30.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/43

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 988/2009,

16. september 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (3) sätestatakse, et enne kõnealuse määruse kohaldamise kuupäeva määratakse kindlaks selle II, X ja XI lisa sisu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 I, III, IV, VI, VII, VIII ja IX lisa tuleks kohandada, et võtta arvesse nende liikmesriikide vajadusi, kes on ühinenud Euroopa Liiduga pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist, ja ka hiljutisi arenguid teistes liikmesriikides.

(3)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 56 lõike 1 ja artikli 83 kohaselt nähakse teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted ette kõnealuse määruse XI lisas. XI lisa eesmärgiks on võtta arvesse liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasusi, et hõlbustada koordineerimisnormide rakendamist. Mitu liikmesriiki tegi ettepanekuid oma sotsiaalkindlustuse õigusaktide kohaldamist käsitlevate kirjete lisamiseks kõnealusesse lisasse ning andsid komisjonile oma õigusaktide ja -süsteemide kohta õiguslikke ning praktilisi selgitusi.

(4)

Võttes arvesse ratsionaliseerimise ja lihtsustamise vajadust, on vajalik ühine lähenemisviis, et tagada eri liikmesriikide samalaadsete või sama eesmärgiga kirjete põhimõtteliselt ühtemoodi käsitlemine.

(5)

Kuna määruse (EÜ) nr 883/2004 eesmärgiks on koordineerida sotsiaalkindlustuse õigusakte, mille eest vastutavad eranditult liikmesriigid, siis ei võeta kõnealusesse määrusesse kirjeid, mis ei ühti selle eesmärkidega või mille eesmärk on üksnes selgitada siseriiklike õigusaktide tõlgendamist.

(6)

Mõnes taotluses tõstatati teemasid, mis olid ühised mitmele liikmesriigile: seetõttu on asjakohane käsitleda neid küsimusi üldisemal tasemel, kas määruse (EÜ) nr 883/2004 põhiteksti või mõnda teist selle lisa täpsustades (mida tuleks seetõttu sellele vastavalt muuta) või sättega määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 89 viidatud rakendusmääruses, ning mitte lisades XI lisasse sarnaseid kirjeid mitme liikmesriigi kohta.

(7)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 28 tuleks muuta, et selgitada ja laiendada selle kohaldamisala ning tagada, et endiste piirialatöötajate pereliikmed võivad samuti kasutada võimalust jätkata ravi kindlustatud isiku endises töökohariigis pärast tema pensionile jäämist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kus piirialatöötaja viimati töötas, on loetletud III lisas.

(8)

On asjakohane hinnata määruse (EÜ) nr 883/2004 III lisa kohaste piirialatöötajate pereliikmete mitterahaliste hüvitiste õiguste piirangute kohaldamise tähtsust, sagedust, ulatust ja kulusid nende liikmesriikide osas, kes jäävad kõnealuses lisas esitatud loetelusse ka pärast nelja aasta möödumist kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevast.

(9)

Ka teatavaid eriküsimusi on asjakohane käsitleda vastavalt nende eesmärgile ja sisule pigem muudes määruse (EÜ) nr 883/2004 lisades kui XI lisas, et tagada kõnealuse määruse lisades järjepidevus.

(10)

Mõnda liikmesriiki käsitlevad kirjed nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 (4) VI lisas on nüüd hõlmatud määruse (EÜ) nr 883/2004 teatavate üldsätetega. Sellest tulenevalt on mitu määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisa kirjet muutunud liigseks.

(11)

Võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks liikmesriikide õigusaktidele samuti viidata algkeeles, et hõlbustada kodanikel määruse (EÜ) nr 883/2004 kasutamist, juhul kui nad küsivad teavet liikmesriikide ametiasutustelt või esitavad neile taotlusi.

(12)

Määrust (EÜ) nr 883/2004 tuleks seega muuta.

(13)

Määruses (EÜ) nr 883/2004 on sätestatud, et seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

Põhjenduse 17 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„(17a)

Kui isiku suhtes hakatakse käesoleva määruse II jaotise kohaselt kohaldama liikmesriigi õigusakte, tuleks kindlustusskeemidega liitumise ja hüvitiste saamise õiguse tingimused määrata kindlaks pädeva liikmesriigi õigusaktidega, järgides ühenduse õigust.”

2)

Põhjenduse 18 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„(18a)

Üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide kohaldamise põhimõte on väga oluline ja seda tuleks edendada. See ei tohiks siiski tähendada, et üksnes käesoleva määruse kohaselt määratud hüvitis, mis hõlmab kindlustusmaksete tegemist või kindlustuskaitset hüvitise saaja heaks, muudaks selle liikmesriigi õigusaktid, kelle asutus on hüvitise määranud, asjaomase isiku suhtes kohaldatavaks õiguseks.”

3)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

„va)

„mitterahalised hüvitised”:

i)

III jaotise 1. peatüki (haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised) kohaldamisel mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks arstiabi ning sellise abiga seonduvad tooted ja teenused või maksta otse või hüvitada nende kulu. See hõlmab ka pikaajalisi mitterahalisi hooldushüvitisi;

ii)

III jaotise 2. peatüki (tööõnnetused ja kutsehaigused) kohaldamisel kõik alapunktis i määratletud tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud mitterahalised hüvitised, mis on ette nähtud liikmesriikide tööõnnetusi ja kutsehaigusi hõlmavate skeemide alusel;”.

4)

Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käesolevat määrust ei kohaldata

a)

sotsiaal- ja arstiabi suhtes ega

b)

hüvitiste suhtes, mille puhul liikmesriik võtab vastutuse isikutele põhjustatud kahju eest ja annab selle eest kompensatsiooni, näiteks hüvitised sõja ja sõjalise tegevuse ohvritele või nende sündmuste tagajärgede tõttu kannatanutele; kuritegude, tapmise või terroriaktide ohvritele; liikmesriigi esindajate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahju kannatanutele; või poliitilistel, usulistel või päritoluga seotud põhjustel ebasoodsa kohtlemise all kannatanud isikutele.”

5)

Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui liikmesriigi õigusaktidest tulenevalt on vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise tingimuseks selles liikmesriigis elamine või eelnev töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, siis kohaldatakse artikli 5 punkti b vaid isikute suhtes, kelle suhtes varem on kohaldatud selle liikmesriigi õigusakte töö või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alusel.”

6)

Artiklis 15 asendatakse sõna „abiteenistujad” sõnadega „lepingulised töötajad”.

7)

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Piirialatöötaja pereliikmetel on õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis viibimise ajal.

Kui pädev liikmesriik on loetletud III lisas, on piirialatöötaja pereliikmetel, kes viibivad piirialatöötajaga samas liikmesriigis, õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis siiski üksnes artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustel.”

8)

Artikli 28 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vanaduse või invaliidsuse tõttu pensionile jäänud piirialatöötajal on õigus haiguse korral saada jätkuvalt mitterahalisi hüvitisi liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, niivõrd kui sellega jätkatakse selles liikmesriigis alustatud ravi. Mõiste „ravi jätkamine” tähendab haiguse uurimise, diagnoosimise ja ravi jätkamist kogu haiguse kestel.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis endise piirialatöötaja pereliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kus piirialatöötaja viimati tegutses, on loetletud III lisas.”

9)

Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 2a soodsamate sätete kohaldamist, kohaldatakse tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud hüvitiste suhtes ka artiklit 17, artikli 18 lõiget 1, artikli 19 lõiget 1 ja artikli 20 lõiget 1.”

10)

Artiklile 36 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Pädev asutus ei või keelduda artikli 20 lõikes 1 sätestatud loa andmisest tööõnnetuse tõttu kannatada saanud või kutsehaigusesse haigestunud töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on õigus saada kõnealuse asutuse kulul hüvitisi, juhul kui tema seisundile kohast ravi pole võimalik talle tema elukoha liikmesriigi territooriumil pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.”

11)

Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui liikmesriigi õigusaktid või teatav skeem teevad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise tingimuseks, et asjaomane isik on kindlustatud riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui asjaomane isik on varem olnud kindlustatud selle liikmesriigi õigusaktide või teatava skeemi alusel ja on riski realiseerumise ajal kindlustatud sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või kui see nii ei ole, siis kui tal on õigus saada hüvitist sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Artiklis 57 osutatud juhtudel loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.”

12)

Artikli 52 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui kooskõlas lõike 1 punktiga a sooritatud arvutuse tulemusena on sõltumatu hüvitis ühes liikmesriigis sama suur või suurem kui pro rata hüvitis, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 punktiga b, võib pädev asutus loobuda pro rata arvutusest tingimusel, et

i)

selline olukord on sätestatud VIII lisa 1. osas;

ii)

õigusaktid, mis sisaldavad eeskirju artiklites 54 ja 55 osutatud kattumiste vältimiseks, ei ole kohaldatavad, välja arvatud kui on täidetud artikli 55 lõikes 2 sätestatud tingimused, ning

iii)

konkreetsel juhul ei ole seoses teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega kohaldatav artikkel 57.”

13)

Artiklile 52 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Olenemata lõigetest 1, 2 ja 3 ei kohaldata pro rata arvutust skeemide korral, mis näevad ette hüvitised, mille arvutamisel ei oma tähtsust ajavahemikud, tingimusel et sellised skeemid on loetletud VIII lisa 2. osas. Sellistel juhtudel on asjaomasel isikul õigus hüvitisele, mis arvutatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele.”

14)

Artikli 56 lõike 1 punktis c lisatakse enne sõnu „XI lisas sätestatud korras” sõna „vajadusel”.

15)

Artikli 56 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

Juhul kui punkti c ei kohaldata, kuna liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et hüvitis arvutatakse muude elementide kui kindlustus- või elamisperioodide põhjal, mis ei ole seotud ajavahemikega, võtab pädev asutus seoses iga kindlustus- või elamisperioodiga, mis on täitunud mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvesse omandatud kapitali hulka, omandatuks loetava kapitali hulka või mis tahes muud elementi arvutuste tegemiseks tema suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt, jagades selle asjaomase pensioniskeemi vastavate ajavahemikega.”

16)

Artiklile 57 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Käesolevat artiklit ei kohaldata VIII lisa 2. osas loetletud skeemide suhtes.”

17)

Artikli 62 lõikes 3 asendatakse sõna „piirialatöötajate” sõnaga „töötute”.

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 68a

Hüvitiste maksmine

Juhul kui isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukoha liikmesriigis asuva asutuse või nende elukoha liikmesriigi pädeva võimuorgani poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel.”

19)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Kui käesoleva määruse tulemusena kohaldatakse isiku suhtes sellise liikmesriigi õigusakte, mis pole määratletud kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1408/71 II jaotisega, säilitavad need õigusaktid kehtivuse, tingimusel et asjakohane olukord jääb muutumatuks, ja igal juhul mitte kauem kui kümne aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast, välja arvatud kui asjaomane isik taotleb, et tema suhtes kohaldataks käesoleva määruse alusel kohaldatavaid õigusakte. Taotlus esitatakse kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte käesoleva määruse alusel kohaldatakse, kui asjaomase isiku suhtes hakatakse kohaldama selle liikmesriigi õigusakte alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Kui taotlus esitatakse pärast nimetatud tähtaega, toimub kohaldatavate õigusaktide osas üleminek järgmise kuu esimesel päeval.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„10a.   III lisas olevad kanded Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Ungari ja Madalmaade kohta kaotavad kehtivuse nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

10b.   III lisas sätestatud loetelu vaadatakse läbi hiljemalt 31. oktoobril 2014. halduskomisjoni aruande põhjal. Kõnealune aruanne sisaldab III lisa sätete kohaldamise tähtsuse, sageduse, ulatuse ja kulude mõjuanalüüsi nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Samuti sisaldab kõnealune aruanne nimetatud sätete võimaliku kehtetuks tunnistamise mõju nende liikmesriikide osas, kes jäävad kõnealuses lisas esitatud loetelusse ka pärast lõikes 10a osutatud kuupäeva. Nimetatud aruande alusel teeb komisjon otsuse, kas esitada loetelu läbivaatamise ettepanek, mille eesmärk on põhimõtteliselt loetelu kehtetuks tunnistamine, kui halduskomisjoni aruandes ei esitata mõjuvaid põhjusi selle tegemata jätmiseks.”

20)

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 89 osutatud rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUŽEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 61.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 17. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 33 E, 10.2.2009, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta seisukoht. Nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

LISA

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisade muudatused

A.   I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I osas (ülalpidamistoetuste ettemaksed):

a)

pealkiri „A. BELGIA” asendatakse pealkirjaga „BELGIA”;

b)

pealkirja „BELGIA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„BULGAARIA

Riigi makstavad ülalpidamistoetused perekonnaseaduse artikli 92 alusel”;

c)

pealkirjad „B. TAANI” ja „C. SAKSAMAA” asendatakse vastavalt pealkirjadega „TAANI” ja „SAKSAMAA”;

d)

pealkirja „SAKSAMAA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„EESTI

Elatisabi 21. veebruari 2007. aasta elatisabi seaduse alusel

HISPAANIA

Ülalpidamistoetuste ettemaksed 7. detsembri 2007. aasta kuningliku dekreedi 1618/2007 alusel”;

e)

pealkiri „D. PRANTSUSMAA” asendatakse pealkirjaga „PRANTSUSMAA”;

f)

pealkirja „PRANTSUSMAA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„LEEDU

Laste ülalpidamisfondist tehtavad maksed laste ülalpidamisfondi seaduse alusel

LUKSEMBURG

Ülalpidamistoetuste ettemaksed ja sissenõudmine 26. juuli 1980. aasta seaduse tähenduses”;

g)

pealkiri „E. AUSTRIA” asendatakse pealkirjaga „AUSTRIA”;

h)

pealkirja „AUSTRIA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„POOLA

Alimendifondist makstavad hüvitised alimentidele õigust omavate isikute toetamise seaduse alusel”;

i)

pealkiri „F. PORTUGAL” asendatakse pealkirjaga „PORTUGAL”;

j)

pealkirja „PORTUGAL” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„SLOVEENIA

Ülalpidamistoetuse asendamine vastavalt Sloveenia Vabariigi 25. juuli 2006. aasta riikliku tagatis- ja ülalpidamisfondi seadusele

SLOVAKKIA

Alimentide asendushüvitis (ülalpidamistoetuse asendus) vastavalt seadusele nr 452/2004 alimentide asendushüvitise kohta, muudetud hilisemate määrustega”;

k)

pealkirjad „G. SOOME” ja „H. ROOTSI” asendatakse vastavalt pealkirjadega „SOOME” ja „ROOTSI”.

2)

II osas (erilised sünnitus- ja lapsendamistoetused):

a)

pealkiri „A. BELGIA” asendatakse pealkirjaga „BELGIA”;

b)

pealkirja „BELGIA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„BULGAARIA

Ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus (laste eest makstavate peretoetuste seadus)

TŠEHHI VABARIIK

Sünnitoetus

EESTI

a)

Sünnitoetus

b)

Lapsendamistoetus”;

c)

pealkirjad „B. HISPAANIA” ja „C. PRANTSUSMAA” asendatakse vastavalt pealkirjadega „HISPAANIA” ja „PRANTSUSMAA”;

d)

kanne „HISPAANIA” asendatakse järgmisega:

„HISPAANIA

Ühekordsed sünnitus- ja lapsendamistoetused”;

e)

pealkirja „PRANTSUSMAA” all oleva teksti järele lisatakse järgmised sõnad:

„, välja arvatud siis, kui neid makstakse isikule, kellele lähtuvalt artiklist 12 või artiklist 16 kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte”;

f)

pealkirja „PRANTSUSMAA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„LÄTI

a)

Sünnitoetus

b)

Lapsendamistoetus

LEEDU

Ühekordne lapsetoetus”;

g)

pealkiri „D. LUKSEMBURG” asendatakse pealkirjaga „LUKSEMBURG”;

h)

pealkirja „LUKSEMBURG” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„UNGARI

Rasedus- ja sünnitustoetus

POOLA

Ühekordne sünnitoetus (perehüvitiste seadus)

RUMEENIA

a)

Sünnitoetus

b)

Imikuvarustus vastsündinutele

SLOVEENIA

Sünnitoetus

SLOVAKKIA

a)

Sünnitoetus

b)

Täiendav sünnitoetus”;

i)

pealkiri „E. SOOME” asendatakse pealkirjaga „SOOME”.

B.   II lisa asendatakse järgmisega

„II LISA

KONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA JA MIDA VAJADUSEL KOHALDATAKSE ÜKSNES NENDEGA HÕLMATUD ISIKUTE SUHTES (artikli 8 lõige 1)

Üldised märkused

Tuleb märkida, et kahepoolsete konventsioonide sätted, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ja mis jäävad liikmesriikide vahel kehtima, ei ole käesolevas lisas loetletud. Nende sätete hulka kuuluvad liikmesriikidevahelised kohustused, mis tulenevad näiteks kolmandas riigis täitunud kindlustusperioodide liitmisega seotud sätteid sisaldavatest konventsioonidest.

Sotsiaalkindlustuskonventsioonide jätkuvalt kohaldatavad sätted:

BELGIA – SAKSAMAA

7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud lõpp-protokolli artiklid 3 ja 4, nagu need on esitatud 10. novembri 1960. aasta lisaprotokollis (mõnel piirialal enne ja pärast Teist maailmasõda ning selle ajal täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

BELGIA – LUKSEMBURG

24. märtsi 1994. aasta konventsioon piirialatöötajate sotsiaalkindlustuse kohta (seoses täiendavate kindlasummaliste tagasimaksetega)

BULGAARIA – SAKSAMAA

17. detsembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (Bulgaaria ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsioonide kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat).

BULGAARIA – AUSTRIA

14. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 38 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes kõnealuse konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

BULGAARIA – SLOVEENIA

18. detsembri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 2 (kuni 31. detsembrini 1957 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

TŠEHHI VABARIIK – SAKSAMAA

27. juuli 2001. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 39 lõike 1 punktid b ja c (endise Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said juba pensioni enne 1996. aastat; ühes osalisriigis täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute suhtes, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. septembril 2002. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).

TŠEHHI VABARIIK – KÜPROS

19. jaanuari 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 4 (millega määratakse kindlaks pädevus vastava 1976. aasta konventsiooni alusel täitunud tööhõiveperioodide arvutamiseks); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

TŠEHHI VABARIIK – LUKSEMBURG

17. novembri 2000. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 52 lõige 8 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).

TŠEHHI VABARIIK – AUSTRIA

20. juuli 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

TŠEHHI VABARIIK – SLOVAKKIA

29. oktoobri 1992. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artiklid 12, 20 ja 33 (artikliga 12 määratakse kindlaks pädevus toitjakaotushüvitiste andmiseks; artikliga 20 määratakse kindlaks pädevus kuni Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi lagunemise päevani täitunud kindlustusperioodide arvutamiseks; artikliga 33 määratakse kindlaks pädevus enne Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi lagunemise päeva määratud pensionide maksmiseks).

TAANI – SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7 (milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis).

TAANI – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7 (milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis).

SAKSAMAA – HISPAANIA

4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 2 (diplomaatiliste ja konsulaarasutuste esindatus).

SAKSAMAA – PRANTSUSMAA

a)

10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud lisakokkulepe nr 4, nagu see on esitatud 18. juuni 1955. aasta lisakokkuleppes nr 2 (ajavahemikul 1. juulist 1940 kuni 30. juunini 1950 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine);

b)

kõnealuse lisakokkuleppe nr 2 I jaotis (enne 8. maid 1945 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine);

c)

10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8 (halduskord);

d)

20. detsembri 1963. aasta lepingu II, III ja IV jaotis (sotsiaalkindlustus Saarimaal).

SAKSAMAA – LUKSEMBURG

11. juuli 1959. aasta konventsiooni artiklid 4, 5, 6 ja 7 (1940. aasta septembrist kuni 1946. aasta juunini täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

SAKSAMAA – UNGARI

2. mai 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 40 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Ungari vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat).

SAKSAMAA – MADALMAAD

29. märtsi 1951. aasta konventsiooni juurde kuuluva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mida said Madalmaade töötajad Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel ajavahemikul 13. maist 1940 kuni 1. septembrini 1945).

SAKSAMAA – AUSTRIA

a)

19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõiget 5 ja artiklit 8 ning nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artiklit 10 (töötu abiraha määramine piirialatöötajatele eelmise töökohariigi poolt) kohaldatakse jätkuvalt isikute suhtes, kes on 1. jaanuaril 2005 või enne seda töötanud piirialatöötajana ja jäänud töötuks enne 1. jaanuari 2011;

b)

4. oktoobri 1995. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 14 lõike 2 punktid g, h, i ja j (pädevuse kindlaksmääramine riikide vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

SAKSAMAA – POOLA

a)

9. oktoobri 1975. aasta konventsioon vanaduspensionide ja töövigastuste kohta 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõigetes 2–4 kindlaksmääratud tingimustel ja reguleerimisalas (1975. aasta konventsiooni alusel nende isikute õigusliku seisundi kehtima jäämine, kes olid asunud elama Saksamaale või Poolasse enne 1. jaanuari 1991 ja kes seal jätkuvalt elavad);

b)

8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõige 5 ja artikli 28 lõige 2 (õiguse kehtima jäämine endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1957. aasta konventsiooni alusel makstavale pensionile; Poola töötajatel endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1988. aasta konventsiooni alusel täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).

SAKSAMAA – RUMEENIA

8. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Rumeenia vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said juba pensioni enne 1996. aastat).

SAKSAMAA – SLOVEENIA

24. septembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 42 (õiguste kindlaksmääramine, mis saadi teise osalisriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel enne 1. jaanuari 1956); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

SAKSAMAA – SLOVAKKIA

12. septembri 2002. aasta lepingu artikli 29 lõike 1 teine ja kolmas lõik (endise Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said juba pensioni enne 1996. aastat); ühes osalisriikidest täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute suhtes, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. detsembril 2003. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).

SAKSAMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

a)

20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 7 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid);

b)

20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 5 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid).

IIRIMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

14. detsembri 2004. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 19 lõige 2 (milles käsitletakse teatavate puudetoetuste ülekandmist ja arvessevõtmist).

HISPAANIA – PORTUGAL

11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikkel 22 (töötushüvitiste eksportimine). See kanne jääb kehtima kaheks aastaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

ITAALIA – SLOVEENIA

a)

Kokkulepe vastastikuste kohustuste reguleerimise kohta sotsiaalkindlustuses, lähtudes 5. veebruaril 1959 teadete vahetamise teel sõlmitud rahulepingu XIV lisa 7. jaost (enne 18. detsembrit 1954 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); nimetatud sätet kohaldatakse üksnes kõnealuse kokkuleppega hõlmatud isikute suhtes.

b)

Endist Trieste vabaterritooriumi B-tsooni käsitleva 7. juuli 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 3 (enne 5. oktoobrit 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); nimetatud sätet kohaldatakse üksnes kõnealuse konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.

LUKSEMBURG – PORTUGAL

10. märtsi 1997. aasta kokkulepe (ühe osalisriigi asutuste otsuste, mis puudutavad teise osalisriigi asutustelt pensionit taotlevate isikute invaliidsusastet, tunnustamise kohta).

LUKSEMBURG – SLOVAKKIA

23. mai 2002. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 50 lõige 5 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).

UNGARI – AUSTRIA

31. märtsi 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 36 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

UNGARI – SLOVEENIA

7. oktoobri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 31 (enne 29. maid 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

UNGARI – SLOVAKKIA

30. jaanuari 1959. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 1 (konventsiooni artikli 34 lõikes 1 sätestatakse, et enne konventsiooni allkirjastamise päeva määratud kindlustusperioodid on selle osalisriigi kindlustusperioodid, kelle territooriumil oli õigustatud isiku elukoht); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

AUSTRIA – POOLA

7. septembri 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 33 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

AUSTRIA – RUMEENIA

28. oktoobri 2005. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 37 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

AUSTRIA – SLOVEENIA

10. märtsi 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 37 (enne 1. jaanuari 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

AUSTRIA – SLOVAKKIA

21. detsembri 2001. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.

SOOME – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7 (milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis).”

C.   III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

MITTERAHALISTE HÜVITISTE ÕIGUSTE PIIRANGUD PIIRIALATÖÖTAJA PERELIIKMETE PUHUL

(osutatud artikli 18 lõikes 2)

TAANI

EESTI (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

IIRIMAA

HISPAANIA (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

ITAALIA (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

LEEDU (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

UNGARI (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

MADALMAAD (käesolev kanne kehtib artikli 87 lõikes 10a osutatud perioodil)

SOOME

ROOTSI

ÜHENDKUNINGRIIK”.

D.   IV lisa muudetakse järgmiselt:

1)

kande „BELGIA” järele lisatakse järgmised kanded:

„BULGAARIA

TŠEHHI VABARIIK”;

2)

kanne „ITAALIA” jäetakse välja;

3)

kande „PRANTSUSMAA” järele lisatakse kanne „KÜPROS”;

4)

kande „LUKSEMBURG” järele lisatakse järgmised kanded:

„UNGARI

MADALMAAD”;

5)

kande „AUSTRIA” järele lisatakse järgmised kanded:

„POOLA

SLOVEENIA”.

E.   VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Lisa algusesse lisatakse järgmised kanded:

„TŠEHHI VABARIIK

Täieliku töövõimetuse pension isikutele, kelle täielik töövõimetus tekkis enne 18aastaseks saamist ja kes ei olnud nõutavaks perioodiks kindlustatud (pensionikindlustusseadus nr 155/1995, 42. jagu)

EESTI

a)

Riiklike elatusrahade seaduse alusel enne 1. aprilli 2000 määratud invaliidsuspensionid, mida säilitatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

b)

Riiklikud pensionid, mida makstakse vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele invaliidsuse alusel.

c)

Kaitseväeteenistuse seaduse, politseiteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtuniku staatuse seaduse, Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt määratud invaliidsuspensionid”.

2)

Pealkirjad „A. KREEKA” ja „B. IIRIMAA” asendatakse vastavalt pealkirjadega „KREEKA” ja „IIRIMAA”.

3)

Kanne pealkirja „IIRIMAA” all tõstetakse enne kannet pealkirjaga „KREEKA” ning asendatakse järgmisega:

„2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse 2. osa 17. peatükk”.

4)

Pealkirja „KREEKA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„LÄTI

Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel.”.

5)

Pealkiri „C. SOOME” asendatakse pealkirjaga „SOOME” ja sellele vastav kanne asendatakse järgmisega:

„SOOME

Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riikliku pensioni seadus (568/2007))

Invaliidsuspensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007))”.

6)

Pealkirjad „D. ROOTSI” ja „E. ÜHENDKUNINGRIIK” asendatakse vastavalt pealkirjadega „ROOTSI” ja „ÜHENDKUNINGRIIK”.

F.   VII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelitest pealkirjadega „BELGIA” ja „PRANTSUSMAA” jäetakse välja Luksemburgiga seotud read.

2)

Tabel pealkirjaga „LUKSEMBURG” jäetakse välja.

G.   VIII lisa asendatakse järgmisega:

„VIII LISA

JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VÕI SEDA EI KOHALDATA (artikli 52 lõiked 4 ja 5)

1. osa.   Juhud, mil pro rata arvutusest võib loobuda artikli 52 lõike 4 kohaselt

TAANI

Kõik sotsiaalpensionite seaduses osutatud pensionite, välja arvatud IX lisas nimetatud pensionite kohta käivad taotlused.

IIRIMAA

Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused.

KÜPROS

Kõik vanadus-, invaliidsus- või lesepensioni taotlused.

LÄTI

a)

Kõik invaliidsuspensioni taotlused (riiklike pensionite seadus, 1. jaanuar 1996);

b)

Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionite seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionite seadus, 1. juuli 2001).

LEEDU

Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionite seadus).

MADALMAAD

Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) kohase vanaduspensioni taotlused.

AUSTRIA

a)

Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (GSVG), 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (BSVG) ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (FSVG) alusel.

b)

Kõik pensionikontol põhineva invaliidsuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG).

c)

Kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG), kui üldise pensioniseaduse (APG) artikli 7 lõike 2 kohaselt ei tule hüvitisi täiendavate kindlustuskuudega seoses suurendada.

d)

Kõik taotlused Austria piirkondlike arstide kodade (Landesärztekammer) põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite saamiseks.

e)

Kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstava püsiva töövõimetuse toetuse ja toitjakaotuspensioni saamiseks.

f)

Kõik taotlused püsiva töövõimetuse hüvitise, lese- ja toitjakaotuspensionite saamiseks vastavalt Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirjale (A osa).

POOLA

Kõik invaliidsuspensioni, väljamaksetena määratud skeemi kohase vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni taotlused.

PORTUGAL

Kõik invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 19. veebruari dekreetseaduse nr 35/2002 artikli 11 alusel.

SLOVAKKIA

a)

Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel.

b)

Kõik taotlused pensioni saamiseks, mis arvutatakse sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (hiljem muudetud) kohaselt.

ROOTSI

Kõik taotlused tagatispensioni saamiseks vanaduspensioni vormis (seadus 1998:702) ja vanaduspensioni saamiseks täiendava pensioni vormis (seadus 1998:674).

ÜHENDKUNINGRIIK

Kõik taotlused vanaduspensioni, lesepensioni ja kaotushüvitiste saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul 6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal

i)

asjaomasel poolel olid täitunud kindlustus-, töötamis-, või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel; ning üht (või mitut) maksustamisaastat ei käsitletud tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses;

ii)

kindlustusperioodid, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, võetakse arvesse määruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel teise liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega.

Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act) artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse (Social Security Contributions and Benefits (Northern Ireland) Act) artikli 44 alusel.

2. osa.   Juhud, mil kohaldatakse artikli 52 lõiget 5

BULGAARIA

Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseaduse II jaotise II osale.

EESTI

Kohustusliku kogumispensioni skeem.

PRANTSUSMAA

Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.

LÄTI

Vanaduspensionid (riiklike pensionite seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionite seadus, 1. juuli 2001).

UNGARI

Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.

AUSTRIA

a)

Pensionikontol põhinevad vanaduspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG).

b)

Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta riikliku seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused.

c)

Austria piirkondlike arstide kodade vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension), ning Austria piirkondlike arstide kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension).

d)

Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstav vanadustoetus.

e)

Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased invaliidsushüvitiste, lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa).

f)

Riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta Austria inseneridekoja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud tööalase invaliidsuse hüvitised ja nendest tulenevad toitjakaotushüvitised.

g)

Austria elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised.

POOLA

Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.

SLOVEENIA

Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.

SLOVAKKIA

Kohustuslik kogumispension.

ROOTSI

Sissetulekul põhinev pension ja kohustuslik kogumispension (seadus 1998:674).

ÜHENDKUNINGRIIK

Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse (National Insurance Act) artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) (National Insurance Act (Northern Ireland)) artiklitele 35 ja 36.”

H.   IX lisa muudetakse järgmiselt:

1.

I osa:

a)

pealkirjad „A. BELGIA”, „B. TAANI”, „C. KREEKA”, „D. HISPAANIA”, „E. PRANTSUSMAA”, „F. IIRIMAA”, „G. MADALMAAD”, „H. SOOME” ja „I. ROOTSI” asendatakse vastavalt pealkirjadega „BELGIA”, „TAANI”, „KREEKA”, „HISPAANIA”, „PRANTSUSMAA”, „IIRIMAA”, „MADALMAAD”, „SOOME” ja „ROOTSI”;

b)

pealkirja „IIRIMAA” all olev kanne tehakse pärast pealkirja „TAANI” all olevat kannet ja enne pealkirja „KREEKA” all olevat kannet;

c)

pealkirja „PRANTSUSMAA” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„LÄTI

Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel”;

d)

pealkirja „MADALMAAD” all olevasse kandesse lisatakse järgmine lause:

„10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele (WIA)”;

e)

pealkirja „SOOME” all olev kanne asendatakse järgmisega:

„Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riikliku pensioni seadus (568/2007))

Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007))

Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riikliku pensioni seadusele (riikliku pensioni seadus (568/2007))”;

f)

pealkirja „ROOTSI” all olev kanne asendatakse järgmisega:

„Sissetulekuga seotud Rootsi haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon (seadus 1962:381).

Rootsi tagatispension ja tagatud hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riiklikke pensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud Rootsi riiklikud pensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riiklikud pensionid.”

2.

II osa:

a)

pealkirjad „A. SAKSAMAA”, „B. HISPAANIA”, „C. ITAALIA”, „D. LUKSEMBURG”, „E. SOOME” JA „F. ROOTSI” asendatakse vastavalt pealkirjadega „SAKSAMAA”, „HISPAANIA”, „ITAALIA”, „LUKSEMBURG”, „SOOME” JA „ROOTSI”;

b)

pealkirja „ITAALIA” all oleva kande järele lisatakse järgmised kanded:

„LÄTI

Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 23 lõige 8)

LEEDU

a)

Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel

b)

Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotus- ja orvupensionid, mida arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele”;

c)

pealkirja „LUKSEMBURG” all oleva kande järele lisatakse järgmine kanne:

„SLOVAKKIA

a)

Slovakkia invaliidsuspension ja sellest tulenev toitjakaotuspension

b)

Invaliidsuspension isikule, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ja kelle puhul on nõutav kindlustusperiood loetud alati täidetuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 (muudetud kujul) artikli 70 lõige 2, artikli 72 lõige 3 ja artikli 73 lõiked 3 ja 4)”.

3.

III osa:

kanne „Põhjamaade 15. juuni 1992. aasta konventsioon sotsiaalkindlustuse kohta” asendatakse järgmisega: „18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon”.

I.   X lisa asendatakse järgmisega:

„X LISA

MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED (artikli 70 lõike 2 punkt c)

BELGIA

a)

Sissetulekute asendustoetus (27. veebruari 1987. aasta seadus)

b)

Tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus)

BULGAARIA

Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 89)

TŠEHHI VABARIIK

Sotsiaaltoetus (riiklike sotsiaaltoetuste seadus nr 117/1995 Sb.)

TAANI

Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204)

SAKSAMAA

a)

Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile

b)

Hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel, välja arvatud juhul, kui seoses kõnealuste hüvitistega on täidetud abikõlblikkuse kriteeriumid ajutise lisasumma saamiseks pärast töötushüvitise saamist (sotsiaalseadustiku II köite paragrahvi 24 lõige 1)

EESTI

a)

Puudega täiskasvanu toetus (27. jaanuari 1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus)

b)

Töötutoetus (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuse seadus)

IIRIMAA

a)

Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk)

b)

Riiklik pension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk)

c)

Lesepension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk)

d)

Invaliidsustoetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk)

e)

Liikumistoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu)

f)

Pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk)

KREEKA

Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus 1296/82)

HISPAANIA

a)

Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82)

b)

Rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81)

c)

i)

Mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud teksti artikli 38 lõikes 1, kinnitatud 20. juuni 1994. aasta kuningliku seadusandliku dekreediga nr 1/1994, ning

ii)

eespool nimetatud pensione täiendavad hüvitised, mis on sätestatud autonoomsete piirkondade õigusaktidega ning mis tagavad asjaomase autonoomse piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku

d)

Toetused liikuvuse parandamiseks ja transpordikulude hüvitamiseks (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982)

PRANTSUSMAA

a)

Täiendavad toetused:

i)

spetsiaalsest invaliidsusfondist ja

ii)

eakate solidaarsusfondist seoses omandatud õigustega

(30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)

b)

Toetus puuetega täiskasvanutele (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)

c)

Eritoetus (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) seoses omandatud õigustega

d)

Eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006

ITAALIA

a)

Sotsiaalpensionid varatutele isikutele (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153)

b)

Pensionid ja toetused puudega või invaliidistunud tsiviilisikutele (30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)

c)

Pensionid ja toetused kurttummadele (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)

d)

Pensionid ja toetused pimedatele tsiviilisikutele (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)

e)

Miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407)

f)

Puudega inimeste toetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222)

g)

Sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335)

h)

Täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12)

KÜPROS

a)

Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensionide seadus (seadus 25(I)/95) muudetud kujul)

b)

Toetus raske liikumispuude korral (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675)

c)

Pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96) muudetud kujul)

LÄTI

a)

Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus)

b)

Piiratud liikuvusega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus)

LEEDU

a)

Sotsiaalabipension (2005. aasta riiklike sotsiaalabihüvitiste seadus, artikkel 5)

b)

Abiraha (2005. aasta riiklike sotsiaalabihüvitiste seadus, artikkel 15)

c)

Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artikkel 7)

LUKSEMBURG

Toetus raske puudega isikutele (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud invaliidistunud töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas

UNGARI

a)

Invaliidsustoetus (ministrite nõukogu dekreet nr 83/1987 (XII 27) invaliidsustoetuse kohta)

b)

Mitteosamakseline vanaduspension (1993. aasta III seadus sotsiaalhalduse ja sotsiaalhüvitiste kohta)

c)

Transporditoetus (valitsuse dekreet nr 164/1995 (XII 27) raske füüsilise puudega isikute transporditoetuste kohta)

MALTA

a)

Lisatoetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse 73. jagu (ptk 318))

b)

Vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (ptk 318))

MADALMAAD

a)

24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töövõimetustoetuse seadus (Wajong)

b)

6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus (TW)

AUSTRIA

Kompensatoorne lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG)

POOLA

Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus)

PORTUGAL

a)

Mitteosamakseline riiklik vanadus- ja invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80)

b)

Mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81)

c)

Täiendav solidaarsustoetus eakatele (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, mida on muudetud 11. detsembri 2006. aasta dekreet-seadusega nr 236/2006)

SLOVEENIA

a)

Riiklik pension (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

b)

Sissetulekutoetus pensionäridele (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

c)

Ülalpidamistoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)

SLOVAKKIA

a)

Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004 tehtud kohandus

b)

Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension

SOOME

a)

Eluasemetoetus pensionäridele (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007)

b)

Tööturutoetus (töötushüvitiste seadus 1290/2002)

c)

Eritoetus sisserändajatele (sisserändajate eritoetuse seadus, 1192/2002)

ROOTSI

a)

Eluasemetoetus pensionäridele (seadus 2001: 761)

b)

Eakate finantstoetus (seadus 2001: 853)

ÜHENDKUNINGRIIK

a)

Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus)

b)

Sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus)

c)

Sissetulekutoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus)

d)

Puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus)”.

J.   XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS

(artikli 51 lõige 3, artikli 56 lõige 1 ja artikkel 83)

BULGAARIA

Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi isikute kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.

TŠEHHI VABARIIK

Pereliikmete määratlemisel vastavalt artikli 1 punktile i käsitatakse „abikaasana” ka Tšehhi Vabariigi seaduse nr 115/2006 (registreeritud partnerluse kohta) kohaselt määratletud registreeritud partnerit.

TAANI

a)

Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse piirialatöötaja või Taani hooajatööle läinud töötaja Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil. Käesoleva punkti raames mõistetakse „hooajatööna” tööd, mis igal aastal aastaaegade vaheldumise tõttu kordub.

b)

Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti lõike 1 punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

c)

Punktide a ja b kohaselt arvessevõetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise liikmesriigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel. Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

a)

Olenemata käesoleva määruse artikli 6 sätetest on isikutel, kes ei ole ühes või mitmes liikmesriigis tasulist tööd teinud, õigus Taani sotsiaalpensionile ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Taani alalised elanikud vähemalt kolm aastat, ning arvestades Taani õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid. Kui määruse artiklis 4 ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata artiklit 7 Taani sotsiaalpensionite suhtes, millele neil isikutel on tekkinud õigus.

b)

Eelnimetatud sätteid ei kohaldata Taanis tasulist tööd tegevate või tasulist tööd teinud isikute perekonnaliikmete või üliõpilaste või nende perekonnaliikmete õiguse suhtes saada Taani sotsiaalpensioni.

3.   Ajutine hüvitis töötutele, kes on kaasatud paindliku töögraafiku skeemi (ledighedsydelse, 10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on hõlmatud käesoleva määruse III jaotise 6. peatükiga. Teise liikmesriiki suunduvate töötute puhul kohaldatakse artikleid 64 ja 65, kui asjaomane liikmesriik rakendab sama kategooria isikute puhul sarnaseid tööhõivekavasid.

4.   Juhul kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on samuti õigus saada teisest liikmesriigist toitjakaotuspensioni, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks käesoleva määruse artikli 53 lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni.

SAKSAMAA

1.   Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul, kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames kohustuslikku kindlustust.

2.   Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 7 lõigetest 1 ja 3, on isikul, kellel on teises liikmesriigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.

3.   Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite artikli 47 lõike 1 ja VII köite artikli 47 lõike 1 ning Saksamaa kindlustusseadustiku (Reichsversicherungsordnung) artikli 200 lõike 2 alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele, kes elavad teises liikmesriigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel.

4.   Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes täidavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad teha vabatahtlikke sissemakseid ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või tavapärane asukoht on teises liikmesriigis.

5.   Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal.

6.   31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes Saksamaa õigusakte.

7.   Olenemata välisriigi pensionite seaduse (Fremdrentengesetz) lõikest 2, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione, ja hüvitiste kohta seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse (Bundesvertriebenengesetz) artikli 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud territooriumitel.

8.   Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

EESTI

Vanemahüvitise arvestamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. Kui isik on vaatlusaastal töötanud ainult teistes liikmesriikides kui Eesti, arvutatakse hüvitist vaatlusaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahel Eestis keskmiselt makstud sotsiaalmaksu põhjal.

IIRIMAA

1.   Olenemata käesoleva määruse artikli 21 lõikest 2 ja artiklist 62 võetakse Iirimaa õigusaktide kohase haigus- või töötushüvitise määramiseks ette nähtud kindlustatud isiku nädala keskmise töötasu (reckonable weekly earnings) arvutamisel arvesse tema asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud töötaja teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt.

2.   Käesoleva määruse artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomane isik on tema suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, võtab Iirimaa 2005. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse (Social Welfare Consolidation Act) artikli 118 lõike 1 punkti a alusel arvesse kõik perioodid, mil teda seoses töövõimetusele järgnenud invaliidsusega oleks peetud vastavalt Iirimaa õigusaktidele töövõimetuks.

KREEKA

1.   Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata nende elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed.

2.   Olenemata käesoleva määruse artikli 5 punktist a ja seaduse nr 1140/1981 artiklist 34, on isikul, kes saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda OGA kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse.

HISPAANIA

1.   Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i rakendamisel võetakse töötajal riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de Clases Pasivas del Estado) konsolideeritud teksti artikli 31 punktis 4 sätestatud kohustuslikust pensionieast või kohustuslikust tagandamiseast puudujäävaid aastaid arvesse teenistusajana selles riigis ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania riigiteenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitise saaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias.

a)

Vastavalt määruse artikli 56 lõike 1 punktile c arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid Hispaania sotsiaalkindlustusele viimase sissemakse tasumisele. Kui pensioni põhisumma arvutamisel tuleb arvesse võtta teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- ja/või elamisperioode, siis kasutatakse eelnimetatud perioodide osas neile vaatlusperioodidele ajaliselt võimalikult lähedalseisvaid Hispaania sissemakseid, tarbijahinnaindeksi arengut arvestades.

b)

Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mida arvutatakse samaliigiliste pensionite puhul iga järgneva aasta eest.

3.   Teistes liikmesriikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi kohaselt, käsitletakse käesoleva määruse artikli 56 kohaldamisel samal viisil nagu Hispaania riigiteenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

4.   Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse määruse kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisel ei ole võimalik käsitleda teises liikmesriigis enne nimetatud kuupäeva krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega üksnes sellel eesmärgil. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral.

PRANTSUSMAA

1.   Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on väljaspool Prantsusmaad ning kes täidavad Prantsusmaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad sellesse vabatahtlikke sissemakseid teha ainult juhul, kui nad on varem olnud vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud Prantsusmaa pensionikindlustusskeemis; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on teises liikmesriigis.

2.   Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17, 24 või 26 ja kes elavad Prantsusmaa Haut-Rhin’i, Bas-Rhin’i või Moselle’i departemangus, hõlmavad teise liikmesriigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel antavad mitterahalised hüvitised nii üldisest ravikindlustusskeemist kui ka Alsace-Moselle’i kohalikust täiendavast kohustuslikust ravikindlustusskeemist makstavaid hüvitisi.

3.   Käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki kohaldamiseks hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi (-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud.

KÜPROS

Käesoleva määruse artiklite 6, 51 ja 61 kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel sissemakseteaastal sotsiaalmaksuga maksustatava põhipalga nädalase määraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.

MALTA

Riigiteenistujate erisätted

a)

Üksnes käesoleva määruse artiklite 49 ja 60 kohaldamisel käsitatakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk) ja vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) alusel.

b)

Üksnes määruse artikli 1 punkti e kohaldamisel loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionite määruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks”.

MADALMAAD

1.   Ravikindlustus

a)

Seoses Madalamaade õigusaktide kohase õigusega mitterahalistele hüvitistele käsitatakse käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamisel isikutena, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi:

i)

isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt peavad sõlmima kindlustuse ravikindlustusandjaga, ja

ii)

kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, tegevteenistuses olevate sõjaväelaste perekonnaliikmeid, kes elavad teises liikmesriigis, ja isikuid, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel käesoleva määruse kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad.

b)

Isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis i, peavad ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse ning isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis ii, peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

c)

Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulusid käsitleva üldseaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alapunktis a viidatud isikute ning nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul tuleb sissemaksed sisse nõuda isikult, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid, millest erandiks on sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad teises liikmesriigis ja keda maksustatakse otse.

d)

Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätteid, mis käsitlevad kindlustuse hilinenud sõlmimist, kohaldatakse mutatis mutandis, kui punkti 1 alapunkti a punktis ii osutatud isikute registreerimine ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen) toimus hilinenult.

e)

Isikutel, kellel on mõne teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elu- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulusid käsitlevas üldseaduses (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

f)

Käesoleva määruse artiklite 23–30 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionitena järgmiseid hüvitisi (lisaks käesoleva määruse III jaotise 4. ja 5. peatükiga hõlmatud pensionitele):

—

pensionid, mis on määratud avalike teenistujate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. jaanuari 1966. aasta seaduse alusel (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet);

—

pensionid, mis on määratud sõjaväelaste ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. oktoobri 1966. aasta seaduse alusel (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet);

—

töövõimetushüvitised, mis on määratud sõjaväelaste töövõimetushüvitisi käsitleva 7. juuni 1972. aasta seaduse alusel (sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seadus – Wetarbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen);

—

pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte NV Nederlandse Spoorwegen töötajate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 15. veebruari 1967. aasta seaduse alusel (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet);

—

pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte töötingimusi reguleeriva määruse (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen) alusel;

—

hüvitised, mis on määratud enne pensioniikka (65 aastat) jõudmist pensionile jäänud isikutele kooskõlas endistele töötajatele vanaduses sissetulekut tagava pensioniskeemiga, või hüvitised, mis on enneaegse tööturult lahkumise korral riikliku pensioniskeemi või kollektiivlepingu alusel ette nähtud 55aastastele või vanematele isikutele;

—

hüvitised, mis on määratud sõjaväelastele ja avalikele teenistujatele koondamise, väljateenitud aastate pensioni ja ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatava skeemi alusel.

g)

Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki kohaldamisel loetakse teenuste mittekasutamisega seotud tagasimakse, mis on Madalmaade skeemis ette nähtud tervishoiuinfrastruktuuri piiratud kasutamise korral, sularahas makstavaks haigushüvitiseks.

2.   Madalmaade üldise vanaduskindlustuse seaduse (Algemene Ouderdomswet - AOW) kohaldamine

a)

Madalmaade üldise vanaduskindlustuse seaduse (Algemene Ouderdomswet - AOW) artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina,

—

elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

—

teises liikmesriigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—

töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks igaüks, kes elas või töötas Madalmaades kooskõlas eelnimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

b)

AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut pensioniõiguslikuks.

c)

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina,

—

elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

—

teises liikmesriigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—

töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

d)

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku pensionäril nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

e)

Punkti 2 alapunkte a, b, c ja d ei kohaldata perioodide suhtes, mis langevad kokku

—

perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioniõiguste arvutamisel teise liikmesriigi kui Madalmaade vanaduskindlustuse õigusaktide alusel, või

—

perioodidega, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

Teise liikmesriigi süsteemi kohaseid vabatahtliku kindlustuse perioode ei võeta käesoleva sätte kohaldamisel arvesse.

f)

Punkti 2 alapunktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab ühes neist liikmesriikidest.

g)

Erandina AOW IV peatükist võib igaüks, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud kohustusliku kindlustussüsteemi alusel, võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

Nimetatud luba ei kaota kehtivust, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab üksnes pensioni Madalmaade toitja ülalpidamisel olnud isikute üldkindlustuse seaduse (Algemene nabestaandenwet) alusel.

Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt AOW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt AOW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

h)

Punkti 2 alapunktis g viidatud luba ei pea andma kellelegi, kes on kindlustatud teise liikmesriigi pensione ja toitjakaotushüvitisi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

i)

Igaüks, kes tahab võtta vabatahtlikku kindlustust punkti 2 alapunkti g kohaselt, peab seda taotlema sotsiaalkindlustuspangas (Sociale Verzekeringsbank) mitte hiljem kui ühe aasta jooksul alates osalustingimuste täitumise kuupäevast.

3.   Madalmaade toitja ülalpidamisel olnud isikute üldkindlustuse seaduse (Algemene Nabestaandenwet – ANW) kohaldamine

a)

Kui lesel on käesoleva määruse artikli 51 lõike 3 kohaselt tulenevalt lahkunu sugulasi käsitleva seaduse (ANW) alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, siis tuleb pensioni arvutada vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktile b.

Nimetatud sätete kohaldamisel tunnustatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, kui nende perioodide jooksul kindlustatud isik pärast 15aastaseks saamist

—

elas Madalmaades või

—

teises liikmesriigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—

töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

b)

Arvesse ei võeta punkti 3 alapunkti a alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kohustusliku kindlustuse perioodidega, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

c)

Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt Madalmaade õigusaktidele täitunud kindlustusperioode.

d)

Erandina ANW artikli 63a lõikest 1 võib isikul, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on ANW alusel kohustuslikult kindlustatud, lubada võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse, tingimusel et selline kindlustus on käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks juba alanud, kuid ainult perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

Nimetatud luba kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb vastavalt ANWle, v.a juhul kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja lesk saab pensioni üksnes vastavalt ANWle.

Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt ANW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt ANW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

4.   Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

a)

Kui asjaomasel isikul on käesoleva määruse artikli 51 lõikest 3 tulenevalt õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, siis tuleb käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktis b hüvitise arvutamiseks viidatud summa määrata,

i)

kui enne töövõimetuse tekkimist oli isik viimati tööl töötajana käesoleva määruse artikli 1 punkti a tähenduses

—

vastavalt töövõimetusseadusele (Wet op de arbeidsongeschiktheidsverzekering – WAO), kui töövõimetus tekkis enne 1. jaanuari 2004, või

—

vastavalt töö ja sissetuleku seadusele (Wet Werk en inkomen naar arbeidsvermogen – WIA), kui töövõimetus tekkis 1. jaanuaril 2004 või pärast seda.

ii)

kui enne töövõimetuse tekkimist tegutses asjaomane isik viimati füüsilisest isikust ettevõtjana käesoleva määruse artikli 1 punktis b määratletud tähenduses, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetusseadusele (Wet arbeidsongeschiktheidsverzekering zelfstandigen – WAZ), kui töövõimetus tekkis enne 1. augustit 2004;

b)

vastavalt WAOle, WIAle või WAZile hüvitist arvutades võtavad Madalmaade asutused arvesse

—

enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatöö perioode ja nendega võrdsustatud perioode;

—

WAO alusel täitunud kindlustusperioode;

—

pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt üldisele töövõimetusseadusele (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet – AAW) täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega;

—

WAZi alusel täitunud kindlustusperioode;

—

WIA alusel täitunud kindlustusperioode.

AUSTRIA

1.   Pensionikindlustuse kindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises liikmesriigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSVG artikli 107 lõikes 9 sätestatud erilised sissemaksed selliste haridusperioodide ostmiseks on tasutud.

2.   Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse asjakohastel juhtudel ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra.

3.   Kui käesoleva määruse artikli 6 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artiklite 238 ja 239, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artiklite 122 ja 123 ning talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, siis tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114.

SOOME

1.   Soome riikliku pensioni õiguse määratlemiseks ja selle suuruse arvutamiseks käesoleva määruse artiklite 52–54 alusel käsitletakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione.

2.   Kohaldades käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusperioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises liikmesriigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest vaatlusperioodist, on vaatlusperioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga vaatlusperioodi jooksul.

ROOTSI

1.   Kui käesoleva määruse artikli 67 sätete alusel makstakse lapsehoolduspuhkuse toetust mittetöötavale perekonnaliikmele, makstakse seda tasemel, mis vastab madalaimale või põhitasemele.

2.   Lapsehoolduspuhkuse toetuse arvutamiseks riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkring) 4. peatüki paragrahvi 6 alusel isikutele, kellel on õigus saada tööl põhinevat lapsehoolduspuhkuse toetust, kohaldatakse järgmist:

vanema puhul, kelle puhul sissetulekust sõltuv haigushüvitis arvutatakse Rootsis tasustatavast tööst saadava sissetuleku põhjal, on nõue, et ta oleks olnud kindlustatud miinimumtasemest kõrgema haigushüvitise saamiseks vähemalt 240 järjestikust päeva enne lapse sündi, rahuldatud, kui ta on nimetatud perioodi jooksul saanud mõnes teises liikmesriigis tasustatavast tööst sissetulekut, mis vastab miinimumtasemest kõrgemale kindlustusele.

3.   Käesoleva määruse kindlustus- ja elamisperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktides ettenähtud üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis elanud isikute õigust saada baaspensioni (seadus 2000:798).

4.   Sissetuleku arvutamiseks seoses nominaalse sissetulekuga seotud haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevustoetusega riikliku kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkring) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

a)

juhul kui kindlustatud isiku suhtes on vaatlusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse nendes liikmesriikides saadud sissetulek võrdväärseks kindlustatud isiku poolt vaatlusperioodil Rootsis viibitud aja jooksul teenitud keskmise brutosissetulekuga, jagades Rootsis teenitud sissetuleku aastate arvuga, mille jooksul nimetatud sissetulekuid teeniti;

b)

kui hüvitised arvutatakse käesoleva määruse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse vaatlusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 8. peatüki paragrahvidele 2 ja 8 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole sel perioodil sissetulekut pensioni kogumiseks sissetulekul põhineva vanaduspensioni seaduse alusel (1998:674), lubatakse vaatlusperioodi lugema hakata varasemast ajast, mil kindlustatud isikul oli sissetulek tasustatavast tegevusest Rootsis.

a)

Sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioniga seotud nominaalsete pensionivarade arvutamisel (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide kohane nõue pensioni saamise õiguse kohta vähemalt kolmel aastal viiest kalendriaastast vahetult enne kindlustatud isiku surma (vaatlusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse nii, nagu põhineksid need Rootsis pensioni arvutamise aluseks oleval keskmisel baassummal. Kui asjaomane isik on töötanud Rootsis pensioni arvutamise aluseks võetava baaspalgaga ainult ühe aasta, loetakse iga teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperiood vastavaks sellega samaväärsele summale.

b)

Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surmaga seotud lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemasolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (vaatlusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid vaatlusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.

ÜHENDKUNINGRIIK

1.   Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui

a)

endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või

b)

nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele, siis tingimusel, et abikaasa või endine abikaasa tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse nimetatud 5. peatüki viiteid „kindlustusperioodidele” viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud

i)

abikaasal või endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

—

abielus naine või

—

isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm, või

ii)

endisel abikaasal, kui nõude on esitanud

—

lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust, või

—

lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktile b arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud lesepension” vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse jaotisele 39(4) lesepensioni maksmist vähendatud määral.

2.   Käesoleva määruse artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kuivõrd see on vajalik täitmaks nõutava Ühendkuningriigis viibimise perioodi tingimust enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust hüvitist.

3.   Käesoleva määruse artikli 7 kohaldamisel käsitatakse teise liikmesriigi territooriumil viibivat iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse saajat nii, nagu tema elukoht oleks selle teise liikmesriigi territooriumil.

4.   Käesoleva määruse artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomasel isikul on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, võtab Ühendkuningriik 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvi 30A (5) alusel arvesse kõiki perioode, mille jooksul isik on töövõimetuse tõttu saanud

i)

rahalisi haigushüvitisi või nende asemel palka või

ii)

invaliidsusega lõppenud töövõimetuse hüvitisi käesoleva määruse III jaotise 4. ja 5. peatükis määratletud tähenduses, teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nagu need oleksid vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvidele 30A (1)-(4) makstud lühiajalise töövõimetuse hüvitise perioodid.

Käesoleva sätte kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, millal isik oleks olnud töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

1)

Sissetulekuteguri arvutamisel (määramaks kindlaks õigust saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana tegutsetud iga töönädala eest, mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses) peetakse asjaomast isikut sissemakseid tasunuks palgatöötajana või sellise sissetuleku saajana, millelt on makstud sissemakseid sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist.

2)

Käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel:

a)

kui mõnel tulumaksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajana tegutsenud isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes muus liikmesriigis kui Ühendkuningriik, ja eelnimetatud lõike 5 punkti 1 kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, loetakse ta sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul nimetatud teises liikmesriigis;

b)

kui mõnda tulumaksuaastat, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta tingimusi täitvaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

3)

Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saadud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitatakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu esindavana, tingimusel et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.”