31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/31

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 663/2009,

13. juuli 2009,

millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156 ja artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa majandust on finantskriisi tagajärjel tabanud järsk jahtumine. Sellisele tõsisele ja enneolematule majandusolukorrale reageerimiseks on vaja erakorralisi ja viivitamatuid jõupingutusi. Majanduses osalejate usalduse taastamiseks tuleb kohe kujundada välja majandusele mõju avaldavad meetmed.

(2)

Samas on selge, et Euroopa majanduse tugevus ja jätkusuutlikkus kaugemas tulevikus sõltub tema ümberkujundamisest, arvestades energiajulgeoleku tagamist ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise vajadust. Seda järeldust toetavad ka suurenevad raskused gaasitarnete usaldusväärsuse tagamisel.

(3)

Neid muresid arvestades kiitis Euroopa Ülemkogu oma 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks komisjoni 26. novembril 2008. aastal esitatud Euroopa majanduse elavdamise kava („majanduse elavdamise kava”), milles on näidatud, kuidas liikmesriigid ja Euroopa Liit saavad kooskõlastada oma poliitikat ja anda uusi stiimuleid Euroopa majandusele, sidudes need stiimulid ühtlasi ühenduse pikaajaliste eesmärkidega.

(4)

Majanduse elavdamise kava oluline osa on ettepanek suurendada ühenduse kulutusi teatavates strateegilistes sektorites, et suurendada investorite usaldust ja aidata rajada teed tuleviku tugevama majanduse poole. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada konkreetsete projektide loetelu, milles oleks arvesse võetud õiget geograafilist tasakaalu, et suurendada investeerimist eelkõige infrastruktuuriprojektide arendamisse.

(5)

Selleks et majanduse elavdamise kava oleks tõhus, on ülioluline rahastada meetmeid, mis käsitlevad kiiresti nii majanduskriisist kui ka ühenduse pakilisest energiavajadusest tulenevaid küsimusi. Käesoleva määrusega kehtestatava abikavaga ei tuleks siiski luua pretsedenti seoses tulevaste kaasrahastamise määradega infrastruktuuriinvesteeringute valdkonnas.

(6)

Et kõnealuste meetmete mõju oleks hoomatav ja kaalukas, tuleks keskenduda mõnele konkreetsele sektorile, milles meetmed annaksid selge panuse energiavarustuse kindluse suurendamise ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisse; on olemas suured hästi ettevalmistatud projektid, mille kaudu saab tõhusalt ja ökonoomselt kasutada suuri finantsabi summasid, kaasates samas suuri investeeringuid ka teistest allikatest, sealhulgas Euroopa Investeerimispangast, ning Euroopa tasandi meetmed võiksid anda lisandväärtust. Neile tingimustele vastavad sektorid on gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur, avamere tuuleenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Kõnealuste sektorite valik kajastab majanduse elavdamise kava spetsiifikat ning sellega ei tohiks seada kahtluse alla prioriteetsuse astet, mida omistatakse energiatõhususele ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamisele, mida käsitleti majanduse elavdamise kavas.

(7)

Juhul kui kõiki rahalisi vahendeid ei ole võimalik kasutada 2010. aasta lõpuks, on komisjon teatanud oma kavatsusest teha 2010. aastal käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande esitamisel vajaduse korral ettepanek meetmete kohta, millega võimaldatakse rahastada majanduse elavdamise kavaga kooskõlas olevaid projekte, näiteks projekte energiatõhususe ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkondades.

(8)

Gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuriga seoses on viimastel aastatel teatud probleemid süvenenud. Hiljutised gaasitarnekriisid 2006. ja 2009. aasta talvel ning kuni 2008. aasta keskpaigani kerkinud naftahind näitasid Euroopa haavatavust. Omamaised energiavarud (maagaas ja nafta) on vähenemas sellisel määral, et Euroopa sõltub oma energiaga varustatuses üha enam imporditavatest energiakandjatest. Selles kontekstis on energiavõrkude infrastruktuuril otsustav osa.

(9)

Samas mõjutab praegune majandus- ja finantskriis infrastruktuuriprojektide rakendamist energeetika valdkonnas. Mõne tähtsa projekti, sealhulgas ühendusele huvipakkuva projekti rakendamine võib vahendite nappuse tõttu jääda venima. Seepärast tuleb viivitamata tegutseda, et toetada investeerimist energiavõrkude infrastruktuuri. Arvestades, kui palju aega kulub selliste projektide kavandamiseks ja seejärel elluviimiseks, on ühenduse kohene investeerimine sellisesse infrastruktuuri oluline, kuna see võib eelkõige kiirendada selliste projektide elluviimist, mis on eriti olulised ühenduse energiavarustuse kindluse tagamiseks. See on eluliselt vajalik, et tagada ühenduse energiavarustuse kindlus konkurentsivõimeliste hindadega, kui majandus hakkab taas kosuma ja ülemaailmne energiavajadus suureneb.

(10)

Energeetika infrastruktuuri projektide hulgast on vaja valida projektid, mis on olulised energia siseturu toimimiseks ja energiavarustuse kindluse tagamiseks ning mis samal ajal aitavad ka elavdada majandust.

(11)

Eelkõige süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia arendamise puhul peaks käesolevas määruses toetuma komisjoni 22. novembril 2007. aastal esitletud Euroopa energiatehnoloogia strateegilisele kavale, milles kutsuti üles koostama ühist strateegilist kava energeetika uurimise ja innovatsiooni valdkonnas, mis järgib ELi energeetikapoliitika eesmärke, ning võtma kohustust rakendada kuut Euroopa tööstusalgatust. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 16. oktoobri 2008. aasta järeldustes komisjoni üles oluliselt kiirendama Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamist. Kõnealuse kavaga alustatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia projektide rahastamist, piiramata energeetikaalaseid tutvustusprojekte käsitleva kuue tööstusalgatuse tulevast elluviimist, nagu on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas.

(12)

Majanduskriisile vahetu mõju avaldamiseks on käesolevas määruses oluline loetleda projektid, millele võib kohe anda finantsabi, pidades kinni ökonoomsuse ja tõhususe tagamise kriteeriumidest ja finantsvahenditega seatud piiridest.

(13)

Gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektide puhul tuleks koostada loetelu vastavalt projekti panusele selliste energiavarustuse kindluse ja tarneallikate mitmekesistamise eesmärkide saavutamisse, mis on esitatud komisjoni 13. novembri 2008. aasta teises strateegilises energiaülevaates ning mida on toetanud Euroopa Parlament oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsioonis ja nõukogu oma 19. veebruari 2009. aasta järeldustes. Projektid peaksid olema valitud vastavalt sellele, kuidas need toetavad nimetatud energiaülevaates esitatud prioriteete, on saavutanud vajaliku valmidusastme ja aitavad kaasa energiavarustuse kindlusele ja tarneallikate mitmekesistamisele; võrgu läbilaskevõime optimeerimisele ja energia siseturu ühendamisele, eelkõige piiriüleste lõikudega seotud projektide puhul; võrgu arendamisele majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, et vähendada ühenduse kõige ebasoodsamate piirkondade ja saarte eraldatust; seotusele taastuvate energiaallikatega; ühendatud võrkude turvalisusele, usaldusväärsusele ja koostalitlusvõimele ning liikmesriikide solidaarsusele. Kõnealuste projektide rakendamine paneb riikide asutustele, samuti piirkondlikele ja kohalikele asutustele kohustuse kiirendada haldusmenetlusi ja lubade andmist. Ilma sellise kiirendamiseta ei ole paljude projektide puhul toetuste andmine ettenähtud aja jooksul võimalik.

(14)

Avamere tuuleenergia puhul peaks loetelu sisaldama projekte, mida võib tuuleenergia Euroopa tehnoloogiaplatvormi raames sidusrühmadelt, ettevõtjatelt ja muudest allikatest kogutud teabe põhjal lugeda kinnitatuks ja elluviimisvalmiks, innovaatilisteks, kuigi need tuginevad hästi põhjendatud aluspõhimõtetele, kiiremini käivitatavateks ja ellu viidavateks finantsstiimulite abil, piiriülest tähtsust omavateks, suuremastaabilisteks ning samuti näiteks selle kohta, kuidas tehnoloogilise protsessi tulemusi tõhusalt levitatakse, arvestades Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas kinnitatud eesmärke ja struktuure. Finantsabi tuleks suunata projektidele, mida on võimalik oluliselt edasi viia 2009. ja 2010. aastal.

(15)

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise osas tuleks loetelu koostada suures osas teabe põhjal, mis on kogutud sidusrühmadelt fossiilkütuste foorumi ja nullheitmetega fossiilkütustepõhiste elektrijaamade tehnoloogiaplatvormi raames ning muudest allikatest. Finantsabi tuleks suunata projektidele, mida on võimalik oluliselt edasi viia 2009. ja 2010. aastal. Valmisolekut tuleks hinnata tööstusrajatise läbimõeldud ja rakendatava tööpõhimõtte, sealhulgas selle süsihappegaasi kogumise komponendi olemasolu, süsinikdioksiidi läbimõeldud ja rakendatava transpordi ja säilitamise tööpõhimõtte olemasolu ning kohalike ametiasutuste võetud selge kohustuse põhjal toetada projekti elluviimist. Projektides tuleks ka näidata, kuidas tehnoloogilise protsessi tulemusi tõhusalt levitatakse ja kuidas nende projektidega kiirendatakse Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas esitatud eesmärkide saavutamist.

(16)

Projekte on vaja valida abikõlblike pakkumiste hulgast. Valimisel tuleks muu hulgas garanteerida, et igas liikmesriigis ei toetataks enamat kui ühte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise pakkumist, eesmärgiga tagada mitmesuguste geoloogilise säilitamise tingimuste uurimine ja toetada majanduse elavdamist üle kogu Euroopa.

(17)

Ühenduse rahaline abi ei tohiks tarbetult moonutada konkurentsi ega siseturu toimimist, pidades eelkõige silmas kolmandate osaliste juurdepääsu eeskirju ja võimalikke erandeid nimetatud eeskirjadest. Riigiabi andmisel lisaks ühendusepoolsele rahastamisele tuleks võtta arvesse riigiabi andmise eeskirju. Mis tahes vormis ühenduse finantsabi tuleks anda vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) („finantsmäärus”) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (4) välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega sätestatakse sõnaselgelt erand nendest eeskirjadest.

(18)

Arvestades tungivat vajadust leevendada majanduskriisi ja leida lahendus ühenduse kiireloomulisele energiavajaduse küsimusele, sisaldab käesolev määrus juba üksikasjalikke sätteid rahalise toetuse andmise korra kohta, sealhulgas abikõlblike projektide loetelu. Samuti tuleks stiimulite pakilise vajaduse tõttu kõik 2009. ja 2010. aasta eelarveliste kulukohustuste rakendamiseks võetud juriidilised kohustused täita enne 2010. aasta lõppu.

(19)

Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust takistavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (5) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7).

(20)

Võttes arvesse allprogrammides käsitletud küsimuste laadi, peaksid komisjoni finantseerimiseks sobivate pakkumiste valimisel ja iga allprogrammi alusel antava finantsabi summa kindlaksmääramisel abistama mitmesugused komiteed.

(21)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata elavdada ühenduse majandust, rahuldada energiajulgeolekuga seotud vajadusi ja vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid kulutuste suurendamisega kindlaksmääratud strateegilistes sektorites, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja valitud sektorite ja projektide laadi tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Arvestades majanduskriisi küsimuste ja ühenduse energiavajaduste lahendamise vajaduse pakilisust peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend nimetusega Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava („EEPR”), et arendada ühenduse energeetikavaldkonda kuuluvaid projekte, mis finantsstiimuli andmise kaudu aitavad kaasa majanduse elavdamisele, energiavarustuse kindluse tagamisele ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele.

Käesoleva määrusega luuakse allprogrammid kõnealuste eesmärkide suunas liikumiseks järgmistes valdkondades:

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur;

b)

avamere tuuleenergia ning

c)

süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine.

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks iga allprogrammi kaudu finantseeritavad projektid ja esitatakse kriteeriumid osutatud projektide elluviimiseks vajalike meetmete määramiseks ja rakendamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine” – tööstusrajatiste süsinikdioksiidi (CO2) kogumine, säilitamiskohta transportimine ja juhtimine püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni;

b)

„abikõlblikud kulud” – sama tähendusega kui määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002;

c)

„gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuur” –

i)

kõik kõrgepingeliinid (v.a jaotusvõrkude liinid) ning veealused kaablid, tingimusel et asjakohast infrastruktuuri kasutatakse piirkondade- või riikidevaheliseks ülekandeks või ühendamiseks;

ii)

kõrgsurve-gaasijuhtmed, välja arvatud jaotusvõrgud;

iii)

punktis ii nimetatud kõrgsurve-gaasijuhtmetega ühendatud maa-alused gaasihoidlad;

iv)

veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja taasgaasistamiseks vajalikud seadmed ning

v)

kõik alapunktides i, ii, iii või iv osutatud infrastruktuuri nõuetekohaseks tööks vajalikud seadmed ja rajatised, sealhulgas turva-, seire- ja juhtimissüsteemid;

d)

„projekti osa” – iga tegevus, mis on finantsiliselt, tehniliselt või ajas sõltumatu ja mis aitab kaasa projekti elluviimisele;

e)

„investeerimisetapp” – projekti etapp, mil ehitatakse ja tehakse põhikapitali kulutusi;

f)

„avamere tuuleenergia” – elektrienergia, mis on toodetud merel – kas kalda lähedal või kaugemal – paiknevate tuuleturbiinide abil;

g)

„kavandamisetapp” – projekti etapp, mis eelneb investeerimisetapile ja mille jooksul valmistatakse ette projekti elluviimist ning mis hõlmab vajaduse korral teostatavuse hindamist, ettevalmistavaid ja tehnilisi uuringuid, litsentside ja lubade saamist ning põhikapitali kulutusi.

Artikkel 3

Eelarve

1.   EEPRi elluviimiseks nähakse 2009. ja 2010. aastaks ette 3 980 000 000 eurot, mis eraldatakse alljärgneval viisil:

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektid: 2 365 000 000 eurot;

b)

avamere tuuleenergia projektid: 565 000 000 eurot;

c)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid: 1 050 000 000 eurot.

2.   2009. ja 2010. aasta eelarveliste kulukohustuste täitmiseks võetud eraldi juriidilised kohustused täidetakse hiljemalt 31. detsembriks 2010.

II   PEATÜKK

ALLPROGRAMMID

1.   JAGU

Gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektid

Artikkel 4

Eesmärgid

Ühendus edendab gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projekte, millel on ühenduse jaoks suurim lisandväärtus ja mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)

energiaallikate, tarneteede ja energiavarustuse kindlus ning mitmekesistamine;

b)

energiavõrgu läbilaskevõime optimeerimine ja energia siseturu ühendamine, eelkõige piiriüleste lõikudega seoses;

c)

võrgu arendamine, et tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust kõige ebasoodsamate piirkondade või saarte eraldatuse vähendamisega;

d)

seotus taastuvate energiaallikatega ning nende integreerimine ning

e)

ühendatud energiavõrkude turvalisus, usaldusväärsus ning koostalitlusvõime, sealhulgas vajaduse korral võime kasutada mitmesuunalisi gaasivooge.

Artikkel 5

Prioriteedid

EEPRi ülesanne on kiiresti kohandada ja arendada ühenduse jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist, ületades keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja ühenduse eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

Artikkel 6

Ühenduse finantsabi andmine

1.   EEPRi alusel antavat finantsabi („EEPRi abi”) gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektidele antakse meetmetele, millega rakendatakse lisa A osas loetletud projekte või selliste projektide osi, mis toetavad artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist.

2.   Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud meetmed, ja hindab tehtud pakkumiste vastavust artiklis 7 esitatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 8 esitatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

3.   Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

Artikkel 7

Abikõlblikkus

1.   Pakkumised on kõlblikud EEPRi abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa A osas loetletud projekte, nendega ei ületata samas esitatud EEPRi abi maksimumsummat ning need vastavad artiklis 8 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele.

2.   Pakkumisi võib esitada

a)

üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ühiselt;

b)

kõnealuse projektiga vahetult seotud kõikide liikmesriikide nõusolekul

i)

üks või mitu ühiselt tegutsevat avalik-õiguslikku või eraõiguslikku ettevõtjat või organit;

ii)

üks või mitu ühiselt tegutsevat rahvusvahelist organisatsiooni või

iii)

ühisettevõte.

3.   Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

Artikkel 8

Valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.   Artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume:

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

meetme kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus.

2.   Artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume:

a)

ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks;

b)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

c)

millisel määral aitab EEPRi abi stimuleerida riiklike ja erainvesteeringute tegemist;

d)

sotsiaal-majanduslik mõju;

e)

keskkonnamõju;

f)

panus energiavõrgu jätkusuutlikkusse ja koostalitlusvõimesse ning võrgu võimsuse optimeerimisse;

g)

panus teenuse kvaliteedi, ohutuse ja tarnekindluse tagamisse;

h)

panus hästi integreeritud energiaturu loomisse.

Artikkel 9

Rahastamistingimused

1.   EEPRi abiga toetatakse projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid, mida kannavad abisaajad või projekti rakendamise eest vastutavad kolmandad isikud.

2.   EEPRi abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 10

Rahastamisvahendid

1.   Pärast artikli 6 lõikes 2 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks antava EEPRi abi summa. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid.

2.   EEPRi abi antakse komisjoni otsuse alusel.

Artikkel 11

Liikmesriikide finantskohustused

1.   Liikmesriigid teevad projektide tehnilist järelevalvet ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad projektide või projektide osadega seoses tehtud kulutuste summat ja nõuetele vastavust. Liikmesriigid võivad taotleda komisjoni osalemist kohapealses kontrollimises.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ning esitavad eelkõige projektide eduka lõpuleviimise tagamiseks loodud kontrolli-, juhtimis- ja järelevalvesüsteemide kirjelduse.

2.   JAGU

Avamere tuuleenergia projektid

Artikkel 12

EEPRi abi andmine

1.   EEPRi abi antakse avamere tuuleenergia projektidele projektikonkursi alusel, mis on piiratud lisa B osas loetletud projektide rakendamiseks vajalike meetmetega.

2.   Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud meetmed, ning hindab pakkumiste vastavust artiklis 13 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 14 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

3.   Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

Artikkel 13

Abikõlblikkus

1.   Pakkumised on kõlblikud EEPRist abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa B osas loetletud projekte, nendega ei ületata samas esitatud EEPRi abi maksimumsummat ning need vastavad artiklis 14 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele. Kõnealuseid projekte juhivad äriettevõtjad.

2.   Pakkumisi võib esitada kas üks ettevõtja või mitu ettevõtjat ühiselt.

3.   Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

Artikkel 14

Valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.   Artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume:

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

projekti kogu investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus.

2.   Artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume:

a)

ettevalmistatus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena ja suurte kapitalikulutuste kandmisena 2010. aasta lõpuks;

b)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

c)

millisel määral muudab projekt juba ehitatavaid või kavandamisjärgus olevaid seadmeid ja infrastruktuuri paremaks või laiendab nimetatud struktuuri ulatust;

d)

millisel määral sisaldab projekt täiemõõduliste tööstuslike seadmete ja infrastruktuuri ehitamist ning eelkõige millisel määral lahendatakse sellega järgmisi ülesandeid:

i)

tuuleelektri muutlikkuse tasakaalustamine ühendamissüsteemidega;

ii)

suuremahuliste säilitamise süsteemide olemasolu;

iii)

tuuleparkide kui virtuaalelektrijaamade (võimsusega üle 1 GW) juhtimine;

iv)

selliste turbiinide olemasolu, mis paigutatakse kaugemale kaldast või sügavamasse vette (20–50 m), kui on praegu tavaks;

v)

uudsed allstruktuuride lahendused või

vi)

koostamis-, paigaldamis-, käitamis- ja dekomisjoneerimisprotsessid ning nende katsetamine reaalsuurusprojektidega;

e)

projekti innovaatilised jooned ja millisel määral selliseid jooni rakendatakse;

f)

projekti mõju ja panus ühenduse avamere-energiavõrkude süsteemi, sealhulgas projekti sobivus laialdasse kasutusse võtmiseks;

g)

abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides.

Artikkel 15

Rahastamistingimused

1.   EEPRi abist kaetakse projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid.

2.   EEPRi abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 16

Rahastamisvahendid

1.   Pärast artikli 12 lõikes 1 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks abisumma. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid.

2.   EEPRi abi antakse toetuslepingute alusel.

3.   JAGU

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid

Artikkel 17

EEPRi abi andmine

1.   Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide EEPRi abi antakse meetmetele, millega rakendatakse lisa C osas loetletud projekte.

2.   Komisjon kuulutab välja projektikonkursi, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed, ja hindab pakkumiste vastavust artiklis 18 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artiklis 19 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele.

3.   Kui mitu ühes ja samas liikmesriigis asuvate projektidega seotud pakkumist vastavad artiklis 18 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja artikli 19 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumidele, valib komisjon artikli 19 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel EEPRi abi jaoks esitatud pakkumiste hulgast välja mitte rohkem kui ühe pakkumise liikmesriigi kohta.

4.   Komisjon teavitab abisaajaid antavast EEPRi abist.

Artikkel 18

Abikõlblikkus

1.   Pakkumised on kõlblikud EEPRist abi saamiseks ainult juhul, kui nendega viiakse ellu lisa C osas loetletud projekte, need vastavad artiklis 19 sätestatud valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele ning järgmistele tingimustele:

a)

projektis on tõendatud, et sel viisil saab tööstusrajatistes koguda vähemalt 80 % CO2-st, transportida see säilitamiskohta ja turvaliselt ladustada maa alla;

b)

elektrijaamade puhul on CO2 kogumine tõendatud vähemalt 250 MW või samaväärse väljundvõimsusega elektrijaamade osas;

c)

projektijuhid esitavad siduva avalduse, et katsekäitisega saadavad üldteadmised tehakse kättesaadavaks tööstusettevõtjate laiale ringile ja komisjonile ning nendega aidatakse kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava täitmisele.

2.   Pakkumise esitab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat ühiselt.

3.   Füüsiliste isikute pakkumised ei ole abikõlblikud.

Artikkel 19

Valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid

1.   Artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi valikukriteeriume:

a)

lähenemisviisi usaldusväärsus ja tehniline õigsus;

b)

küpsus, mida määratletakse investeerimisetappi jõudmisena, mis hõlmab ladustamisvõimaluste uurimist ja arendamist ning projekti suurte, investeeringutega seotud kulutuste kandmist 2010. aasta lõpuks;

c)

projekti täieliku investeerimisetapi finantspaketi usaldusväärsus;

d)

kõigi projekti kohasteks ehitustöödeks ja projekti käitamiseks nõutavate lubade olemasolu ning strateegia nimetatud lubade kindlustamiseks.

2.   Artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkursile saadetud pakkumiste hindamisel kohaldab komisjon järgmisi lepingu sõlmimise kriteeriume:

a)

millisel määral on juurdepääsu puudumine rahastamisele viivitanud meetme rakendamist;

b)

taotletav toetussumma ühe tonni kogutava CO2 kohta projekti käitamise esimesel viiel aastal;

c)

projekti keerukus, kogu käitise, sealhulgas sellekohase uurimistöö üldine innovaatilisus, abisaajate tõendatud valmidus levitada projektis kasutatud uudseid tehnilisi lahendusi teiste Euroopa käitajate hulgas vastavalt ühenduse õigusele ja eelkõige Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas ette nähtud eesmärkidel ja struktuurides;

d)

juhtimiskava usaldusväärsus ja õigsus, arvestades sealhulgas projektis esitatud teaduslikku, inseneri- ja tehnilist teavet ning andmeid, millega on dokumenteeritud, et esitatud põhimõtete alusel on võimalik saavutada projektis ette nähtud käitise töö alustamine 31. detsembriks 2015.

Artikkel 20

Rahastamistingimused

1.   EEPRi abiga toetatakse ainult projekti rakendamise eesmärgil tehtud ja projektiga seotud kulusid, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamisega, võttes arvesse võimalikku tegevustulu.

2.   EEPRi abi ei ületa 80 % abikõlblike investeerimiskulude üldsummast.

Artikkel 21

Rahastamisvahendid

1.   Pärast artikli 17 lõikes 2 osutatud projektikonkurssi valib komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele välja pakkumised, millele antakse EEPRi abi, ja määrab kindlaks antava EEPRi abi summa. Komisjon täpsustab pakkumiste rakendamise tingimused ja meetodid.

2.   EEPRi abi antakse toetuslepingute alusel.

III   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 22

Muu EEPRi abi ja muud rahastamisvahendid

1.   Osa ühenduse abist lisas loetletud projektidele võib anda asjakohase rahastamisvahendi toetamise teel Euroopa Investeerimispanga vahenditest. Kõnealune toetus ei ületa 500 miljonit eurot.

2.   Ühenduse osalus laenutagamisvahendis või muus rahastamisvahendis, sealhulgas halduskuludes ja muudes abikõlblikes kuludes, piirdub ühenduse poolt kõnealusele rahastamisvahendile antava toetusega ning Euroopa Liidu eelarve suhtes ei jää kehtima edasisi kohustusi.

3.   Komisjon teeb vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele otsuse kõnealusele rahastamisvahendile antava EEPRi abi summa kohta. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank kirjutavad alla vastastikuse mõistmise memorandumile, milles täpsustatakse kõnealuse otsuse rakendamise tingimused ja meetodid.

Artikkel 23

Programmitöö ja rakendamise üksikasjad

1.   Komisjon käivitab projektikonkursid otse, võttes arvesse artikli 3 lõikes 1 osutatud eelarvevõimalusi ning II peatükis sätestatud abikõlblikkus-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriume.

2.   EEPRi abist rahastatakse üksnes projektiga seotud kulusid, mida kannavad projekti rakendamise eest vastutavad abisaajad ning seoses artiklis 9 osutatud projektidega ka kolmandad isikud. Kulud on abikõlblikud alates artiklis 29 osutatud kuupäevast.

3.   Käibemaks, välja arvatud tagastamatu käibemaks, ei ole abikõlblik kulu.

4.   Käesoleva määruse kohaselt rahastatavaid projekte ja meetmeid viiakse ellu kooskõlas ühenduse õigusega ja nende puhul tuleb arvesse võtta ühenduse mis tahes asjakohaseid poliitikavaldkondi, eelkõige neid, mis käsitlevad konkurentsi (sealhulgas riigiabieeskirjad), keskkonnakaitset, tervist, säästvat arengut ning riigihankeid.

Artikkel 24

Liikmesriikide üldised kohustused

Liikmesriigid teevad oma vastutusvaldkonnas kõik endast sõltuva EEPRi abi saavate projektide rakendamiseks, tehes seda eelkõige tõhusa haldusmenetluse ning lubade, litsentside ja sertifikaatide andmise menetluse abil.

Artikkel 25

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust takistavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul mõistetakse rikkumise all määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3.   Kõigi käesoleva määruse rakendusmeetmete puhul nähakse eelkõige ette nende järelevalve ja finantskontroll komisjoni või tema volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikoja tehtavate auditeerimiste abil, mis vajaduse korral tehakse sealhulgas kohapeal.

IV   PEATÜKK

RAKENDUS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Komiteed

1.   Komisjoni abistavad järgmised komiteed:

a)

gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (9) artikli 15 alusel loodud komitee;

b)

avamere tuuleenergia projektide puhul nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”) (10) artikli 8 alusel loodud komitee;

c)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide puhul otsuse 2006/971/EÜ artikli 8 alusel loodud komitee;

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 27

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2011 EEPRi hindamise, et otsustada, kuidas programm on aidanud kaasa assigneeringute tõhusale kasutamisele.

2.   Komisjon võib toetust saavalt liikmesriigilt nõuda erihinnangu esitamist käesoleva määruse II peatüki 1. jao kohaselt rahastatavate projektide kohta või vajaduse korral anda liikmesriigile nimetatud projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande EEPRi tulemuste kohta.

Artikkel 28

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon kontrollib käesoleva määruse rakendamist. Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos esialgse eelarveprojektiga aruande EEPRi rakendamise kohta.

Kui aruandega tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid selliste projektide kohta.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1)  13. mai 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(6)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(7)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9)  ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(10)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

LISA

ABIKÕLBLIKUD PROJEKTID

A.   Gaasi ja elektrienergia infrastruktuuri projektid

1.   Gaasivõrkude ühendamine

Projekt

Toetust saava projekti asukoht

Ühenduse kavandatud panus

(miljonit eurot)

Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridor

NABUCCO

Austria, Ungari, Bulgaaria, Saksamaa, Rumeenia

200

ITGI – Poseidon

Itaalia, Kreeka

100

Balti riikide võrkude ühendamine

Skanled/Balti gaasijuhe

Poola, Taani, Rootsi

150

Veeldatud maagaas

Veeldatud maagaasi terminal Poola rannikul Świnoujście sadamas

Poola

80

Kesk- ja Kagu-Euroopa

Slovakkia ja Ungari võrkude ühendamine (Veľký Krtíš – Vecsés)

Slovakkia, Ungari

30

Gaasiedastussüsteem Sloveenias Austria piiri ja Ljubljana vahel (v.a Rogateci–Kidričevo lõik)

Sloveenia

40

Bulgaaria ja Kreeka võrkude ühendamine (Stara Zagora – Dimitrovgrad-Komotini)

Bulgaaria, Kreeka

45

Rumeenia ja Ungari gaasivõrkude ühendamine

Rumeenia, Ungari

30

Tšehhi gaasikeskuse ladustamisvõimsuse suurendamine

Tšehhi Vabariik

35

Lühiajalise tarnehäire korral vastassuunas gaasi juurdevoolu võimaldavad seadmed ja infrastruktuur

Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia

80

Slovakkia ja Poola võrkude ühendamine

Slovakkia, Poola

20

Ungari ja Horvaatia võrkude ühendamine

Ungari

20

Bulgaaria ja Rumeenia võrkude ühendamine

Bulgaaria, Rumeenia

10

Vahemere piirkond

Prantsusmaa gaasivõrgu tugevdamine teljel Aafrika–Hispaania–Prantsusmaa

Prantsusmaa

200

GALSI (Gazoduc Algérie-Italie)

Itaalia

120

Gaasivõrkude ühendamine, läänetelg, Larrau haru

Hispaania

45

Põhjamere piirkond

Saksamaa–Belgia–Ühendkuningriigi torujuhe

Belgia

35

Prantsusmaa ja Belgia vaheline ühendus

Prantsusmaa, Belgia

200

KOKKU

 

1 440


2.   Elektrivõrkude ühendamine

Projekt

Toetust saava projekti asukoht

Ühenduse kavandatud panus

(miljonit eurot)

Balti riikide võrkude ühendamine

Estlink-2

Eesti, Soome

100

Rootsi ja Balti riikide võrkude ühendamine ning Balti ringi tugevdamine

Rootsi, Läti, Leedu

175

Kesk- ja Kagu-Euroopa

Halle/Saale – Schweinfurt

Saksamaa

100

Wien–Győr

Austria, Ungari

20

Vahemere piirkond

Portugali ja Hispaania ühenduse tugevdamine

Portugal

50

Prantsusmaa ja Hispaania võrkude ühendamine (Baixas – Sta Llogaia)

Prantsusmaa, Hispaania

225

Uus merealune vahelduvvoolu-kõrgepingekaabel (380 kV) Sitsiilia ja Itaalia mandriosa vahel (Sorgente–Rizziconi)

Itaalia

110

Põhjamere piirkond

Iirimaa ja Walesi võrkude ühendamine (500 MW) (Meath–Deeside)

Iirimaa, Ühendkuningriik

110

Malta ja Itaalia elektrivõrkude ühendamine

Malta, Itaalia

20

KOKKU

 

910


3.   Väikesaarte projektid

Väikesi eraldatud saari käsitlevad algatused

Küpros

10

Malta

5

KOKKU

 

15

B.   Avamere tuuleenergia projektid

Projekt

Võimsus

Toetust saava projekti asukoht

Ühenduse kavandatud panus

(miljonit eurot)
1.   

Avamere tuuleenergia sidumine võrku

1.1.

Baltic – Kriegers Flak I, II, III

Töös olevate projektide edasiarendamine. Rahastamine, mis on suunatud ühendamise ühislahenduse väljatöötamisega kaasnevate lisakulude katmisele.

1,5 GW

Taani, Rootsi, Saksamaa, Poola

150

1.2.

Põhjamere võrk

Avamerevõrgu mooduli väljatöötamine, virtuaalse avamere elektrijaama katsetamine ja ühendamine olemasoleva maismaavõrguga.

1 GW

Ühendkuningriik, Madalmaad, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg

165
2.   

Uued tuuleturbiinid, konstruktsioonid ja komponendid, tootmisvõimsuse optimeerimine

2.1.

Borkum West II – Bard 1 – Nordsee Ost – Global Tech I

Uue põlvkonna mitmemegavatise võimsusega turbiinid (5–7 MW) ja uuenduslikud konstruktsioonid, mis asuvad kaldast kaugel (kuni 100 km) ja sügavamas vees (kuni 40 m).

1,6 GW

Saksamaa

200

2.2.

Aberdeeni avamere tuulepark (Euroopa katsekeskus)

Töös olevate projektide edasiarendamine. Mitmemegavatiste turbiinide katsetamine. Uuenduslike konstruktsioonide ja konstruktsiooniosade väljatöötamine, sealhulgas avamere tuuleenergia tootmiseks vajalike seadmete tootmisvõimsuse optimeerimine. Kõne alla võib tulla võimsuse suurendamine 100 MW võrra.

0,25 GW

Ühendkuningriik

40

2.3.

Thornton Bank

Töös oleva projekti edasiarendamine. Kuuenda raamprogrammi vahenditest kaasrahastatud Downvind (Distant Offshore Windfarms with No Visual Impact in Deepwater) projekti kogemustest järelduste tegemine. Downvindi süvavees asuva (kuni 30 m) vähese visuaalse mõjuga (kuni 30 km) katserajatise turbiinide (5 MW) võimsuse suurendamine.

90 MW

Belgia

10

KOKKU

 

 

565

C.   Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlevad projektid

Projekti nimi/asukoht

Ühenduse kavandatud panus

(miljonit eurot)

Kütus

Võimsus

Kogumistehnoloogia

Säilitamiskoht

Huerth

Saksamaa

180

Süsi

450 MW

integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel

soolased põhjaveekihid

Jaenschwalde

 

 

Süsi

500 MW

hapnikuga põletamine

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Eemshaven

Madalmaad

180

Süsi

1 200 MW

integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Rotterdam

Süsi

1 080 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Rotterdam

Süsi

800 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Belchatów

Poola

180

Süsi

858 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

soolased põhjaveekihid

Compostilla

(León)

Hispaania

180

Süsi

500 MW

hapnikuga põletamine

soolased põhjaveekihid

Kingsnorth

Ühendkuningriik

180

Süsi

800 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Longannet

Süsi

3 390 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

soolased põhjaveekihid

Tilbury

Süsi

1 600 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Hatfield

(Yorkshire)

Süsi

900 MW

integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel

tühjakspumbatud nafta- ja gaasiväljad

Porto Tolle

Itaalia

100

Süsi

660 MW

tolmpõletus (pulverized combustion – PC)

 

Tööstusliku süsiniku kogumise projekt

Florange

Prantsusmaa

50

CO2 transport tööstusseadmest (terasetehas) maa-alusesse säilitamiskohta (soolased põhjaveekihid)

KOKKU

1 050

KOMISJONI AVALDUS

Komisjon rõhutab, et ELi energiapoliitika põhiprioriteetideks on energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, seda nii keskkonna- kui energia varustuskindluse põhjustel. Selles osas annab määrus panuse kõnealuste prioriteetide täitmisse, toetades märkimisväärselt avamere tuuleenergiaprojekte.

Sellega seoses tuletab komisjon meelde erinevaid energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid toetavaid uusi algatusi, mida komisjon on välja pakkunud, eelkõige oma Euroopa majanduse elavdamise kavas, mille Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembris kinnitas. Nendeks on:

ERDFi määruse muutmine, et võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist kogumahus kuni 8 miljardit eurot kõigi liikmesriikide elamumajandussektorisse.

Avaliku ja erasektori partnerlus seoses „Euroopa energiatõhusate ehitiste” algatusega, et edendada loodushoidlike tehnoloogiate ja energiatõhusate süsteemide ja materjalide kasutamist nii uute kui ka renoveeritavate ehitiste puhul. Selle meetme hinnanguline eelarve on 1 miljard eurot: aastatel 2010–2013 kokku 500 miljonit eurot seitsmenda raamprogrammi olemasolevast komisjoni eelarvest ning 500 miljonit eurot tööstusettevõtjatelt.

Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatus „ELi algatus säästva energia rahastamise kohta”. Selle eesmärgiks on võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist linnakeskkonnas. Komisjon rahastab tehnilise abi osutamise rahastamisvahendit, kasutades selleks programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2009. aastaks eraldatakse 15 miljonit eurot). Kõnealust rahastamisvahendit haldab Euroopa Investeerimispank ning sellega lihtsustatakse juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele, mille mõjud on märkimisväärsed.

ELi institutsiooniliste investorite poolt Euroopa Investeerimispanga juhtimisel loodud turupõhine Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfond (nn Marguerite’i fond). Kõnealune fond teeb investeeringuid energeetika ja kliimamuutuste valdkonnas (TEN-E, säästev energia tootmine, taastuvenergia, uued tehnoloogiad, energiatõhususe alased investeeringud, energiavarustuse kindlus ning keskkonnainfrastruktuur). Komisjon toetab seda algatust.

Lisaks vaatab komisjon enne 2009. aasta novembri lõppu läbi energiatõhususe tegevuskava, nagu seda on taotlenud nõukogu (Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kohtumise järeldused) ja Euroopa Parlament (resolutsioon P6_TA(2009)0064).

Eksperdid on üksmeelel, et energiatõhusus on odavaim kättesaadav moodus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Komisjon esitab 2009. aasta novembriks üksikasjaliku analüüsi tõkete kohta, mis takistavad energiatõhusust suurendavate investeeringute tegemist. Eelkõige käsitletakse analüüsis seda, kas on vajadust suurendada finantsstiimuleid madala intressimääraga laenude ja/või toetuste näol ning kuidas saaks sel eesmärgil kasutada ELi eelarvet; vajadusel lisab komisjon muu hulgas täiendavaid rahalisi vahendeid uuele ja 2010. aastal loodavale ELi energiajulgeoleku ja infrastruktuuri rahastamisvahendile, et rahastada energiatõhusust.

Energiatõhususe tegevuskava läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu energiatõhususe naabruspoliitika mõõtmele. Komisjon analüüsib, kuidas ta saab naaberriikidele anda finants- ja regulatiivstiimuleid, et suurendada nende investeeringuid energiatõhususe valdkonnas.

Kui komisjon 2010. aastal artiklis 28 ettenähtud määruse rakendamist käsitleva aruande koostamisel leiab, et määruse lisas loetletud projektidele ettenähtud rahalistest vahenditest ei ole 2010. aasta lõpuks osa vahendeid võimalik eraldada, teeb komisjon vajadusel ja geograafiliselt tasakaalustatud viisil ettepaneku määruse muutmiseks, et võimaldada lisaks eelnimetatud algatustele energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonna projektide rahastamist, kasutades abikõlblikkuskriteeriume, mis on sarnased nendega, mida kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud projektide suhtes.

Portugali avaldus

Portugal hääletab poolt, kuigi ta on arvamusel, et programmi läbivaatamisel vastavalt artiklile 28 tuleks kaaluda taastuvenergia ja energiatõhususe, eelkõige mikrotootmise ning arukate energiavõrkude ja arvestite alaste projektide hõlmamist, et aidata kaasa määruse artikli 4 punktides a ja b nimetatud eesmärkide saavutamisele.