Veised

Alla ühe aasta vanused

0,400

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused

0,700

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

1,000

Vähemalt kahe aasta vanused lehmmullikad

0,800

Lüpsilehmad

1,000

Muud vähemalt kahe aasta vanused lehmad

0,800

Lambad ja kitsed

0,100

Hobuslased

0,800

Sead

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

0,027

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

0,500

Muud sead

0,300

Kodulinnud

Broilerid

0,007

Munakanad

0,014

Jaanalinnud

0,350

Muud kodulinnud

0,030

Emased aretusküülikud

0,020

1.01

Põllumajandusettevõtte asukoht

Põllumajandusettevõtte asukoht on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis e.

1.01.01

Laiuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.01.02

Pikkuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.02

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm sõltub ettevõtte omaniku seisundist.

1.02.01

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult

1.02.01.01

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui tegemist on iseseisva ettevõttega?

Füüsiline isik, kes on sellise ettevõtte ainuomanik, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sarnasel viisil seotud ühegi teise omaniku ettevõttega.

1.02.01.01.01

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

1.02.01.01.01.a

Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku pereliige?

1.02.01.01.01.b

Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa (2)?

1.02.01.02

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

Põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt põllumajandusettevõtet või kes juhivad ühiselt oma isiklikke põllumajandusettevõtteid, justkui oleks tegemist ühe ettevõttega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping.

1.02.01.03

juriidiline isik?

Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku tavapärased õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime).

1.03

Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

1.03.01

Põllumajanduskõlvik

Põllumajanduskõlvik on kogu põllumajandusettevõtte poolt haritav viljelusmaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad sõltumata valdusvormist või sellest, kas maad kasutatakse ühismaa osana.

Ühismaa on põllumajandusettevõtte poolt kasutatav põllumajanduskõlvik, mis ei kuulu otseselt põllumajandusettevõttele, st mille suhtes kehtivad ühised õigused. Ühismaad puudutava rakendusmeetodi valib liikmesriik.

1.03.01.01

Omaniku kasutuses

Põllumajandusettevõtte poolt haritav põllumajanduskõlvik, mis on ettevõtja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude sarnaste tingimuste alusel.

1.03.01.02

Rendisuhte alusel

Põllumajanduskõlvik, mida põllumajandusettevõte rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Põllumajanduskõlvik loetakse ainult ühe põllumajandusettevõtte kasutuses olevaks. Kui põllumajanduskõlvik on vaatlusaastal renditud mitmele põllumajandusettevõttele, loetakse see tavaliselt selle ettevõtte kasutuses olevaks, kes kasutab vastavat kõlvikut vaatluspäeval või kes on vastavat kõlvikut vaatlusaastal kõige kauem kasutanud.

1.03.01.03

Loonusrendisuhte või muul alusel

1.03.02

Mahepõllundus

Põllumajandustegevus, mis vastab (i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (3) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning (ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

1.03.02.01

Põllumajandusettevõtte põllumajanduskõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Põllumajandusettevõtte poolt haritavate põllumajanduskõlvikute osa, mille puhul tootmine vastab põllumajandusettevõtte tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.02

Põllumajandusettevõtte põllumajanduskõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Põllumajandusettevõtte poolt haritavate põllumajanduskõlvikute osa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kuid mille puhul ei ole veel lõppenud vajalik üleminekuperiood, et lugeda tootmine põllumajandusettevõtte tasandil täielikult vastavaks i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.03

Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema selliste eeskirjade kohaselt sertifitseeritud

Põllumajandusettevõtte poolt haritavad põllumajanduskõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele, mis on sertifitseeritud vastavalt i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, jagatuna põllukultuuride kategooriate kaupa.

Põllukultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

1.03.02.03.01

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

1.03.02.03.02

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunvilja segude) saamiseks

1.03.02.03.03

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

1.03.02.03.04

Suhkrupeet (v.a seeme)

1.03.02.03.05

Õliseemnekultuurid

1.03.02.03.06

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

1.03.02.03.07

Karja- ja heinamaa (v.a looduslik rohumaa)

1.03.02.03.08

Puuvilja- ja marjaistandikud

1.03.02.03.09

Tsitruseistandikud

1.03.02.03.10

Oliiviistandikud

1.03.02.03.11

Viinamarjaistandikud

1.03.02.03.99

Muud põllukultuurid (kiutaimed jms)

1.03.02.04

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Loomade arv, keda kasvatatakse põllumajandusettevõttes, mille puhul kogu loomakasvatus või osa sellest vastab põllumajandusettevõtte tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele, jagatuna loomade kategooriate kaupa.

Kariloomad on määratletud jaotises „III. Kariloomad”.

1.03.02.04.01

Veised

1.03.02.04.02

Sead

1.03.02.04.03

Lambad ja kitsed

1.03.02.04.04

Kodulinnud

1.03.02.04.99

Muud loomad

1.03.03

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht

1.03.03.01

Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangu väärtusest

Kodumajapidamine on põllumajandusettevõtte omaniku perekond, mille liikmed elavad ühise katuse all, jagavad osa või kogu oma sissetulekust ja varast ning tarbivad üheskoos teatud kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu.

Lõpptoodang käesoleva karakteristiku mõistes on kasutuskõlblik toodang põllumajanduse arvepidamises nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 (4).

1.03.03.02

Otsemüük lõpptarbijatele moodustab üle 50 % põllumajandusettevõtte kogumüügist  (2)

Otsemüük lõpptarbijatele tähendab põllumajandusettevõtte töödeldud või töötlemata omatoodangu müüki otse tarbijatele vahetuks tarbimiseks.

2.01

Viljelusmaa

Korrapäraselt haritav (küntav või viljeletav), tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel kasutatav maa.

Külvikord on üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine konkreetsel põllul igal järgneval aastal nii, et ühte liiki ei kasvatataks samal põllul ilma teatud ajavaheta. Tavaliselt vahetatakse põllukultuure igal aastal, kuid ühte põllukultuuri võib maatükil kasvatada ka mitu aastat. Eristamaks viljelusmaad püsikultuuride all olevast või püsirohumaast, rakendatakse viie aasta pikkust künnist. See tähendab, et kui maatükil viljeletakse ühte põllukultuuri järjest viis aastat või kauem ilma algset põllukultuuri uuega asendamata, ei loeta seda maad viljelusmaaks.

2.01.01

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivalt koristatavaid teravilju, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad teraviljad)

2.01.01.01

Pehme nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L.

2.01.01.02

Kõva nisu

Triticum durum Desf.

2.01.01.03

Rukis

Secale cereale L., sh rukki ja teiste sügisel külvatavate põllukultuuride segud (meslin).

2.01.01.04

Oder

Hordeum vulgare L.

2.01.01.05

Kaer

Avena sativa L., sh kaera ja teiste kevadel külvatavate põllukultuuride segud.

2.01.01.06

Maisiterad

Mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade saamiseks.

2.01.01.07

Riis

Oryza sativa L.

2.01.01.99

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

Eespool märkimata teravili, mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.02

Terade (sh seemnete ning tera- ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

Valgusisalduse pärast külvatavad ja koristatavad põllukultuurid.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivatatud kaunvilju ja valgurikkaid taimi, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.02.01

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

Pisum sativum L., Vicia faba L., Lupinus spp., mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.03

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

Solanum tuberosum L.

2.01.04

Suhkrupeet (v.a seeme)

Beta vulgaris L., mis on ette nähtud suhkrutööstuse ja alkoholitootmise (k.a energiatootmise) jaoks.

2.01.05

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, hoolimata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06

Tehnilised kultuurid

Taimed, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse tehnilisi kultuure, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.06.01

Tubakas

Nicotiana tabacum L.

2.01.06.02

Humal

Humulus lupulus L.

2.01.06.03

Puuvill

Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja õliseemnete tootmiseks.

2.01.06.04

Raps ja rüps

Brassica napus L. (partim) ja Brassica rapa L. var. sylvestris (Lam.), mida kasvatatakse õli tootmiseks ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.05

Päevalill

Helianthus annuus L., mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.06

Soja

Glycine max L. Merril, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.07

Linaseemned (õlilina)

Linum usitatissimum L., peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.08

Muud õliseemnekultuurid

Mujal märkimata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.09

Lina

Linum usitatissimum L., peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid.

2.01.06.10

Harilik kanep

Cannabis sativa L.

2.01.06.11

Muud kiutaimed

Muud peamiselt kiusisalduse pärast kasvatatavad taimed, mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06.12

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

Ravimitööstuse, parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks kasvatatavad taimed või taimede osad.

Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks.

2.01.06.99

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

Muud tehnilised kultuurid, mida ei ole mujal märgitud.

Siia alla kuuluvad ka maad, millel kasvatatakse üksnes taastuvenergia tootmiseks kasutatavaid kultuure.

2.01.07

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad

2.01.07.01

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.07.01.01

põllul

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste põllumajanduskultuuridega.

2.01.07.01.02

aiamaal

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste aiakultuuridega.

2.01.07.02

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Põllukultuurid, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.08

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

2.01.08.01

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.08.02

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.09

Haljalt koristatud taimed

Kõik haljad põllukultuurid, mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks, mida kasvatatakse külvikorrasüsteemi alusel vaheldumisi teiste põllukultuuridega ning mis kasvavad samal maal vähem kui viis aastat (ühe- või mitmeaastased söödataimed).

Siia kuuluvad ka haljaskultuurid, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks.

Siia kuuluvad ka põllukultuurid, mida ei kasutata põllumajandusettevõttes, vaid mida müüakse teistele põllumajandusettevõtetele vahetuks kasutamiseks või tööstusele.

2.01.09.01

Ajutine rohumaa

Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. Enne uut külvi maa küntakse või haritakse muul viisil või hävitatakse taimed teisiti, nt herbitsiididega.

Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest ja muudest söödataimedest (tavaliselt liblikõielistest taimedest) koosnevad segud, mida kasutatakse karjamaadel, koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02

Muud haljalt koristatavad taimed

Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) söödataimed.

2.01.09.02.01

Haljasmais

Igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa).

Siia kuuluvad vahetult loomadele söötmiseks mõeldud (silostamata) haljasmais ja terved maisitõlvikud (tera, õisikutelg, terakest), mida kasvatatakse sööda või silo valmistamiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.01.09.02.02

Liblikõielised taimed

Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse söödaks ja koristatakse haljalt terve taimena.

Siia kuuluvad peamiselt (tavaliselt > 80 %) liblikõielistest söödataimedest ja heintaimedest koosnevad segud, mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02.99

Muud haljalt koristatud taimed, mida ei ole mujal märgitud

Mujal nimetamata muud loomasöödaks ettenähtud põllukultuurid, mida koristatakse haljalt.

2.01.10

Viljelusmaa seemned ja seemikud

Maad, millel kasvatatakse müügiks mõeldud seemneid ja seemikuid, v.a teravili, riis, kaunviljad, kartulid ja õliseemned.

2.01.11

Muud põllukultuurid

Mujal märkimata põllukultuurid.

2.01.12

Kesa

Külvikorrasüsteemis kasutatav haritud või harimata maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki.

Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama.

Kesa võib olla:

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik viljelusmaad, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 5 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, (5) hoolimata sellest, kas need maad on hõlmatud külvikorrasüsteemiga.

2.01.12.01

Subsiidiumideta kesa

Kesa, millele ei kohaldata finantsabi ega subsiidiume.

2.01.12.02

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

Kesa, mille suhtes antakse põllumajandusettevõttele finantsabi.

2.02

Koduaiad

Koduaiad on põllumajandusettevõtte omaniku ja tema kodumajapidamise tarbeks mõeldud põllumajandustoodete kasvatamiseks kasutatavad maad, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud.

Põllumajandusettevõttest väljapoole müüakse ainult juhuslikult ülejäävaid koduaia tooteid. Kõik need alad, millel kasvatatavaid tooteid müüakse pidevalt turul, kuuluvad teistesse kategooriatesse, seda isegi siis, kui neid tooteid tarbivad osaliselt ka ettevõtja ja tema kodumajapidamine.

2.03

Püsirohumaa

Maa, mida kasutatakse püsivalt (viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusettevõtte külvikorrasüsteemiga.

Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo või heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.03.01

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

Püsikarjamaa hea või keskmise kvaliteediga pinnasel. Neid alasid võib tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

2.03.02

Looduslik rohumaa

Väikese saagiga püsirohumaa tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud.

Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks; tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt ning seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

2.03.03

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

Püsirohumaad ja heinamaad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.

2.04

Püsikultuurid

Põllukultuurid, mida ei kasvatata külvikorrasüsteemi alusel (v.a püsirohumaad) ning mis kasvavad kaua ja annavad saaki mitu aastat.

2.04.01

Puuvilja- ja marjaistandikud

Alad, kus kasvavad puud, põõsad ja mitmeaastased marjataimed (v.a maasikad) ning mis on ette nähtud viljade saamiseks. Viljapuuaiad võivad olla tihedalt (puudel on väikesed vahed) või hõredalt istutatud (puudel on suured vahed).

2.04.01.01

Puuviljasordid, sellest

2.04.01.01.01

parasvöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt parasvöötmes.

2.04.01.01.02

lähistroopikavöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt lähistroopikavöötmes.

2.04.01.02

Marjasordid

Marjaistandikud, mida haritakse marjade saamiseks tavaliselt nii paras- kui ka lähistroopikavöötmes.

2.04.01.03

Pähklid

Pähkliistandikud, mida haritakse tavaliselt paras- ja lähistroopikavöötmes.

2.04.02

Tsitruseistandikud

Citrus spp. istandikud

2.04.03

Oliiviistandikud

Olea europea L. istandikud

2.04.03.01

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt lauaoliivide tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.03.02

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt oliiviõli tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.04

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse

Vitis vinifera L. istandikud

2.04.04.01

kvaliteetveine

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 (6) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega (PGI) veinide tootmiseks, mis vastavad i) määruses (EÜ) nr 479/2008 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

2.04.04.02

muid veine

Muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid.

2.04.04.03

lauaviinamarju

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

2.04.04.04

rosinaid

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks.

2.04.05

Puukoolid

Noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks:

2.04.06

Muud püsikultuurid

Muud eelmises jaotises nimetamata avamaal kasvatatavad püsikultuurid, eelkõige punumiseks või põimimiseks kasutatavad püsikultuurid, mida koristatakse tavaliselt igal aastal.

2.04.06.01

sellest jõulupuud  (2)

Põllumajanduskõlvikul tulunduse eesmärgil jõulupuudeks kasvatatavad puud.

2.04.07

Püsikultuurid katmikalal

2.05

Muu maa

Muu maa on kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa, mis on hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all.

2.05.01

Kasutamata põllumajandusmaa

Maa, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult.

Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks põllumajandusettevõttes tavapäraselt olemasolevaid vahendeid.

2.05.02

Metsamaad

Puude või metsapõõsastega kaetud alad, sh papliistandused metsamaadel ning väljaspool ning metsamaal ettevõtte enda tarbeks kasvatatavad metsapuukoolid, samuti metsas asuvad objektid (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne).

2.05.02.01

sellest lühikese raieringiga madalmets

Metsamaad, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat.

Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine.

2.05.03

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

Kõik põllumajandusettevõtte kogupinna hulka kuuluvad maad, mis ei ole põllumajanduskõlvikud, kasutamata põllumajandusmaa ega metsamaa.

2.06

Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid

2.06.01

Seened

Kultuurseened, mida kasvatatakse hoonetes, mis on seente kasvatamiseks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud, ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

2.06.02

Niisutatud ala

2.06.02.01

Kogu niisutatav ala

Põllumajanduskõlviku maksimaalne kogupind, mida oleks võimalik vaatlusaastal põllumajandusettevõttes tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada.

2.06.02.02

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

Vaatluskuupäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud põllukultuuride pindala.

2.06.03

Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)

Selliste energiakultuuride viljelusalad, millele kohaldatakse toetusskeeme nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel:

Siia ei kuulu muud energeetiliste põllukultuuride viljelusalad (eelkõige tavapärase toetusõigusega kultuurid ühtse otsemaksete (SP) kava või lihtsustatud pindalatoetuse (SAPS) kava alusel).

2.06.03.01

sellest tootmisest kõrvalejäetud maal

Energiakultuuride tootmine maal, mida toetatakse tootmisest kõrvalejäetud maana (komisjoni määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikkel 55 või 56).

2.06.04

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Geneetiliselt muundatud põllukultuur (GMC) on nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (7) artiklis 2 või vajaduse korral uuemates õigusaktides määratletud organism.

3.01

Hobuslased

Hobuslaste sugukonna perekonda Equus kuuluvad koduloomad (hobused, eeslid jne).

3.02

Veised

Liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu Beefalo.

3.02.01

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

3.02.02

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

3.02.03

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

3.02.04

Vähemalt kaheaastased pullid

3.02.05

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

Veel poegimata kaheaastased ja vanemad lehmmullikad.

3.02.06

Lüpsilehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks.

3.02.99

Muud lehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks.

3.03

Lambad ja kitsed

3.03.1

Lambad (igas vanuses)

Liiki Ovis aries kuuluvad koduloomad.

3.03.01.01

Aretusuted

Uted ja paaritatud utetalled

3.03.01.99

Muud lambad

Muud lambad, v.a aretusuted.

3.03.02

Kitsed (igas vanuses)

Alamliiki Capra aegagrus hircus kuuluvad koduloomad.

3.03.02.01

Emased aretusloomad

Poeginud kitsed ja paaritatud kitsed.

3.03.02.99

Muud kitsed

Muud kitsed, v.a emased aretusloomad.

3.04

Sead

Liiki Sus scrofa domesticus kuuluvad koduloomad.

3.04.01

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Põrsad, kelle eluskaal jääb üldiselt alla 20 kg.

3.04.02

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

Tõearetuseks mõeldud emised kaaluga vähemalt 50 kg, hoolimata sellest, kas nad on poeginud või mitte.

3.04.99

Muud sead

Mujal nimetamata sead.

3.05

Kodulinnud

3.05.01

Broilerid

Liiki Gallus gallus kuuluvad kodulinnud, keda peetakse liha tootmiseks.

3.05.02

Munakanad

Liiki Gallus gallus kuuluvad munemisikka jõudnud kodulinnud, keda peetakse munade tootmiseks.

3.05.03

Muud kodulinnud

Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulinnud.

3.05.03.01

Kalkunid  (2)

Liiki Meleagris kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.02

Pardid  (2)

Liikidesse Anas ja Cairina moschata kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.03

Haned  (2)

Liiki Anser anser dom. kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.04

Jaanalinnud  (2)

Jaanalinnud (Struthio camelus).

3.05.03.99

Mujal nimetamata kodulinnud  (2)

3.06

Küülikud, emased aretusloomad

Emased küülikud (liik Oryctolagus), keda kasvatatakse nuumküülikute saamiseks ja kes on poeginud.

3.07

Mesilased

Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera) tarude arv.

3.99

Mujal nimetamata kariloomad

Käesolevas jaotises mujal nimetamata tootmisloomad.

4.01

IV. i) MASINAD  (2)

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad.

4.01.01

Masinad, mis kuuluvad täielikult ettevõttele

Mootorsõidukid ja masinad, mis on vaatluspäeval põllumajandusettevõtte ainuomandis.

4.01.01.a

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

Kõik põllumajandusettevõttes kasutatavad vähemalt kahe teljega traktorid ja muud põllumajandustraktorina kasutatavad mootorsõidukid.

4.01.01.b

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

Põllumajanduses, aianduses ja viinamarjakasvatuses kasutatavad ühe teljega või ilma teljeta mootorsõidukid.

4.01.01.c

Teraviljakombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad teravilja, valgurikaste taimede ja õliseemnete, kaunviljade ja kõrreliste heintaimede seemnete jms koristamiseks ja viljapeksmiseks.

4.01.01.d

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad (v.a teraviljakombainid) suhkrupeedi, kartulite või söödataimede pidevkoristamiseks.

4.01.02

Masinad, mida kasutavad mitu põllumajandusettevõtet

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad, mis kuuluvad kas:

4.01.02.a

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

4.01.02.b

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

4.01.02.c

Teraviljakombainid

4.01.02.d

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

4.02

IV. ii) SEADMED

4.02.01

Taastuvenergia tootmise seadmed energiaallikate kaupa

Põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul turustamiseks (võrkühendus) või oma tarbeks (võrkühenduseta) taastuvenergia tootmiseks kasutatud seadmed.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu seadmed, mis asuvad põllumajandusettevõtte territooriumil, kui ettevõtja ei osale ise aktiivselt energiatootmises ega tee investeeringuid (saab maa eest vaid renti).

4.02.01.01

Tuuleenergia

Põllumajandusettevõttes tuulest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Tuuleenergia on kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides elektri tootmiseks.

Siia alla kuulub ka tuule otsene mehaaniline energia.

4.02.01.02

Biomass

Põllumajandusettevõttes biomassist taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biomass on bioloogilist päritolu tahke, vedel või gaasiline mittefossiilne aine, mida kasutatakse soojuse, elektri või transpordikütuse tootmiseks.

4.02.01.02.01

sellest biometaan

Põllumajandusettevõttes biomassist biogaasi tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biogaas on gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist ning mida toodetakse biomassi anaeroobse lagundamise abil.

4.02.01.03

Päikeseenergia

Põllumajandusettevõttes päikesekiirgusest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Päikesekiirgus on kiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektrienergia tootmiseks.

4.02.01.04

Hüdroenergia

Põllumajandusettevõttes hüdroenergiast taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Hüdroenergia on vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis muundatakse hüdroelektrijaamades elektrienergiaks.

Siia alla kuulub ka vee otsene mehaaniline energia.

4.02.01.99

Muud taastuvenergia allikad

Põllumajandusettevõttes taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed, mida ei ole käesolevas jaotises mujal nimetatud.

5.01

V. i) Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes

Põllumajandusettevõtte tööjõud

Põllumajandusettevõtte tööjõu hulka kuuluvad kõik isikud, kes on omandanud kohustusliku koolihariduse (jõudnud ikka, mil lõpeb koolikohustus) ja kes töötasid põllumajandusettevõttes vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul.

Kui siseriiklikes õigusaktides pole sätestatud täiskoormuse ja osakoormusega kohustusliku koolihariduse miinimumiiga, loetakse koolikohustuse lõppemise eaks 15 aastat.

Ainuomanikud, kes ei osale ise põllumajandustöös, registreeritakse küll uuringu käigus, kuid neid ei märgita kategooriasse „Põllumajandusettevõtte tööjõud kokku”.

Põllumajandusettevõtte tööjõu hulka arvatakse kõik pensioniikka jõudnud isikud, kes töötavad jätkuvalt ettevõttes.

Siia hulka ei arvestata põllumajandusettevõttes töötavaid isikuid, kelle on palganud kolmas osapool või kes teevad tööd vastastikuse abi korras (nt alltöövõtjate või ühistute tööjõud).

Põllumajandustöö

Põllumajandustööna käsitatakse ettevõttes tehtud mis tahes tööd, mis on seotud i) määruse (EÜ) nr 1166/2008 I lisas määratletud tegevuste, ii) tootmisvahendite hoolduse või iii) mainitud tootmistegevustest vahetult tulenevate tegevustega.

Põllumajandusettevõttes põllumajandustööle kulunud aeg

Põllumajandusettevõttes põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg (siia alla ei kuulu töö omaniku või juhataja kodumajapidamises).

Aasta tööühik (ATÜ)

Täistööaja ekvivalent, st töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis.

Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike õigusaktide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes õigusaktides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1 800 tundi (225 8-tunnist tööpäeva).

5.01.01

Põllumajandusettevõtja

Põllumajandusettevõtja on füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel ettevõte tegutseb ning kes on ettevõtte eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab enda kanda ettevõtte majandusliku riski.

Ettevõtjaks võib olla omanik, rentnik, pärandatava rendiõigusega rentnik, kasutusvaldaja või usaldusisik.

5.01.01.01

Sugu

5.01.01.02

Vanus

5.01.01.03

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.02

Juhataja

Põllumajandusettevõtte juhataja on asjaomase põllumajandusettevõtte rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik.

5.01.02.01

Sugu

5.01.02.02

Vanus

5.01.02.03

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

5.01.02.04

Juhataja väljaõpe

5.01.02.04.a

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Ainult praktiline põllumajanduslik kogemus

Põllumajandusettevõttes praktilise töö käigus omandatud kogemused.

Põllumajanduslik baasväljaõpe

Põllumajanduskoolis ja/või teatavatele valdkondadele (s.h aiandus, viinamarjakasvatus, metsamajandus, kalakasvatus, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia jms) spetsialiseerunud koolitusasutuses läbitud väljaõpe. Baasväljaõppe alla loetakse ka õpipoisina läbitud põllumajanduskoolitus.

Täielik põllumajanduslik väljaõpe

Igasugune pärast kohustuslikku kooliharidust läbitud vähemalt kaheaastasele täiskoormusega koolitusele vastav väljaõpe, mis on läbitud põllumajanduskoolis, ülikoolis või muus kõrgkoolis, mis annab hariduse põllumajanduse, aianduse, viinamarjakasvatuse, metsamajanduse, kalakasvatuse, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia vms alal.

5.01.02.04.b

Juhataja kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul  (8)

Kutsekoolitus on koolitaja või koolitusasutuse pakutav koolitusmeede või -tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusettevõtte tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine.

5.01.03

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid

Ainuomaniku pereliikmed, kaasa arvatud abikaasa, kes teevad põllumajandusettevõttes põllumajandustöid, kuid võivad elada ka mujal.

Üldiselt on ettevõtja pereliikmeteks abikaasa, sugulased ülenevas või alanevas liinis (sh sugulased abielu ja lapsendamise kaudu) ning ettevõtja või tema abikaasa vennad ja õed.

Abikaasadena käsitletakse ka elukaaslasi, kes ei ole omavahel abielus.

5.01.03.01

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

5.01.03.02

Ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

5.01.04

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda

Kõik põllumajandusettevõttes põllumajandustööd tegevad isikud, kes saavad selle eest tasu (palka, töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu), välja arvatud põllumajandusettevõtja ja tema pereliikmed.

Korrapäraselt kasutatava tööjõuna käsitatakse vaatlusaluses põllumajandusettevõttes vaatlusele eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandustööd teinud isikuid sõltumata nende töönädala pikkusest.

Siia kuuluvad ka isikud, kes töötasid regulaarselt vähem kui 12 kuu jooksul, kuid ei saanud töötada terve ajavahemiku jooksul järgmistel põhjustel:

5.01.04.01

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

5.01.04.02

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

5.01.05

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud on töötajad, kes ei töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandusettevõttes muul põhjustel kui neil, mis on loetletud eelmise jaotise „Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda” all.

Väljastpoolt perekonda ebakorrapäraselt kasutatava tööjõu tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale maksti palka või tasu (palka, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul tehti tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi.

Täistööpäevaks loetakse täisajaga töötavate alaliste töötajate tavapärane tööpäev.

5.01.06

Põllumajandusettevõttes otseselt mittetöötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), v.a eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul

Iga liiki põllumajandustöö, mida teevad põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavad isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või palgatud kolmandate osapoolte (nt alltöövõtjate või ühistute) poolt.

Töötatud tundide arv tuleb arvutada ümber täistööpäevadeks või -nädalateks.

5.02

V. ii) MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)

Muu tasustatav tegevus on mis tahes tegevus, mida tehakse tasu eest (palga, töötasu, kasumi või muu väljamakse, sh loonustasu eest, sõltuvalt osutatud teenusest) ja mis ei kuulu jaotises V. i) nimetatud põllumajandustöö alla.

Siia alla kuulub ka ühe põllumajandusettevõtte töötajate poolt teise põllumajandusettevõtte heaks tehtud töö.

Andmeid kogutakse vaid nende põllumajandusettevõtete kohta, kus ettevõtjaks on füüsiline isik (st kus omanik on ühtlasi ka juhataja). Juriidilisi isikuid ei arvestata.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu põllumajanduslikust tööst lahutamatu mittepõllumajanduslik tasustatav kõrvaltegevus põllumajandusettevõttes, kuna see loetakse põllumajandustöö alla kuuluvaks.

Põhitegevus

Tegevus, milleks kulub rohkem aega kui põllumajandusettevõtte heaks tehtavale põllumajandustööle.

Kõrvaltegevus

Tegevus, milleks kulub vähem aega kui põllumajandusettevõtte heaks tehtavale põllumajandustööle.

5.02.01

Ettevõtte juhatajaks oleva omaniku muu tasustatav tegevus

5.02.01.01

Põhitegevus

5.02.01.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.01.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.01.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.02

Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus

5.02.02.01

Põhitegevus

5.02.02.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.02.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.02.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.03

Ainuomaniku muude pereliikmete muu tasustatav tegevus

5.02.03.01

Põhitegevus

5.02.03.02

Kõrvaltegevus

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.03.03

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

5.02.03.04

Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.04

Väljastpoolt perekonda palgatud alaline tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega

5.02.04.01

Põhitegevus

5.02.04.02

Kõrvaltegevus

6.01

VI. i) Muude tasustatavate tegevuste loetelu

Muu tasustatav tegevus, millega ettevõttes tegeldakse, hõlmab tegevusi, mis ei kuulu põllumajandustöö hulka, kuid mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega ja millel on põllumajandusettevõttele majanduslik mõju.

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus tähendab tegevust, mille puhul kasutatakse põllumajandusettevõtte ressursse (maad, hooned, seadmed vms) või tooteid. Kui kasutatakse ainult põllumajandusettevõtte tööjõudu (pereliikmed ja tööjõud väljastpoolt perekonda) ega kaasata muid põllumajandusettevõtte ressursse, loetakse see töötamiseks kahe erineva korra alusel ning seda tegevust ei käsitata põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevusena.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste ettevõtete heaks.

Kuna kõnealuses kontekstis käsitatakse tasustatava tegevusena aktiivset tööd, ei kuulu siia alla finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine tegevusteks, milles ise ei osaleta.

6.01.01

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

Igasugused turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele põllumajandusettevõtte tutvustamise, spordi ja puhketegevusega seotud tegevused, mille käigus kasutatakse ettevõtte maad, hooneid vm ressursse.

6.01.02

Käsitöö

Käsitööesemed, mis on valmistatud põllumajandusettevõtte omaniku või pereliikmete või väljastpoolt perekonda palgatud tööjõu poolt, tingimusel et viimased teevad ka põllumajandustööd, sõltumata sellest, kuidas neid esemeid müüakse.

6.01.03

Põllumajandussaaduste töötlemine

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemine kõrvalsaadusteks põllumajandusettevõttes sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

Käesolevasse kategooriasse kuulub igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini ja oliivõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliivõli sisseostetav kogus on suur.

6.01.04

Taastuvenergia tootmine

Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmine tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest.

Siia ei kuulu põllumajandusettevõtte oma tarbeks toodetud taastuvenergia.

6.01.05

Puidutöötlemine (nt saagimine)

Toorpuidu töötlemine põllumajandusettevõttes turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms).

6.01.06

Vesiviljelus

Kalade, vähkide jms tootmine põllumajandusettevõttes. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused.

6.01.07

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)

Ettevõtte seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda, nagu lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms.

6.01.07.01

Põllumajanduslik (teistele põllumajandusettevõtetele)

6.01.07.02

Mittepõllumajanduslik

6.01.08

Metsandus

Metsatöö, milleks kasutatakse põllumajandusettevõtte tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses.

6.01.99

Muu

Muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud tasustatav tegevus, mida ei ole mujal mainitud.

6.02

VI. ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal

6.02.01

Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse käibe osakaal põllumajandusettevõtte kogukäibest (k.a otsetoetused)

7.01

Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused

Kogutakse andmeid selle kohta, kas põllumajandusettevõte on viimase kolme aasta jooksul saanud ühe või mitme alljärgneva maaelu arengu meetme raames toetusi vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 (9) või vajaduse korral uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

7.01.01

Nõuandeteenuste kasutamine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 24 „Nõuandeteenuste kasutamine”.

7.01.02

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 26 „Põllumajandusettevõtete moderniseerimine”.

7.01.03

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 28 „Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine”.

7.01.04

Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetega vastavusse viimine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 31 „Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine”.

7.01.05

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 32 „Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades”.

7.01.06

Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Natura 2000 toetus”.

7.01.07

Vee raamdirektiiviga seotud toetus

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (10) seotud toetus”.

7.01.08

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus”.

7.01.08.01

sellest mahepõllumajanduse raames

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus” ning kui põllumajandusettevõte tegeleb põllumajandusega vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

7.01.09

Loomade heaolu toetus

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 40 „Loomade heaolu toetus”.

7.01.10

Mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 53 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”.

7.01.11

Turismi soodustamine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 55 „Turismi soodustamine”.

1.01

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

Viljelusmaa, mida haritakse traditsiooniliste meetoditega – kõigepealt mulla ümberpööramine hõlm- või ketasadraga ning seejärel randaaliga äestamine.

1.02

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

Viljelusmaa, mida haritakse kaitsvalt (madalkünniga) – maaharimismeetodi või -meetodite süsteemiga, mille puhul taimejäägid (vähemalt 30 %) jäetakse erosiooni takistamiseks ja niiskuse säilitamiseks mulla pinnale ning mille puhul mulda ümber ei pöörata.

1.03

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

Viljelusmaa, mida lõikuse ja külvamise vahel ei harita.

2.01

Talvine pinnakate

Viljelusmaa katmine talveks taimede või taimejääkidega või maa paljaks jätmine.

2.01.01

Tavaline talivili

Viljelusmaa, kuhu sügisel külvatakse põllukultuurid, mida lastakse talvel kasvada (tavaline talivili, nt talinisu) ning koristatakse tavapärasel moel või kasutatakse karjatamiseks.

2.01.02

Haljasväetistaimed või eelvili

Viljelusmaa, kuhu põllukultuure külvatakse eelkõige selleks, et vähendada mulla, toitainete ja taimekaitsevahendite kadu talvel või teistel perioodidel, mil maa oleks muidu söötis või kadudele vastuvõtlik. Nende kultuuride majanduslik tähtsus on väike ja peamine eesmärk on mulla ja toitainete kaitse.

Tavaliselt küntakse need kultuurid kevadel enne mõne muu põllukultuuri külvamist sisse ning neid ei koristata ega kasutata karjatamiseks.

2.01.03

Taimejäägid

Viljelusmaa, mis on talvel kaetud eelmise hooaja taimejääkide ja tüügastikuga. Siia alla ei kuulu eelvili ega haljasväetistaimed.

2.01.04

Paljas muld

Viljelusmaa, mida sügisel küntakse või haritakse muul viisil, kuid mida ei külvata ega kaeta talvel taimejääkidega, vaid mis jääb paljaks kuni järgmise kevadhooaja külvieelsete agrotehniliste tegevuste või külvini.

2.02

Külvikord

2.02.01

Kavandatud külvikorrast väljajääv viljelusmaa

Viljelusmaa, millel kasvatatakse vähemalt 3 aastat järjest sama kultuuri ja mis ei ole hõlmatud planeeritud külvikorraga.

Külvikord on konkreetsel põllul üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Ühe kultuuri jätkuva viljelemise puhul võib kasutada ka monokultuuri terminit.

3.01

Lineaarsed elemendid, mida ettevõtja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul

Lineaarsed elemendid on tavaliselt põlluääre tähistamiseks järjestikku istutatud puude, põõsaste ja põõsastike read, kiviaiad jms.

3.01.a

Hekid

Põõsaste ja põõsastike read, mis moodustavad heki (mõnikord on heki keskel puuderida).

3.01.b

Puuderead

Järjestikku istutatud puud, mis tähistavad põlluäärt põllumajandusmaal või on istutatud teede või vooluveekogude äärde.

3.01.c

Kiviaiad

Tellistest või kivist ehitised, nt mördita või mördiga laotud aiamüürid.

3.02

Lineaarsed elemendid, mis põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul

3.02.a

Hekid

3.02.b

Puuderead

3.02.c

Kiviaiad

4.01

Karjatamine põllumajandusettevõttes

4.01.01

Vaatlusaastal karjatamiseks kasutatud ala

Põllumajandusettevõtte omandis olevate, ettevõtte poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaade üldpindala, millel karjatati vaatlusaastal loomi.

4.01.02

Ajavahemik, mil loomad on avakarjamaal

Kuude arv, mille jooksul põllumajandusettevõtte omandis olevate, ettevõtte poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaadel loomi karjatati.

4.02

Karjatamine ühiskarjamaal

Ühismaa on maa, mis ei kuulu otseselt põllumajandusettevõttele, kuid millele kehtivad üldised õigused. Ühismaa võib olla karjamaa, aiamaa või muu maa.

Üldiselt on ühismaa avalik-õiguslik (riigi, omavalitsuse vms) põllumajandusmaa, mille suhtes kellelgi on üldised õigused, kusjuures vastavad õigused on teostatavad ühiselt koos teistega.

4.02.01

Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

4.02.02

Ajavahemik, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

Vaatlusaasta kuude arv, mille jooksul loomi karjatati ühiskarjamaal.

5.01

Kari

5.01.01

Laut, kus loomad on lõas – tahke sõnniku ja virtsaga

Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.01.02

Laut, kus loomad on lõas – lägaga

Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.01.03

Vabapidamisega laut – tahke sõnniku ja virtsaga

Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.01.04

Vabapidamisega laut – lägaga

Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga, või kus see kogutakse betoonist vahekäikudest lägamahutitesse või biotiikidesse või ladustatakse maapinnal.

5.01.99

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.

5.02

Sead

5.02.01

Osaline restpõrand

Loomapidamishooned, mille põrand on osaliselt kaetud restidega, st läbi põrandat osaliselt katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.02.02

Täisrestpõrand

Loomapidamishooned, mille põrand on täielikult kaetud restidega, st läbi kogu põrandat katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.02.03

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Loomapidamishooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut ja uriini siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.

5.02.99

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.

5.03

Munakanad

5.03.01

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Hooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.

5.03.02

Puurid (kõik liigid)

Hooned, kus munakanu hoitakse ühe- või mitmekaupa puurides.

5.03.02.01

Sõnnikutransportööriga puurid

Puurid, mille puhul sõnnik viiakse puurialuse lindi abil hoonest välja ja kogutakse kokku tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.03.02.02

Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

Puurid, kust sõnnik koguneb puuride all asuvasse sügavasse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.03.02.03

Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

Puurid, mille puhul sõnnik koguneb puuride alla põrandale, kus moodustub tahke sõnnik/laudasõnnik, mis eemaldatakse mehaaniliselt kindla ajavahemiku järel.

5.03.99

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad hooned.

6.01

Põllumajanduskõlvik, kuhu laotatakse tahke/laudasõnnik

6.01.01

Kokku

Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele vaatlusaastal laotati tahket sõnnikut/laudasõnnikut.

6.01.02

Kohese sissekünniga

Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele laotatud sõnnik viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab sõnniku kohest sissekündi.

6.02

Põllumajanduskõlvik, kuhu laotatakse läga

6.02.01

Kokku

Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele vaatlusaastal laotati läga.

6.02.02

Kohese sissekünniga või sissepritsega

Põllumajandusettevõtte poolt kasutatava põllumajanduskõlviku kogupindala, millele laotatud läga viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab selle kohest sissekündi, või millele läga pritsiti laotamise käigus sisse.

6.03

Põllumajandusettevõttest väljaviidud sõnniku osakaal toodetud sõnniku koguhulgast

Müüdud või muul viisil põllumajandusettevõttest väljaviidud sõnniku ja läga kogus, mis on väljendatud hinnangulise protsendina põllumajandusettevõtte sõnniku ja läga kogutoodangust vaatlusaastal.

7.01

Hoidlad

7.01.01

Tahke sõnnik

Tahke sõnniku ladustamiskoht (katusega või ilma) vettpidaval pinnal, millel on äravoolu kogumise koht.

Tahke sõnnikuna käsitatakse koduloomade väljaheiteid (allapanuga või ilma), mis võivad sisaldada vähesel määral uriini.

7.01.02

Virts

Katmata või kaetud veekindel virtsamahuti või biotiik.

Virtsana on käsitletav koduloomade uriin, mis võib sisaldada vähesel määral väljaheiteid ja/või vett.

7.01.03

Läga

Katmata või kaetud veekindel lägamahuti või biotiik.

Lägana on käsitletav vedelsõnnik, st koduloomade väljaheidete ja uriini segu, mis võib sisaldada vett ja/või vähesel määral allapanu.

7.01.03.01

Lägamahuti

Tavaliselt vettpidavast materjalist paak, mida kasutatakse läga ladustamiseks.

7.01.03.02

Biotiik

Maasse kaevatud, enamasti vooderdatud, tiik, mida kasutatakse läga ladustamiseks.

7.02

Kas hoidlate all olev ala on kaetud?

Sõnniku ladustamise koht, mis on kaetud viisil (nt betoonkatte, telgi, presendiga jne), mis kaitseb seda vihma ja muude sademete eest ning vähendab ammoniaagi eraldumist.

Tahke sõnnik

Virts

Läga

8.01

Niisutatud ala

8.01.01

Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

Põllumajandusettevõtte poolt viimase 3 aasta (k.a vaatlusaasta) jooksul niisutatud põllumajanduskõlviku keskmine suurus.

8.01.02

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

Vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord tegelikult niisutatud põllukultuuride pindala põllukultuuride kaupa.

Põllukultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

8.01.02.01

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks (v.a mais ja riis)

8.01.02.02

Mais (terad ja haljasmass)

8.01.02.03

Riis

8.01.02.04

Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

8.01.02.05

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

8.01.02.06

Suhkrupeet (v.a seeme)

8.01.02.07

Raps ja rüps

8.01.02.08

Päevalill

8.01.02.09

Kiutaimed (lina, kanep jm kiutaimed)

8.01.02.10

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal

8.01.02.11

Ajutine ja püsirohumaa

8.01.02.12

Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid

8.01.02.13

Puuvilja- ja marjaistandikud

8.01.02.14

Tsitruseistandikud

8.01.02.15

Oliiviistandikud

8.01.02.16

Viinamarjaistandikud

8.02

Kasutatud niisutusmeetodid

8.02.01

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

Vee suunamine gravitatsiooni jõul mööda maapinda, kas kogu ala üleujutamise või vee suunamise teel läbi taimeridade vahel olevate vagude.

8.02.02

Vihmutus

Taimede niisutamine maatükile kõrgel rõhul vee pihustamise teel.

8.02.03

Tilkkastmine

Taimede niisutamine, suunates vee tilkhaaval taimede juurtele, kasutades mikrovihmuteid või tekitades udusarnaseid tingimusi.

8.03

Põllumajandusettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu

Kogu või enamuse põllumajandusettevõttes kasutava niisutusvee päritolu.

8.03.01

Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi

Põllumajandusettevõtte maa-alal või selle läheduses asuvad veeallikad, mille vesi on pärit puur- või salvkaevust või vabalt voolavast looduslikust põhjaveeallikast või mõnest muust samalaadsest kohast.

8.03.02

Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

Väiksed looduslikud tiigid või kunstlikud paisud, mis asuvad täielikult põllumajandusettevõtte maa-alal või mida kasutab ainult üks põllumajandusettevõte.

8.03.03

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi

Värske pinnavesi (järved, jõed, muud veeteed), mis ei ole kunstlikult loodud niisutamise eesmärgil.

8.03.04

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

Väljastpoolt põllumajandusettevõtet pärinev vesi, v.a jaotises „Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi” nimetatud vesi, mida saavad kasutada vähemalt kaks põllumajandusettevõtet. Sellise vee kasutamise eest makstakse tavaliselt tasu.

8.03.99

Muu vesi

Mujal mainimata päritoluga niisutusvesi. Käesolevasse kategooriasse võib kuuluda väga soolane vesi (nt Atlandi ookeanist või Vahemerest), mida töödeldakse enne kasutamist soolakontsentratsiooni vähendamiseks (magestatakse), või (madala soolasusega) riimvesi (nt Läänemerest ja teatud jõgedest), mida on võimalik kasutada vahetult ilma töötlemata. Siia võib kuuluda ka puhastatud heitvesi, mis tarnitakse kasutajale taaskasutatava veena.

8.04

Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas

Põllumajandusettevõtte poolt vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul niisutamiseks kasutatud igasuguse päritoluga vee kogus.