25.7.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 194/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 670/2009,

24. juuli 2009,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendussätted kõva nisu ja koorimata riisi ostuks riikliku sekkumise korras avaliku pakkumismenetluse teel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a, c ja k koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2009) (2) artikli 13 lõike 3 ja artikli 18 lõike 2 kohaselt võib komisjon korraldada riikliku sekkumise alates 1. juulist 2009 kõvale nisule ja alates 1. septembrist 2009 koorimata riisile, kui turuolukord ja eelkõige turuhindade areng seda nõuab. Kui komisjon otsustab, et sekkumine on vajalik, tuleks vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (3) sätestada avaliku sekkumise tingimused ning korrata üle, millised asutused on liikmesriikides selles valdkonnas pädevad, määrates kindlaks, et käesoleva määruse kohaldamisel sekkuvad asjaomased asutused nimetuse all „sekkumisametid”, seda ka makseasutuste otsese tegevuse puhul.

(2)

Et riiklikku sekkumiskava saaks rakendada võimalikult lihtsalt ja tõhusalt, tuleks kindlaks määrata eeskirjad, mille alusel liikmesriikide sekkumisametid sekkumiskeskusi heaks kiidavad, ja kehtestada heakskiitmissätted. Selleks tuleks kindlaks määrata tingimused, mille alusel sekkumiskeskuste ladustuskohti heaks kiita.

(3)

Nii palju kui võimalik tuleks kogu ühenduses ühtlustada ka sekkumisametitele esitatavate kõva nisu ja koorimata riisi pakkumuste vastuvõtutingimused ning tingimused, mille alusel sekkumisametid tooted oma valdusesse võtavad. Et tagada kõikide ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks järelikult määrata kindlaks kord, mida kohaldada kokkuostu, eelkõige pakkumuste vastuvõtmise, ülevõtmiste ja sellega seotud kontrollimiste puhul.

(4)

Kui heakskiidetud sekkumiskeskuse selliste ladustuskohtade puhul, mis asuvad mõnes muus liikmesriigis kui see, kus toimub ettevõtja peamine tegevus, on ettevõtjal võimalus teostada tarnet väiksemate kuludega, tuleks anda asjaomastele ettevõtjatele võimalus teha oma pakkumused vastavas liikmesriigis. Et mitte tekitada kõnealustele ettevõtjatele täiendavaid halduspiiranguid, tuleks neil lubada täita pakkumusega seotud formaalsused selles riigis registreeritud käibemaksunumbriga, kus toimub nende peamine tegevus, ja lubada neil esitada koos oma pakkumusega vastavas liikmesriigis saadud tagatis.

(5)

Et sekkumine toimuks lihtsustatult ja rahuldaval viisil, tuleks näha ette, et esitatav partii peab olema ühtlane ja koosnema riisi puhul ühest ja samast riisisordist. Samuti tuleks kehtestada miinimumkogus, millest väiksemat kogust ei pea sekkumisamet pakkumusena käsitama; arvesse tuleks siiski võtta suurema miinimumkoguse kehtestamise võimalust, mis aitaks arvesse võtta liikmesriigiti kehtivaid hulgimüügitingimusi või keskkonnaeeskirju. Et teavitada ettevõtjaid kohaldatavatest miinimumkogustest, tuleks ette näha, et sekkumisametid määravad kõnealused miinimumkogused kindlaks igas avaldatavas pakkumiskutses, kehtestades need vajaduse korral suuremana käesolevas määruses sätestatud tasemest.

(6)	Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta kõva nisu ja koorimata riisi, mille kvaliteet ei võimalda hilisemat kasutamist ja nõuetekohast ladustamist. Seega tuleks sätestada meetodid, mille abil kõva nisu ja koorimata riisi kvaliteet kindlaks määrata.

(7)

Kõva nisu kuulub nende teraviljasortide hulka, mille suhtes kehtivad inimtoidule ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuded ja mis peavad vastama nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) (4) kehtestatud tervishoiunõuetele. Ette tuleks näha kõnealuste nõuete kohaldamine asjaomaste toodete ülevõtmisel käesoleva sekkumiskava raames.

(8)

Lubatud saasteainete kõrgeima taseme ületamisega seotud riske saab makseasutus või sekkumisamet teha kindlaks pakkuja edastatud teabe ja nende analüüsikriteeriumide alusel. Et kulutusi vähendada, tuleks enne makseasutuse või sekkumisameti järelevalve all toodete ülevõtmist nõuda analüüse üksnes pärast riskianalüüsi, tagades sel viisil toodete kvaliteedi sekkumiskavaga liitumisel. Seega vastutab liikmesriik ise, kui toote ostmisel tehtud otsus käesoleva määruse põhjal nõutava riskianalüüsi kohta on ebapädev ja hiljem selgub, et toode ei vastanud miinimumnõuetele. Sellise otsusega ei saaks tagada toote kvaliteeti ja sellest tulenevalt toote korralikku säilitamist. Seetõttu tuleks täpsustada tingimused liikmesriigi vastutuse osas.

(9)	Koorimata riisi madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse tootmispiirkondade kliimatingimustele.

(10)

Samuti tuleks täpselt kindlaks määrata pakkuja poolt ladustuskohtades pakutavate toodete kontrollitoimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele. Tuleks teha vahet pakutava kauba ülevõtmisel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus ning vastavus kaalu ja madalaima kvaliteedi nõuetele, ning pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramisel pärast seda, kui representatiivse proovi põhjal on vajalike analüüside abil iga partii täpsed tunnused kindlaks määratud.

(11)

Et kõnealune sekkumismeede oleks tõhus, tuleks sätestada, et juba esitatud kõva nisu ja riisi pakkumused oleksid siduvad ja lõplikud. Seega ei saaks neid muuta ega tagasi võtta ning pakkumuste esitamise tingimuseks tuleks seada tagatise esitamine, määrata kindlaks tagatise vabastamise kord ja tagatise võimalik kandmine ühenduse eelarvesse, kui asjaomaste pakkumuste teatavaid vastuvõtutingimusi ei ole arvestatud.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõikes 2 ja lõike 4 punktis a on sätestatud, et komisjon määrab pakkumismenetluste teel kindlaks kõva nisu sekkumishinna, võtmata arvesse teravilja puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. Tuleks määrata kindlaks kõva nisu peamistest kvaliteedinõuetest tulenevad hinna erinevused.

(13)

Määruses (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 4 punktis b on sätestatud, et sekkumishind kehtestatakse IV lisa punktis A kindlaksmääratud kvaliteediga koorimata riisile ning hinda tõstetakse või alandatakse, kui sekkumiseks pakutava riisi kvaliteet erineb standardkvaliteedist. Hindade tõstmine ja alandamine peaks sekkumisel peegeldama koorimata riisi kvaliteediga seotud hinnaerinevusi turul. Selleks tuleks arvesse võtta koorimata riisi põhitunnuseid, mis võimaldavad toote kvaliteeti objektiivselt hinnata. Osutatud nõude täitmiseks on piisav hinnata niiskusesisaldust, töötlemisjärgset saagikust ja teradefektide standardsust, mida saab teha lihtsate ja tõhusate meetoditega.

(14)	Ühtlustamise huvides tuleks sekkumisvarusid kontrollida määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 kehtestatud tingimustel.

(15)	Süsteemi tõhusaks haldamiseks tuleks komisjoni nõutavad andmed edastada elektroonilisel kujul ja nende meetodite alusel, mis komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

(16)

Käesoleva määruse sätetega riisisektori kohta asendatakse komisjoni 29. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 489/2005 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt) (5) kohaselt kehtivad sätted. Kõva nisu ja riisi suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamise huvides ei tuleks määruse (EÜ) nr 489/2005 teatavaid sätteid siiski üle võtta.

(17)	Käesoleva määruse sätetega kõva nisu kohta asendatakse komisjoni 8. mai 2008. aasta määruse (EÜ) nr 428/2008 (millega määratakse kindlaks sekkumiskeskused) (6) kohaselt kehtivad sätted. Seega tuleks ette näha, et alates 1. juulist 2009 neid enam kõva nisu suhtes ei kohaldata.

(18)

Käesoleva määruse sätetega koorimata riisi kohta asendatakse komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 687/2008 (millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord makseasutuste või sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid) (7) kohaselt kehtivad sätted. Seega tuleks sätestada, et alates 1. juulist 2009 neid sätteid enam kõva nisu suhtes ei kohaldata.

(19)	Seetõttu tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008 ning tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 489/2005.

(20)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 72/2009 artiklile 8 kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ette nähtud riikliku sekkumisega seotud uusi sätteid kõva nisu puhul alates 1. juulist 2009 ja riisisektori puhul alates 1. septembrist 2009. Seetõttu tuleks kõnealuste sätete rakendussätteid kohaldada alates samadest kuupäevadest.

(21)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED SEKKUMISKESKUSTE HEAKSKIITMISE, KOKKUOSTU JA PAKKUMUSTE KOHTA

1. JAGU

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 1

Reguleerimisala ja määratlused

1. Käesoleva määrusega sätestatakse kõva nisu ja riisi sektoris rakendussätted nende kokkuostude suhtes, mis on tehtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõikega 3 ja artikli 18 lõikega 2 ette nähtud riiklikul sekkumisel.

2. Lõikes 1 osutatud kokkuostude tegijad on määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõike 1 kohaselt makseasutused või makseasutuse volitatud asutused (edaspidi „sekkumisametid”).

Artikkel 2

Sekkumiskeskuste määramine ja heakskiitmine

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 41 kohaselt komisjoni määratavad sekkumiskeskused on eelnevalt sekkumisametite poolt heaks kiidetud vastavalt käesoleva määruse sätetele ja määrusega (EÜ) nr 884/2006 kehtestatud eeskirjadele, eelkõige vastutuse ja kontrollide osas vastavalt viimati nimetatud määruse artiklile 2.

2. Sekkumiskeskuse heakskiitmiseks tagavad sekkumisametid, et osutatud keskuse ladustuskohad vastaksid vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	kõikide kõnealuse sekkumiskeskuse ladustuskohtade võimsus peab olema kõva nisu puhul vähemalt 20 000 tonni ja riisi puhul vähemalt 10 000 tonni.

b)	ladustamisest mahaarvamise miinimumkogus peab iga ladustuskoha puhul võimaldama ühe tööpäeva jooksul välja viia vähemalt 5 % ladustatud kogusest ehk 1 000 tonni kõva nisu ja 500 tonni riisi.

3. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 41 kohaselt komisjoni määratud sekkumiskeskuste loetelu ja nende ladustuskohtade loetelu hõlmavat teavet muudetakse ja edastatakse liikmesriikidele ja avalikkusele kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 23 ja 24.

2. JAGU

KÕVA NISU JA KOORIMATA RIISI KOKKUOSTU KORD PAKKUMISMENETLUSE TEEL

Artikkel 3

Kokkuostud

1. Sekkumisametid hakkavad pakkumismenetluse teel kõva nisu ja koorimata riisi kokku ostma pärast seda, kui pakkumismenetlus on avatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt komisjoni vastu võetud määrusega (edaspidi „pakkumismenetluse avamise määrus”).

2. Pakkumismenetluse avamise määruses on sätestatud eelkõige:

a)	toote tähistus ja selle CN-kood;

b)	pakkumismenetluste kuupäevad;

c)	pakkumuste esitamise viimane kuupäev ja kellaaeg;

d)	pakkumismenetluse sulgemise kuupäev;

e)	asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) või asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad), kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 2 teist lõiku.

3. Koorimata riisi pakkumismenetlust võib piirata ühe või mitme riisisordiga vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa I osa punktis I.2 esitatud määratlusele („ümarateraline riis”, „keskmiseteraline riis”, „pikateraline riis A” või „pikateraline riis B”).

4. Pakkumismenetluse avamise määruse jõustumise kuupäeva ja pakkumuste esitamise esimese tähtaja viimase päeva vahele peab jääma vähemalt kuue päeva pikkune ajavahemik.

5. Sekkumisameti avaldatud pakkumismenetluses on määratud kindlaks eelkõige miinimumkogused, mille kohta saab pakkumusi teha. Need kogused on kõva nisu puhul vähemalt 10 tonni ja riisi puhul vähemalt 20 tonni.

Mõnes liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustavade või keskkonnanõuete arvessevõtmiseks tuleb siiski ette näha esimeses lõigus kehtestatud kogustest kõrgem määr; kõnealused kogused määrab sekkumisamet kindlaks pakkumismenetluses.

6. Pakkumismenetlusest tulenevaid kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 4

Pakkumuste esitamise ja vastuvõtmise tingimused

1. Artiklis 3 osutatud kokkuostud tehakse nende pakkumuste alusel, mis ettevõtjad on liikmesriikide sekkumisametitele esitanud; pakkumus saadetakse kirjalikult või elektrooniliselt koos kättesaamistõendiga.

2. Pakkumus, mille sekkumisamet saaks vastu võtta, peab sisaldama järgmist.

Liikmesriikide poolt sekkumisametile esitatud vorm, mille ühtlustatud näidise on komisjon koostanud vastavalt artiklis 24 kehtestatud tingimustele ja mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

i)	pakkumuse esitaja nimi, aadress ja käibemaksu registreerimise number liikmesriigis, kus toimub peamine tegevus, või selle puudumisel number põllumajandusregistris;

ii)	pakutav toode; (riisi puhul märkida ära liik ja sort);

iii)	toote ladustuskoht pakkumuse esitamise hetkel;

iv)	sekkumiskeskuse ladustuskohad, mille puhul pakkumus on kõige väiksemate kuludega;

v)	pakutav kogus, pakutava toote aastakäik, ühenduse päritolule osutav märge ja ühenduse tootmispiirkond;

vi)

tonni eest pakutav hind (kaup peab vastama kõva nisu miinimumkvaliteedile või riisi standardkvaliteedile) määratud sekkumiskeskuse ladustuskohtadesse toomisel ilma mahalaadimiseta ja väljendatuna eurodes kuni kahe komakohaga. Kõnealune hind vastab võrdlushinnale, mis on kõva nisu puhul osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 punktis a või koorimata riisi puhul osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 punktis b;

vii)	riisi puhul andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused;

viii)

pakutava toote peamised tunnused.

Lisas esitatavad järgmised dokumendid:

tõend, mille kohaselt pakkuja on andnud tagatise suuruses 30 eurot kõva nisu tonni eest või 50 eurot koorimata riisi tonni eest enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppemist; tagatise võib esitada liikmesriigis, mille territooriumil toimub pakkuja peamine tegevus, juhul kui pakkuja esitab oma pakkumuse teises liikmesriigis;

ii)	pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et pakutavad kogused on tegelikult käesoleva lõike punkti a alapunktis iii kindlaks määratud ladustuskohas olemas;

iii)	pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et pakutakse ühtset partiid, mis riisi puhul koosneb samast sordist olevast koorimata riisist, ja et miinimumkogused vastavad sekkumisameti avaldatud pakkumismenetluses kindlaks määratud kogustele.

3. Sekkumisamet registreerib vastuvõetavad pakkumused, nende vastuvõtukuupäeva ja asjaomased kogused.

4. Pakkumused on siduvad ja lõplikud.

Artikkel 5

Pakkumuste kontrollimine sekkumisameti poolt

1. Kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kontrollivad sekkumisametid nõutavatest üksikasjadest lähtudes, kas pakkumused on vastuvõetavad.

Kui pakkumus ei ole vastuvõetav, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast ettevõtjat.

2. Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud dokumentide vastavust võib kontrollida pärast seda, kui sekkumisamet on pakkumuste vastuvõetavust kinnitanud, vajaduse korral käib pädev sekkumisamet pakkuja poolt artikli 22 lõike 3 kohaselt osutatud ladustuskohal.

Kui mõni esimeses lõigus osutatud dokumentidest ei vasta nõuetele, tühistatakse pakkumus ja kohaldatakse artikli 9 lõiget 2.

Artikkel 6

Pakkumustest komisjonile teatamine

1. Pakkumuste esitamise tähtajale järgneval päeval hiljemalt kell 14.00 Brüsseli aja järgi teavitab sekkumisamet artikli 24 kohaselt komisjoni vastuvõetavatest pakkumustest. Pakkujate isikuid ei avaldata.

Kui ühtegi vastuvõetavat pakkumust ei esitata, teavitab liikmesriik sellest komisjoni samaks tähtajaks.

2. Vastuvõetavad pakkumused, millest komisjoni ei teavitatud, jäetakse pakkumismenetlusest välja.

Artikkel 7

Pakkumustel põhinev otsus

Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt teatatud pakkumuste alusel otsustab komisjon pakkumusi mitte vastu võtta või kinnitab sekkumise maksimaalse kokkuostuhinna määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 8

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1. Kui komisjon on artikli 7 kohaselt kehtestanud sekkumise maksimaalse kokkuostuhinna, kiidavad sekkumisametid heaks kõik vastuvõetavad pakkumused, mis on maksimaalse kokkuostuhinnaga võrdsed või sellest madalamad. Kõik muud pakkumused lükatakse tagasi.

2. Kui sekkumise maksimaalset kokkuostuhinda ei kehtestata, lükatakse kõik pakkumused tagasi.

3. Sekkumisametid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused pärast seda, kui on avaldanud määruse või teatanud otsusest artiklis 7 osutatud maksimaalse kokkuostuhinna kehtestamise kohta või selle kohta, et pakkumusi vastu ei võeta.

4. Pädev asutus teatab pakkujatele nende pakkumismenetluses osalemise tulemused hiljemalt üks tööpäev pärast lõikes 3 osutatud avaldamist või teatamist.

Artikkel 9

Tagatiste vabastamine ja tagatisest ilmajäämine

1. Toodete tegelik asumine ladustuskohas, mille pakkuja on artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt kindlaks määranud, ühtse partii esitamine, komisjonile teavitatud pakkumuse säilitamine ja toote vastuvõtmine pädeva asutuse poolt on esmajärgulised nõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (8) artikli 20 lõike 2 tähenduses.

2. Kui lõikes 1 osutatud esmajärgulised nõuded ei ole täidetud (v.a erakorralistel asjaoludel), siis tagatist ei tagastata ja raamatupidamisarvestuses käsitatakse seda sihtotstarbelise tuluna komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (9) artikli 12 tähenduses.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel kontrollib sekkumisamet ladustuskohtades olevaid koguseid mutatis mutandis vastavalt eeskirjadele ja tingimustele, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 884/2006 riiklike ladustamistehingute raames ladustatud toodete füüsiliseks kontrolliks, eelkõige aga vastavalt kõnealuse määruse I lisa punktis B.III sätestatutele. Riskianalüüsist lähtuvalt kontrollitakse vähemalt 5 % pakkumustest ja 5 % pakutavatest kogustest.

4. Kui pakkumus lükatakse tagasi, vabastatakse tagatis pärast artikli 8 lõikes 3 osutatud otsuse avaldamist.

5. Edukate pakkumuste puhul vabastatakse tagatis viie tööpäeva jooksul arvestatuna artikli 18 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ülevõtmisprotokolli koostamisest.

3. JAGU

TOODETE SUUNAMISKORD

Artikkel 10

Tarne

1. Pakkuja poolt määratud heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohta tarnimise kuupäeva või kuupäevad määrab kindlaks sekkumisamet ning teavitab pakkujat sellest võimalikult kiiresti.

Kui pakkuja poolt määratud heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohtadesse ei saa tooteid tarnida, määrab sekkumisamet sama sekkumiskeskuse muud ladustuskohad või mõne muu heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohad, kuhu tooteid vähimate kuludega tarnida, ja kehtestab tarnekuupäevad.

2. Kõik tooted peavad olema heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohta tarnitud hiljemalt pakkumuse saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks, jäämata siiski hilisemaks kui 30. juuni kõva nisu puhul ja 31. august koorimata riisi puhul.

3. Sekkumisameti esindaja võtab tarnitud kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

4. Tarnitud koguse kaalumise juures on pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ja sekkumisameti esindaja, kes on pakkujast sõltumatu.

Sekkumisameti esindajaks võib siiski olla ka laopidaja. Sellisel juhul:

a)	korraldab sekkumisamet 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga määratud koguse vahel ei tohi olla suurem kui 5 %;

b)	kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega;

c)	kui lubatud hälvet on ületatud, kaalutakse teravili viivitamata üle. Kui kindlakstehtud mass on arvepidamises registreeritud massist väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja, kui suurem, kannab kulud liikmesriik.

Artikkel 11

Veokulud

1. Kui vahemaa on kuni 100 km, jääb kauba vähimate kuludega vedu pakkuja määratud sekkumiskeskuse ladustuskohta vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile iv pakkuja kanda. Kui vahemaa on üle 100 km, kannab veokulud sekkumisamet.

2. Kui sekkumisamet on vastavalt artikli 10 lõike 1 teisele lõigule pakkuja määratud sekkumiskeskuse ladustuskohta muutnud, jäävad täiendavad veokulud (maksuvabastusega 20 km piires), sekkumisameti kanda. Kui vahemaa on üle 100 km, kannab sekkumisamet veokulud tervikuna.

3. Sekkumisameti kantavad kulud, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, tasub komisjon mittekokkuleppeliste summade alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktile c.

II PEATÜKK

ERISÄTTED KÕVA NISU KOHTA

Artikkel 12

Pakutava kõva nisu kvaliteet

1. Sekkumiseks vastuvõetav kõva nisu peab olema puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga.

2. Et kõva nisu saaks käsitada kui puhast, ehtsat ja nõutava turustuskvaliteediga, peab see olema laitmatu. Selleks peavad kõva nisu kvaliteedinõuded vastama I lisa A osas kindlaksmääratud tunnustele ja I lisa B osas esitatud kõva nisu kvaliteedi miinimumnõuetele.

Artikkel 13

Pakutava kõva nisu proovide võtmine ja analüüsid

1. Igast pakutava kõva nisu partiist võetakse representatiivne proov, et määrata kindlaks kõva nisu kvaliteeditunnused; representatiivne proov koosneb proovidest, mis võetakse sageduse alusel üks proov igalt tarnelt, et saada vähemalt üks proov iga 60 tonni kohta.

2. Sekkumisamet vastutab, et võetud proovide tunnused saaksid analüüsitud 20 tööpäeva jooksul alates representatiivse proovi võtmisest.

3. Sekkumiseks pakutava kõva nisu kvaliteedi kindlaksmääramiseks kasutatavad standardmeetodid on esitatud II lisas järgmiselt:

—	A osa: standardmeetod nende koostisosade määramiseks, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiviljad;

—	B osa: standardmeetod kõva nisu niiskusesisalduse määramiseks;

—	C osa: standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks;

—	D osa: muud kõva nisu kvaliteedi määramiseks kasutatavad meetodid.

4. Liikmesriigid teostavad saasteainete taseme, sealhulgas radioaktiivse saastumise taseme kontrollimist riskianalüüsi alusel, võttes arvesse pakkuja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eelkõige tema teostatud analüüside tulemuste osas. Vajaduse korral määratletakse kontrollimeetmed määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige juhul, kui saasteained võivad turuolukorda tõsiselt häirida.

5. Pakkuja kannab kulud, mis on seotud:

a)	saasteainete analüüsiga;

b)	amülaasi aktiivsuse määramisega (langemisarv);

c)	proteiinisisalduse määramisega;

d)	toodete tagasivõtmisega, kui analüüsid on näidanud, et pakutav kõva nisu ei vasta sekkumisel kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele.

6. Pakkujat teavitatakse kauba analüüside tulemustest artikliga 18 ette nähtud ülevõtmisakti väljastamisega.

7. Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomaste toodete kontrolli, mille kulud kannab kaotaja pool.

8. Kui analüüside ja kontrollide tulemused ei võimalda käsitada pakutavat kõva nisu sekkumiseks vastuvõetavana, võib pakkuja alustada asjaomase partii asendamismenetlust hiljemalt 20 tööpäeva pärast probleemi tuvastamist, ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 2 osutatud tarne lõpptähtpäeva. Erandina artiklist 11 jäävad osutatud asendamisega seotud veokulud üksnes pakkuja kanda.

Artikkel 14

Pakutava kõva nisu ülevõtmine

1. Sekkumisamet võtab pakutava kõva nisu üle, kui sekkumisameti esindaja on kindlaks teinud artikli 13 kohaselt sekkumiskeskusesse saadetud kauba terve partii koguse ja selle vastavuse artiklis 12 osutatud tingimusele.

2. Ülevõtmine peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul, mis järgnevad artikli 10 lõikes 2 osutatud viimasele tarnele, kuid mitte hiljem kui 31. juulil.

Artikli 13 lõike 8 kohaldamisel toimub ülevõtmine siiski hiljemalt 31. augustil.

III PEATÜKK

ERISÄTTED RIISI KOHTA

Artikkel 15

Pakutava koorimata riisi kvaliteet

1. Sekkumiseks vastuvõetav koorimata riis peab puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga.

2. Koorimata riisi käsitatakse puhtana, ehtsana ja nõutava turustuskvaliteediga, kui:

a)	riisi saagis pärast töötlemist vastab III lisa A osas sätestatud nõuetele ja kahjustatud riisi lubatav maksimumprotsent vastab III lisa B osas esitatule;

b)	riisi niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %;

c)	riis on lõhnatu ning tootes pole elusaid putukaid;

d)	riisi radioaktiivsuse taset näitavate ainete sisaldus ei ületa ühenduse õigusaktides kehtestatud ülemmäärasid.

Artikkel 16

Pakutava koorimata riisi proovide võtmine ja analüüsid

1. Et kontrollida sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele artikli 15 tähenduses, võtab sekkumisamet pakkuja või selle volitatud esindaja juuresolekul vastuvõetavast kaubast proovi.

Võetakse kolm vähemalt ühe kilogrammi suuruse massiga representatiivset proovi. Proovid jaotatakse järgmiselt:

a)	üks eksemplar pakkujale;

b)	üks eksemplar laole, kus ülevõtmine aset leidis;

c)	üks eksemplar sekkumisametile.

Representatiivseteks proovideks vajalike proovide arv saadakse pakutava partii mõttelisel jagamisel kümnetonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Representatiivsed proovid saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Kauba kvaliteedinäitajate vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse selle representatiivse proovi alusel, mis saadetakse lattu, kus ülevõtmine toimub.

2. Representatiivsed proovid tehakse igast osatarnest (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun) lõikes 1 osutatud tingimustel.

Iga osatarne kontrollimine enne sekkumislattu jõudmist võib piirduda niiskusesisalduste, prügilisandite hulga ja elusputukate puudumise kindlakstegemisega. Kui pärast kontrolli lõpptulemust siiski ilmneb, et mõni osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, loobutakse kogu partii ülevõtmisest. Kogu partii tuleb kõrvaldada. Saatmisega seonduvad kulud jäävad pakkuja kanda.

Kui mõne liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattu jõudmist kontrollida iga ülevõetava kauba osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, ei tohi ta vastu võtta osatarnet, mis ei vasta nendele nõuetele.

3. Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhul, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja ulatusele.

4. Pakkujat teavitatakse kauba analüüside tulemustest artiklis 18 ette nähtud ülevõtmisakti väljastamisega.

5. Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomaste toodete vajaliku kontrolli, mille kulud kannab kaotaja pool.

Uue analüüsi teeb pädevate asutuste heakskiidetud laboratoorium uue representatiivse proovi põhjal, mis koosneb võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest representatiivsetest proovidest. Pakutava partii osatarnete puhul saadakse tulemus iga osatarne uute representatiivsete proovide analüüside keskmiste näitajate hindamise alusel.

6. Kui analüüsid ei võimalda käsitada pakutavat koorimata riisi sekkumiseks vastuvõetavana, võib pakkuja alustada asjaomase partii asendamismenetlust hiljemalt 20 tööpäeva pärast probleemi tuvastamist, ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 2 osutatud tarne lõpptähtpäeva. Erandina artiklist 11 jäävad osutatud asendamisega seotud veokulud üksnes pakkuja kanda.

Artikkel 17

Pakutava koorimata riisi ülevõtmine

1. Sekkumisamet võtab pakutava riisi üle, kui sekkumisameti volitatud esindaja on teinud kindlaks kaupade vähima nõuava koguse ja tunnused vastavalt artiklitele 3 ja 15 ning kaup on toimetatud sekkumiskeskusesse vastavalt artiklile 16.

2. Ülevõtmine peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul, mis järgnevad artikli 10 lõikes 2 osutatud viimasele tarnele, kuid mitte hiljem kui 30. septembril.

Artikli 16 lõike 6 kohaldamise puhul toimub ülevõtmine siiski hiljemalt 31. oktoobril.

IV PEATÜKK

ÜHISSÄTTED ÜLEVÕTMISE, KONTROLLIMISTE JA TEAVITAMISTE PUHUL

Artikkel 18

Ülevõtmisprotokoll

1. Iga pakkumuse kohta koostab ülevõtmisprotokolli sekkumisamet, kes on pädev kiitma heaks ladustuskohti, kellele pakkumus lähtuvalt vähimatest kuludest tehti. Pakkuja või tema esindaja võivad viibida ülevõtmisprotokolli koostamise juures.

Ülevõtmisprotokoll peab kajastama vähemalt järgmist:

a)	representatiivse proovi koostamiseks võetud proovide arv;

b)	partii koguse ja tunnuste kontrollimiste kuupäevad;

c)	riisi puhul tarnitud kauba sort ja masskaal;

d)	partii tunnused vastavalt analüüside tulemustele;

e)	analüüside eest vastutav asutus.

Ülevõtmisprotokollil on kuupäev ning sekkumisameti ja ladustaja allkiri.

2. Ülevõtmisprotokolli võib koostada alates hetkest, kui 95 % pakutavast kogusest on üle võetud.

Artikkel 19

Pakkujale kauba eest makstava hinna määramine ning makseprotseduur

1. Pakkujale kauba eest makstava hinnana käsitatakse pakutavat hinda, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis vi, ilma et see piiraks artikli 11 sätteid ja hinnatõstmisi või -alandamisi, mis on kõva nisu puhul sätestatud IV lisas ja koorimata riisi puhul sätestatud V lisas või on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 4 punktile b.

2. Maksmine peab toimuma 35 päeva jooksul pärast ülevõtmist, mis on määratletud vastavalt tootele artiklis 14 või 17.

Artikli 13 lõike 7 (kõva nisu puhul) või artikli 16 lõike 5 (koorimata riisi puhul) kohaldamisel toimub maksmine võimalikult kiiresti pärast seda, kui pakkujat on viimase analüüsi tulemustest teavitatud.

Kui maksmine toimub pakkuja poolt väljastatava arve alusel, kuid arve pole laekunud esimeses lõigus määratud tähtaja jooksul, teostatakse makse viie tööpäeva jooksul päraste arve tegelikku laekumist.

Artikkel 20

Kontrollimeetmed

1. Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel nõutavaid kontrolle käesoleva määruse raames, toimuvad kontrollid sekkumisladudes määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 2 kehtestatud tingimustel.

2. Kui kontrollid toimuvad käesoleva määruse artikli 13 lõikes 4 osutatud riskianalüüsi alusel, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused liikmesriigi kanda vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 osutatud eeskirjadele.

Kui asjaomane liikmesriik saab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõestada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalseid tingimusi ladustamisel ning laopidaja kohustustest kinnipidamist, siis kantakse rahalised kohustused ühenduse eelarvesse.

3. Kui artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt määratud ladustuskoht asub muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus pakkumus esitati, ja kui sekkumisamet, kellele pakkumus tehti, otsustab teha toodete tegeliku olemasolu kohapealse kontrolli, saadab sekkumisamet asjaomase sekkumiskoha suhtes pädevale sekkumisametile taotluse kontrolli läbiviimiseks ja pakkumuse koopia. Kohapealne kontroll toimub pakkumuse saanud sekkumisameti kehtestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 21

Riiklikud eeskirjad

Liikmesriigiti kehtivate eritingimuste arvessevõtmiseks võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra ja tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 22

Komisjonile ja sekkumisametitele tehtavad teatised ülevõtmiste kohta

1. Iga liikmesriik edastab artiklis 24 kehtestatud tingimustel hiljemalt igal kolmapäeval kell 14.00 (Brüsseli aja järgi) eelnenud nädala kohta toote ja vajaduse korral toote liigi osas järgmised andmed:

a)	heakskiidetud pakkumustele vastavad üldkogused, kohaldades artiklit 8;

b)	tühistatud pakkumustele vastavad üldkogused kooskõlas artikli 5 lõike 2 teise lõiguga;

c)	heakskiidetud üldkogused, mis ei ole tarnitud artiklis 10 kehtestatud tähtaja jooksul;

d)	üldkogused, mis ei vasta ülevõtmiseks nõutavatele miinimumtunnustele;

e)	ülevõetud üldkogused.

2. Iga liikmesriik edastab artiklis 24 kehtestatud tingimustel hiljemalt käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud ülevõtmistähtajale järgneva kuu lõpus nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 837/90 (mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid) (10) III lisas kindlaksmääratud piirkondade lõikes üle võetud kõva nisu partiide mahukaalu keskmise tulemuse, niiskusesisalduse, katkiste terade ja proteiinide sisalduse.

3. Sekkumisametite vaheline teabevahetus artikli 20 lõikega 3 ette nähtud kontrollide kohta toimub elektroonilisel teel artikliga 24 kehtestatud tingimustel.

Artikkel 23

Komisjoni teavitamine heakskiidetud sekkumisametite ja sekkumiskeskuste poolt

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklis 24 kehtestatud tingimustel teabe, mis hõlmab:

a)	artiklis 1 osutatud heakskiidetud sekkumisameteid ning

b)	artiklis 2 osutatud heakskiidetud sekkumisameteid ja nende ladustuskohti.

2. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) artikli 1 lõikes 2 osutatud sekkumisametite loetelu.

3. Muudatused, mis tehakse artikli 2 lõikes 3 osutatud sekkumisametite ja nende ladustuskohtade loetelusse ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sekkumisametite loetelusse, tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks sellekohase tehnika abil komisjoni infosüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.

Artikkel 24

Teabevahetuse suhtes kohaldatav meetod

1. Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teavitus ja teabevahetus, mis on ette nähtud käesoleva määrusega, toimub elektroonilisel teel ja infosüsteemide kaudu, mille komisjon või liikmesriigid on pädevatele asutustele kättesadavaks teinud.

2. Asjaomased dokumendid koostatakse ja edastatakse kindlaksmääratud korras kõnealuste infosüsteemide kaudu.

3. Dokumentide vorm ja sisu on määratud kindlaks näidise alusel või meetodi abil, mis tehakse kasutajale kättesaadavaks infosüsteemide vahendusel. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid ei kohaldata enne, kui on teavitatud põllumajandusturgude ühise korralduse komiteed.

4. Liikmesriigi pädeva asutuse vastutusel ja neile antud juurdepääsuõiguste kohaselt sisestatakse teavitamiseks ette nähtud andmed infosüsteemi, kus neid ka ajakohastatakse.

V PEATÜKK

MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 428/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 428/2008 I lisas jäetakse välja kõva nisu käsitlev veerg (4).

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 687/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 687/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ajavahemike jooksul on igal vähemalt 80 tonni suuruse ühenduses koristatud hariliku nisu, odra, maisi või sorgo ühtse partii omanikul õigus pakkuda partiid sekkumisametile või makseasutusele (edaspidi „sekkumisamet”).”

Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	hariliku nisu puhul määruse (EMÜ) nr 315/93 kohaselt kindlaks määratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (11) lisa punktidega 2.4 kuni 2.7 kindlaks määratud nõuded fusariotoksiinide määra osas hariliku ja kõva nisu puhul;

3)	Artikli 5 punkt h jäetakse välja.

Artikli 7 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	hariliku nisu proteiinisisalduse määramisega;”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)	kui hariliku nisu ja odra puhul ületab katkiste terade osakaal 3 % ning maisi ja sorgo puhul 4 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR;

d)	kui maisi ja sorgo puhul ületab teralisandite osakaal 4 % ning hariliku nisu ja odra puhul 5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR;”;

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	kui hariliku nisu, odra, maisi ja sorgo puhul ületab prügilisandite osakaal 1 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 EUR;”;

c)	punkt g jäetakse välja.

6)	I lisas jäetakse välja veerg „Kõva nisu”.

II lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1.2 muudetakse järgmiselt:

i)	punkti a esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kidurad terad: terad, mis pärast käesoleva määruse lisas osutatud kõikide teiste koostisosade proovist kõrvaldamist lähevad läbi järgmiste avadega sõela: hariliku nisu puhul 2,0 mm, odra puhul 2,2 mm.”;

ii)	punkti d teine lõik jäetakse välja;

punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3. Kasvama läinud terad

„Kasvama läinud terad” on terad, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb siiski võtta arvesse proovi üldist välimust. Mõnede teraviljaliikide idu on esileulatuv ja teraviljapartii sõelumisel idu integument lõheneb. Niisugused terad sarnanevad kasvama läinud teradega, aga neid ei tohi sellesse rühma lugeda. Kasvama läinud terad on üksnes need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.”;

c)	punkt 2.1 jäetakse välja.

III lisa punkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „Hariliku nisu ja odra puhul sõelutakse 250 g keskmist proovi kahe sõelaga: pool minutit ühe sõelaga, mille piklikud avad on 3,5 mm, ja pool minutit teise sõelaga, mille piklikud avad on 1,0 mm.”;

seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Hariliku nisu puhul sõelutakse osaproovi pool minutit läbi 2,0 mm ja odra puhul läbi 2,2 mm piklike avadega sõela. Läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse kidurate teradena. Külmakahjustusega teri ja täisküpsemata rohelisi teri käsitatakse kidurate teradena.”.

9)	VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 489/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse kõva nisu puhul alates 1. juulist 2009 ja riisisektoris alates 1. septembrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

(3) ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.

(4) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(5) ELT L 81, 30.3.2005, lk 26.

(6) ELT L 129, 17.5.2008, lk 8.

(7) ELT L 192, 19.7.2008, lk 20.

(8) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(9) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(10) EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1.

(11) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.”

I LISA

(Artikli 12 lõige 2)

A OSA

1. TUNNUSED, MIDA TULEB VAADELDA, ET KÄSITADA PÕHITERAVILJA KVALITEETI LAITMATUNA

1.1. Katkised terad

Kõiki terasid, mille endosperm on osaliselt katmata, käsitatakse katkiste teradena. Samuti kuuluvad sellesse rühma viljapeksul katki läinud terad ja terad, mille idu on eemaldatud.

1.2. Teralisandid

Kidurad terad:

Terad, mis pärast käesoleva määruse lisas märgitud kõikide teiste koostisosade proovist kõrvaldamist lähevad läbi järgmiste avadega sõela: kõva nisu puhul 1,9 mm.

Terad, mis pärast käesoleva määruse lisas märgitud kõikide teiste koostisosade kõrvaldamist lähevad läbi 2,0 mm läbimõõduga avadega sõelast.

Samasse rühma kuuluvad lisaks veel külmavõetud terad ja täisküpsemata (rohelised) terad.

b)	Muud teraviljad: Kõik terad, mis ei kuulu prooviks võetavate terade liiki.

c)	Kahjurite poolt kahjustatud terad: Näritud terad. Kilplutiklaste poolt kahjustatud terad kuuluvad samuti sellesse rühma.

Terad, mille idu värvus on muutunud, plekilised terad, fusarioossed terad:

Terad, mille idu värvus on muutunud, on terad, mille integumendi värvus on pruunist pruunjasmustani ja mille idu on normaalne ega ole hakanud kasvama.

Kõva nisu puhul:

—	käsitatakse terasid, millel on mujal kui idul näha värvimuutust pruunist pruunjasmustani, plekiliste teradena;

—	on fusarioossed terad terad, mille koor on saastunud Fusarium mycelium’iga;. kõnealused terad on veidi kidurad, kortsudega ja neil on roosad või valged hajusad ebamääraste piirjoontega laigud.

e)	Kuivatamise käigus ülekuumenenud teradel on välised põletuse tunnused, kuid need ei ole riknenud terad.

1.3. Kasvama läinud terad

Terad, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb võtta arvesse proovi üldist välimust. Mõnede teraviljaliikide, nt kõva nisu idu on esileulatuv ja teraviljapartii sõelumisel idu integument lõheneb. Niisugused terad sarnanevad kasvama läinud teradega, aga neid ei tohi sellesse rühma lugeda. Kasvama läinud terad on üksnes need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.

1.4. Prügilisandid

Põhivilja teri, mis on riknenud, mida on kahjustanud tungaltera või mis on mädanenud, käsitatakse prügilisandina, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.

Võõrseemned:

„Võõrseemned” on kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a teraviljaseemned. Need hõlmavad seemneid, mis on kõlbmatud, mida saab kasutada söödaks või mis on väliste haigustunnustega.

„Väliste haigustunnustega seemned” on inimestele ja loomadele mürgised seemned, seemned, mis takistavad või raskendavad teraviljade puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

Riknenud terad:

„Riknenud terad” on terad, mis on muutunud inimtoiduks ja söödateravilja puhul kariloomade toiduks kõlbmatuks mädanemise, jahukaste, bakterite või mõne muu põhjuse tõttu.

Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud tera; need kuumenenud terad on täisvalminud terad, mille integumendi värvus on hallikaspruunist mustani ja tuuma ristlõige kollakashallist pruunjasmustani.

Viljasääse kahjustatud teri käsitatakse riknenud teradena ainult siis, kui üle poole tera pinnast on sekundaarse seente poolt põhjustatud kahjustuse tagajärjel värvunud hallist mustani. Kui värvimuutus katab vähem kui poole tera pinnast, peab neid teri käsitama kahjurite poolt kahjustatud teradena.

Võõrkehad:

Kõik teraviljaproovi koostisosad, mis jäävad 3,5 mm avadega sõelale (välja arvatud muude teraviljade terad ja põhivilja eriti suured terad) ja need koostisosad, mis lähevad läbi 1,0 mm avadega sõela. Samuti loetakse sellesse rühma kivid, liiv, õletükid ja muud proovides leiduvad lisandid, mis lähevad läbi 3,5 mm avadega sõela, ja need, mis jäävad 1,0 mm avadega sõelale.

d)	Seemnekestad

e)	Tungalterad

f)	Mädanenud terad

g)	Surnud putukad ja nende osad.

1.5. Elus kahjurid

1.6. Oma klaasisuse kaotanud või vähese klaasisusega terad

Klaasisuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana.

1.7. Teravilja värvus

Teravili peab olema asjaomasele teraviljale omase värvusega, ilma ebameeldiva lõhna ja igas arenguastmes elus kahjuriteta (sealhulgas lestad).

1.8. Saasteained

Ühenduse õigusaktidega lubatud saasteainete ülemmäär, sealhulgas radioaktiivsuse tase, ei ületa määruse (EMÜ) nr 315/93 kohaldamisel kehtestatud tasemeid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (1) lisas esitatud nõuded.

2. KÕVA NISU TERALISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSE VÕETAVAD ASJAOLUD

„Teralisandid” on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite poolt kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad, fusarioossed terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad, võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad, surnud putukad ja nende osad.

B OSA

KÕVA NISU KVALITEEDI MIINIMUMNÕUDED

A.	Suurim niiskusesisaldus

14,5 %

B.	Laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade maksimumprotsent

12 %

1.	Katkised terad

6 %

2.	Teralisandid (v.a punktis 3 märgitud),

5 %

millest:

a)	kidurad terad

b)	muud teraviljad

3 %

c)	kahjurite poolt kahjustatud terad

d)	terad, mille idu värvus on muutunud

e)	kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

0,50 %

3.	Plekilised terad ja/või fusarioossed terad,

5 %

millest:

— fusarioossed terad

1,5 %

4.	Kasvama läinud terad

4 %

5.	Prügilisandid,

3 %

millest:

a)	võõrseemned

— haigustunnustega

0,10 %

— muud

b)	riknenud terad

— isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad

0,05 %

— muud

võõrkehad

d)	seemnekestad

e)	tungalterad

0,05 %

f)	mädanenud terad

g)	surnud putukad ja nende osad

C.	Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade maksimumprotsent

27 %

D.	Maksimaalne tanniinisisaldus (2)

—

E.	Minimaalne mahukaal (kg/hl)

F.	Minimaalne proteiinisisaldus ( (2))

11,5 %

G.	Langemisarv (sekundites)

220

H.	Zélény indeksi alammäär (ml)

—

ei kohaldata.

(1) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.

(2) Protsendina kuivainest.

II LISA

(Artikli 13 lõige 3)

A OSA

1. STANDARDMEETOD NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRAMISEKS, MIDA EI VÕI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHIVILJAD

Standardmeetod nende koostisosade määramiseks, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiviljad, on esitatud alljärgnevalt.

1.1. Kõva nisu puhul sõelutakse 250 g keskmist proovi kahe sõelaga: pool minutit ühe sõelaga, mille piklikud avad on 3,5 mm, ja pool minutit teise sõelaga, mille piklikud avad on 1,0 mm.

Ühtlaseks sõelumiseks on soovitatav kasutada mehaanilist sõela, nt vibrosõelurit.

Koostisosi, mis jäävad 3,5 mm piklike avadega sõelale, ja koostisosi, mis lähevad 1,0 mm piklike avadega sõelast läbi, peab kaaluma koos ja käsitama võõrkehadena. Kui 3,5 mm piklike avadega sõelale jäänud koostisosades leidub muude teraviljade teri või põhivilja eriti suuri teri, siis tuleb need koostisosad või terad lisada sõelutud proovile. Sõelumisel 1,0 mm piklike avadega sõelaga tuleb kindlaks teha, kas proovis leidub elus kahjureid.

Sõelutud proovist võetakse proovijagaja abil proov kaaluga 50–100 g. See osaproov kaalutakse.

Seejärel tuleb see kaalutis õhukese kihina lauale laiali laotada ja pintsettide või sarvspaatli abil eraldada katkised terad, muud teraviljad, kasvama läinud terad, kahjurite poolt kahjustatud terad, külmakahjustusega terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad, võõrseemned, tungalterad, riknenud terad, mädanenud terad, seemnekestad ja elus kahjurid ning surnud putukad.

Kui kaalutises leidub ikka veel seemnekestades teri, eemaldatakse kestad käsitsi ja sel viisil saadud kesti käsitatakse seemnekestade osadena. Kivisid, liiva ja õletükke käsitatakse võõrkehadena.

Kõva nisu puhul sõelutakse kaalutist pool minutit läbi 1,9 mm piklike avadega sõela. Läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse kidurate teradena. Külmakahjustusega teri ja täisküpsemata rohelisi teri käsitatakse kidurate teradena.

1.2. Vastavalt punktis 1 osutatud meetoditele kindlaksmääratud koostisosad, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteraviljad, tuleb kaaluda väga hoolikalt täpsusega 0,01 g ja jaotada vastavalt keskmise proovi protsendimäärale. Analüüsiaruandes tuleb andmed esitada 0,1 % täpsusega. Tuleb kindlaks teha proovis leiduvad elus kahjurid.

Üldjuhul tuleb igast proovist teha kaks analüüsi. Need ei tohi eespool nimetatud koostisosade kogumäära suhtes erineda rohkem kui 10 %.

1.3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud toiminguteks kasutatakse järgmisi seadmeid:

a)	proovijagaja, nt kooniline või torujas jaotusmehhanism;

b)	täppis- või analüütilised kaalud;

c)	1,0 mm, 1,8 mm, 1,9 mm, 2,0 mm, 2,2 mm ja 3,5 mm piklike avadega sõelad ning 1,8 mm ja 4,5 mm ümmarguste avadega sõelad. Võib kasutada vibrosõelurit.

B OSA

2. STANDARDMEETOD KÕVA NISU NIISKUSESISALDUSE MÄÄRAMISEKS

Standardmeetod kõva nisu niiskusesisalduse määramiseks on järgmine. Liikmesriigid võivad kasutada samale põhimõttele vastavaid meetodeid, meetodit ISO 712:1998 või infrapunatehnoloogial põhinevat meetodit. Vaidluse korral tunnustatakse üksnes II lisa B osas sätestatud meetodi tulemusi.

2.1. Põhimõte

Toode kuivatakse temperatuuril 130–133 °C normaalrõhul osakeste suurusest oleneva aja jooksul.

2.2. Kasutusvaldkond

Kõnealust kuivatamismeetodit kasutatakse jahvatatud teravilja puhul, mille osakestest vähemalt 50 % läheb läbi 0,5 mm avadega sõela ja 1,0 mm ümmarguste avadega sõelale ei jää rohkem kui 10 % jääki. Kõnealust meetodit kasutatakse ka jahu puhul.

2.3. Seadmed

Täppiskaalud

Jahvatusseade, mis on valmistatud niiskust mitteabsorbeerivast materjalist, mida on lihtne puhastada, mis võimaldab ilma ülekuumenemiseta kiiresti ja ühtlaselt jahvatada, piirab kokkupuudet välisõhuga miinimumini ja vastab lõikes 2 esitatud tingimustele (nt lahtivõetav valtsveski).

Lihvitud kaanega mittekorrodeeruvast metallist või klaasist valmistatud kaalunõu; tööpind peab võimaldama uuritava proovi laotamist tihedusega 0,3 g/cm2.

Elektriline reguleeritava temperatuuriga kuivatuskapp, mis on reguleeritud temperatuurile 130–133 °C (1) ning millel on piisav ventilatsioon (2).

Massiivse perforeeritud metall- või portselanplaadiga eksikaator, mis sisaldab mõnda sobivat kuivatusainet.

2.4. Menetlus

Kuivatamine

Eelnevalt tareeritud kaalunõusse kaalutakse 1 mg täpsusega veidi üle 5 g peeneteralist jahvatatud teravilja või 8 g jahvatatud maisi. Kaalunõu asetatakse võimalikult kiiresti 130–133 °C-ni kuumutatud kuivatuskappi. Seda tuleks teha võimalikult kiiresti, et vältida temperatuuri liiga suurt langust. Alates ajast, mil kuumus kuivatuskapis on uuesti saavutanud temperatuuri 130–133 °C, lastakse peeneteralistel teraviljadel kuivada kaks tundi ja maisil neli tundi. Kaalunõu võetakse kuivatuskapist välja, kaetakse kiiresti kaanega, lastakse 30–45 minutit eksikaatoris jahtuda ning kaalutakse (1 mg täpsusega).

2.5. Arvutamismeetod ja valemid

E	=	uuritava proovi algmass grammides
M	=	uuritava proovi mass grammides pärast konditsioneerimist
M′	=	uuritava proovi mass grammides pärast jahvatamist
m	=	kuiva uuritava proovi mass grammides

Toote niiskusesisaldus protsentides võrdub

—	ilma eelkonditsioneerimiseta (E – m) × 100/E,

—	eelneva konditsioneerimisega ((M′ – m)M/M′ + E – M) × 100/E = 100 (1 – Mm/EM′)

Määrata tuleb vähemalt kaks korda.

2.6. Korratavus

Ühel ja samal ajal või kohe üksteise järel sama analüüsija poolt tehtud kahe niiskusesisalduse määramise tulemuste erinevus ei tohi olla suurem kui 0,15 g niiskust 100 g proovi kohta. Suurema erinevuse puhul tuleb määramised teha uuesti.

C OSA

3. STANDARDMEETOD KÕVA NISU KLAASJA VÄLIMUSE KAOTAMISE MÄÄRA MÄÄRAMISEKS

Standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks on järgmine.

3.1. Põhimõte

Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade protsendi kindlakstegemisel kasutatakse üksnes proovi osa. Terade lõikamisel kasutatakse Pohli teralõikurit või sellega samaväärset seadet.

3.2. Seadmed ja aparatuur

—	Pohli teralõikur või sellega samaväärne seade;

—	pintsetid, skalpell;

—	kandik või vaagen.

3.3. Menetlus

a)	Määramiseks kasutatakse 100 g proovi, pärast seda kui on eemaldatud koostisosad, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiviljad.

b)	Proov laotatakse kandikule ja segatakse hoolikalt.

c)	Teralõikurisse asetatakse plaat ja ruutvõrgule laotatakse peotäis teri. Lõikurit raputatakse tugevasti, et igasse auku satuks ainult üks tera. Liigutatavat osa lastakse allapoole, et terad püsiksid paigal, ning terad lõigatakse.

d)	Valmistatakse ette vähemalt 600 tera lõikamiseks vajalik piisav kogus plaate.

e)	Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terad loetakse.

f)	Arvutatakse täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade protsent.

3.4. Tulemuste Väljendamine

I	=	nende koostisosade mass grammides, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhivili.
M	=	osaliselt või täielikult oma klaasja välimuse kaotanud uuritud puhaste terade protsent.

3.5. Tulemus

Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade protsent on:

[M × (100 – I)]/100 = …

D OSA

4. MUUD KÕVA NISU KVALITEEDI MÄÄRAMISEKS KASUTATAVAD MEETODID

4.1. Standardmeetod langemisarvu (amülaasi aktiivsus) kindlaksmääramiseks on sätestatud meetodiga ISO 3093:2004.

4.2. Standardmeetod mahukaalu määramiseks on vastavuses standardiga ISO 7971/2:1995.

4.3. Proovivõtu- ja standardanalüüsimeetodid mükotoksiinide taseme määratlemiseks on esitatud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisas ja sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 (3) I ja II lisas.

(1) Õhutemperatuur kuivatuskapis.

(2) Kuivatuskapp peaks olema sellise võimsusega, et eelnevalt reguleeritud temperatuuri 130–133 °C oleks pärast maksimaalse arvu uuritavate proovide üheaegselt kuivama panemist võimalik uuesti saavutada kuni 45 minuti jooksul. Ventilatsioon peaks olema selline, et kui peeneteralisi teravilju (harilik nisu, kõva nisu, oder ja sorgo) kuivatatakse 2 tundi ja maisi 4 tundi, siis kõikide kappi mahtuvate manna või maisi proovide tulemused erineksid vähem kui 0,15 % nendest tulemustest, mis saadakse peeneteraliste teraviljade kolmetunnisel ja maisi viietunnisel kuivatamisel.

(3) ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.

III LISA

(Artikli 15 lõike 2 punkt a)

A OSA

RIISI TÖÖTLEMISJÄRGNE SAAGIS

Puhta, ehtsa ja nõutava turustuskvaliteediga riisi saagis peab pärast töötlemiste tootlikkust olema hinnatud vähemalt viie punkti vääriliseks alljärgnevalt esitatud toorme töötlemisjärgse saagise kvaliteedi hindamise skaala alusel.

Sordi nimetus	Täisterade saagis (%)	Põhisaagis (%)
Argo, Selenio, Couachi	66	73
Alpe, Arco, Balilla, Balilla GG, Balilla Sollana, Bomba, Bombon, Colina, Elio, Flipper, Frances, Lido, Riso, Matusaka, Monticili, Pegonil, Sara, Strella, Thainato, Thaiperla, Ticinese, Veta, Leda, Mareny, Clot, Albada, Guadiamar	65	73
Ispaniki A, Makedonia	64	73
Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria	63	72
Tolima	63	71
Inca	63	70
Alfa, Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Corallo, Cripto, Cristal, Drago, Eolo, Girona, Gladio, Graldo, Indio, Italico, Jucar, Koral, Lago, Lemont, Mercurio, Miara, Molo, Navile, Niva, Onda, Padano, Panda, Pierina, Marchetti, Ribe, Ringo, Rio, S. Andrea, Saturno, Senia, Sequial, Smeraldo, Star, Stirpe, Vela, Vitro, Calca, Dion, Zeus	62	72
Strymonas	62	71
Anseatico, Baldo, Belgioioso, Betis, Euribe, Italpatna, Marathon, Redi, Ribello, Rizzotto, Rocca, Roma, Romanico, Romeo, Tebre, Volano	61	72
Bonnet Bell, Rita, Silla, Thaibonnet, L 202, Puntal	60	72
Evropi, Melas	60	70
Arborio, Blue Belle, Blue Belle „E”, Blue Bonnet, Calendal, Razza 82, Rea	58	72
Maratelli, Precoce Rossi	58	70
Carnaroli, Elba, Vialone Nano	57	72
Axios	57	67
Roxani	57	66
Pygmalion	52	71
Nimetuseta sordid	64	72

B OSA

KAHJUSTATUD RIISI LUBATAV MAKSIMUMPROTSENT

Puhta, ehtsa ja nõutava turustuskvaliteediga riisis sisalduvate mitmesuguste erinevate prügilisandite, sordile mittevastavate terade ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisas loetletud kvaliteedinõuetele mittevastavate terade osakaal ei ületa vastava riisisordi kohta alljärgnevalt kehtestatud suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu.

Mõiste „mitmesugused erinevad prügilisandid” hõlmab võõrkehi, mis ei ole riis.

Terade defektid	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	Pikateraline B-kvoodi riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	6	4	4
Punasetriibulised terad	10	5	5
Värvunud ja täpilised terad	4	2,75	2,75
Klaasjad terad	1	0,50	0,50
Kollased terad	0,175	0,175	0,175
Prügilisandid	1	1	1
Muu sordivastavusega riis	5	5	5

IV LISA

(Artikli 19 lõige 1)

HINNATÕSTMISED JA -ALANDAMISED KÕVA NISU PUHUL

Hinnatõstmisi ja -alandamisi kõva nisu puhul kohaldatakse vastavalt allpool osutatud summadele.

Kui sekkumiseks pakutava kõva nisu niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, kohaldatakse allpool esitatud I tabelis sätestatud hinnatõstmisi.

Tabel I

Hinnatõstmine vastavalt kõva nisu niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus (%)	Hinnatõstmine (eurot/t)
13,4	0,1
13,3	0,2
13,2	0,3
13,1	0,4
13,0	0,5
12,9	0,6
12,8	0,7
12,7	0,8
12,6	0,9
12,5	1,0
12,4	1,1
12,3	1,2
12,2	1,3
12,1	1,4
12,0	1,5
11,9	1,6
11,8	1,7
11,7	1,8
11,6	1,9
11,5	2,0
11,4	2,1
11,3	2,2
11,2	2,3
11,1	2,4
11,0	2,5
10,9	2,6
10,8	2,7
10,7	2,8
10,6	2,9
10,5	3,0
10,4	3,1
10,3	3,2
10,2	3,3
10,1	3,4
10,0	3,5

Kui niiskusesisaldus on suurem kui 14 %, kohaldatakse allpool esitatud II tabelis sätestatud hinnatõstmisi.

Tabel II

Hinnaalandamine vastavalt kõva nisu niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus (%)	Hinnaalandamine (eurot/t)
14,5	1,0
14,4	0,8
14,3	0,6
14,2	0,4
14,1	0,2

c)	Kui katkiste terade osakaal ületab kõva nisu puhul 3 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR.

d)	Kui teralisandite osakaal ületab kõva nisu puhul 2 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR.

e)	Kui idanema läinud terade osakaal ületab 2,5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR.

f)	Kui mitmesuguste erinevate prügilisandite osakaal ületab kõva nisu puhul 0,5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 EUR.

g)	Kui vähese klaasisusega terade osakaal ületab kõva nisu puhul 20 %, kohaldatakse iga järgmise 1 % või iga järgmise 1 % kõrvalekalde puhul hinnaalandamist 0,2 EUR.

V LISA

(Artikli 19 lõige 1)

HINNATÕSTMISED JA -ALANDAMISED RIISI PUHUL

Hinnatõstmisi ja -alandamisi riisi puhul kohaldatakse sekkumiseks pakutava koorimata riisi sekkumishinnale, korrutades osutatud hinna hinnatõstmiste ja -alandamiste summaga, mis on kindlaks määratud järgmiselt.

Kui riisi saagis pärast töötlemist erineb käesoleva määruse III lisa A osas vastavalt sordile ette nähtud saagisenäitajatest, rakendatakse allpool tabelis 1 kehtestatud hinnatõstmisi ja -alandamisi.

Tabel 1

Hinnatõstmine ja -alandamine töötlemisjärgse saagise puhul

Koorimata riisi töötlemine kroovitud täisteraliseks riisiks	Saagise suhtes kohaldatav hinnatõstmine ja -alandamine
Suurem kui põhisaagis	Hinnatõstmine 0,75 %
Väiksem kui põhisaagis	Hinnaalandamine 1 %

Koorimata riisi töötlemine kroovitud riisiks	Saagise suhtes kohaldatav hinnatõstmine ja -alandamine
Suurem kui põhisaagis	Hinnatõstmine 0,60 %
Väiksem kui põhisaagis	Hinnaalandamine 0,80 %

Kui koorimata riisi terad ei mahu vastavalt sordi järgi kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, rakendatakse sekkumise kokkuostuhinnale II lisas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti.

Tabel 2

Riisiterade defektidega seotud hinnaalandamised

Terade defektid	Sekkumishinnast hinnaalanduse tegemisel arvestatavate defektiga terade protsentuaalne osakaal			Normist suuremate kõrvalekallete esinemisel rakendatava hinnaalandamise protsent (1)
Terade defektid	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	Pikateraline B-kvoodi riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	2–6 %	2–4 %	1,5–4 %	1 % iga järgmise 0,5 % kõrvalekalde kohta
Punasetriibulised terad	1–10 %	1–5 %	1–5 %	1 % iga järgmise 1 % kõrvalekalde kohta
Värvunud ja täpilised terad	0,50–4 %	0,50–2,75 %	0,50–2,75 %	0,8 % iga järgmise 0,25 % kõrvalekalde kohta
Klaasjad terad	0,05–1 %	0,05–0,50 %	0,05–0,50 %	1,25 % iga järgmise 0,25 % kõrvalekalde kohta
Kollased terad	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	6 % iga järgmise 0,125 % kõrvalekalde kohta

c)	Kui koorimata riisi niiskusesisaldus ületab 13 %, on sekkumishinnast tehtava hinnaalandamise arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata riisi niiskusesisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskusesisalduse vahel, mis on 13 %.

d)	Kui mitmesuguste erinevate prügilisandite osakaal koorimata riisis ületab 0,1 %, võib seda sekkumise korras sisse osta üksnes 0,02 % suuruse hinnaalandamisega iga täiendava 0,01 % kõrvalekalde kohta.

e)	Kui sekkumiseks pakutakse kindlat sorti koorimata riisi partiid, mis sisaldab rohkem kui 3 % muid riisisorte, võib sekkumisel partii vastu võtta üksnes 0,1 % suuruse hinnaalandusega iga täiendava 0,1 % kõrvalekalde kohta.

2.	Lõikes 1 osutatud hinnatõstmised või -alandamised määratakse artiklis 16 määratletud representatiivse proovi kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

(1) Iga järgmine kõrvalekalle arvestatakse maha defektsete terade protsentuaalset osakaalu tähistava ühiku teisest komakohast alates.

VI LISA

(Artikli 27 teine lõik)

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 489/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 lõige 1	Artikli 4 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 2 lõige 2	—
Artikli 3 lõige 1	Artikli 15 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 15 lõige 2
Artikli 3 lõige 3	III lisa B osa
Artikkel 4	V lisa
Artikkel 5	—
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik	Artikli 4 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 6 lõiked 2 ja 3	Artikli 4 lõike 2 punkt a
Artikli 6 lõige 4	Artikli 4 lõige 3
Artikli 6 lõige 5	Artikli 5 lõige 1
Artikkel 7	—
Artikli 8 lõiked 1 ja 2	Artikli 11 lõige 1
Artikli 8 lõige 3	—
Artikli 9 lõige 1	Artikli 10 lõike 1 esimene lõik
Artikli 9 lõike 2 esimene lõik	Artikli 10 lõige 2
Artikli 9 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 9 lõige 3	Artikli 10 lõige 3
Artikli 10 lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 10 lõige 2	Artikli 10 lõike 4 esimene lõik
Artikli 10 lõige 3	Artikli 10 lõike 4 teine lõik
Artikkel 11	—
Artikli 12 lõiked 1 ja 2	Artikli 16 lõiked 1 ja 2
Artikli 12 lõige 3	—
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik	Artikkel 14
Artikli 13 lõike 1 teine lõik	Artikli 16 lõige 4
Artikli 13 lõige 2	Artikli 16 lõige 5
Artikkel 14	Artikkel 18
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik	Artikli 19 lõike 1 esimene lõik
Artikli 15 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 15 lõike 2 esimene ja teine lõik	Artikli 19 lõige 2
Artikli 15 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 19 lõike 2 kolmas lõik
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikli 16 lõige 3
Artikkel 18	Artikkel 21
I lisa	—
II lisa A osa	III lisa A osa
II lisa B osa	V lisa
III lisa	III lisa B osa
IV lisa	V lisa
V lisa	—
VI lisa	—