(9) Varade ost ja müük aasta jooksul.

(10) Majandusaasta lõpus.

(11) Toormaterjali mahu näitaja peaks olema vastavuses toormaterjali kulude näitajaga.

(12) Tootmismahu näitaja peaks olema vastavuses käibe väärtuse näitajaga.

(13) Ümberarvestuskoefitsendid arvudelt tonnideks arvestamiseks tuleb paika panna riiklikus programmis.

(14) Riiklik täistööaja ekvivalent on täistööaja ekvivalent, mis põhineb riiklikul võrdlustasemel.

(15) Vabatahtlik.

XI liide

Vesiviljelussektori kohta andmete kogumisel kohaldatav sektorijaotus

	Kalakasvatustehnikad (1)				Karbikasvatustehnikad (1)
	Maismaal asuvad kasvandused			Võrkpuurid	Karbikasvatustehnikad (1)
	Haudejaamad ja esmased kasvukohad (2)	Kasvatus	Kombineeritud (3)	Võrkpuurid (4)	Parved	Õngejada	Põhjalähedane (5)	Muu
Lõhe
Forell
Huntahven ja besuugo
Karpkala
Muud mageveekalad
Muud merekalad
Rannakarplased
Austrid
Veenuskarp
Muud karbid

(1) Ettevõtted tuleks jaotada põhilise kasvatustehnika alusel.

(2) Haudejaamade ja esmased kasvukohad on rajatised, kus veeloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiritletakse haudejaamade tegevus viljastatud marja tootmisega. Edasised veeloomade noore ea etapid loetakse toimunuks esmases kasvukohas. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile (KOM(2006) 864).

(3) Kombineeritud tähendab ettevõtteid, mis koondavad haudejaamu, esmaseid kasvukohti ja kasvatustavasid.

(4) Võrkpuurid on võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud avatud või kaetud ehitised, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu (KOM(2006) 864).

(5) „Põhjalähedased” tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse maapinnal või tõstetult).

XII liide

Töötleva tööstuse sektori majandusnäitajate loetelu

Näitajate rühm

Näitaja

Nõuded

Ühik

Mõiste

Struktuurilise ettevõtlusstatistika (SBS)

määrus (EÜ) nr 2700/98

Suunised

Tulud

Käive

euro

12 11 0

Toetused (1)

euro

Muud tulud

euro

Tööjõukulud

Töötajate töötasud ja palgad (2)

euro

13 31 0

Palgata tööjõu arvestuslik väärtus (3)

euro

Energiakulud

euro

20 11 0

SBS 13 11 0

Toormaterjali kulud

Kalade ja muu tootmiseks vajaliku toormaterjali ost

euro

SBS 13 11 0

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud (4)

euro

SBS 13 11 0

Kapitalikulud (5)

Kapitali amortisatsioon

euro

ESA (6) 6.02. kuni 6.05.

Finantskulud, neto (7)

euro

Erakorralised kulud, neto

euro

Kapitalimaksumus (8)

Varade koguväärtus

euro

43 30 0

ESA 7.09 kuni 7.24

Netoinvesteeringud

Netoinvesteeringud (9)

euro

15 11 0

15 21 0

ESA 3.102. kuni 3.111.

Võlad (10)

Võlad

euro

Tööjõud

Töölevõetud inimeste arv

soo alusel

arv

16 11 0

Täistööaja ekvivalent – riiklik (11)

soo alusel (12)

arv

16 14 0

Ettevõtete arv

Suuruse alusel, kus töölevõetud inimeste arv (16.11.0) on:

≤ 10

11–49

50–249

> 250

arv

11 11 0

(1) Sealhulgas otsetoetused. Ei hõlma sotsiaaltoetuste makseid ega kaudseid toetusi.

(2) Sealhulgas sotsiaalkindlustuskulud.

(3) Liikmesriik peaks selgitama valitud metoodikat oma riiklikus programmis.

(4) Pakkekulud sisalduvad muudes tegevuskuludes.

(5) Liikmesriik peaks selgitama valitud metoodikat oma riiklikus programmis.

(6) ESA on Euroopa arvepidamissüsteemi 1995 (ELi määrus (EÜ) nr 2223/96, ELi määrus (EÜ) nr 1267/2003. Eurostat ESA 1995 käsiraamat).

(7) Kapitali intressikulud; finantskulude vahendamiseks võib kasutada riiklike 5-aastaste võlakirjade intressi.

(8) Ettevõtte kõigi netoinvesteeringute kumulatiivne väärtus aasta lõpus.

(9) Varade ost ja müük aasta jooksul.

(10) Aasta lõpus.

(11) Metoodika peaks vastama uuringu FISH/2005/14, „LEI WAGENINGENUR Co-ordinator, 2006. Calculation of labour including full-time equivalent (FTE) in fisheries Study No FISH/2005/14, 142 p.” aruandes esitatud metoodikale.

(12) Valikuliselt.

XIII liide

Keskkonnanäitajate mõiste mereökosüsteemile avalduva kalanduse mõju mõõtmiseks

Näitaja nr	Näitaja (1)	Mõiste	Nõutavad andmed	Täpsuse tase
1	Kalaliikide kaitsestaatus	Bioloogilise mitmekesisuse näitaja, mida kasutatakse ohualdiste kalaliikide bioloogilise mitmekesisuse suundumuste sünteesimisel, hindamisel ja aruannetes	Liikide, pikkuse ja arvukuse andmed kalapüügist sõltumatu(te)st uuringu(te)st asjakohases merepiirkonnas. Nimetatud näitajate täpseks aruandluseks on vaja, et kõik näitajas kasutatud liigid oleksid määratud kindlaks järjekindlalt ja usaldusväärselt. Uuritav kalasaak tuleb täielikult sorteerida (mitte alavalimitesse jaotada), et tagada iga näitajas kasutatava liigi iga isendi registreerimine. Alavalimitesse jaotamine on asjakohase põhjenduse olemasolul lubatud pikkuse mõõtmisel.	Teadusuuring peaks katma suurima osa merepiirkonnast pikima võimaliku ajavahemiku jooksul. Näitaja peaks olema uuringust lähtuv. Meetodid näevad ette, et uuringuid teostataks igal aastal samas piirkonnas standardpüügivahenditega.
2	Suurte kalade osakaal	Suurte kalade osakaalu näitaja kogumis kaalu alusel, peegeldab kalavarude koosseisu suuruse ja elujärgu alusel.
3	Kalade keskmine maksimaalne pikkus	Kalavarude koosseisu näitaja elujärgu alusel.
4	Püütavate kalaliikide suurus suguküpsusel	Populatsiooni potentsiaalsete geneetiliste mõjude näitaja.	Individuaalsed vanuse, pikkuse ja suguküpsuse mõõdud kalapüügist sõltumatu(te)st uuringu(te)st asjakohases merepiirkonnas.	Vähemalt 100 isendit iga vanuseklassi kohta, kuid suurem hulk kasutatud kalu parandab nimetatud näitaja osakaalu.
5	Kalapüügi levimus	Püügitegevuse ruumilise ulatuse näitaja. Sellest teatatakse koos näitajaga „kalapüügi koondumine”.	Asukoha ja laeva registreerimise andmed VMSi alusel. Saadaval kahe kuu jooksul alates asukohaaruande kättesaamisest, kõik asukohad on seotud püügitegevuse klassifikatsiooni 6. tasemega (vt IV liide (1–5)). Siia ei kuulu alla 15 m pikkused laevad.	Asukohaaruanded soovituslikult iga poole tunni järel.
6	Kalapüügi koondumine	Püügitegevuse koondatuse ulatuse näitaja. Sellest teatatakse koos näitajaga „kalapüügi levimus”.
7	Liikuvate põhjapüügivahendite mõjualast välja jäävad alad	Näitaja merepõhja piirkondade kohta, kus ei ole viimase aasta jooksul kasutatud liikuvaid põhjapüügivahendeid. See vastab muutustele põhjapüügitegevuse levimuses kalasaagi kontrolli, koormuse kontrolli või tehniliste meetmete tulemusel (sealhulgas kaitseregulatsiooni toetuseks loodud merekaitsealad) ja igasuguses inimtegevuses, mis tõrjub kõrvale kalapüüki (nt tuulepargid).
8	Kaubanduslikul eesmärgil püütavate liikide vette tagasilaskmise määr	Kaubanduslikul eesmärgil püütavate liikide vette tagasilaskmise määra näitaja lossitud saagi suhtes.	Püütud ja vette tagasi lastud kalade liikide, pikkuse ja arvukuse andmed, mis põhinevad vastavalt logiraamatutel ja vaatlejate reisidel ja mida käsitletakse eraldi. Püügitegevuse klassifikatsioon 6. tasemega seotud andmed (vt IV liide (1–5)).	Vastavalt vette tagasilaskmist käsitlevale ühenduse programmile.
9	Kütusetõhusus kalapüügil	Näitaja kirjeldab suhet kütusetarbimise ja lossitud kalasaagi väärtuse vahel ja annab teavet suundumuste kohta püügitegevuse kütusetõhususe osas.	Lossitud kalasaagi väärtus ja kütuse hind. Väärtus arvutatakse lossitud saagi hindade alusel liigiti. Kütuse hinda tuleb arvestada vastavalt ühenduse programmis sätestatule. Näitaja tuleks arvutada iga püügitegevuse kohta vastavalt püügitegevuse klassifikatsiooni 6. tasemele (vt IV liide (1–5)) piirkonna, kvartali ja aasta lõikes.	Vastavalt ühenduse programmile.

(1) Vt komisjoni talituste töödokument (SEK 2008/449) näitajate määramise ja arvutamise kohta.