31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/46

(1)

Asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises on sätestatud õiguslik alus ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lepingutega. Sellised lepingud, mida on arvukalt, kajastavad sageli liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelisi erisidemeid ning nende eesmärk on luua asjakohane õigusraamistik asjaomaste osapoolte konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.

(3)

Asutamislepingu artikliga 307 nõutakse liikmesriikidelt kõigi vahendite kasutamist, et kõrvaldada igasugused vastuolud ühenduse õigustiku ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vahel. Sellega võib kaasneda vajadus pidada selliste lepingute üle uusi läbirääkimisi.

(4)

Selleks et luua asjakohane õigusraamistik, mis rahuldaks asjaomase liikmesriigi konkreetseid vajadusi tema suhetes kolmanda riigiga, võib ilmneda ka selge vajadus sõlmida kolmandate riikidega uusi lepinguid, mis seonduvad asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate tsiviilõiguse valdkondadega.

(5)

Euroopa Ühenduste Kohus kinnitas oma 7. veebruari 2006. aasta arvamuses 1/03 uue Lugano konventsiooni sõlmimise kohta, et ühendus on omandanud ainupädevuse sõlmida kolmandate riikidega rahvusvahelisi lepinguid, nagu Lugano konventsioon, küsimustes, mis mõjutavad nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (2) (Brüssel I) sätestatud eeskirju.

(6)

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmib ühenduse ja kolmandate riikide vahelised lepingud ühenduse ainupädevusse kuuluvates küsimustes ühendus.

(7)

Asutamislepingu artiklis 10 on sätestatud nõue, et liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele ning hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist. Nimetatud lojaalse koostöö kohustus on üldkohaldatav ega sõltu sellest, kas ühenduse pädevus on ainupädevus või mitte.

(8)

Kolmandate riikidega konkreetsetes tsiviilõiguse küsimustes sõlmitud ühenduse ainupädevusse kuuluvate lepingute puhul tuleks kehtestada ühtne ja läbipaistev kord, mille alusel saaks liikmesriiki volitada muutma sõlmitud lepingut või pidama läbirääkimisi uue lepingu üle või seda sõlmima, eelkõige juhul, kui ühendus ei ole teatanud oma kavatsusest kasutada oma välispädevust asjaomase lepingu sõlmimiseks juba olemasolevate või kavandatavate läbirääkimisvolituste alusel. Nimetatud kord ei peaks piirama ühenduse ainupädevust ega asutamislepingu artiklite 300 ja 307 sätteid. Seda tuleks vaadelda kui erimeedet ning selle kohaldamisala ja -aeg peaksid olema piiratud.

(9)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühendus on juba sõlminud samasisulise lepingu asjaomase kolmanda riigiga. Kahte lepingut tuleks pidada samasisuliseks üksnes siis ja sel määral, kui nad reguleerivad sisuliselt samu konkreetseid õigusküsimusi. Samasisulistena ei tohiks käsitada sätteid, milles vaid deklareeritakse üldist kavatsust teatavates küsimustes koostööd teha.

(10)

Käesoleva määrusega tuleks hõlmata ka teatud piirkondlikke lepinguid, millele on viidatud ühenduse kehtivates õigusaktides.

(11)

Tagamaks, et liikmesriigi kavandatav leping ei muudaks ühenduse õigust ebatõhusaks, ei takistaks ühenduse õigusega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist ega kahjustaks ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitikat, tuleks asjaomaselt liikmesriigilt nõuda komisjoni teavitamist oma kavatsustest, et saada luba nii lepingut käsitlevate ametlike läbirääkimiste alustamiseks või jätkamiseks kui ka lepingu sõlmimiseks. Selline teavitamine peaks toimuma kirja teel või elektrooniliselt. Teade peaks sisaldama kogu asjakohast teavet ja kõiki dokumente, mis võimaldavad komisjonil hinnata läbirääkimiste tulemuste eeldatavat mõju ühenduse õigusele.

(12)

Tuleks hinnata, kas ühendusel on piisavalt huvi ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahelise kahepoolse lepingu sõlmimiseks või vajaduse korral liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu asendamiseks ühenduse lepinguga. Sel eesmärgil tuleks kõiki liikmesriike teavitada kõigist komisjonile saabunud teadetest seoses liikmesriigi kavandatava lepinguga, et nad saaksid näidata üles oma huvi teate saatnud liikmesriigi algatusega ühinemise vastu. Kui selline teabevahetus peaks näitama piisavalt suurt ühenduse huvi, peaks komisjon kaaluma ettepaneku esitamist läbirääkimisvolituste andmiseks, et sõlmida leping ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel.

(13)

Kui komisjon taotleb liikmesriigilt lisateavet, et hinnata sellele liikmesriigile loa andmist läbirääkimiste alustamiseks kolmanda riigiga, ei tohiks selline taotlus mõjutada tähtaegu, mille jooksul peab komisjon tegema põhjendatud otsuse kõnealuse liikmesriigi taotluse kohta.

(14)

Ametlike läbirääkimiste alustamiseks loa andmisel peaks komisjon saama vajaduse korral anda läbirääkimissuuniseid või nõuda teatud sätete lisamist kavandatavasse lepingusse. Komisjoni tuleks hoida läbirääkimiste eri etappides täielikult kursis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega ja tal peaks olema lubatud osaleda nende küsimuste üle läbirääkimistel vaatlejana.

(15)

Kui liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest alustada läbirääkimisi kolmanda riigiga, peaks olema nõutav komisjoni teavitamine üksnes nendest elementidest, mis on olulised komisjoni antava hinnangu seisukohalt. Komisjoni luba ja võimalikud läbirääkimissuunised või vajaduse korral loa andmisest keeldumine peaksid käsitlema üksnes käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi.

(16)

Kõiki liikmesriike tuleks teavitada komisjonile edastatud teadetest, mis käsitlevad kavandatavaid või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepinguid, ning käesoleva määruse alusel komisjoni tehtud põhjendatud otsustest. Sellise teabe puhul tuleks täielikult järgida võimalikke konfidentsiaalsuse nõudeid.

(17)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3).

(18)

Kui komisjon ei kavatse oma hinnangu põhjal anda luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks või läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks, peaks ta enne põhjendatud otsuse tegemist esitama oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile. Läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu sõlmimiseks loa andmisest keeldumise korral tuleks arvamus esitada ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitav leping ei takistaks ühenduse välispoliitika elluviimist tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks lepingus sätestada kas selle täielik või osaline denonsseerimine juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ning asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad edaspidi samasisulise lepingu, või lepingu asjakohaste sätete otsene asendamine sellise järgneva lepingu sätetega.

(20)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, mida kohaldatakse juhul, kui käesoleva määruse jõustumise ajaks on liikmesriik juba alustanud läbirääkimisi kolmanda riigiga lepingu sõlmimise üle või on need lõpetanud, kuid ei ole veel andnud oma nõusolekut pidada lepingut enda suhtes siduvaks.

(21)

Tagamaks, et käesoleva määruse kohaldamisel on omandatud piisavalt kogemusi, peaks komisjon esitama selle kohaldamise aruande mitte varem kui kaheksa aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon peaks selles aruandes, tegutsedes oma õiguste piires, kinnitama käesoleva määruse ajutist iseloomu või analüüsima, kas käesolev määrus tuleks asendada uue määrusega, mis hõlmaks samu valdkondi või sisaldaks ka muid küsimusi, mis jäävad ühenduse ainupädevusse ja mida reguleeritakse muude ühenduse õigusaktidega.

(22)

Kui komisjoni esitatud aruandes kinnitatakse käesoleva määruse ajutist iseloomu, peaks liikmesriikidel siiski olema pärast aruande esitamist võimalus teavitada komisjoni käimasolevatest või juba väljakuulutatud läbirääkimistest, et saada luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks.

(23)

Kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks.

(24)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(25)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

a)

liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline kahepoolne leping;

b)

määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 59 lõike 2 punktis a (ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 59 lõike 2 punkti c ja artikli 59 lõike 3 kohaldamist) ning määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 69 lõikes 3 nimetatud piirkondlikud lepingud.

a)

asjaomane liikmesriik on esitanud teabe selle kohta, et tal on eriline huvi lepingu sõlmimiseks selle liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vaheliste majanduslike, geograafiliste, kultuuriliste, ajalooliste, sotsiaalsete või poliitiliste sidemete tõttu;

b)

liikmesriigi esitatud teabe põhjal näib, et kavandatav leping ei muuda ühenduse õigust ebatõhusaks ega takista ühenduse õiguse kohase süsteemi nõuetekohast toimimist, ja

c)

kavandatav leping ei kahjusta ühenduse kindlaks määratud ühenduse välissuhete poliitika eset ega eesmärki.

a)

lepingu täielik või osaline denonsseerimine juhul, kui ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ühelt poolt ning asjaomane kolmas riik teiselt poolt sõlmivad sellele järgnevalt samasisulise lepingu, või

b)

lepingu asjaomaste sätete asendamine järgneva samasisulise lepingu sätetega, mille on sõlminud ühelt poolt ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt sama kolmas riik.

a)

artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud tingimusele;

b)

artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimusele, kui selle tingimusega on seotud uued ja erandlikud asjaolud, ning

c)

artikli 5 lõike 2 nõudele.

a)

kinnitatakse, et käesoleva määruse kehtivuse lõppemine artikli 14 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud kuupäeval on asjakohane, või

b)

soovitatakse asendada käesolev määrus alates kõnealusest kuupäevast uue määrusega.