4.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 233/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 584/96 (2) on teatavate muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Taist pärit rauast või terasest toruliitmike (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgne uurimine”). Algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 763/2000 (3) kõnealuseid meetmeid järelduste põhjal, mis tehti dumpinguvastastest meetmetest kõrvalhoidmist käsitlenud uurimises, et hõlmata teatav Taiwanist saadetud vaatlusaluse toote import.

(2)

Praegu kohaldatavad meetmed on vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 2 kohasele aegumise läbivaatamisele (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine”) nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (4) Hiina Rahvavabariigist ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit ning Taiwanist saadetud, sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte, teatavate rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Hiina puhul on kehtiv dumpinguvastane tollimaks 58,6 % ja Tai puhul 58,9 %, välja arvatud äriühingute Thai Benkan Co. Ltd. (0 %) ja Awaji Materia Co. Ltd (5) puhul (7,4 %). Kolm Taiwani äriühingut – Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Rigid Industries Co. Ltd ja Nian Hong Pipe Fittings Co. Ltd. – on vabastatud Taiwanile laiendatud meetmetest.

(3)

Komisjoni otsusega 96/252/EÜ (6) kiideti heaks teatavate Tai tootjate pakutud kohustus. Kõnealused kohustused tühistati 2004. aastal nõukogu määrusega (EÜ) nr 1496/2004, (7) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 964/2003.

(4)

Algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt laiendati Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid impordile, mis saadeti Indoneesiast (nõukogu määrus (EÜ) nr 2052/2004), (8) Sri Lankalt (nõukogu määrus (EÜ) nr 2053/2004) (9) ja Filipiinidelt (nõukogu määrus (EÜ) nr 655/2006), (10) sõltumata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Filipiinid, Indoneesia ja Sri Lanka või mitte.

(5)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1001/2008 (11) kehtestatud dumpinguvastased meetmed kehtivad praegu ka Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade (12) Hiinast ja Taist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohase taotluse kõnealuste meetmete läbivaatamiseks.

(7)

Taotluse esitas 5. märtsil 2008 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 50 % ühenduse vaatlusaluse toote kogutoodangust.

(8)

Artikli 11 lõike 2 kohast taotlust põhjendati väitega, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumine või kordumine.

(9)

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhines taotleja esitatud teabel, et meede ei ole vaatlusaluse toote Hiinast pärit impordi korral kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks enam piisav, eelkõige meetme laiendamise osas Taiwanist saadetud impordi suhtes. Taotleja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd. ja Nian Hong Pipe Fittings Co. Ltd. toodetud impordi vabastamine laiendatud meetmetest ei ole enam õigustatud, kuna tundub, et kõnealused äriühingud hoiavad meetmetest kõrvale, näiteks Hiinast pärit vaatlusaluse toote ümberlaadimise teel Taiwanis.

(10)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et on piisavalt tõendeid, et algatada aegumise läbivaatamine ja osaline vahepealne läbivaatamine, mis käsitleb äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) ja Niang Hong Pipe Fittings Co. Ltd, Kaohsiung (Taiwan) toodetud vaatlusaluse toote vabastamist Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete laiendamisest Taiwanist saadetud impordile, ning algatas läbivaatamised (13) kooskõlas algmääruse artikli 11 lõigetega 2 ja 3 (edaspidi „praegused läbivaatamised”).

(11)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud ühenduse tootjaid, teisi ühenduse tootjaid, asjaomaste riikide, sealhulgas Taiwani eksportivaid tootjaid, importijaid/kauplejaid, teadaolevalt asjaga seotud kasutajaid ja nende ühendusi ning ekspordiriigi valitsuse esindajaid läbivaatamiste algatamisest.

(12)

Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(13)

Küsimustikule saadi vastused mõlemalt Taiwani eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt ja kolmelt valimisse kaasatud ühenduse sõltumatult importijalt (vt põhjendused 14–17).

(14)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate, ühenduse vaatlusaluse toote sõltumatute importijate ja taotlust toetavate ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon kõnealustel isikutel esitada algatamisteate jaotise 5.1 punkti a alapunktides i–iii loetletud teave ning saatis välja väljavõttelise uuringu küsimustikud, milles küsiti konkreetset teavet iga asjaomase ühenduse tootja, eksportiva tootja ja importija müügimahu ja hindade kohta.

(15)

Üheltki Hiina ega Tai eksportivalt tootjalt vastust ei saadud, mistõttu ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(16)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas üheksa ühenduse tootjat. Moodustati valim neljast ühenduse tootjast nende müügimahu põhjal läbivaatamise uurimisperioodi ajal ühenduse turul. Kõnealustel tootjatel paluti anda küsimustikule täielikud vastused. Üks valimisse kaasatud äriühingutest ei vastanud küsimustikule täielikult ja jäeti seetõttu valimist välja. Kolme äriühingut hõlmav lõplik valim moodustas üle 59 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust ja 62 % ühenduse tootmisharu müügimahust ühenduse turul.

(17)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas üheksa vaatlusaluse toote importijat. Moodustati valim neljast importijast nende vaatlusaluse toote impordimahu põhjal asjaomastest riikidest ühendusse läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Üks äriühingutest ei vastanud siiski küsimustikule täielikult ja jäeti seetõttu valimist välja.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju võimaliku jätkumise ja kordumise ning ühenduse huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning selleks, et kontrollida, kas põhjenduses 9 nimetatud äriühingute toodetud teatavate rauast või terasest toruliitmike vabastamine Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete laiendamisest on endiselt kahjustava dumpingu tasakaalustamiseks õigustatud. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(19)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemiku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste arengutendentside uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(20)

Uuritav toode on sama, mida käsitleti esialgses uurimises ja esimeses aegumise läbivaatamises, st teatavad Hiinast ja Taist pärit rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmikud (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel.

(21)

Vaatlusaluseid tooteid valmistatakse torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga: erinevas suuruses ja erinevast materjalist põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud. Neid kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusseadmetes. Naftakeemiatööstuses on nende puhul kasutatavaks ülemaailmseks standardiks ANSI. Muu otstarbe puhul on ühenduses kõige levinumaks standardiks DIN.

(22)

Sarnaselt esialgsele uurimisel ja esimesele aegumise läbivaatamisel leiti, et asjaomastes riikides toodetud, kohalikul turul müüdavatel ja/või ühendusse eksporditavatel vaatlusalustel toodetel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning lõppotstarve nagu taotluse esitanud ühenduse tootjate müüdavatel toodetel ja seepärast loetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas meetmete aegumise tõttu võiks dumping tõenäoliselt jätkuda või korduda.

(24)

Nagu on eespool märgitud, tuli komisjonil käesolevas uurimises tugineda teabele, mis oli kättesaadav muudest allikatest, nagu läbivaatamistaotlus, Eurostat, Hiina tollistatistika, ning võrdlusriigis kogutud teabele, sest Hiina ja Tai eksportivad tootjad ei soostunud koostööd tegema.

(25)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Tai eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu võeti normaalväärtuse aluseks taotluses esitatud andmed, st tootmise hinnanguline maksumus Tais, millele lisati 15 % müügi-, üld- ja halduskuludeks ning 11 % kasumiks. Ei olnud mingeid märke selle kohta, et selliselt kindlaks määratud kasum ületab kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 6 punktis c.

(26)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Tai eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu arvutati ekspordihind Eurostati andmete põhjal. Neid arvulisi väärtusi kohandati tooteliikide lõikes vastavalt iga tooteliigi kogusele tonnides, tuginedes taotluses esitatud teabele.

(27)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandati ekspordihinda, et võtta arvesse maismaa-, mereveo-, kindlustus- ja pakendamiskulusid ning vahendustasusid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10.

(28)

Dumpingumarginaali arvutamiseks võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust keskmise ekspordihinnaga, mida kohaldatakse ühendusse eksportimisel tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11. Võrdlus näitas, et Tai puhul on dumpingumarginaal 17,8 %, kusjuures dumping oli võrdne summaga, mille võrra arvutatud normaalväärtus ületas ekspordihinna.

(29)

Vastavalt kehtivatele meetmetele kohaldatakse kõikide Hiinast pärit samasuguste toodete ühendusse suunatud impordi suhtes ühtset üleriigilist tollimaksu. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks kolmandast turumajandusriigist (edaspidi „võrdlusriik”) saadud teabe põhjal. Esialgses uurimises valiti võrdlusriigiks Tai. Algatamisteate kohaselt oli kavas võrdlusriigiks valida siiski Ameerika Ühendriigid, kuna ühenduse tootmisharu oli oma läbivaatamistaotluses märkinud, et nüüd on see sobivam riik kui Tai. Siiski tehti kõik jõupingutused, et leida teiste kolmandate riikide hulgast muid võimalusi, kuid ükski äriühing, välja arvatud üks USA äriühing, ei nõustunud koostööd tegema.

(30)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 leiti, et USA on sobiv tänu oma turu suurusele ja imporditasemele ning nendest tulenevale tugevale konkurentsile kõnealusel turul. Lisaks sellele leiti, et kuna ükski Tai eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd, on sobivam võtta Hiina puhul normaalväärtuse määramise aluseks USA koostööd teinud äriühingu kontrollitud andmed. Samuti ei saadud huvitatud isikutelt pärast algatamisteate avaldamist ühtegi märkust ettepaneku kohta kasutada võrdlusriigina USAd. Sellest tulenevalt võeti normaalväärtuse määramisel aluseks andmed, mis saadi USA tootjalt.

(31)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tuli ühendusse eksportimist käsitlevad järeldused teha kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Sarnaselt esialgse uurimise käigus kasutatud meetoditele määrati ekspordihind kindlaks Hiina tollistatistika põhjal. Kõnealuseid andmeid võrreldi Eurostatist saadud andmetega. Leiti, et nii kogus kui ka hind erinevad oluliselt. Varem dokumenteeritud tõendid Hiina püüete kohta meetmetest kõrvale hoida näitasid, et Eurostati andmed ei olnud piisavalt täpsed ning käesolevas läbivaatamises otsustati neid mitte kasutada.

(32)

Õiglase võrdluse huvides ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi- (mereveo), kindlustus- ja laenukuludes ning vahendustasudes, mis leiti mõjutavat hindu ja nende võrreldavust.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi USA tehasehinnal põhinevat kaalutud keskmist normaalväärtust Hiina tehasehinnal põhineva kaalutud keskmise ekspordihinnaga samal kaubandustasandil. Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Hiina puhul oli dumpingumarginaal 100 %.

(34)

Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga importimine jätkub mõlemast riigist märkimisväärsel tasemel. Uurimise käigus ei selgunud ühtegi põhjust, miks dumping peaks meetmete tühistamise korral kaduma või vähenema. Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpingu jätkumine on tõenäoline. Samuti tuleb märkida, et hoolimata kõnealuste riikide ekspordi suhtes kohaldatavatest kõrgetest dumpinguvastastest tollimaksudest, on import nendest riikidest oluliselt suurenenud. Siiski peeti sobivaks ka uurida, kas dumping võib korduda suurenenud ekspordimahu puhul, kui olemasolevad meetmed tühistatakse.

(35)

Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimiseks hinnati järgmisi tegureid: asjaomaste riikide ekspordi ja/või tootmisvõimsuse areng, tollimaksudest kõrvalehoidmise taust Hiina puhul ja eksporditegevus kolmandate riikide turgudel.

(36)

Kuna Tai eksportivad tootjad ei soostunud koostööd tegema, tuli uurimisel tugineda muudele komisjonile kättesaadavatele allikatele, nt taotlus. Tai iga-aastaseks tootmisvõimsuseks hinnati vastavalt taotlusele 63 000 tonni, samas kui sisetarbimine oli ainult 4 200 tonni, mis tähendab, et Tai tööstus sõltus tugevalt ekspordist. Aastatoodangu suuruseks hinnati 38 000 tonni. Seega hinnati kasutamata tootmisvõimsuse suuruseks 25 000 tonni.

(37)

Uurimine näitas, et ükski muu turg maailmas ei suudaks kõnealust olemasolevat tootmisvõimsust ära tarbida, kuna Tai suhtes juba kehtivad dumpinguvastased meetmed. Kõnealused meetmed jäävad USAs vahemikku 10,68–52,6 % toote kohta, mis kattub suures osas käesoleva uurimisega hõlmatava tootega, kuid mille siseläbimõõt on 14 tolli. Lisaks sellele tundub varasema kogemuse ja käesoleva läbivaatamise taotluse põhjal, et kogu maailmas, eriti Kagu-Aasias, on üldine suur ülemäärane tootmisvõimsus.

(38)

Seega, kui meetmetel lubataks aeguda, oleks tõenäoline, et oluline osa Tai ülemäärasest toodangust suunatakse ELi turule, pidades silmas muudel olulistel turgudel kehtivaid piiranguid ja kõrgeid tollimakse.

(39)

Hiina eksportivate tootjate koostöövalmiduse puudumise tõttu pidid komisjoni talitused kasutama kättesaadavaid fakte. Kuna Hiina tootmisharu kohta on vähe teavet, toetuvad järgmised järeldused taotluses sisaldunud teabele ja Hiina tollistatistikale. Neid järeldusi toetas ka teave, mis avalikustati sarnaste menetluste raames Ameerika Ühendriikides.

(40)

Vastavalt kõnealustele allikatele on kogu Hiina vaatlusaluse toote tootmisvõimsus ligikaudu 365 000 tonni aastas. Kaebuses hinnati Hiina praeguseks aastaseks tootmismahuks ligikaudu 291 000 tonni. See hinnang põhines Hiina ülemaailmsel ekspordimahul, mis on kaubandusstatistika andmete põhjal ligikaudu 70 000 tonni aastas, ja sisetarbimisel, mis on hinnanguliselt umbes 221 000 tonni aastas.

(41)

Sellest tulenevalt oleks Hiina kasutamata tootmisvõimsus 74 000 tonni, mis iseenesest oleks piisav peaaegu kogu ELi tarbimise (79 813 tonni) rahuldamiseks.

(42)

Kuna Hiina suhtes kohaldatakse sarnaselt Taile dumpinguvastaseid meetmeid, mis jäävad USAs vahemikku 35,06–182,9 %, on tõenäoline, et suur osa Hiina ülemäärasest tootmisvõimsusest suunataks ELi turule.

(43)

Asjaolu, et hoolimata Hiinast pärit impordi suhtes kehtivast kõrgest tollimaksumäärast (58,6 %) suutsid Hiina eksportivad tootjad oluliselt suurendada oma eksporti ELi (2 550 tonnilt 2004. aastal kuni 10 268 tonnini läbivaatamise uurimisperioodil), näitab Hiina eksportijate jätkuvalt suurt huvi ELi turu vastu.

(44)

Lisaks sellele on Hiina eksportijad näidanud jätkuvat huvi eksportida ELi mis tahes viisil, nagu tõendavad arvukad katsed hoida kõrvale määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud meetmetest, eksportides edukalt Taiwani, Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinide kaudu.

(45)

Hiina tollistatistikast nähtub veelgi selgemini, et EL on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, sest nad said (dumpingule vaatamata) kõrgeimat ekspordihinda ELi eksportides.

(46)

Uurimine on näidanud, et nii Hiina kui ka Tai eksportivad tootjad on läbivaatamise uurimisperioodi jooksul dumpingut jätkanud.

(47)

Mõlema riigi kasutamata tootmisvõimsus oli kokku 99 000 tonni, mis oli oluliselt suurem kui ühenduse kogutoodang läbivaatamise uurimisperioodi jooksul (86 723 tonni) ja isegi suurem kui ühenduse kogutarbimine samal ajavahemikul (79 813 tonni).

(48)

Arvestades asjaolu, et Hiina kasutamata tootmisvõimsuse maht on väga suur ja et ta on juba hoidunud dumpinguvastastest meetmetest, on väga tõenäoline, et olemasolevate meetmete tühistamise korral suurendavad Hiina eksportivad tootjad oluliselt vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksporti ühendusse.

(49)

Tai kohta tuleks märkida, et kuna Tai äriühingud on ekspordile orienteeritud ja ühenduse turg on nende jaoks atraktiivne, on väga tõenäoline, et olemasolevate meetmete tühistamise korral jätkavad need äriühingud vaatlusaluse toote eksporti ühendusse suures mahus ja dumpinguhindadega.

(50)

Lisaks sellele osutatakse Hiina ja Tai eksportijate dumpinguhinnaga müügile USA turul ja USA dumpinguvastastele meetmetele, mida pikendati 2005. aasta oktoobris.

(51)

Kokkuvõttes on äärmiselt tõenäoline, et kui meetmed tühistatakse, jätkub import asjaomastest riikidest ühendusse suurtes kogustes ja dumpinguhindadega.

(52)

Ühenduse tootmisharu koosnes vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 kolmest ühenduse tootjast, kelle nimel taotlus esitati ja kes kaasati ka valimisse, ning kuuest taotlust toetanud ühenduse tootjast. Selle põhjal moodustas ühenduse tootmisharu toodang olulise osa ühenduse kogutoodangust, st praegusel juhul üle 76 %.

(53)

Ühenduse kogutoodang määrati kindlaks üheksalt kaebust toetavalt ühenduse tootjalt saadud teabe põhjal ja taotluses esitatud nende tootjate hinnangulise tootmismahu põhjal, kes koostööst hoidusid.

(54)

Uurimise käigus selgus, et ühenduse tootjad müüsid olulise osa toodangust ladustajatele, kes omakorda eksportisid vaatlusalust toodet ühendusest välja, st kõnealune müük ei olnud ette nähtud ühenduse turul tarbimiseks. Kõnealuste ladustajate eksportmüügimahtu kolmandatesse riikidesse ei olnud uurimise ajal võimalik kindlaks teha. Seega määrati ilmne tarbimine ühenduses kindlaks põhjenduses 53 määratletud ühenduse kogutoodangu ja Eurostati andmetel põhineva ühenduse vaatlusaluse toote impordi ja ekspordi kogumahu alusel.

(55)

Nende andmete kohaselt kasvas vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine 28 %, s.o 62 317 tonnilt 2004. aastal kuni 79 813 tonnini läbivaatamise uurimisperioodi jooksul.

Tabel 1 –   Tarbimine ühenduses

(56)

Selleks, et teha kindlaks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumaht, peeti sobivaks hõlmata import nendest riikidest (Sri Lanka, Indoneesia, Filipiinid ja Taiwan), mille suhtes laiendati vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 praeguseid dumpinguvastaseid meetmeid (vt põhjendused 2 ja 4). Leiti, et import kõnealustest riikidest on tegelikult pärit Hiinast. Nende andmete kohaselt kasvas Hiinast ja Taist pärit vaatlusaluste toodete impordi kogumaht 6 861 tonnilt 2004. aastal kuni 17 605 tonnini läbivaatamise uurimisperioodi jooksul, s.o 157 %. Kõnealuse impordi turuosa, väljendatud protsendina ühenduse tarbimisest, kasvas 11 %lt 2004. aastal kuni 22 %ni läbivaatamise uurimisperioodil.

Tabel 2 –   Import asjaomastest riikidest

(57)

Hiina ja Tai eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu arvutati ekspordihind Eurostati andmete põhjal. Põhjenduses 56 esitatud põhjustel arvutati Hiinast pärit ekspordi keskmine hind ka Sri Lankalt, Indoneesiast ja Filipiinidelt (s.o riigid, mille suhtes laiendati meetmetest kõrvalehoidmise tõttu meetmeid) pärit ekspordi keskmiste hindade alusel. Nende andmete põhjal kasvas vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit vaatlusaluse toote keskmine ekspordihind meetmetest kõrvalehoidmist arvesse võttes 17 %: 997 eurolt tonni kohta kuni 1 169 euroni tonni kohta; Taist pärit vaatlusaluse toote keskmine ekspordihind 69 %: 1 223 eurolt tonni kohta kuni 2 067 euroni tonni kohta ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote keskmine ekspordihind 22 %: 1 412 eurolt tonni kohta kuni 1 718 euroni kohta. Kokku kasvas asjaomastest riikidest, sealhulgas Taiwan, pärit vaatlusaluse toote keskmine hind 1 137 eurolt 2004. aastal kuni 1 479 euroni läbivaatamise uurimisperioodil, s.o 30 %. Põhitooraine (s.o terastoru) hinnatõusu tõttu kasvas tootmiskulu samal perioodil oluliselt.

(58)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate tehasehindade võrdlus asjakohaselt kohandatud Eurostati hindadega näitas, et Hiina puhul löödi hindu keskmiselt alla 54,8 %, Tai puhul 20 % ja Taiwani puhul 33,5 %.

(59)

Dumpinguvastased tollimaksud kehtivad Korea Vabariigi ja Malaisia suhtes ning Eurostati andmetel langes import nendest riikidest vaatlusalusel perioodil väga madalale tasemele (s.o alla 1 % ühenduse tarbimisest).

(60)

Vaatlusaluste toodete impordi kogumaht teistest kolmandatest riikidest peale eelmises põhjenduses nimetatud riikide kasvas 4 679 tonnilt 2004. aastal kuni 10 563 tonnini läbivaatamise uurimisperioodi lõpus, so 126 %. Kõnealuse impordi turuosa kasvas 13 %ni ühenduse tarbimisest. See tähendab 76 % tõusu vaatlusalusel perioodil: 8 %lt kuni 13 %ni.

Tabel 3 –   Teistest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

Tabel 4 –   Põhiimport ühendusse

(61)

Kõikidelt ühenduse tootjatelt kogutud teabe põhjal hinnati suundumusi, mis on seotud järgmiste majandusnäitajatega: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, müük, turuosa ja kasv; kontrollitud teabe põhjal, mis saadi valimisse kaasatud ühenduse tootjate täielikest vastustest küsimustikule hinnati aga suundumusi, mis on seotud järgmiste näitajatega: hinnad, kasumlikkus, rahavoog, kapitali kaasamise võime ja investeeringuid, varud, investeeringutasuvus ja töötasud.

(62)

Ühenduse tootmisharu kogutoodang suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %, samas kui tootmisvõimsus suurenes 5 %. Samal perioodil suurenes tootmisvõimsuse rakendamine veidi. Seejuures tuleb siiski arvestada, et ühenduse tarbimine kasvas 28 %.

Tabel 5 –   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(63)

Ühenduse tootmisharu tööhõive oli suhteliselt stabiilne, välja arvatud 2005. aastal, mil see vähenes 1 % kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Tootlikkus, mõõdetuna tonnides iga töötaja kohta, suurenes 9 %.

Tabel 6 –   Tööhõive ja tootlikkus

(64)

Ühenduse tootmisharu müügimaht müügil sõltumatutele klientidele ühenduse turul kasvas 4 %: 59 399 tonnilt 2004. aastal kuni 61 991 tonnini läbivaatamise uurimisperioodil. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil siiski pidevalt. Kogu ühenduse tootmisharu turuosa vähenes niisiis 21 %. Nagu on selgitatud eespool, müüdi oluline osa ühenduse toodangust ladustajate kaudu ekspordiks. Seega väljendati turuosa protsendina kogu ühenduse toodangust, millest lahutati kogueksport ühenduse ilmses tarbimises.

Tabel 7 –   Müügimaht ja turuosa

(65)

Kuigi ühenduse tarbimine kasvas ajavahemikul 2004. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini 28 %, näitas ühenduse tootmisharu turuosa vähenemine 21 % võrra ajal, mil import asjaomastest riikidest järsult kasvas, selgelt, et ühenduse tootmisharu ei saanud turul toimunud kasvust kasu.

(66)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(67)

Enamiku eespool esitatud näitajate positiivne areng näitab seda, et 2004. aastast kuni 2008. aasta alguseni on ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord osaliselt taastunud kõnealustest asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(68)

Varud kasvasid kogu vaatlusalusel perioodil 3 %. Varud olid 2007. aastal oluliselt suuremad terastorude kasvavate hindade tõttu, mis pani äriühinguid varusid suurendama.

Tabel 8 –   Varud

(69)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kehtestatud keskmised müügihinnad ühenduse turul suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult. Kogukasv 2004. aasta ja läbivaatamise uurimisperioodi vahel oli 57 %. Kasvu põhjuseks on osaliselt peamise tooraine – terastorude – hinna tõus ja osalt ka kahe ühenduse tootja keskendumine kallimatele eriliikidele.

Tabel 9 –   Keskmine müügihind

(70)

Peamiselt kasvanud terasehindade tõttu suurenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult ka keskmine tootmiskulu. Läbivaatamise uurimisperioodil kasvas keskmine tootmiskulu 1 628 eurolt tonni kohta kuni 2 401 euroni tonni kohta, s.o 48 %.

Tabel 10 –   Keskmine tootmiskulu

(71)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus kasvas koos müügihindade kasvuga. Hoolimata suurtest raskustest 2004. ja 2005. aastal, kerkis üldine kasumlikkus läbivaatamise uurimisperioodil 9,1 %ni. Selle osaliseks põhjuseks oli üleminek kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamisele vaatlusalusel perioodil.

(72)

Rahavoog kõikus 2004. aasta ja 2006. aasta vahel oluliselt ning kasvas märkimisväärselt ja järk-järgult kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni.

Tabel 11 –   Kasumlikkus ja rahavoog

(73)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjad suurendasid investeeringuid vaatlusalusel perioodil 115 %. Tootlikkuse suurendamise eesmärgil investeeriti peamiselt seadmete täiendamisse ja parema logistilise suutlikkuse väljaarendamisse.

(74)

Investeeringutasuvus, väljendatuna vaatlusaluse tootega seotud kasumina/kahjumina investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, on perioodil oluliselt tõusnud, järgides kasumlikkusega sama arengusuunda.

(75)

Komisjonile ei ole esitatud tõendeid kapitali kaasamise võime vähenemise või suurenemise kohta vaatlusalusel perioodil.

Tabel 12 –   Investeeringud ja investeeringutasuvus

(76)

Dumpinguvastastel meetmetel oli valimisse kaasatud ühenduse tootjate olukorrale positiivne mõju, nagu näitas enamike näitajate positiivne arengutendents soodsa majandustsükli ajal alates 2004. aastast. Ühenduse tootmisharu suurendas müügimahtu ja hindu. Positiivset arengutendentsi näitasid ka sellised kahjunäitajad nagu tootmine, tootmisvõimsus, kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus ja tootlikkus. Tootmisüksuste arendamiseks tehtavate investeeringute suurendamisel oli hoolimata turuosa olulisest kaotusest otsene mõju valimisse kaasatud tootjate kasumlikkusele.

(77)

Tuleks siiski arvesse võtta, et ühenduse tootjad peavad püsikulude katmiseks säilitama teatava toodangu- ja müügimahu. Vaatlusaluste toodete tootmiseks on vaja eriseadmeid, mis on oluline kulutegur. Valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil umbes 50 % ja nad ei suutnud oma tootmisvõimsuse rakendusastet oluliselt suurendada. Seega on kasumlikkus jätkuvalt tundlik tootmise vähenemise suhtes.

(78)

Olenemata eespool kirjeldatud positiivsetest arengutendentsidest, kaotas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulise osa turust: see vähenes 81 %lt 2004. aastal kuni 65 %ni läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Pärast mõningast müügimahtude vähenemist suutsid ühenduse tootjad uuesti saavutada 2004. aasta müügimahu, samas kui ühenduse kogutarbimine kasvas samal perioodil 28 %. On selge, et ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik kasu saada ühenduse tarbimise olulisest kasvust. Samuti tulenevad mõned positiivsed näitajad sellest, et Ühendkuningriigis lõpetas tegevuse oluline ühenduse tootja, kelle tegevuse võtsid üle kaks taotlust toetanud äriühingut.

(79)

Eespool esitatut arvesse võttes saab järeldada, et üldiselt on Hiina ja Tai suhtes võetud meetmetel olnud teatav positiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale, mis muutus taas kasumlikuks. Kuigi ühenduse tootmisharu suutis tootmist ja müügimahtu veidi suurendada, kaotati siiski osa turust, kui nõudlus ühenduse turul oluliselt kasvas. See näitab, et hoolimata investeeringutest ajakohastatud tootmisüksustesse, on ühenduse tootmisharu olukord seni üldiselt ebakindel ning sõltub ühelt poolt peamiselt piisavast hinnatasemest ja teiselt poolt piisavast tootmismahust, mis võimaldaks katta kõrged püsikulud.

(80)

Selleks et hinnata kehtivate meetmete aegumise tõenäolist mõju, võeti arvesse järgmisi tegureid.

(81)

Hinnasurve ühenduse turul on jätkuvalt väga tugev, võttes arvesse olulisi hindade allalöömise marginaale, mis tehti kindlaks läbivaatamise uurimisperioodil. Kuigi ühenduse tootjate tootmiskulu suurenes perioodil 48 % (peamiselt tooraine, s.o terastoru hinnatõusu tõttu), suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind ainult 30 %.

(82)

Sellest tulenevalt suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil oluliselt. See näitab, et ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa võttis peamiselt üle asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hindu olenemata kehtivatest dumpinguvastastest meetmest oluliselt alla.

(83)

Nagu on märgitud põhjendustes 40 ja 36, on lisaks sellele asjaomaste riikide kasutamata toomisvõimsus oluliselt suurem kui ühenduse kogutoodang läbivaatamise uurimisperioodi jooksul või kui ühenduse kogutarbimine samal ajavahemikul. Seega võib eeldada, et meetmete tühistamise korral jõuavad ühenduse turule kõnealustes riikides toodetud vaatlusaluse toote suured kogused. Muudel võimalikel eksporditurgudel kehtivad kõrged dumpinguvastased tollimaksud, mille tõttu oleks ühenduse turule tungimine lihtsam. Lisaks sellele kinnitavad korduvad katsed dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida asjaomaste riikide eksportivate tootjate suurt huvi ühenduse turu vastu.

(84)

Võttes arvesse varasemaid ja praegusi eksportivate tootjate hinnakujundustavasid asjaomastes riikides, eeldatakse, et impordi hind saab olema madal, lüües seega oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu. Madala hinnaga impordil oleks kindlasti negatiivne mõju ühenduse tootmisharule, mis taastus ainult tänu sellele, et hinnad hoiti teataval tasemel, kuid tootmisharu on siiski tundlik suures koguses madala dumpinguhinnaga impordi suhtes.

(85)

Eespool öeldut silmas pidades järeldatakse, et meetmete aegumise korral korduks väga tõenäoliselt dumpinguhinnaga impordi ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju. Eelkõige eeldatakse, et ühenduse hinnatase langeks oluliselt ja et sellel on väga negatiivne mõju ühenduse tootjate kasumlikkusele, mis ei kahjustaks ainult 2004. aastal tehtud suuri investeeringuid, vaid ei laseks ka teha lisainvesteeringuid. Kahtlemata väheneks selle tulemusel oluliselt ühenduse tootmisharu tööhõive. Kahju kordumise tõenäosus suurenes hiljuti praegusest majanduslangusest tingitud olukorra tõttu.

(86)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja kauplejate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(87)

Selleks et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, taotles komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt. Komisjon saatis väljavõttelise uuringu küsimustiku vaatlusaluse toote 62 importijale ja sai üheksa vastust. Komisjon moodustas valimi neljast äriühingust, kellest kolm andsid küsimustikule täielikud vastused. Kasutajad oma seisukohti ei esitanud.

(88)

Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine ja et analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete võimalikku põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(89)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(90)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tootmisharuga. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra areng paremuse suunas, kui praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel oli taastatud tõhus konkurents. Ühenduse tootmisharu pingutused tootmise ratsionaliseerimiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on toonud kaasa mõistliku kasumi vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal. Ka ühenduse tootmisharu kasumlik eksport arenes positiivselt, näidates, et ühenduse tootmisharu on kolmandate riikide turgudel konkurentsivõimeline (valimisse kaasatud tootjate eksport kasvas vaatlusalusel perioodil 21 %).

(91)

Põhjenduses 77 esitatud põhjustel peab ühenduse tootmisharu tootma teatava koguse standardtooteid, et saavutada mastaabisääst ja jääda seega konkurentsivõimeliseks. Seepärast konkureerivad standardtooted otseselt Hiinast ja Taist pärit impordiga. Kui turule jõuaksid dumpinguhinnaga tooted, väheneks seetõttu oluliselt mastaabisääst ning sellest tulenevalt ka ühendusesisese tegevuse kasumlikkus. Seega võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab jätkuvalt kasu praegu kehtivatest meetmetest. Kui meetmetel lubataks aeguda, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu kannab olulist kahju.

(92)

Ükski koostööd teinud importijatest ei importinud vaatlusalust toodet Hiinast või Taist, vaid ainult Taiwanist. Uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et kehtivatel meetmetel on olnud importijatele oluline mõju. Võib järeldada, et ühenduse turul on konkurentsitingimused tagatud, sest on selge, et importijad on leidnud muud tarneallikad, mida näitab ka teiste kolmandate riikide turuosa (13 %).

(93)

Nagu on märgitud põhjendustes 98–105, hinnati uuesti praegu kahe Taiwani eksportiva tootja suhtes kehtivat vabastust, sest väidetavalt hoitakse meetmetest kõrvale. Importijad olid kindlad, et kui kõnealuse kahe äriühingu suhtes kehtiv vabastus tühistatakse, on neil võimalik leida muud tarneallikad. Seega ei ole meetmete säilitamisel tänu muudele kättesaadavatele tarnekanalitele importijatele olulist negatiivset mõju. Tuleks siiski märkida, et mõned probleemid võivad tekkida Briti standardtoodete nišiturul, kus teadaolevateks tarneallikateks on vaid üks Euroopa ja üks Taiwani tootja. Kõnealusel asjaolul oleks arvatavasti siiski ainult lühiajaline mõju kuni uute allikate leidmiseni.

(94)

Seetõttu järeldatakse, et kehtivad dumpinguvastased meetmed ei ole vaatlusaluse toote importijate majanduslikku olukorda olulisel määral negatiivselt mõjutanud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et importijad jätkasid vaatlusaluse tootega kauplemist märkimisväärses mahus ning vaatlusalusel perioodil impordimaht koguni kasvas. Samadel põhjustel on ka ebatõenäoline, et meetmete jätkamine võiks nende majanduslikku olukorda tulevikus halvendada.

(95)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt naftakeemia- ja ehitustööstuses. Komisjon saatis küsimustikud 9 kasutajale. Käesoleva uurimise käigus ei teinud ükski kasutajatest koostööd ega andnud endast teada. Asjaolu, et kõnealused kasutajad koostööd ei teinud, kinnitab, et tõenäoliselt moodustavad toruliitmikud väga väikese osa nende tootmise kogukuludest ja et kehtivad meetmed ei ole nende konkurentsivõimet halvendanud.

(96)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul kasumit teenida, hoolimata sellest, et tootmisharu kaotas jätkuva dumpinguhinnaga importimise tõttu olulise osa oma turust. Kui meetmed kaotaksid kehtivuse, seaks see ohtu taastumisprotsessi ning võib kaasa tuua ühenduse tootmisharu kadumise.

(97)

Lisaks sellele näib, et olemasolevad meetmed ei ole kasutajate ja importijate majanduslikule ja rahanduslikule olukorrale märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Seepärast järeldatakse, et olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtimise vastu pole mingeid mõjuvaid põhjuseid.

(98)

2000. aastal laiendati määrusega (EÜ) nr 763/2000 Hiinast pärit teatavate rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes kehtivaid meetmeid Taiwanist pärit sama toote impordi suhtes, välja arvatud äriühingute Chup Hsin Enterprise Co. Ltd (edaspidi „Chup Hsin”), Nian Hong Pipe Fittings Co. Ltd, (edaspidi „Nian Hong”) ja Rigid Industries Co., Ltd. (Kaohsiung, Taiwan) toodetavad ja eksporditavad teatavad rauast või terasest toruliitmikud, sest leiti, et kõnealused äriühingud ei hoidnud meetmetest kõrvale.

(99)

Praegune osaline vahepealne läbivaatamine käsitleb äriühingute Chup Hsin ja Nian Hong vabastamist tollimaksude laiendamisest.

(100)

Mõlemad kõnealused äriühingud tegid uurimise käigus koostööd, vastates komisjoni küsimustikule ja lubades kontrollkäike oma valdustesse.

(101)

Vastusena lõplikule teabe avalikustamisele väitis üks äriühing, et praeguse uurimise algatamine ei olnud õigustatud. Täpsemalt väitis äriühing, et kuna 2000. aastal nende suhtes meetmeid ei laiendatud, ei kehti praegu nende suhtes meetmeid, mida saaks läbi vaadata. Seoses sellega osutas äriühing WTO apellatsioonikogu kokkuvõttele, milles käsitletakse juhtumit „Beef & Rice Mexico”. Kõnealuses kokkuvõttes käsitletakse dumpinguvastase lepingu artiklit 5.8, mida kohaldatakse uute uurimiste suhtes, mille käigus on eksportijate suhtes kindlaks tehtud miinimumdumpingumarginaal. Artiklis 5.8 tõesti osutatakse otseselt kohaldamisele artikli 5.1 alusel. Praegusel juhul kohaldati Chup Hsin’i ja teise kahe äriühingu suhtes siiski algmääruse artikli 13 alusel algatatud meetmetest kõrvalehoidmise uurimist, mitte aga uut dumpinguvastast uurimist. 2000. aastal leiti, et Taiwanist pärit impordiga hoitakse kõrvale Hiina suhtes kehtestatud meetmetest, välja arvatud kolm äriühingut, kes ei importinud sel ajal Hiinast pärit vaatlusalust toodet. Algmääruses ei ole välistatud võimalus, et selline vabastamine vaadatakse läbi, kui on olemas tõendid meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Seega on praeguse vahepealse läbivaatamise algatamine siiski õigustatud ja õiguspärane. Sellest tulenevalt lükatakse äriühingu väide tagasi.

(102)

Kuna meetmed otsustati laiendamata jätta esialgse dumpinguvastase uurimise tulemuste alusel, uuriti praeguse läbivaatamise käigus, kas kõnealused tulemused on veel kehtivad. Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 uuriti, kas meetmetest kõrvalehoidmise tingimused on täidetud.

(103)

Äriühingu Nian Hong kohta näitasid tulemused, et ta importis Hiinast vaatlusaluse toote kõiki liike (põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud). Äriühing väitis, et kõnealused importtooted ei olnud vaatlusalune toode, vaid pooltooted. Uurimise käigus need väited kinnitust ei leidnud. Lisaks sellele leiti, et Nian Hong’i panus kõnealuste toodete puhul piirdus faasimisega, äriühingu logo märkimise ja pakkimisega, mis moodustab tootmise kogukuludest 10 %. Ka on Taiwan Hiinast pärit impordi deklaratsioonile märkinud vaatlusaluse toote CN-koodi (7307 93), s.o valmistoode.

(104)

Oma vastustes küsimustikule ei nimetanud Chup Hsin Hiinast pärit vaatlusaluste toodete ostu ega vastavat edasimüüki. See, et kõnealune äriühing impordib Hiinast vaatlusalust toodet, selgus alles kohapealse kontrollkäigu jooksul. Kogutud tõendid näitasid, et kõnealune import toimus ühe Jaapani äriühingu kaudu. Äriühing väitis pärast kontrollkäiku, et kõik Hiinast imporditud vaatlusalused tooted müüdi Taiwani siseturul. Äriühing esitas läbivaadatud andmed teatavate küsimustiku tabelite jaoks. Siiski peeti asjaolu, et teave Hiinast pärit impordi kohta jäeti esialgselt vastustest välja, algmääruse artikli 18 tähenduses eksitavaks ning see tekitas tõsiseid kahtlusi nii enne kui ka pärast kontrollkäiku esitatud teabe usaldusväärsuse suhtes.

(105)

Nagu on märgitud eespool, oli äriühingutele Chup Hsin ja Nian Hong esialgselt antud vabastuse aluseks asjaolu, et kumbki äriühing ei ostnud sel ajal Hiinast vaatlusalust toodet, kuid see ei vasta enam tõele. Võttes arvesse, et meetmetest kõrvalehoidmine leidis kinnitust, võib järeldada, et kaubandusstruktuuri muutumine on kindlaks tehtud, kuna Hiinast pärit vaatlusalust toodet saadavad nüüd ka kaks eespool nimetatud äriühingut Taiwani kaudu.

(106)

Kummagi äriühingu puhul ei saanud Hiinast imporditud toodete uuesti eksportimisele olla muud põhjust või piisavat majanduslikku õigustust kui dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmine.

(107)

Nian Hong’i puhul muudeti tooteid ainult veidi ning seega oli vaatlusalusele tootele lisatud väärtus väga väike.

(108)

Asjaolu, et Chup Hsin ei teatanud oma küsimustikule antud vastustes Hiinast pärit impordist, peeti ühelt poolt eksitavaks ja teiselt poolt märgiks selle kohta, et äriühing oli teadlik, et ta hoiab kõrvale Hiinast pärit toruliitmike suhtes kehtivatest meetmetest. Lisaks sellele on uurimise käigus kahe kõnealuse äriühingu esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud, et kaupu oli võimalik importida kolmandast riigist Taiwani ja neid Taiwani päritolu kinnitava sertifikaadi alusel uuesti eksportida ilma, et neid oleks oluliselt muudetud.

(109)

Eurostati andmetel kasvas Taiwanist pärit kogueksport ühendusse 209 %, s.o 2 372 tonnilt 2003. aastal kuni 7 335 tonnini läbivaatamise uurimisperioodil. Ekspordimaht jäi aastatel 2003 kuni 2005 siiski enam vähem samaks, kuid suurenes märkimisväärselt alates 2006. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni. Kaks Taiwani äriühingut, kelle eksport moodustas vaatlusalusel perioodil peaaegu kogu Taiwanist pärit vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordi, suurendasid 2005. aasta ja läbivaatamise uurimisperioodi vahel ELi suunatud eksporti 206 %.

(110)

Vaatlusaluse impordi maht moodustas 9 % ühenduse tarbimisest ning seda peetakse oluliseks mahuks. Seetõttu on ilmne, et tuvastatud muutus kaubavahetuse struktuuris kahjustab meetmete parandavat mõju ühenduse turule imporditud koguste kaudu.

(111)

Eurostati andmete põhjal ulatusid Taiwanist saadetud impordi keskmised ekspordihinnad läbivaatamise uurimisperioodil 1 718 euroni tonni kohta, mis jäi oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindadest (– 33,5 %). Valimisse kaasatud ühenduse tootjate tehasehindade ning äriühingute Chup Hsin ja Nian Hong’i kontrollitud ekspordihindade võrdlus näitas vastavalt 86,6 % ja 71 % suurust keskmist hindade allalöömise taset, s.o protsendimäär, mille võrra kõnealuste äriühingute ekspordihinnad olid madalamad ühenduse tootmisharu mittekahjustavatest hindadest. Seega on kahjustatud kehtiva dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju hindade kaudu.

(112)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kaubandusvoogude muutus ja Taiwanist pärit väga madalate hindadega impordi järsk kasv on kahjustanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguse toote hinna kui ka koguse kaudu.

(113)

Määramaks kindlaks, kas on tõendeid selle kohta, et kaks kõnealust Taiwani äriühingut eksportisid uurimisperioodil vaatlusalust toodet ühendusse dumpinguhinnaga, võeti ekspordihindade aluseks äriühingu enda andmed.

(114)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 võrreldi neid ekspordihindu eelnevalt samasugusele tootele kehtestatud normaalväärtusega. Eelmise aegumise läbivaatamise käigus 2003. aastal leiti, et Tai on sobiv turumajanduslik võrdlusriik Hiina jaoks normaalväärtuse kindlakstegemiseks.

(115)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindasid ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kõnealused kohandused tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 transpordi- ja laenukulude kohta kontrollkäikude ajal kogutud teabe põhjal.

(116)

Kui vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi kaalutud keskmisi ekspordihindu, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, näitas see, et kõnealused kaks Taiwani äriühingut importisid toruliitmike dumpinguhindadega. Kindlaks tehtud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, olid vastavalt 56,09 % Chup Hsin’i jaoks ja 44,77 % Nian Hong’i jaoks.

(117)

Arvestades eespool esitatud järeldust meetmetest kõrvalehoidmise kohta ja kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1, tuleks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada äriühingute Chup Hsin ja Nian Hong saadetud samale tootele.

(118)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(119)

Uurimise käigus on äriühingu Nian Hong puhul kindlaks tehtud, et kõnealusel äriühingul puudub juba mitu aastat tegelik toodang ja et kogu kõnealuse äriühingu eksport ühendusse koosnes Hiinast imporditud toruliitmikest. Võttes arvesse, et tegelikku tootmistegevust ei ole olnud juba mitu aastat, ei ole põhjust arvata, et kõnealune olukord ei ole püsiv.

(120)

Nagu on märgitud põhjenduses 104, leiti, et äriühingu Chup Hsin esitatud teave ei ole usaldusväärne. Asjaolu, et kõnealune äriühing jättis komisjoni küsimustikule antud vastustes märkimata tooted, mida ta oli Hiinast importinud, peetakse märgiks sellest, et äriühing oli meetmetest kõrvalehoidmisest teadlik ning ei ole mingit teavet selle kohta, et äriühingul ei ole kavas kõnealust tegevust tulevikus jätkata.

(121)

Nende asjaolude valguses võib läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud muutusi pidada püsivaks. Kooskõlas artikli 11 lõikega 3 peetakse asjakohaseks tühistada vabastused laiendatud meetmetest, kuna kahe Taiwani äriühingu – s.o Chup Hsin ja Nian Hong – puhul tehti kindlaks, et nad hoiavad meetmetest kõrvale.

(122)

Kõikidele asjaomastele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel soovitatakse säilitada olemasolevad meetmed ja tühistada vabastus tollimaksu laiendamisest äriühingute Chup Hsin ja Nian Hong toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Neile anti võimalus esitada pärast kõnealust avalikustamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(123)

Pärast eespool nimetatud avalikustamist esitas üks eksportiv tootja, kelle vabastus tühistati, ettepaneku võtta algmääruse artikli 8 lõike 1 kohane kohustus.

(124)

Ettepanekut uuriti ja leiti, et ametlik ettepanek oli esitatud pärast märkuste esitamiseks ette nähtud tähtaega ning hilinemise kohta ei esitatud piisavat põhjendust. Ettepanek põhines väidetavalt läbivaatamise uurimisperioodi ekspordimahul, piirdudes äriühingu omatoodangu ja Taiwanis asuva allhankija tarnitud toodanguga, mille suhtes ei kohaldata koguselise ülemmäära piires dumpinguvastast tollimaksu.

(125)

Võttes siiski arvesse, et kohapealse uurimise ajal ei suutnud äriühing tõendada, millise osa tema müügist ühendusse moodustab Taiwani päritolu toodang ja millise osa Hiinast imporditud toodang; äriühingu väide, et ekspordinäitajaid saaks kontrollida asjakohasest andmebaasist, ei vastanud tõele, sest ühendusse suunatud eksport võib sisaldada ka Hiinast pärit kaupa. Lisaks sellele peeti asjaolu, et äriühing ei teatanud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul toimunud Hiinast pärit impordist, peetakse algmääruse artikli 18 tähenduses eksitavaks ning see tekitab tõsiseid kahtlusi nii enne kui ka pärast kontrollkäiku esitatud teabe usaldusväärsuse suhtes.

(126)

Eespool esitatud põhjustel ei saanud asjaomase eksportiva tootja pakutud kohustust heaks kiita.

(127)

Eespool esitatu põhjal otsustatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, et Hiinast ja Taist pärit ning Taiwanist saadetud toruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud tuleks säilitada.

(128)

Sellest tulenevalt tuleks säilitada Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmete laiendamine sama toote impordi suhtes, mis saadetakse ühendusse Indoneesiast (määrus (EÜ) nr 2052/2004), Sri Lankalt (määrus (EÜ) nr 2053/2004) ja Filipiinidelt (määrus (EÜ) nr 655/2006), olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Sri Lanka ja Filipiinid või mitte.

(129)

Tuleks tühistada äriühingute Chup Hsin ja Nian Hong toodetud teatavate toruliitmike vabastamine dumpinguvastaste meetmete laiendamisest. Sellest tulenevalt kohaldatakse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 kõnealuste äriühingute suhtes sama dumpinguvastast tollimaksu nagu Hiina tootjate suhtes,