(1)

Asutamislepinguga kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) kodakondsus, mis täiendab vastavate liikmesriikide kodakondsust ja on oluline element Euroopa integratsiooni tugevdamisel ja kindlustamisel.

(2)

Kodanikuaktiivsuse innustamine on võtmeelement ühtekuuluvuse ja demokraatia arengu tugevdamisel.

(3)

Kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta aitab näidata, et vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ja demokraatia üks tähtsaid mõõtmeid, mis viib ellu selliseid Euroopa väärtusi nagu solidaarsus ja mittediskrimineerimine ning annab seega panuse Euroopa ühiskondade harmoonilisele arengule.

(4)

Vabatahtlik tegevus kujutab endast rikkalikku õppimise allikat, võimaldab arendada sotsiaalseid oskusi ja pädevusi ning aitab kaasa solidaarsusele. Igas vanuses vabatahtlike tegevus on äärmiselt oluline demokraatia arengu jaoks, mis on üks ELi aluspõhimõtteid. Vabatahtlik tegevus võib kaasa aidata inimeste heaolule ja Euroopa ühiskonna harmoonilisele arengule.

(5)

Võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi olukorra eripära ning vabatahtliku tegevuse kõiki vorme, tähendab mõiste „vabatahtlik tegevus” igasugust vabatahtlikku tegevust, nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset, mida isik teeb omast vabast tahtest, valikust ja motivatsioonist juhindudes ning mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega. Sellest on kasu üksikisikust vabatahtlikule, kogukondadele ja kogu ühiskonnale. Ühtlasi on see üksikisikute ja ühenduste jaoks võimalus käsitleda inimlikke, sotsiaalseid, põlvkondadevahelisi ja keskkonnaalaseid vajadusi ja probleeme ning sageli tehakse seda mittetulundusühingute või kodanikualgatuste toetuseks. Vabatahtlik tegevus ei asenda ametialaseid ja tasustatud tööhõivevõimalusi, vaid annab ühiskonnale lisaväärtust.

(6)

Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja tagada vabatahtlikku tegevust toetavad tõhusad meetmed, et vabatahtlikus tegevuses saaks osaleda rohkem inimesi. Seega on oluline toetada üksteiselt õppimist ja heade tavade vahetamist ja arendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ühenduse tasandil.

(7)

1997. aasta valitsustevahelisel konverentsil võeti vastu deklaratsioon nr 38 vabatahtliku teenistuse kohta, mis lisati Amsterdami lepingu lõppaktile ja milles tunnustati vabatahtliku tegevuse tähtsat panust sotsiaalse ühtekuuluvustunde arendamisse.

(8)

Oma 1997. aasta juuni teatises vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste osatähtsuse edendamise kohta Euroopas tõstis komisjon esile vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste kolme aspekti: töökohtade loomise majanduslik aspekt; sotsiaalne aspekt, mis seisneb sotsiaalmeetmete kindlaksmääramisele ja sotsiaalsele progressile kaasaaitamises; ning poliitiline aspekt, millega edendatakse demokraatiat, kodanikumeelsust ja kodanikuosalust.

(9)

Nõukogu ning nõukogus 27. juunil 2002. aastal ja 16. novembril 2007. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonides ning 20. novembri 2008. aasta soovituses tunnustasid nõukogu ja liikmesriigid „vabatahtlikku tegevust” kui noortevaldkonna üht põhiaspekti ning leppisid kokku noorte vabatahtliku tegevuse ühistes eesmärkides ning samuti noorte liikuvuse suhtes kogu ELi ulatuses.

(10)

13. detsembri 2006. aasta arvamuses „Vabatahtlik tegevus, selle roll ja mõju Euroopa ühiskonnas” (2) palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjonil „kuulutada välja Euroopa vabatahtlike aasta ning avaldada nii kiiresti kui võimalik valge raamat vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse kohta Euroopas”.

(11)

2008. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu aruande „Vabatahtliku tegevuse osatähtsus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel”, milles kutsuti liikmesriike ja piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tunnustama vabatahtliku tegevuse tähtsust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel.

(12)

2008. aasta juulis võttis Euroopa Parlament vastu kirjaliku deklaratsiooni 2011. aasta kuulutamise kohta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

(13)

Vabatahtlikku tegevust on käsitletud mitmes ühenduse programmis, milles on muu hulgas keskendutud liikuvusele igas vanuses inimestele mõeldud vabatahtlike tegevuste raames, sh programmid „Elukestev õpe” (3) ja „Kodanike Euroopa” (4) ning Euroopa vabatahtlik teenistus programmi „Aktiivsed Noored” (5) raames.

(14)

Kogu Euroopas on väga erinevat laadi vabatahtlikku tegevust, mida tuleks alal hoida ja edasi arendada.

(15)

Vabatahtliku tegevuse potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud. Kodanikuaktiivsust edendav Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta annab võimaluse näidata Euroopa kontekstis, et vabatahtlik tegevus suurendab kodanikuosalust, ning võib aidata suurendada kodanike ühtekuuluvustunnet ja osalust ühiskonnas kõikidel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

(16)

Kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse aasta võiks ka kaasa aidata soolise ebavõrdsuse käsitlemisele vabatahtliku tegevuse sektoris, näiteks seoses sektorite ja tegevustega, milles mehed ja naised osalevad, või seoses esindatusega vabatahtliku tegevuse sektori juhtide seas.

(17)

2011. aastal möödub kümme aastat rahvusvahelisest ÜRO vabatahtlike aastast 2001.

(18)

Käesoleva otsusega kehtestatakse rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(19)

Kuna kavandatav Euroopa aasta nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid meetme eesmärke täielikult saavutada, mistõttu on need meetmete ulatust arvestades paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas ELis, et kinnistada vabatahtlik tegevus kui kodanikuosaluse ja inimestelt inimestele suunatud tegevuse edendamise vahend ELi kontekstis ning käsitleda vajaduse korral olemasolevaid takistusi vabatahtlikule tegevusele;

2)

anda vabatahtliku tegevuse organiseerijatele võimalus parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti, et lihtsustada vabatahtlikku tegevust ja aidata korraldajatel ellu viia uut laadi vabatahtlikke tegevusi ning soodustada suhtlust, liikuvust, koostööd ja sünergiat kodanikuühiskonna raames ning kodanikuühiskonna ja muude sektorite vahel ELi kontekstis;

3)

tunnustada vabatahtlikku tegevust, et edendada asjakohaseid stiimuleid üksikisikute, ettevõtjate ja vabatahtlikku tegevust toetavate organisatsioonide jaoks ning saavutada olukord, kus ELi ja liikmesriikide tasandi poliitikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, avalik-õiguslikud institutsioonid, formaalse ja mitteformaalse õppe sektor ja ettevõtjad tunnustaksid süsteemsemalt vabatahtlikku tegevust ja selle raames omandatavaid oskusi ja pädevusi;

4)

suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest, et suurendada üldist teadlikkust selle kohta, et vabatahtlik töö on oluline kodanikuosaluse avaldumise vorm, mis aitab kaasa selliste kõikide liikmesriikide jaoks ühiste eesmärkide saavutamisele nagu harmooniline sotsiaalne areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus.