NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 625/2009,

7. juuli 2009,

teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse põllumajandusturgude ühist korraldust ja töödeldud põllumajandustooteid käsitlevaid õigusakte, mis on vastu võetud vastavalt asutamislepingu artiklile 308, eriti nimetatud dokumentide neid sätteid, mis võimaldavad teha erandi üldpõhimõttest, mille kohaselt koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid võib asendada üksnes samade õigusaktidega ette nähtud meetmetega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas nimetatud kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 517/94 reguleeritud tekstiiltooted.

2.   Lõikes 1 nimetatud toodete import ühendusse on vaba ja seega ei kohaldata selle suhtes mingeid koguselisi piiranguid, piiramata siiski meetmete kohaldamist, mida võidakse võtta vastavalt V peatükile.

II   PEATÜKK

ÜHENDUSE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISKORD

Artikkel 2

Kui ilmneb, et impordi suundumused nõuavad järelevalvet või kaitsemeetmeid, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile. See teave sisaldab olemasolevat tõendust, mis põhineb artikliga 8 kehtestatud kriteeriumidel. Komisjon edastab selle teabe viivitamata kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 3

1.   Konsultatsioone võib pidada kas liikmesriigi taotlusel või komisjoni omal algatusel.

2.   Konsultatsioonid toimuvad kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artiklis 2 osutatud teabe kätte saanud, ja igal juhul enne ühenduse mis tahes järelevalve- või kaitsemeetme võtmist.

Artikkel 4

1.   Konsultatsioonid toimuvad nõuandekomitees (edaspidi „komitee”), mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

2.   Komitee kutsub kokku eesistuja. Eesistuja annab liikmesriikidele võimalikult kiiresti kogu asjakohase info.

3.   Konsultatsioonid hõlmavad eelkõige järgmist:

4.   Vajaduse korral võib konsultatsioon toimuda kirja teel. Niisugusel juhul teatab komisjon sellest liikmesriikidele, kes võivad oma arvamust avaldada või taotleda suulist konsultatsiooni komisjoni kehtestatud viie kuni kaheksa tööpäevase ajavahemiku jooksul.

III   PEATÜKK

ÜHENDUSE UURIMISMENETLUS

Artikkel 5

1.   Kui komisjonile selgub pärast artiklites 3 ja 4 osutatud konsulteerimist, et uurimismenetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, alustab ta uurimist ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune teade sisaldab

Komisjon alustab koostöös liikmesriikidega uurimist.

2.   Komisjon muretseb pärast komiteega konsulteerimist kogu vajaliku teabe ja püüab kontrollida ettevõtjatelt, vahendajatelt, tootjatelt, kutseühingutelt ja -organisatsioonidelt saadud teavet, kui ta seda asjakohaseks peab.

Nimetatud ülesande täitmisel abistavad komisjoni selle liikmesriigi töötajad, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et kõnealune liikmesriik seda soovib.

Endast vastavalt lõike 1 esimesele lõigule teatanud huvitatud pooled ja ekspordiriigi esindajad võivad kontrollida kogu infot, mis on uurimise käigus komisjoni käsutusse antud, ühenduse või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid välja arvatud, juhul kui see info on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 7 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Selleks esitavad nad komisjonile kirjaliku taotluse, kus on märgitud, millist infot soovitakse.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile tema nõudmisel ja tema kehtestatud korras oma käsutuses oleva teabe uuritava toote turu arengusuundade kohta.

4.   Komisjon võib huvitatud osapooled ära kuulata. Pooled tuleb ära kuulata juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud, osutades, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused.

5.   Kui teavet ei esitata käesoleva määrusega kehtestatud tähtaja jooksul või komisjoni poolt vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud tähtaja jooksul, või kui uurimist oluliselt takistatakse, võib järeldused teha kättesaadavate faktide alusel. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud pool või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

6.   Kui komisjonile pärast lõikes 1 nimetatud konsultatsiooni selgub, et uurimine pole piisavalt põhjendatud, teatab ta liikmesriikidele oma otsusest ühe kuu jooksul pärast liikmesriikidelt teabe saamist.

Artikkel 6

1.   Uurimise lõpus esitab komisjon komiteele tulemuste aruande.

2.   Kui komisjon leiab uurimise algusest möödunud üheksa kuu jooksul, et ühenduse järelevalve- või kaitsemeetmeid ei ole vaja, lõpetatakse uurimine ühe kuu jooksul pärast komiteega konsulteerimist. Uurimise lõpetamise otsus, mis sisaldab uurimise põhijäreldused ja selle põhjuste kokkuvõtte, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui komisjon leiab, et ühenduse järelevalve- või kaitsemeetmed on vajalikud, võtab ta vastavalt IV ja V peatükile vastu vajalikud otsused hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast uurimise algust. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, milles täpsustab tähtaja pikendamise aja ja mis sisaldab pikendamise põhjuste kokkuvõtet.

4.   Käesoleva peatüki sätted ei välista järelevalvemeetmete võtmist mis tahes ajal vastavalt artiklitele 9–14, või kaitsemeetmete võtmist vastavalt artiklitele 15, 16 ja 17, siis kui kriitiline olukord, kus viivitamine võiks tekitada raskesti parandatavat kahju, nõuab kohest sekkumist.

Komisjon võtab viivitamata uurimismeetmed, mida ta veel vajalikuks peab. Uurimistulemusi kasutatakse võetud meetmete uuel läbivaatamisel.

Artikkel 7

1.   Käesoleva määruse alusel saadud infot kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2.   Nõukogu, komisjon, liikmesriigid ja nende ametnikud ei tohi teabeandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet või muud konfidentsiaalselt edastatud teavet.

3.   Igas konfidentsiaalsustaotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4.   Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabeandjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5.   Lõiked 1–4 ei takista ametiasutusi arvesse võtmast üldist teavet ja eelkõige käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste põhjusi. Need ametiasutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 8

1.   Impordisuundumuste, impordi toimumise tingimuste ja sellisest impordist tingitud ühenduse tootjatele tekitatud märgatava kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:

2.   Uurimise läbiviimisel võtab komisjon arvesse I lisas nimetatud riikide konkreetset majandussüsteemi.

3.   Märgatava kahju ohu korral uurib komisjon, kas kõnealuse olukorra tõenäoline kujunemine tegelikult kahjustavaks on selgesti prognoositav. Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid:

IV   PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 9

1.   Kui ühenduse huvid seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või komisjoni omal algatusel

2.   Järelevalvemeetmed kehtivad piiratud aja jooksul. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete rakendamise poolaastale järgneva poolaasta lõpus.

Artikkel 10

1.   Ühenduse eelneva järelevalve all olevaid tooteid võib vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamise korral. Selle dokumendi kinnitab liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud ühenduse importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast ühenduses. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm päeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.   Järelevalvedokumendi vorm peab vastama II lisas esitatud näidisele.

Kui järelevalvet kehtestavas otsuses ei ole ette nähtud teisiti, sisaldab importija esitatud järelevalvedokumendi taotlus ainult järgmist:

3.   Järelevalvedokument kehtib kogu ühenduses, olenemata liikmesriigist, kes selle on välja andnud.

4.   Kui avastatakse, et tehingu sooritamise ühikuhind ületab järelevalvedokumendis märgitu vähem kui 5 % võrra või et importimiseks esitatud toodete koguväärtus või -hulk ületab järelevalvedokumendis märgitud väärtuse või hulga vähem kui 5 % võrra, ei takista see kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamist. Komisjon, olles ära kuulanud komitees avaldatud arvamused ja võttes arvesse toodete laadi ja asjaomase tehingu muud eripära, võib kehtestada teistsuguse protsendimäära, mis ei tohiks tavaliselt siiski olla suurem kui 10 %.

5.   Järelevalvedokumente võib kasutada ainult aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord. Nimetatud järelevalvedokumenti ei tohi mingil juhul kasutada pärast selle kehtivusaja lõppu, mis määratakse kindlaks samal ajal ja samas korras kui järelevalve kehtestamine, ja mille puhul võetakse arvesse toodete laadi ja tehingu muud eripära.

6.   Kui vastavalt artiklile 9 vastu võetud otsus seda nõuab, tuleb ühenduse järelevalve all olevate toodete päritolu tõendada päritolusertifikaadiga. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira niisuguste sertifikaatide esitamist käsitlevate muude sätete kohaldamist.

7.   Kui ühenduse eelneva järelevalve all oleva toote suhtes kohaldatakse liikmesriigis piirkondlikke kaitsemeetmeid, võib järelevalvedokumendi asendada selle liikmesriigi antud impordiloaga.

8.   Järelevalvedokumendi vormid ja selle väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, üks eksemplar, millele märgitakse „omaniku eksemplar” ja number 1, väljastatakse taotlejale ja teine, millele märgitakse „pädeva asutuse eksemplar” ja number 2, peab jääma hoiule dokumendi väljastanud asutusse. Halduslikel eesmärkidel võib pädev asutus vormile 2 lisada täiendavaid eksemplare.

9.   Vorm, kaasa arvatud lisalehed, trükitakse tehnoloogilisest peenmaterjalist vabale valgele kirjapaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm. Masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli). Lahtrite paigutust tuleb täpselt järgida. Esimese eksemplari, s.o järelevalvedokumendi mõlemal küljel on lisaks kollane giljoššmustriga trükitud taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

10.   Liikmesriik peab laskma vormid trükkida. Vorme võib trükkida ka trükikojas, mille on määranud trükikoja asukoha liikmesriik. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide liikmesriigi volitusele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille järgi on võimalik trükikoda tuvastada.

Artikkel 11

Kui on tõenäoline, et võib tekkida artikli 15 lõikes 1 osutatud olukord ja ühenduse huvid seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel

Artikkel 12

Kui toote impordile ei ole kehtestatud ühenduse eelnevat järelevalvet kaheksa tööpäeva jooksul pärast konsultatsioonide lõppu, võib komisjon vastavalt artiklile 17 rakendada järelevalvet ühenduse ühte või mõnda piirkonda suunduva impordi suhtes.

Artikkel 13

1.   Piirkondliku järelevalve all olevaid tooteid võib kõnealuses piirkonnas vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamisel. Selle dokumendi kinnitab asjaomase liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud ühenduse importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast ühenduses. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm tööpäeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Järelevalvedokumente võib kasutada ainult selle aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord.

2.   Kohaldatakse artikli 10 lõiget 2.

Artikkel 14

1.   Kui kohaldatakse ühenduse või piirkondlikku järelevalvet, teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu esimese kümne päeva jooksul

Liikmesriikide esitatud teave liigitatakse toodete ja maade kaupa.

Järelevalve korra kohaldamise ajal võib sama menetlust kasutades kehtestada teistsuguseid sätteid.

2.   Kui toodete laad või erilised asjaolud seda nõuavad, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta selle teabe esitamise tähtaegu.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike.

V   PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 15

1.   Kui toodet imporditakse ühendusse sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada ühenduse samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, võib komisjon ühenduse huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta toote impordieeskirju, nähes ette, et seda võib vabasse ringlusse lubada ainult impordiloa esitamisel, mille andmist reguleerivad komisjoni kehtestatavad sätted ja piirangud.

2.   Vastuvõetud meetmetest teatatakse viivitamata liikmesriikidele ja need jõustuvad kohe.

3.   Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid kohaldatakse kõikidele toodetele, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Vastavalt artiklile 17 võib nende meetmete kohaldamisel piirduda ühe või mõne piirkonnaga.

Need meetmed ei takista siiski niisuguste toodete vabasse ringlusse lubamist, mis on juba teel ühendusse, tingimusel et nende toodete sihtkohta ei või muuta ja et toodetel, mida võib vastavalt artiklitele 10 ja 13 vabasse ringlusse lubada ainult järelevalvedokumendi esitamisel, on see dokument tõepoolest olemas.

4.   Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab viimane otsuse selle kohta vastu kõige rohkem viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

5.   Kõigist käesoleva artikli kohastest komisjoni otsustest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib ühe kuu jooksul teatamise päevast alates suunata komisjoni otsuse nõukokku arutamiseks.

6.   Kui liikmesriik suunab komisjoni otsuse nõukokku, võib nõukogu komisjoni otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kinnitada, seda muuta või selle tühistada.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, loetakse komisjoni meede tühistatuks.

Artikkel 16

1.   Nõukogu võib, eelkõige artikli 15 lõikes 1 nimetatud olukorra puhul, vastu võtta asjakohased meetmed. Nõukogu teeb komisjoni ettepanekul otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

2.   Kohaldatakse artikli 15 lõiget 3.

Artikkel 17

Kui eelkõige artiklis 8 nimetatud tegurite alusel selgub, et tingimused meetmete vastuvõtmiseks vastavalt IV peatükile ja artiklile 15 on ühes või enamas ühenduse piirkonnas täidetud, võib komisjon pärast muude lahendusvõimaluste uurimist erandkorras lubada järelevalve- või kaitsemeetmete kohaldamist, mis piirduvad asjaomaste piirkondadega, kui ta leiab, et sel tasandil kohaldatavad meetmed on asjakohasemad kui kogu ühenduses kohaldatavad meetmed.

Need meetmed peavad olema ajutised ja siseturgu võimalikult vähe häirima.

Need meetmed võetakse vastu vastavalt artiklites 9 ja 15 sätestatud korras.

Artikkel 18

1.   Vastavalt IV ja V peatükile võetud järelevalve- ja kaitsemeetmete kehtivuse ajal toimuvad komitees kas liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel artikliga 34 ette nähtud konsultatsioonid. Konsultatsioonide eesmärk on

2.   Kui komisjon leiab lõikes 1 nimetatud konsultatsioonide tulemusena, et mõni IV ja V peatükiga ette nähtud järelevalve- või kaitsemeede tuleks tühistada või et seda peaks muutma, toimitakse järgmiselt:

Kui see otsus käsitleb piirkondlikke järelevalvemeetmeid, kohaldatakse seda alates kuuendast päevast pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

1.   Käesolev määrus ei välista ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetega kehtestatud erieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmist.

2.   Ilma et see piiraks muid ühenduse sätteid, ei takista käesolev määrus liikmesriike vastu võtmast või kohaldamast:

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmed ja formaalsused, mida nad kavatsevad rakendada või muuta vastavalt käesolevale lõikele. Äärmiselt pakilistel juhtudel teatatakse komisjonile siseriiklikud meetmed ja formaalsused kohe nende vastuvõtmise järel.

Artikkel 20

1.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevate õigusaktide, neist tulenevate ühenduse ja siseriiklike haldussätete ega asutamislepingu artikli 308 alusel vastu võetud töödeldud põllumajandustooteid käsitlevate spetsiaalsete õigusaktide kohaldamist. Käesolev määrus täiendab nimetatud õigusakte.

2.   Lõikes 1 nimetatud õigusaktides käsitletud toodete puhul ei kehti artiklid 9–14 ja 18 nende toodete suhtes, mille kohta ühenduse kolmandate riikidega kauplemise eeskirjades nõutakse litsentsi või muu impordidokumendi esitamist.

Artikleid 15, 17 ja 18 ei kohaldata nende toodete suhtes, mille puhul nende eeskirjadega on ette nähtud koguseliste impordipiirangute kohaldamine.

Artikkel 21

Määrus (EÜ) nr 519/94 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

(2)  Vt III lisa.

(3)  EÜT L 87, 31.3.1994, lk 47.

(4)  EÜT L 335, 23.12.1994, lk 23.

(5)  EÜT L 335, 23.12.1994, lk 33.

(6)  EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1.