6.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/19

(1)

9. juulil 2008. aastal avaldas komisjon teate (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit rauast või terasest õmblusteta torude ühendusse importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta. 8. aprillil 2009. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 289/2009 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate Hiinast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, ühenduse teatavate rauast ja terasest õmblusteta torude kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon saatis täiendava küsimustiku valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele, et saada lisainfot turu ning peamiste kahjunäitajate arengu kohta pärast uurimisperioodi lõppu. Pärast ajutiste meetmete kohaldamist korraldati täiendavad kontrollkäigud järgmiste õmblusteta torude tootjate juurde ELis:

(6)

Komisjon analüüsis nelja valimisse kuuluva eksportiva tootja vastuseid küsimustikule ning kontrollis eelkõige tehingute väljavõtteid, mille olid esitanud järgmised eksportijad:

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplik järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(9)

Kuna ühenduse tootjate ja Hiina eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 11–12 esitatud järeldused.

(10)

Vaatlusalune toode on teatavad Hiinast pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (4) (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 23 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 20, ex 7304 31 80, ex 7304 39 10, ex 7304 39 52, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 81, ex 7304 51 89, ex 7304 59 10, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (5).

(11)

Pärast ajutise määruse avaldamist leiti viga ajutise määruse põhjenduse 14 joonealuses viites süsinikekvivalentväärtuse määramist käsitleva tehnilise aruande numbris. Täpne viide on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) avaldatud tehniline aruanne (1967, IIW doc. IX-555-67).

(12)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis Hiina raua- ja teraseühendus (China Iron and Steel Association – edaspidi „CISA”), et vaatlusalust toodet hõlmavate CN-koodide alla kuulub ka tooteid, mis jäävad uurimise kohaldamisalast välja, näiteks tooted, mille välisläbimõõt ületab 406,4 mm või mille süsinikekvivalentväärtus ületab 0,86, mistõttu olid importi kirjeldavad arvud uurimisel liiga suured. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuses menetluses ei käsitleta tooteid, mille välisläbimõõt ületab 406,4 mm või mille süsinikekvivalentväärtus (rahvusvahelise keevitusinstituudi valemi ja keemilise analüüsi kohaselt) ületab 0,86. Lisaks ei olnud tõendeid, et mõni valimisse kuuluv eksportiv tootja toodaks Hiinas selliseid tooteid märkimisväärses koguses. Seepärast järeldati, et puuduvad usaldusväärsed andmed selliste Hiina toodete ühendusse importimise kohta märkimisväärsetes kogustes.

(13)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavakstegemist kordas CISA väidet, et naftatööstuses kasutatavad torud (edaspidi „puuraugutorud”) tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, ning osutas, et muud riigid, k.a USA, käsitlevad puuraugutorusid dumpinguvastaste uurimiste puhul eraldiseisva turuna. Sama väitis ka Hiina valitsus (kaubandusministeerium).

(14)

Eespool nimetatud väiteid analüüsiti põhjalikult ning leiti, et kõikidel vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatud toote liikidel, sealhulgas puuraugutorudel, on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mis tähendab, et nad kuuluvad samasse tootekategooriasse. Loomulikult on need erinevad tooteliigid oma omaduste ning ostu- ja müügihinna poolest mingil määral erinevad. Fakt, et teised uurimisasutused uurivad puuraugutorudega seotud dumpingut eraldi, võib tuleneda sellise uurimise iseärasusest, nt sellest, mida vastav kaebus sisaldas. Leiti, et USA asutused ei pidanud uurima, kas puuraugutorudel on samad põhiomadused nagu teistel õmblusteta torudel. Ühenduse tootmisharu esitas tõendid, et keermestamata puuraugutorud ja teised uuritavad tooted on omavahel asendatavad.

(15)

Samuti väideti, et toote määratlemisel omistati põhjendamatult suurt tähtsust sellistele elementidele nagu seina paksus, välisdiameeter ja süsinikekvivalentväärtuse piirnorm, samas kui vajaliku tähelepanuta jäeti tehnilised omadused, nagu suur surve- ja korrosioonikindlus ja puuraugutorude puhul API (American Petroleum Institute) standardi olemasolu.

(16)

Esiteks tuleb märkida, et uurimise kohaldamisala ei hõlma seina paksust ja seega on vaatlusaluse toote määratlemisel välisdiameeter ja süsinikekvivalentväärtuse piirnorm kõige asjakohasemad elemendid. Välisdiameetrit kasutatakse toote eristamiseks ka statistikas ja tolliprotseduurides. Süsinikekvivalentväärtuse piirnormiks, millega määratakse toote keevitatavuse tase, on kehtestatud 0,86, et eristada kergesti keevitatavaid tooteid nendest, mis seda ei ole. Teiseks näitab ühenduse tootmisharu esitatud teave, et puuraugutorud võivad sarnaselt muude torudega olla nii suure kui ka väikese korrosiooni- ja survekindlusega. Seega ei saa ei korrosiooni- ega survekindlust kasutada kriteeriumina vaatlusaluse toote määratlemisel. Kolmandaks tuleb märkida, et API-standardid kehtivad puuraugutorude ja torujuhtmete suhtes naftasektoris. Muudes sektorites on torude suhtes kehtestatud ka samalaadsed standardid, kuid muude organisatsioonide poolt (nt ASTM). Seega ei saa ühe või teise organisatsiooni avaldatud standardit kasutada toote määratlemiseks dumpinguvastases menetluses. Kui eespool mainitud surve- ja korrosioonikindlus kõrvale jätta, ei esitanud kumbki asutus – ei CISA ega kaubandusministeerium – usaldusväärseid alternatiivseid toodete kuulumist määratlevaid elemente ega ka kriteeriume, mis oleksid vaatlusaluse toote määratlemisel asjakohasemad. Samuti ei esitanud kumbki asutus ettepanekut uue sobivama süsinikekvivalentväärtuse piirnormi kohta. Seepärast lükati väited vaatlusaluse toote määratluse kohta tagasi.

(17)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse lõplikult, et vaatlusalune toode hõlmab muu hulgas naftatööstuses kasutatavaid mantel-, surve- ja puurtorusid, ning seega leiavad lõplikku kinnitust ajutise määruse põhjendused 14–19.

(18)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad põhjendused 20–27.

(19)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et üks eksportiv tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, ei oleks tohtinud seda saada, sest lisaks muule kuulus enamusosalus selles äriühingus väidetavalt riigile.

(20)

Täiendav uurimine näitas, et Hiina riigil oli (kaudselt) teatav osalus nimetatud äriühingus, kuid uurimisperioodi jooksul oli riigil vähemusosalus. Siiski muutus osalus märgatavalt 2008. aasta lõpus (pärast uurimisperioodi lõppu), kui Hiina omandas suurema osaluse valdusühingus ning riigist sai seega enamusosanik. Komisjon otsustas, et järelikult see eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 9 lõike 5 nõuetele ja talle ei peaks võimaldama individuaalset kohtlemist.

(21)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavakstegemist kordas kõnealune äriühing oma väidet, et Hiina riik sai enamusosanikuks pärast uurimisperioodi lõppu. Lisaks väitis äriühing, et osalust suurendati selgelt üksnes valdusühingu rahaliseks toetamiseks finantskriisi tõttu. Äriühing väitis ka seda, et suurenenud osalus ei avaldanud mõju juhtimisstruktuurile, direktorite nõukogu koosseisule ega äritegevusele. Samuti väideti, et aktsiajaotuse muudatus ei mõjutanud äriühingu eksporditegevust käsitlevaid otsuseid ning et need otsused tehakse riigist sõltumata. Äriühingu sõnul ei ole tõendeid, mis viitaksid sellele, et kõnealusel juhul võiks riigi osaluse mõjul tekkida meetmetest kõrvalehoidmise oht, juhul kui äriühingu suhtes kohaldataks individuaalset tollimaksumäära.

(22)

Selleks et eksportivale tootjale võimaldataks individuaalset kohtlemist, peab ta tõestama, et algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. Üks neist nõuetest on, et aktsiate enamus peab kuuluma eraisikutele. Kõnealune äriühing ei täida seda nõuet alates 2008. aasta lõpust.

(23)

Kuigi muutused omandisuhetes toimusid alles pärast uurimisperioodi lõppu (kuigi enne uurimise lõppemist) ning pidades silmas järelduste mõju individuaalse kohtlemise üle otsustamisele tulevikus, järeldatakse, et kõnealusele äriühingule ei tohiks võimaldada individuaalset kohtlemist, sest äriühing ei vasta algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(24)

Kuna muid märkusi ei ole seoses individuaalse kohtlemisega esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjenduste 28–32 sisu, kui need ei puuduta põhjendustes 19–23 nimetatud äriühingut.

(25)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid kolm osapoolt, et USA ei ole asjakohane võrdlusriik, sest USA ja Hiina turutingimused on märkimisväärselt erinevad. Samuti väideti, et normaalväärtuse arvutamisel lähtuti vaid ühenduse tootjaga seotud ühe tootja andmetest, mistõttu see ei ole esindav.

(26)

Algmääruses on nõutud, et võrdlusriik valitaks põhjendatud viisil. Eespool nimetatud isikud ei suutnud esitada põhjendatud tõendeid, et USA valimine võrdlusriigiks on põhjendamatu. Eelkõige ei seadnud nad kahtluse alla konkurentsi olemasolu USA turul, mille puudumine võiks mõjutada kindlaksmääratud hinnataset. Samuti märgitakse, et ükski kõnealune isik ei teinud alternatiivseid ettepanekuid võrdlusriigi valimiseks.

(27)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse lõplikult, et USA on sobiv võrdlusriik, ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–38.

(28)

Kuna ühtki märkust normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 39–44 esitatud järeldused.

(29)

Kuna ühtki märkust ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 45.

(30)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkis üks eksportiv tootja, et toote kontrollnumbri lihtsustamine (lihtsustamaks vaatlusaluse toote ja võrdlusriigist pärit samasuguse toote võrreldavust) põhjustas ebaõigeid võrdlusi, sest erinevaid õmblusteta torude liike käsitati ühe tooteliigina. Selle märkuse alusel leiti, et võib kohaldada teistsugust toote kontrollnumbrite rühmitamist, mis tagab samasuguse võrreldavuse – nimelt toru diameetrist ja seina paksusest tulenevat.

(31)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist on Hiina ekspordihindu tehasehindade tasandil korrigeeritud allapoole, et võtta arvesse kõiki transpordikulusid. Samal ajal korrigeeriti normaalväärtust ülespoole seoses mõningate muutustega transporditoetustes ning allahindluste tõttu.

(32)

Kuna muid märkusi võrdluse kohta ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 46–47.

(33)

Kuna muid märkusi dumpingumarginaali arvutamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–51, võttes arvesse põhjendustes 30 ja 31 nimetatud muudatusi.

(34)

Lõplik dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

(35)

CISA väitis, et vastavalt eriasutuse (Steel Business Briefing) väljastatud teabele, oli 2007. aastal EL 27s vähemalt 40 ühenduse samasuguse toote tootjat, kelle toodang oli kokku umbes 5,8 miljonit tonni, mis on erinev ajutises määruses esitatud vastavatest andmetest. Samuti väitis CISA, et vastavalt maailma teraseühenduse (World Steel Association) avaldatud teabele oli tarbimine ühenduses 2007. aastal umbes 4,6 miljonit tonni, s.o palju suurem, kui ajutise määruse põhjenduses 57 märgitud. Üks Hiina eksportiv tootja väitis sama.

(36)

Edastatud teabe uurimine näitas, et esitatud andmed käsitlevad kõiki õmblusteta torusid, mitte samasugust toodet, nagu on sätestatud ajutises määruses ja põhjendustes 10–17, ning hõlmavad ka muid tooteid, nagu suured torud (diameetriga üle 406,4 mm) ja roostevabast terasest torud. See seletab vastuolu põhjenduses 35 esitatud teabe ja ajutises määruses sisalduva teabe vahel. Samuti tuleb märkida, et vaatlusaluse toote kõigi teadaolevate ühenduse tootjate nimed ja asukohad sisaldusid kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis. Kui CISA hinnangul on ELis veel teisigi vaatlusaluse toote tootjaid, siis tulnuks kohe esitada piisavad tõendid nende identifitseerimiseks, et oleks olnud võimalik neid äriühinguid ka arvesse võtta.

(37)

Esitatud väited lükatakse seepärast tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 53–58.

(38)

Pärast CISA esitatud märkusi täpsustatakse, et ajutise määruse põhjendusega 60 mõeldakse seda, et puuraugutorude ja energia tootmise segment moodustavad kumbki alla 5 % Hiina koguimpordist. Kuna muud väited või märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59–63.

(39)

Üks eksportiv tootja, kolm ühenduse tootjat ja kaebuse esitaja esitasid märkused seoses hindade allalöömise ja kahjumarginaalide arvutamisega. Neid märkusi analüüsiti ja vajaduse korral arvutusi muudeti.

(40)

Üks eksportiv tootja väitis, et korrektsioonid, mis tehti selleks, et võrdsetel alustel võrrelda Hiina impordi hindu ja ühenduse tootmisharu müüdavate vastavate tooteliikide hindu, ei olnud adekvaatsed, sest ei võetud arvesse sõltumatu importija müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Kaebuse esitaja väitis vastupidiselt, et need korrektsioonid olid liiga suured. Eksportiva tootja väitega seoses leiti, et tihtipeale müüsid nii Hiina kui ka ühenduse tootjad oma tooteid ühele ja samale kliendile. Seega ei olnud põhjust impordihindu rohkem korrigeerida. Pärast esitatud tõendite uurimist jõuti järeldusele, et väide tuleb tagasi lükata, ning kahele isikule teatati tagasilükkamise põhjused.

(41)

Kaebuse esitaja väitis, et kaubandustasandi erinevusi ei olnud õigesti arvutatud, sest ka Hiina eksportivad tootjad müüsid otse kasutajatele ning sellise müügi korral ei tehta kaubandustasandi kohandusi. Mõne Hiina eksportiva tootja puhul leiti, et see väide oli õigustatud, ning kaubandustasandi erinevuste kohandamine vaadati asjakohaselt läbi. Põhjenduses 40 mainitud eksportiv tootja väitis, et impordikoguste ja ühendusse toimuva müügi koguste suurte erinevuste tõttu ei peaks kaubandustasandi erinevust määrama kasutajatele müüdud vastavate koguste osakaalude lihtsa võrdlemise teel, ning pakkus kaubandustasandi erinevuste uueks kohandamiseks teistsugust meetodit. Pakutud meetodit ei peetud siiski sobivaks, sest see oleks moonutanud tulemust. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(42)

Eespool öeldu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 64 kirjeldatud meetod ning ajutise määruse põhjenduse 65 kohaselt arvutatud hindade allalöömise marginaaliks kinnitatakse 29 %.

(43)

CISA väitis, et mitmed valimisse kuuluvad ühenduse tootjad ei olnud esitanud vastuseid ning seetõttu on valimi representatiivsus nõrgenenud vähese koostöövalmiduse tõttu. Tuleb märkida, et peale äriühingu, keda on nimetatud ajutise määruse põhjenduse 66 punktis ii ning kes esitas andmed ainult osaliselt, esitasid kõik teised valimisse kuuluvad äriühingud uurimise lõpuks kogu vajaliku teabe. Isegi kui jätta kõrvale äriühing, kes esitas andmed ainult osaliselt, oleks valimi representatiivsus igal juhul üle 60 % ühenduse kogutoodangust. Seetõttu lükati väide tagasi.

(44)

Samuti väitis CISA, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 86 väidetule oli üks suur ühenduse kontsern teinud pärast uurimisperioodi märkimisväärseid investeeringuid, et suurendada oma tootmisvõimsust tuumaenergiasektoris kasutatavate torude osas. Seda teavet kontrolliti ning leiti, et kõnealune investeering tehti selleks, et suurendada selliste toodete tootmisvõimsust, mis ei ole samasugused tooted (roostevabast terasest või keevitatud torud). Seetõttu lükati väide tagasi.

(45)

CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ajutise määruse põhjendus 87, kus väidetakse, et ühenduse tootmisharu on veel toibumas dumpingu eelnevast mõjust, on ebatäpne, sest kaebust toetas vähemalt kolm Rumeenia äriühingut, kelle suhtes kohaldati kuni 2006. aasta keskpaigani dumpinguvastaseid meetmeid. Siiski käivad põhjenduses 87 esitatud väited selgelt ühenduse tootmisharu kui terviku kohta, mitte üksikute äriühingute kohta. On täiesti tavaline, et üksikute äriühingute olukord võib teistest erineda, kuid sellega ei seata kahtluse alla üldisi järeldusi ühenduse tootmisharu kohta. Seetõttu lükati väide tagasi.

(46)

Kuna muud väited või olulised märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 66–87.

(47)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja kaks eksportivat tootjat väitsid, et ühenduse tootmisharu ei olnud uurimisperioodi lõpus kaitsetus olukorras, eriti selle hiljutisi suuri kasumeid arvestades. Põhjused, miks ühenduse tootmisharu peeti uurimisperioodi lõpus kaitsetus olukorras olevaks, on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89. Selles nenditi, et uurimisperioodi jooksul saadud kahju ei olnud oluline, samuti selgitati, et arvestades dumpinghinnaga impordi olulist osa ühenduse turul, võib selline dumpinghinnaga import avaldada kahjulikku mõju ühenduse tootmisharule, kui üldine turuolukord selle tulemusel oluliselt muutub. Seetõttu tuleb meeles pidada, et ühenduse tootmisharu sai tarbimise märkimisväärsest kasvust kasu ainult osaliselt ning tema turuosa langes vaatlusaluse perioodi jooksul viie protsendipunkti võrra, nagu on väidetud ajutise määruse põhjenduses 88. Asjaolu, et tootmisharu saab eriti soodsatel suure turunõudluse perioodidel suurt kasumit, ei tähenda tingimata seda, et selle tootmisharu majanduslik ja finantsolukord on heal järjel, eriti kui eelnevatel perioodidel sai sama tootmisharu äärmiselt väikest kasumit või isegi kahjumit. Nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 86, ei olnud ühenduse tootmisharul dumpinguilmingutest tingitud kasinate majandustulemuste tõttu võimalik säilitada sellist investeeringute taset, mis taganuks selles väga kapitalimahukas tootmissektoris ühenduse tootmisharu elujõulisuse pikas perspektiivis. Seega iseloomustab EÜ turgu uurimisperioodi lõpul jällegi märkimisväärne kogus äärmiselt madalate hindadega importi. Sellist olukorda turul võis juba pidada ohtlikuks, sest aastate eest, kui nõudlus oli tavalisel tasemel, oli selline olukord turul (analüüsitud nõukogu määruses (EÜ) nr 954/2006 (6) tekitanud ühenduse tootmisharule märkimisväärset kahju. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(48)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis ka, et ajutise määruse põhjenduses 89 ei olnud näidatud, et kõnealune muutus turuolukorras oleks selgelt prognoositav ja peatne, nagu on nõutud WTO dumpinguvastases lepingus. Turuolukorra muutus oli ette nähtav, sest selline tarbimise erakordselt kõrge tase ei püsi tavaliselt pikka aega. Ajutise määruse põhjendustes 90–126 esitatud analüüs näitab selgeid kõrvalekaldeid, mis toimusid teatava aja jooksul. Tõsiasi, et mitmete elementide ja näitajate muutumiseks positiivsest negatiivseks on vaja teatavat aega, ei ole vastuolus faktiga, et olemasoleva suundumuse valguses on selline negatiivne mõju juba selgelt prognoositav. Uurimisperioodi lõpus oli kahju oht selgelt prognoositav ning negatiivsed suundumused, mis põhjustaksid nähtava kahju, olid peatselt algamas, kuna teatav nõudluse vähenemine oli uurimisperioodi viimastel kuudel juba toimunud. Seepärast lükati väide tagasi.

(49)

Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 88–89 esitatud järeldused kahju kohta.

(50)

Nagu on märgitud põhjenduses 5, saadeti täiendav küsimustik valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele ja kaebuse esitajale, et saada lisateavet turu ning peamiste kahjunäitajate arengu kohta kuni 2009. aasta märtsini. Samuti on hoolikalt analüüsitud Eurostati viimaseid impordiandmeid. Selleks et andmed oleksid täielikud, esitatakse allpool andmed uurimisperioodi lõpu ja 2009. aasta märtsi vahelise ajavahemiku kohta. Need arvud iseloomustavad vaid üheksakuulist perioodi, mistõttu kogused ei ole indekseeritud.

(51)

Pärast uurimisperioodi lõppu hakkas tarbimine ühenduses märkimisväärselt kahanema ning seda isegi kiiremini, kui oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 91. Tegelikult kahanes ühenduse turg uurimisperioodi lõpust kuni 2009. aasta märtsini peaaegu 30 % (7).

(52)

Samal ajal vähenes märkimisväärselt ka import Hiinast, kuid arvestades ühenduse tarbimise veelgi kiiremat vähenemist, suurenes kõnealuse impordi turuosa umbes 18 protsendini. Hiina impordi hinnatõus oli vastavuses ajutise määruse põhjenduses 98 esitatuga.

(53)

Samas ajavahemikus vähenes märgatavalt ühenduse tootmisharu toodang, nii et valimisse kuuluvate äriühingute tootmisvõimuse rakendamine langes 2009. aasta märtsis 60 %ni. Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul langes sama palju kui tarbimine ühenduses, nii et ühenduse tootmisharu turuosa püsis stabiilsena. Hinnad 2008. aasta teises pooles tõusid, kuid 2009. aasta esimeses kvartalis langesid, jäädes siiski kõrgemale kui uurimisperioodi jooksul.

(54)

Lisaks kahanes märgatavalt ühenduse tootmisharu kasumlikkus ning isegi kiiremini, kui oli märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, jäädes 2009. aasta esimeses kvartalis negatiivseks (– 0,8 %).

(55)

Kokkuvõttes kinnitab uurimise lõppetapis täiendavalt kogutud ja kontrollitud lisateave ajutise määruse põhjendustes 90–112 tehtud analüüsi õigsust.

(56)

Üks eksportiv tootja väitis, et kahju uurimine, erinevalt dumpingu uurimisest, kestis kauem kui uurimisperioodi lõpuni, sest analüüs põhines ka teabel ja andmetel, mis olid esitatud pärast 2008. aasta juunit.

(57)

Esiteks tuletatakse meelde, et uurimisperiood ja vaatlusalune periood on aluseks, mille põhjal hinnati kahju ohtu ajutises määruses. Kahju ohu korral ei saa uurimisperioodil avastatud kahju olla olemuslikult materiaalne, muidu liigituks uuring tegeliku materiaalse kahju uuringuks. Kuigi uurimisperioodi jooksul ei olnud kahju materiaalne, peab uurimisasutus tegema kindlaks, kas algmääruse artikli 3 lõikes 9 nimetatud faktorite põhjal saab teha järelduse, et eksisteerib materiaalse kahju oht. Seetõttu on uurimisasutusel õigus kontrollida, kas pärast uurimisperioodi lõppu toimuvad sündmused tõendavad kahju tekkimise ohtu, mis leiti olevat esialgses etapis.

(58)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 91 ei olnud kasutatud teabeallikas selgelt määratletud ning põhjendustes 99, 101 ja 108 esitatud prognoosid ja muu teave, mis pärines ühenduse tootjatelt või kaebuse esitajalt, ei olnud objektiivne. Hiina kaubandusministeerium väitis ka, et sellist teavet kasutades ei olnud uurimisasutus käitunud „eriti hoolikalt”, nagu on nõutud WTO dumpinguvastases lepingus.

(59)

Kinnitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 91 nimetatud avaliku teabe allikatega seotud üksikasjalikud tõendid olid huvitatud isikutele konsulteerimiseks kättesaadavad enne ajutise määruse avaldamist. Ühenduse tootmisharu esitatud prognoose ja muud teavet kontrolliti ning seda võeti arvesse ainult juhul ja ainult nii palju, kui seda teavet peeti usaldusväärseks ja täpseks. Tõsiasja, et esitatud teavet kontrolliti, on nimetatud ka ajutise määruse põhjenduses 100. Täiendavad kontrollkäigud tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist, nagu on kinnitatud põhjenduses 5.

(60)

Põhjendustes 56 ja 58 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(61)

CISA väitis, et Hiina impordi arengu hindamisel pärast uurimisperioodi oleks tulnud arvesse võtta mitte tegelikku importi, vaid esitatud tellimusi, sest tegelik import toimub tavaliselt kolm kuni neli kuud pärast tellimuse esitamist. Võttes arvesse ajalist viivitust, kajastuks muutused ELi turu nõudluses tegelikus impordis alles paar kuud hiljem ning see selgitab ka asjaolu, miks import Hiinast oli jätkuvalt suur 2008. aasta novembris ja detsembris, olenemata sellest, et nõudlus ühenduse turul oli juba hakanud langema. Samalaadseid märkusi esitas ka üks Hiina eksportiv tootja.

(62)

Teatavast riigist pärineva impordi mahu ja keskmise hinna hindamisel kasutatakse tavaliselt hindamisalusena tegelikku importi. Tellimustega seotud teavet võib arvesse võtta täiendava teabena, kuid enamasti ei suudeta selle kohta esitada piisavalt tõendeid. Pealegi selgus väite analüüsimisel, et ühenduse tarbimine oli 2008. aasta kolmandas kvartalis juba languses. Seega oleks see asjaolu, kolme- kuni neljakuulist ajalist nihet arvestades, pidanud kajastuma Hiina 2008. aasta neljanda kvartali impordikogustes, mis olid aga üsna suured. Pidades silmas kõnealust kolme- kuni neljakuulist viivitust, tulenes 2009. aasta esimeses kvartalis toimunud järsk langus Hiina impordis pigem dumpinguvastaste meetmete ennetamisest kui nõudluse vähenemisest. Tegelikkuses on üsna tõenäoline, et importijad soovisid järjest vähem esitada tellimusi kaupadele, mille kohalejõudmisel oleksid võinud juba kehtida dumpinguvastased meetmed. Kokkuvõttes leitakse, et analüüs, mis põhinenuks tegeliku impordi asemel tellimustel, oleks lisanud uurimisele ainult ebamäärasust ning lõpptulemus ei oleks olnud märkimisväärselt erinev. Seetõttu lükati CISA esitatud väited tagasi.

(63)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et ühenduse kontsernide avaldatud pressiteadete ja/või finantsandmete põhjal võib järeldada, et 2008. aasta oli kontsernidele väga edukas, ning see oleks vastuolus ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldustega kahju ohu kohta.

(64)

Väidet kontrollides leiti, et teave, millele CISA viitab, ei olnud otseselt seotud vaatlusalust toodet tootvate Euroopa üksustega. Nagu on märgitud põhjenduses 44, koosnevad suuremad kontsernid erinevatest üksustest, mis sageli toodavad väga erinevaid tooteid. Kontserni kui terviku kohta käiv finantsinfo ei pruugi seetõttu peegeldada samasugust toodet tootvate ja seda ühenduse turul müüvate üksuste majanduslikku olukorda. Lõpetuseks tuletatakse meelde, et uurimisperioodi jooksul kasutatud teavet samasugust toodet tootvate äriühingute kohta on nõuetekohaselt kontrollitud. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(65)

Kuna ajutise määruse põhjenduste 90–112 kohta muid väiteid ei esitatud, kinnitatakse nendes põhjendustes esitatud järeldused.

(66)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduses 114 nimetatud Hiina impordi suurenemise põhjuseks oli nõudluse kasv ELi turul. Samalaadseid märkusi esitasid ka Hiina kaubandusministeerium ja üks Hiina eksportiv tootja. CISA lükkas tagasi hinnangu, et Hiina impordi areng võib olla seotud turu hõivamise strateegiaga, ning rõhutas, et kuna Hiina eksport pärineb suurelt hulgalt tootjatelt, siis oleks võimatu ette kujutada neid kasutamas kooskõlastatud strateegiat.

(67)

Kui vastaks tõele CISA väide, et Hiina impordi kasv on seotud nõudluse suurenemisega ELi turul, siis oleks kõnealuse impordi turuosa püsinud küllaltki stabiilsena ega oleks vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud 1 protsendilt 17 protsendini. Hiina impordi turuosa märgatav suurenemine ning selle täiesti erinev areng võrreldes ühenduse tootmisharu ja teiste impordiallikate turuosaga näitavad selgesti, et Hiina impordi suurenemist on põhjustanud muud tegurid. Seda järeldust toetab lisaks fakt, et Hiina import on pidevalt toimunud väga madalate (dumpingu)hindadega, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 63–65. Samuti pole eksportijatel vaja oma tegevust ühetaolise käitumisviisi ülevõtmiseks kooskõlastada. Kui selgub, et turu hõivamine väga madalate hindadega on edukas, siis tõenäoliselt toimub liikumine sellise eduka turustrateegia suunas, ilma et eksportijad peaksid oma tegevust kooskõlastama. Seetõttu lükatakse põhjenduses 66 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

(68)

Lisaks väitis CISA, et vastupidiselt ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud hinnangule vähenesid Hiinast pärit impordikogused uurimisperioodi-järgsel perioodil märkimisväärselt. Tõepoolest, nagu märgitud eespool põhjenduses 52 vähenes import Hiinast uurimisperioodi-järgsel perioodil märkimisväärselt. Siiski võib ajutise määruse põhjendusest 116 selgelt välja lugeda, et oluline ei ole mitte kõnealuse impordi absoluutne maht, vaid selle suhe tarbimisse, teisisõnu, selle impordi turuosa kogu ühenduse turul. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 52, on vaatlusaluse toote Hiinast pärit impordi turuosa hoolimata absoluutarvude langusest pärast uurimisperioodi lõppu veidi suurenenud. Pidades silmas tõsiasju, i) et ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 antud hinnangu aluseks olid kõige värskemad usaldusväärsed andmed, mis olid kättesaadavad esialgsete järelduste tegemise ajal, s.o 2008. aasta novembris ja detsembris, ii) et need andmed olid vastavuses Hiina impordi arenguga kuni selle hetkeni ja iii) järeldused põhinesid mitte absoluutkogustel, vaid suhtelistel kogustel, jõutakse lõppjäreldusele, et ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud hinnangud ei ole vastuolus põhjenduses 52 esitatud järeldustega. Siiski tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 134 mainitud põhjustel võib Hiinast pärit impordikoguseid pidada kahju tekitavaks teguriks isegi siis, kui kogused hakkaksid proportsionaalselt rohkem kahanema kui tarbimine, sest kahaneva turu tingimustes avaldab madala hinnaga Hiina päritolu kaupade suurte koguste kohalolu turul valitsevale üldisele hinnatasemele langetavat survet. Kindlasti ei tarvitse ükski algmääruse artikli 3 lõikes 9 mainitud tegur eraldivõetuna saada kahju tekkimise ohu üle otsustamisel määravaks. Kõiki tegureid tuleb üheskoos arvestada. Seepärast lükatakse väide tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 115 esitatud järeldused.

(69)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduse 118 analüüs põhines andmetel, mis pärinesid sellistelt valimisse kuuluvatelt eksportijatelt, kes olid kõige rohkem ekspordile orienteeritud, ning need andmed ei peegelda täpselt Hiina ekspordi üldist olukorda. Väideti, et ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud Hiinast EÜsse suunatud ekspordi osakaal Hiina koguekspordis muutis 2008. aastal arengusuunda, vähenedes 15 protsendilt 11 protsendile. Ajutise määruse põhjendustes 117–119 esitatud analüüsis ignoreeriti nõudluse kasvu Hiina siseturul, mis prognooside kohaselt oleks suutnud alla neelata märkimisväärse osa ülemäärasest tootmisvõimsusest. Viidati ka Hiina valitsuse mitmetele projektidele ja kavadele sisenõudluse säilitamiseks. Hiina kaubandusministeerium väitis ka, et nõudluse muutumist Hiina siseturul ei ole ajutises määruses uuritud.

(70)

Ajutise määruse põhjenduses 118 esitatud järeldusi seoses valimisse kuuluvate äriühingutega kinnitavad selgelt ajutise määruse põhjenduses 119 osutatud üldiste ekspordiandmete suundumused, mis näitasid isegi veel suuremat EÜsse suunduva ekspordi kasvu vaatlusalusel perioodil. CISA ei suutnud esitada ühtki olulist tõendit selle kohta, et vaatlusaluse toote EÜsse suunatud ekspordi osa Hiina koguekspordist oleks 2008. aastal kahanenud. Siinkohal tuleb märkida, et Hiina statistilistes andmetes käsitletakse vaatlusaluse tootena suuresti erineva määratlusega toodet. See ilmneb selgesti asjaolust, et Hiina statistikas registreeritud vaatlusaluse toote eksport Euroopasse ületab Eurostatis registreeritud importi ning ka vastavad arengusuunad on täiesti erinevad. Seepärast ei saanud kõnealuste tõenditega nõustuda. Mis puutub Hiina valitsuse kavandatavaid meetmeid sisenõudluse suurendamiseks, ei saa esitatud tõendid muuta analüüsi sisu, sest meetme mõju nõudlusele ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida. Samuti ei ole enamiku nimetatud projektide puhul kindel, et need ka ellu viiakse. Mõned CISA viidatud suured torujuhtmete projektid tunduvad olevat sellised, kus kasutatakse suuri keevitatud torusid, mitte käesolevas menetluses vaadeldavaid õmblusteta torusid. Eespool põhjenduses 69 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(71)

Samuti leidis CISA, et ajutise määruse põhjenduses 119 osutatud ümbersuunamisstsenaarium ei olnud asjakohane, sest Hiina eksport USAsse koosnevat põhiliselt toodetest (puuraugutorudest), mida EÜsse kuigi palju ei ekspordita. CISA väitis, et ekspordi hinnad EÜsse ei ole oluliselt madalamad kui hinnad muudesse riikidesse eksportimisel, vaid vastupidi, EÜ on senini olnud Hiina ekspordile atraktiivne turg. Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 119 tehtud analüüs põhines statistilistel andmetel, mis ei sisaldanud üksikasjalikku teavet täpsete tooteliikide kohta. Igal juhul tuleb märkida, et vaatlusaluse toote tootmiseks vajalikke tootmisseadmeid saab väga suures ulatuses kasutada erinevate õmblusteta torude liikide tootmiseks. Seetõttu on fakt, et teatavaid toruliike (puuraugutorud) EÜsse suurel hulgal ei impordita, võimaliku vaba tootmisvõimsuse arvestamisel ebaoluline, sest seda tüüpi torude tootmiseks vajalikke seadmeid võib lihtsalt ümber seadistada tootmaks vaatlusaluse toote muid liike, mida imporditakse ühenduse turule hoopis märkimisväärsemates kogustes. Seetõttu lükatakse põhjenduses 66 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 117–119 esitatud järeldused.

(72)

CISA väitis, et pärast uurimisperioodi lõppu on Hiina impordi hinnad märkimisväärselt tõusnud, kuid ühenduse tootmisharu hinnad ei ole seda suundumust järginud, st uurimisperioodil esinenud hindade allalöömine oleks pärast uurimisperioodi olnud oluliselt väiksem või puudunud üldse.

(73)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 98 ja 122, on tõendatud, et pärast uurimisperioodi tõusid märkimisväärselt kõikidest allikatest, k.a Hiinast pärineva impordi hinnad, nagu ka ühenduse tootmisharu hinnad. On analüüsitud ühenduse tootmisharu hindu pärast uurimisperioodi ja Hiinast pärit võrreldavate toodete hindu ning leitud, et hindade liikumine on olnud paralleelne. Kokkuvõttes ei leitud ühtki tõendit, mis näidanuks, et uurimisperioodi jooksul toimunud hindade allalöömine oleks edaspidi vähenenud või hoopis kadunud. Seetõttu kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 120-123 esitatud järeldused.

(74)

Märkusi selle punkti kohta ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud järeldused.

(75)

CISA väitis, et ajutise määruse põhjenduses 125 esitatud väide Hiina valitsuse võimaliku sekkumise kohta on ainult oletus. Siiski on uurimine näidanud, et ühele Hiina eksportivale tootjale esialgses etapis võimaldatud individuaalne kohtlemine tuli tühistada (nagu on märgitud põhjendustes 19–23) riigi sekkumise suurenemise tõttu, mida ajendas halvenev majandusolukord uurimisperioodi järel. See asjaolu kinnitab selgelt ajutise määruse põhjenduses 125 esitatud järeldust ning see väide lükatakse seega tagasi.

(76)

Esiteks tuleb märkida, et järeldus kahju tekkimise ohu kohta tehti pärast muu hulgas algmääruse artikli 3 lõigetes 5 ja 9 osutatud mitmesuguste tegurite üheskoos arvessevõtmist.

(77)

CISA väitis, et ajutises määruses esitatud järeldused ei vasta WTO poolt seda liiki uurimise suhtes kehtestatud standarditele, st järeldused tuleb teha tõendite, mitte vihjete, oletuste ega kaudsete võimaluste põhjal; prognoosid ja hinnangud peavad olema ülimalt tõenäolised ning enne vastavate järeldusteni jõudmist tuleb uurida ka alternatiivseid selgitusi.

(78)

Ajutises määruses on selgelt näidatud, millistele alustele on rajatud uurimise erinevate asjaoludega seotud järeldused. Seda toetavad järgmised tõendid: Eurostatilt saadud statistilised andmed, koostööd tegevate äriühingute vastused küsimustikule, teave kaebuse esitajalt valimisse mittekuuluvate äriühingute kohta, huvitatud isikute märkustes sisaldunud teave, uurimise jooksul internetist leitud muu teave. Kogu see teave, kui see ei olnud konfidentsiaalne, oli huvitatud isikutele konsulteerimiseks kättesaadav.

(79)

Kahju ohuga seotud tegureid on eraldi ja üksikasjalikult käsitletud ajutises määruses. Esialgses etapis tehtud hinnangute ja prognooside täitumist uuriti uuesti ja tõendati nii palju kui võimalik uurimise lõppetapis, nagu on sätestatud käesoleva määruse järeldustes. Ei leitud ühtki fakti, tõendit või viidet, mis oleks vastuolus ajutises määruses sisalduvate järeldustega. Seega ei olnud ajutises määruses esitatud prognoosid ja hinnangud mitte oletused või väited, vaid olukorra põhjaliku analüüsi tulemus.

(80)

Mis puudutab põhjenduses 78 nimetatud alternatiivseid selgitusi või tõlgendusi, siis neid (kaasa arvatud huvitatud isikute esitatuid) on uurimise käigus nõuetekohaselt uuritud ning neid on käsitletud nii käesolevas määruses kui ka ajutises määruses.

(81)

Lõpuks tuleb märkida, et uurimisperioodi-järgsete faktide uurimisel ja ka ajutise määruse ning järelduste lõpliku teatavakstegemise kohta huvitatud isikute poolt tehtud märkuste ja tähelepanekute analüüsimisel ei leitud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla järelduse, et uurimisperioodi lõpus oli tekkinud olulise kahju oht. Seetõttu lükatakse CISA esitatud väide (põhjenduses 77) tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 126 esitatud järeldused.

(82)

Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 128–135.

(83)

CISA väitel viitab tõsiasi, et ühenduse tootmisharu importis vaatlusalust toodet Hiinast ja teistest riikidest, sellele, et neil puudub tootmisvõimsus ühenduse turu vajaduste rahuldamiseks. Põhjuseks on see, et ühenduse tootmisharu ei ole investeerinud uude tootmisvõimsusse ning on keskendunud suurema lisaväärtusega turusegmendile. Siinkohal tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 136 on selgitatud, et kõnealune import moodustab hinnanguliselt vähem kui 2 % Hiina koguimpordist, ning ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see kogus oleks suurem.

(84)

CISA seadis kahtluse alla ka täpsed põhjused, miks ajutise määruse põhjenduses 138 nimetatud kontsern sellist importi teostab. Teemat uuriti põhjalikumalt ning kinnitatakse, et kuluefektiivsuse huvides toodetakse teatavaid tooteliike kontserni Euroopa-välistes üksustes. Nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 138, on kindlaks tehtud, et kõnealuse impordi hinnad ei löönud alla ühenduse sama tooteliigi hindu.

(85)

Lõpetuseks viitas CISA selgele vastuolule ühenduse tootmisharu tulevast ekspordimüüki käsitleva suhteliselt positiivse hinnangu ja kolmandate riikide üldise majandussuundumuse vahel, mis hinnangute kohaselt on langemas. Siinkohal märgitakse, et ühenduse tootmisharu ekspordi analüüs ei mõjuta kuidagi järeldusi kahju või kahju ohu kohta, mis puudutavad üksnes ühenduse tootmisharu tegevust seoses samasuguse tootega ühenduse turul. Kui mõnedel ühenduse tootjatel on optimistlik vaade oma eksporditegevusele, siis võib see tuleneda üksnes majanduskeskkonna ülehindamisest, mitte nende tegevusest koduturul, mida vaadeldakse analüüsis eraldi.

(86)

Seetõttu lükatakse põhjendustes 83–85 esitatud väited tagasi ning kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendustes 136–141 esitatud järeldused.

(87)

CISA väitis, et kolmandatest riikidest pärit impordi keskmise hinna uurimine ei ole piisav, vaid arvesse tuleks võtta ka nende toodete iseloomu. Kinnitatakse, et kõikide juhtumite puhul, mille kohta importijad esitasid piisavalt üksikasjalikku hinnateavet, tehti detailne analüüs. Kahjuks ei ole kaubandusstatistika piisavalt detailne ning pidades silmas asjaolu, et importijate koostöövalmidus oli kõnealuse uurimise puhul suhteliselt väike, siis oli üsna vähe tootepõhist üksikasjalikku infot impordihindade kohta teistest riikidest. Siiski ei esitanud ükski isik põhjendatud teavet, mis oleks viidanud teistsugustele järeldustele, kui ajutise määruse põhjendustes 142–145 esitatud. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse kõnealustes sätetes sisalduvad järeldused.

(88)

Kuna märkused selle punkti kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 146.

(89)

CISA väitis, et ühenduse tootmisharu oli muutnud oma tootevalikut, keskendudes kõrgema müügihinnaga tooteliikidele, selleks et vähendada tootmiskulude tõusu mõju. See näitavat, et ühenduse tootmisharul oli piisavalt võimalusi vastata kulude tõusule müügihindade tõstmisega, vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 149 väidetule.

(90)

Ei ole kahtlustki, et ühenduse tootmisharu on aja jooksul üritanud kasumit maksimeerida, vastates kulude suurenemisele müügihindade tõstmisega. See ei ole siiski lõputu protsess ning kuskil on piir, millest edasi sellised hinnamuutused ei ole võimalikud turul olevat konkurentsi tõttu. Turul, kus samalaadseid tooteid müüakse märkimisväärselt madalama hinnaga, muutub sellise üleshindluse mänguruum seda väiksemaks, mida suurem on madala hinnaga toodete turuosa. Seetõttu ei ole CISA märkused vastuolus ajutise määruse põhjendustes 147–149 esitatuga ning need põhjendused kinnitatakse.

(91)

Hiina kaubandusministeerium, CISA ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et üleilmsest majanduskriisist tingitud majanduslangus on ühenduse tootmisharu majanduslike probleemide põhjuseks, ning nad leidsid, et see on kõrvaldanud põhjusliku seose Hiina impordi ja väidetava kahju või kahju ohu vahel. CISA tunnistas ka ise, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oli tarbimise tase turul erakordselt kõrge ning et nõudluse langus pärast uurimisperioodi lõppu oli suurel määral tingitud sellest, et selle toote turutingimused normaliseerusid. Seetõttu jääb selgusetuks, kas üleilmset majanduslangust saab pidada kahju tekkimise põhjuseks, sest kättesaadava teabe põhjal saab üksnes öelda, et pärast uurimisperioodi lõppu taandus tarbimine EÜ turul eelnevatel aastatel tavapäraseks peetud tasemele. Siit võib teha ka järelduse, et tänu erakordselt kõrgele tarbimistasemele ühenduse turul vaatlusalusel perioodil suutis ühenduse tootmisharu vältida olulise kahju tekkimist, vaatamata Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsele turuosale ja hinna allalöömisele. Tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 150 ei ole välistatud, et üldisel majanduslangusel oli oma roll ühenduse tootmisharu kahjustavas olukorras uurimisperioodi järel. Samas ei ole õige väita, et üksnes üldine majanduslangus on ühenduse tootmisharu kahjustanud ja dumpinguhinnaga import ei ole seda mõjutanud, samas kui selle impordi suur turuosa ning märkimisväärne hindade allalöömine on selgelt näha. Väide, et majanduslangus on kõrvaldanud ajutise määruse põhjendustes 128–135 osutatud põhjusliku seose, lükatakse seetõttu tagasi. Küsimust, kuidas on uurimisperioodiga võrreldes muutunud majanduskeskkond mõjutanud meetmete tõsidust, käsitletakse allpool põhjenduses 104.

(92)

Väited lükatakse seetõttu tagasi ning käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 150.

(93)

CISA märkis, et mõned ühenduse tootjad olid sõlminud klientidega eelnevalt kokku lepitud hindadega raamlepingud, aga nende jaoks on hind jäänud stabiilseks. Samal ajal olevat nad sõlminud samasugused fikseeritud hinnaga lepingud rauamaagi ja muude peamiste sįsendmaterjalide tarnijatega, nii et toorainehindade järsust langusest kohe pärast uurimisperioodi lõppu nad kasu ei saanuks.

(94)

Kõigepealt tuleb märkida, et kokkulepitud hindadega lepinguid sõlmiti kõnealust ajavahemikku silmas pidades väga väiksel arvul, mistõttu nende mõju ei saa pidada oluliseks. Seda kinnitab asjaolu, et ka ühenduse tootmisharu hinnad langesid oluliselt. Fikseeritud hindadega lepingud toorainetarnijatega on levinud kogu maailmas ning see ei pane ühenduse tootmisharu ei paremasse ega halvemasse olukorda võrreldes samasuguse toote mis tahes tootjaga maailmaturul. Seetõttu ei saa ka seda pidada põhjuslikku seost kõrvaldavaks põhjuseks. Eespool põhjenduses 93 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(95)

Kuna rohkem märkusi selle punkti kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 151–153.

(96)

Kaebuse esitaja ning mitmed ühenduse tootjad kordasid väidet, et dumpinguvastaste meetmete olemasolu on neile ülimalt oluline oma tegevuse jätkamiseks, sest kahju tekitav dumping jätkub. Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 155.

(97)

Kuna märkused selle punkti kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 156.

(98)

Vaatlusaluse toote kasutaja, kes on ka importija, osutas, et tema imporditava toote CN-koode ei olnud algatamisteates nimetatud ning et ta sai alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist teada, et uurimine hõlmab ka neid tooteliike. Ta väitis, et pidi seetõttu maksma ettenägematuid dumpinguvastaseid tollimakse. Importijale teatati, et algatamisteates on esitatud uuritava toote täpne kirjeldus ning CN-koode nimetati seal üksnes informatsiooniks. Vaatlusaluse toote täpne tolliklassifikatsioon on üks uuritav asjaolu ning seetõttu on täiesti võimalik, et ajutises määruses nimetatud CN-koodid erinevad teataval määral algatamisteates esitatutest.

(99)

Kuna muid märkusi selle punkti kohta ei tehtud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 157.

(100)

Eespool põhjenduses 98 nimetatud tootja väitis ka seda, et kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestatakse lõplikud meetmed, siis põhjustab see tema äriühingule tõsiseid tarneprobleeme, sest EÜ tootjad ei soovi talle tarnida. Seda väidet kontrolliti ning leiti, et kõnealuse isiku probleemid toote tellimisel ühenduse tootjatelt olid seotud eelmiste perioodidega, mil väga suure turunõudluse tingimustes ei pidanud mõned ühenduse tootjad vaatlusaluse toote väga väikestes kogustes tarnimist majanduslikult mõttekaks. Siiski peaks normaalse nõudluse tingimustes see piirang kaduma, pidades silmas asjaolu, et sama liiki toodete teised kasutajad või importijad võivad pärast meetmete kehtestamist suurendada nõudlust ühenduses. Võttes arvesse neid kaalutlusi ning samuti fakti, et kõnealune kasutus moodustas üksnes väga väikese osa vaatlusaluse toote tarbimisest ühenduses, järeldatakse, et tarneallikate olemasolu küsimus ei ole vaatlusaluse toote puhul oluline.

(101)

Üks teine kasutaja, kes ostab samasugust toodet üksnes ühenduse tootmisharult, kordas oma toetust meetmete kehtestamisele. Rohkem kasutajaid ajutise määruse järelduste kohta märkusi ei esitanud. Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 158.

(102)

Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 159.

(103)

Kaebuse esitaja ning mitmed ühenduse tootmisharusse kuuluvad ühenduse tootjad väitsid, et kasumimarginaal 3 %, mida kasutati ajutise määruse põhjendustes 161–163 osutatud kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel, oli liiga väike. Tuleb arvestada, et tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga, millel on suured püsikulud, ning et ühenduse tootmisharu keskmine kasumimarginaal vaatlusalusel perioodil oli tublisti üle 3 %.

(104)

On teada, et samasuguse toote tootmine on väga kapitalimahukas. Ollakse siiski arvamusel, et praegune turuolukord ei ole selline, mis võimaldaks hinnata tootmisvõimsuse kasutamist lähitulevikus ning eriti aastate jooksul, mil meetmed kehtivad. See võib mõjutada kasumimarginaali määramist, mille saavutamist võiks üldiselt oodata turul, kus ei toimu dumpingut. Nendel asjaoludel ning pidades silmas tõsiasja, et ühenduse tootmisharu võib alati taotleda meetmete läbivaatamist, kui asjaolud peaksid muutuma, jõuti järeldusele, et mõõdukas kasumimarginaal 3 %, mis kehtestati esialgses etapis ning sama toodet käsitlenud eelmise uurimise käigus, tuleks säilitada. Siiski märgitakse, et kui turuolukord peaks märgatavalt muutuma, võib tekkida vajadus 3-protsendise kasumimarginaali läbivaatamiseks.

(105)

Kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel kasutati ajutise määruse põhjendustes 164–165 osutatud metoodikat, tehes mõned põhjenduses 41 osutatud kohandused. Kahju kõrvaldamist võimaldavaks üleriigiliseks tasemeks võeti individuaalset kohtlemist mitteomava eksportiva tootja poolt müüdud kõige representatiivsema tooteliigi kahjumarginaali kaalutud keskmine.

(106)

Niimoodi saadud kahjumarginaalid olid väiksemad kui tuvastatud dumpingumarginaalid.

(107)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali (sõltuvalt sellest, kumb on väiksem) kõige madalamale leitud tasemele, st käesoleval juhul eranditult kahjumarginaalile.

(108)

Eespool esitatu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

(109)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seega ainult selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille tootjaks on kõnealused äriühingud – nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(110)

Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (8) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(111)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(112)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu. Artikli 11 lõiget 4 ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(113)

Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, soovisid mitmed valimist välja jäetud Hiina eksportivad tootjad võtta hinnakohustuse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Siiski ei laekunud algmääruse artikli 8 lõikega 2 ette nähtud tähtaja jooksul vaatamata sellele, et kõiki nõutud tingimusi selgitati, ühtki ametlikku hinnakohustuse pakkumist ega tähtaja pikendamise taotlust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole hinnakohustuste küsimust käesoleva uurimise raames enam vaja käsitleda.

(114)

Kuna uurimine on näidanud, et kahju tekkimise oht oli uurimisperioodi lõpus peatne, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 126, siis võttes arvesse eespool esitatud põhjendusi 50–55, mis kinnitavad mitmete kahjunäitajate negatiivse suundumuse jätkumist pärast uurimisperioodi, ning pidades silmas tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku, järeldatakse, et ajutiste meetmete puudumise korral oleks tekkinud kahju. Seetõttu peetakse vajalikuks, et ajutise määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008) eksportinud ühendusse artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid;

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult ühendusse eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või et tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks ühendusse,