|
17.4.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 98/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 312/2009,
16. aprill 2009,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (2) lisaga 37 on ette nähtud, et teatavatel juhtudel tuleb tollideklaratsiooni märkida asjaomase isiku identifitseerimist võimaldav number. Liikmesriigid kehtestavad kasutatava identifitseerimisnumbri tüübi ning nõuavad, et asjaomane isik registreeriks end riiklikes identifitseerimissüsteemides. Selle tulemusel peavad ettevõtjad ja teised isikud, kes soovivad kaupu importida, transiidimenetluse alusel vedada, eksportida või taotleda luba tollialasteks lihtsustusteks või tolliprotseduurideks erinevates liikmesriikides, end igas kõnealuses liikmesriigis registreerima ja saavad liikmesriigiti erineva identifitseerimisnumbri. |
|
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2913/92, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005, (3) kehtestatud turvalisust parandavate meetmetega nähakse ette riski analüüs ja riskiteabe elektrooniline vahetamine tolliametite vahel ning tolliametite ja komisjoni vahel ühise riskijuhtimise raamistiku alusel, saabumis- ja väljumiseelse teabe vastuvõtmine tolliasutuste poolt ühenduse tolliterritooriumile sisenevate või sealt väljuvate kaupade kohta ning volitatud ettevõtja staatuse andmine usaldusväärsetele ettevõtjatele, kes vastavad teatavatele tingimustele. Kõnealuste meetmete tõhustamiseks peaks olema võimalik asjaomaseid isikuid identifitseerida viite abil ühisele, iga isiku puhul kordumatule identifitseerimisnumbrile. |
|
(3) |
Seepärast on igale ettevõtjale ja vajaduse korral teistele isikutele vaja ette näha ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI number), mida kasutataks ühise viitena nende suhetes tolliasutustega kogu ühenduses ning teabe vahetamisel tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja muude ametiasutuste vahel. Isiku numbri kordumatuse tagamiseks tuleks kasutada vaid üht numbrit. |
|
(4) |
Määruse (EMÜ) nr 2454/93 teatavate sätete alusel võib isikutelt, kes ei ole ettevõtjad, nõuda EORI numbrit, kui neil on suhted tolliasutustega. Seepärast peab liikmesriikidele olema lubatud registreerida kõnealuseid isikuid. |
|
(5) |
Selleks et piirata liikmesriikides olemasolevate registreerimissüsteemide ja õigusnormide olulise muutmise vajadust ja lihtsustada kesksüsteemi integreerimist liikmesriikide muude süsteemidega, on asjakohane ette näha, et ettevõtjad ja vajaduse korral teised isikud peavad EORI numbrit taotlema ja selle saama liikmesriigis. |
|
(6) |
Silmas pidades ettevõtjate ja teiste isikute registreerimisega tegelevate ametiasutuste mitmekesisust liikmesriikides, peaks iga liikmesriik nimetama ametiasutuse või -asutused, kes annab/annavad EORI numbreid ning registreerib/registreerivad ettevõtjaid ja teisi asjaomaseid isikuid. |
|
(7) |
Selleks et vähendada ettevõtjate ja teiste isikute halduskoormust, peaksid nad end ühes liikmesriigis registreerides saama ka teistes liikmesriikides kehtiva EORI numbri. Teabe töötlemise lihtsustamiseks ja tolliasutustega kontakteerumise hõlbustamiseks peavad ettevõtjad ja teised isikud pärast kõnealuse numbri saamist kasutama seda kordumatut numbrit kõigis sellistes teadetes tolliasutustele, mille puhul nõutakse identifitseerimist. |
|
(8) |
Haldamise lihtsustamiseks ning tolliasutustele lihtsa ja usaldusväärse andmetele juurdepääsu tagamiseks tuleks välja töötada elektrooniline kesksüsteem, et talletada ja vahetada ettevõtjate ja teiste isikute registreerimisandmeid ning EORI numbreid. |
|
(9) |
Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd elektroonilise kesksüsteemi väljatöötamiseks ning selle häireteta ja turvalise toimimise tagamiseks. |
|
(10) |
Kesksüsteemis kättesaadavaid andmeid peaks tolliasutuste ja liikmesriigi teiste ametiasutuste vahelises teabevahetuses kasutama vaid niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kõnealuste asutuste juriidiliste kohustuste täitmiseks seoses tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liikumisega. |
|
(11) |
Ettevõtjate ja teiste isikute EORI numbrite ja piiratud registreerimisandmete avaldamine on vahend, mis võimaldab teistel osalistel kõnealuseid andmeid kontrollida. Seetõttu tuleks avaldada EORI numbrid ja mõned piiratud registreerimisandmed. Võttes arvesse avaldamise tagajärgi, tuleks seda teha ainult juhul, kui ettevõtja või teine isik on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku. |
|
(12) |
Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel liikmesriikides reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel komisjonis reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5). |
|
(13) |
Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28 peaksid liikmesriikide järelevalveasutused teostama järelevalvet liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle, samas peaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 46 kohaselt Euroopa Andmekaitseinspektor jälgima komisjoni tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid andmete osas, ning need asutused, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, peaksid tegema aktiivset koostööd ja tagama käesoleva määruse alusel läbiviidud andmetöötluse koordineeritud järelevalve. |
|
(14) |
Arvestades määrust (EMÜ) nr 2454/93 muutva määruse (EÜ) nr 1875/2006 (6) vastuvõtmise järgset kogemust, on vaja kohandada ja täpsustada teatud üksikasju ühenduse tolliterritooriumile sisenevate ja sealt väljuvate kaupade kohta tollile esitatavates saabumis- ja väljumiseelsetes deklaratsioonides. |
|
(15) |
Juhtudel, kui transpordivahend saabub sisenemise ülddeklaratsioonis nimetatud sadamast või lennujaamast erinevasse sadamasse või lennujaama, on vaja üksikasjalikumaid eeskirju transpordivahendi käitaja ja sisenemistolliasutuse vahelise teabevahetuse kohta. |
|
(16) |
Lisaks tuleks täpsustada, missugustel juhtudel ja missuguses vormis teatab transpordivahendi käitaja sisenemistolliasutusele transpordivahendi saabumisest. |
|
(17) |
On vaja üksikasjalikumaid eeskirju, millega määratletakse isik, kes vastutab teabe esitamise eest selliste ühenduseväliste kaupade kohta, mida nende saabumisel ühenduse tolliterritooriumile ajutiselt ladustatakse. Selline teave peaks võimalikult suurel määral tulenema tollile juba kättesaadavatest andmetest. |
|
(18) |
On kindlaks määratud täiendavad juhud, mil saabumis- või väljumiseelset deklaratsiooni ei nõuta, eelkõige seoses puur- või tootmisplatvormide jaoks ette nähtud või nendelt pärineva kaubaga ning seoses liikmesriigi sõjaväevõimude poolt või nende nimel transporditavate relvade ja sõjavarustusega. Selleks et piirata ettevõtjate koormust, tuleks saabumis- ja väljumiseelsest deklaratsioonist teatavatel tingimustel vabastada kaubasaadetised, mille tegelik väärtus ei ületa 22 eurot. Kõnealuste vabastuste kohaldamisel tuleks kauba saabumisel või lahkumisel läbi viia riskianalüüs asjaomast kaupa käsitleva ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni alusel. |
|
(19) |
Samuti on vaja täpsustada selliste väljumiseelsete deklaratsioonide käitlemist, mille kohta väljumistolliasutus ei ole saatnud eksporditolliasutusele väljumiskinnitust, ning näha ette eksporditolliasutuste ja väljumistolliasutuste vaheline järelepärimis- ja teavitamisprotseduur. Lisaks peaks eksporditolliasutusel olema eksportija või deklarandi esitatud tõendite alusel või pärast kindlaksmääratud tähtaja möödumist võimalik lõpetada eksporditoiming, mille kohta ei ole väljumistolliasutuselt saadud väljumiskinnitust. |
|
(20) |
Määrusega (EÜ) nr 1875/2006 on määruses (EMÜ) nr 2454/93 kasutusele võetud mitmed sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide jaoks kogutavaid andmeid käsitlevad meetmed. Nende meetmete rakendamiseks vajaliku infotehnoloogia tehniline areng on näidanud, et kõnealuseid, määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 30A kehtestatud andmeid tuleks teataval määral kohandada. |
|
(21) |
Selleks et täpsemalt määratleda juhud, kus teatavate deklaratsioonikategooriate puhul oleks võimalik kasutada lihtsustatud andmekogumeid, tuleks transpordiliigiga seotud andmete esitamine muuta kohustuslikuks. |
|
(22) |
Tõhusaim viis transpordiliigi üheseks identifitseerimiseks on kasutada laeva IMO numbrit või Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit (ENI) Seetõttu tuleks laeva nime asemel esitada kõnealused andmed. |
|
(23) |
Kuna juhul, kui sisenemise ülddeklaratsiooni esitab teine isik, tuleb vedajat sellest teavitada, tuleks märkida ka viide vedaja veodokumendi numbrile. |
|
(24) |
Seoses võimalike muudatustega rahvusvaheliste vedude korralduses tuleks ette näha võimalus marsruudi muutmise taotluse esitamiseks. Selleks tuleks määrusele lisada uus tabel marsruudi muutmise taotluses nõutavate andmetega. |
|
(25) |
EORI numbri esitamiskohustuse tagajärjel ei ole osalisi enam vaja identifitseerida koodnumbrite abil ja postisaadetiste puhul tuleks viide postideklaratsioonile asendada viitega postiteenistuse esitatavatele andmetele. |
|
(26) |
Nõutavate andmete kohandamise tagajärjel tuleks kohandada vastavate andmeväljade selgitavaid märkusi. |
|
(27) |
Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta. |
|
(28) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklile 1 lisatakse järgmised punktid 16 ja 17: „16. EORI number (ettevõtjate registreerimis ja identifitseerimisnumber)– liikmesriigi tolliasutuse või määratud asutuse või asutuste poolt kooskõlas 6. peatükis sätestatud eeskirjadega ettevõtjatele ja teistele isikutele välja antud, Euroopa Ühenduses kordumatu number; 17. sisenemise ülddeklaratsioon– tolliseadustiku artiklis 36a osutatud ülddeklaratsioon, mis tuleb esitada ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.” |
|
2) |
I osa I jaotisele lisatakse 6. peatükk: „6. PEATÜKK Registreerimis- ja identifitseerimissüsteem Artikkel 4k 1. EORI numbrit kasutatakse ettevõtjate ja teiste isikute identifitseerimiseks nende suhetes tolliasutustega. EORI numbri struktuur peab vastama lisas 38 sätestatud kriteeriumidele. 2. Kui EORI numbri väljaandmise eest vastutav asutus ei ole tolliasutus, nimetab iga liikmesriik ettevõtjate ja teiste isikute registreerimise ning nendele EORI numbrite väljaandmise eest vastutava ametiasutuse või vastutavad ametiasutused. Liikmesriigi tolliasutus teatab komisjonile EORI numbri väljaandmise eest vastutava ametiasutuse või vastutavate ametiasutuste nime(d) ja aadressiandmed. Komisjon avaldab kõnealuse teabe Internetis. 3. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid kasutada EORI numbrina pädevate asutuste poolt ettevõtjale või teistele isikutele maksustamise, statistilistel või muudel eesmärkidel välja antud numbrit. Artikkel 4l 1. Ühenduse tolliterritooriumil asuva ettevõtja registreerib tema asukoha liikmesriigi tolliasutus või määratud ametiasutus. Ettevõtja esitab registreerimistaotluse enne, kui ta alustab artikli 1 punktis 12 nimetatud tegevust. Ettevõtja, kes registreerimist ei taotlenud, võib seda teha oma esimese tehingu ajal. 2. Artikli 4k lõikes 3 osutatud juhtudel võib liikmesriik vabastada ettevõtja või teise isiku kohustusest taotleda EORI numbrit. 3. Kui ettevõtjal, kes ei asu ühenduse tolliterritooriumil, puudub EORI number, registreeritakse ta selle liikmesriigi tolliasutuse või määratud ametiasutuse poolt, kus ta esimest korda teeb üht järgnevast:
4. Isik, kes ei ole ettevõtja, registreeritakse vaid juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
5. Lõikes 4 nimetatud juhtudel:
6. Ettevõtjad ja teised isikud saavad ainult ühe EORI numbri. 7. Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse mutatis mutandis tolliseadustiku artikli 4 lõiget 2, et kindlaks määrata, kas isik asub liikmesriigis või ei. Artikkel 4m 1. Ettevõtja ja teise isiku registreerimis- ja identifitseerimisandmed, mida töödeldakse artiklis 4o osutatud süsteemis, sisaldavad lisas 38d loetletud andmeid, mille suhtes kohaldatakse artikli 4o lõigetes 4 ja 5 sätestatud eritingimusi. 2. Kui liikmesriigid registreerivad ettevõtjaid ja teisi isikuid EORI numbri saamiseks, võivad nad neilt riigisiseses õiguses sätestatud eesmärkidel nõuda muid kui lisas 38d loetletud andmeid. 3. Liikmesriigid võivad nõuda, et ettevõtjad ja teised isikud esitaksid lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed elektroonilisel teel. Artikkel 4n Ettevõtjad ja teised isikud kasutavad kõigis teadetes tolliasutustele EORI numbrit, kui see on nõutav. EORI numbrit kasutatakse ka tolliasutustevahelises ning tolliasutuste ja teiste ametiasutuste vahelises teabevahetuses artiklites 4p ja 4q sätestatud tingimustel. Artikkel 4o 1. Liikmesriigid teevad koostööd komisjoniga, et töötada välja keskne elektrooniline info- ja sidesüsteem, mis sisaldab lisas 38d loetletud kõigi liikmesriikide esitatud andmeid. 2. Lõikes 1 osutatud süsteemi kasutades teevad tolliasutused komisjoniga koostööd, et töödelda lisa 38d kohaseid ettevõtjate ja teiste isikute registreerimis- ja identifitseerimisandmeid ja vahetada neid tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja komisjoni vahel. Kesksüsteemis töödeldakse ainult lisas 38d loetletud andmeid. 3. Liikmesriigid tagavad oma riigisiseste süsteemide ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse. 4. Liikmesriigid laadivad kesksüsteemi korrapäraselt üles lisa 38d punktides 1–4 loetletud andmed ettevõtjate ja teiste isikute kohta iga kord, kui antakse välja uued EORI numbrid või kui kõnealused andmed muutuvad. 5. Kui vastav teave on liikmesriikide süsteemides olemas, laadivad liikmesriigid kesksüsteemi korrapäraselt üles ka lisa 38d punktides 5–12 loetletud andmed ettevõtjate ja teiste isikute kohta iga kord, kui antakse välja uued EORI numbrid või kui kõnealused andmed muutuvad. 6. Kesksüsteemi laaditakse üles vaid artikli 4l lõigete 1–5 kohaselt välja antud EORI numbrid koos muude lisas 38d loetletud andmetega. 7. Kui on kindlaks tehtud, et ettevõtja või teine isik lõpetab artikli 1 punktis 12 osutatud tegevuse, kajastavad liikmesriigid seda lisa 38d punktis 11 loetletud andmetes. Artikkel 4p Igas liikmesriigis võimaldab artikli 4k lõike 2 kohaselt määratud asutus selle liikmesriigi tolliasutustele otsejuurdepääsu lisas 38d osutatud andmetele. Artikkel 4q 1. Igas liikmesriigis võivad üksteisele nende käsutuses olevatele lisa 38d punktides 1–4 osutatud andmetele juurdepääsu võimaldada järgmised asutused:
2. Lõikes 1 osutatud asutused võivad kõnealuses lõikes nimetatud andmeid talletada või neid omavahel vahetada ainult juhul, kui selline andmete töötlemine on vajalik kõnealuste asutuste juriidiliste kohustuste täitmiseks seoses tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liikumisega. 3. Liikmesriikide tolliasutused teatavad komisjonile lõikes 1 nimetatud asutuste aadressiandmed. Komisjon avaldab kõnealuse teabe Internetis. Artikkel 4r EORI numbrit ja lisas 38d osutatud andmeid töödeldakse kesksüsteemis ajavahemiku jooksul, mis on kindlaks määratud selle liikmesriigi õigusega, kes laadis üles artikli 4o lõigetes 4 ja 5 osutatud andmed. Artikkel 4s 1. Käesolev määrus ei kahjusta ega mõjuta ühenduse ja riigisiseste õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega ühenduse institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel. 2. Ettevõtjate ja teiste isikute identifitseerimis- ja registreerimisandmeid, mis on sätestatud lisa 38d punktides 1, 2 ja 3 loetletud andmekogumis, võib komisjon Internetis avaldada ainult juhul, kui nad on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku. Kui selline nõusolek on antud, teatatakse sellest kooskõlas liikmesriigi õigusega artikli 4k lõike 2 kohaselt määratud liikmesriigi asutusele või tolliasutusele. 3. Isikute õigusi seoses nende lisas 38d loetletud registreerimisandmetega, mida töödeldakse liikmesriikide andmebaasides, kasutatakse vastavalt isikuandmed talletanud liikmesriigi seadusele ning vajaduse korral vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele. Artikkel 4t Andmekaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad aktiivset koostööd ning tagavad artikli 4o lõikes 1 osutatud süsteemi koordineeritud järelevalve.” |
|
3) |
Artikkel 181b asendatakse järgmisega: „Artikkel 181b Käesolevas peatükis ja lisas 30A kasutatakse järgmisi mõisteid: vedaja– tolliseadustiku artikli 36b lõikes 3 osutatud isik, kes toob kauba või on võtnud vastutuse kauba veo eest ühenduse tolliterritooriumile. Kuid:
|
|
4) |
Artikli 181c esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Artiklit 183 muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Artikkel 183b asendatakse järgmisega: „Artikkel 183b Kombineeritud transpordi puhul, kui ühenduse tolliterritooriumile sisenev aktiivne transpordivahend üksnes transpordib teist aktiivset transpordivahendit, mis pärast ühenduse tolliterritooriumile sisenemist hakkab ise liikuma aktiivse transpordivahendina, on sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise kohustus kõnealuse teise transpordivahendi käitajal. Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaeg vastab ühenduse tolliterritooriumile sisenevale aktiivsele transpordivahendile määratud tähtajale, nagu on sätestatud artiklis 184a.” |
|
7) |
Artikkel 183d asendatakse järgmisega: „Artikkel 183d 1. Kui ühenduse tolliterritooriumile sisenev aktiivne transpordivahend saabub kõigepealt selle liikmesriigi tolliasutusse, mida sisenemise ülddeklaratsioonis ei ole deklareeritud, esitab kõnealuse transpordivahendi käitaja või tema esindaja deklareeritud sisenemistolliasutusele teate marsruudi muutmise taotluse kohta. Kõnealune teade sisaldab lisaga 30A ette nähtud andmeid ning see koostatakse vastavalt kõnealuse lisa selgitavatele märkustele. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 183a osutatud juhtudel. 2. Deklareeritud sisenemistolliasutus teatab tegelikule sisenemistolliasutusele viivitamata marsruudi muutmisest ning turvalisus- ja julgeolekuriskide analüüsi tulemustest.” |
|
8) |
Artikli 184a lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
|
9) |
Artiklit 184d muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Artikli 184e teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Ohu kindlakstegemisel võtab tolliasutus esimeses sadamas või lennujaamas keelavaid meetmeid saadetiste puhul, mis kujutavad endast kohest sekkumist nõudvat tõsist ohtu, ja edastab igal juhul riskianalüüsi tulemused järgmistele sadamatele või lennujaamadele. Igas järgmises ühenduse tolliterritooriumi sadamas või lennujaamas kohaldatakse artiklit 186 selles sadamas või lennujaamas esitatava kauba suhtes.” |
|
11) |
Artikkel 184f jäetakse välja. |
|
12) |
I osa VI jaotise 1. peatükki lisatakse 5. jagu: „5. Saabumisest teatamine Artikkel 184g Ühenduse tolliterritooriumile siseneva aktiivse transpordivahendi käitaja või tema esindaja teatab esimesele sisenemistolliasutusele transpordivahendi saabumisest. Saabumisteade sisaldab kõikide kõnealuse transpordivahendiga veetavate kaupade kohta esitatud sisenemise ülddeklaratsioonide identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Võimaluse korral kasutatakse olemasolevaid saabumisest teatamise viise.” |
|
13) |
Artikkel 186 asendatakse järgmisega: „Artikkel 186 1. Tollile esitatavate ühenduseväliste kaupade kohta koostatakse ajutise ladustamise ülddeklaratsioon vastavalt tolliasutuse eeskirjadele. Kaupade esitaja või tema esindaja esitab ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni hiljemalt kaupade esitamisel tollile. Kui ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni esitab mõni teine isik kui ajutise ladustamise rajatise käitaja, teatab tolliasutus kõnealusele käitajale deklaratsioonist, tingimusel et kõnealune isik on nimetatud ajutise ladustamise ülddeklaratsioonis ja ühendatud tollisüsteemi. 2. Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni vorm võib vastavalt tolliasutuse ettekirjutusele olla üks järgmistest:
3. Viidet sisenemise ülddeklaratsioonile ei nõuta, kui kaupa on juba ajutiselt ladustatud või kui kaubale on määratud tollikäitlusviis ja kaup ei ole lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt. 4. Kasutada võib kaubanduslike sadamate või transpordi inventeerimise süsteeme, kui tolliasutus on need heaks kiitnud. 5. Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni võib esitada koos artiklis 184g osutatud saabumisteatega või deklaratsioonis võib kõnealune teade sisalduda. 6. Tolliseadustiku artikli 49 tähenduses loetakse ajutise ladustamise ülddeklaratsioon esitatuks kaupade esitamise kuupäeval. 7. Tolliasutus säilitab ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni kontrollimaks, et deklaratsiooniga hõlmatud kaupadele määratakse tollikäitlusviis. 8. Ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni ei ole vaja, kui hiljemalt sel ajal, kui kaup esitatakse tollile:
9. Kui vastavalt tolliseadustiku artiklile 36c on tollideklaratsioon sisenemistolliasutuses esitatud sisenemise ülddeklaratsioonina, aktsepteerib tolliasutus deklaratsiooni kohe pärast kauba esitamist ja kaup suunatakse otse deklareerimisele kõnealuse protseduuri kohta sätestatud asjaomaste tingimuste alusel. 10. Lõigete 1–9 kohaldamisel, kui väljumistolliasutusest transiidiprotseduuri alusel transporditavad ühendusevälised kaubad esitatakse tollile sihttolliasutuses ühenduse tolliterritooriumil, käsitatakse sihttolliasutusele esitatavat transiidideklaratsiooni ajutise ladustamise ülddeklaratsioonina.” |
|
14) |
Artikkel 189 asendatakse järgmisega: „Artikkel 189 Kaubad, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile meritsi või õhuteed pidi ja mis ümber laadimata jäävad samale transpordivahendile edasisaatmiseks, esitatakse tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 40 ainult selles ühenduse sadamas või lennujaamas, kus need maha või ümber laaditakse.” |
|
15) |
Artikli 251 punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
|
16) |
Artiklit 592a muudetakse järgmiselt:
|
|
17) |
Artikli 592b lõike 1 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:
|
|
18) |
Artikkel 592g asendatakse järgmisega: „Artikkel 592g Kui ühenduse tolliterritooriumilt viiakse välja kaupu, mille puhul ei pea vastavalt artikli 592a punktides c–m osutatud eranditele järgima artiklites 592b ja 592c sätestatud tollideklaratsiooni esitamise tähtaegu, toimub riskianalüüs kauba esitamisel ning võimaluse korral neid kaupu käsitleva tollideklaratsiooni alusel.” |
|
19) |
Artikli 792a lõike 1 kolmas lause jäetakse välja. |
|
20) |
Artikkel 792b asendatakse järgmisega: „Artikkel 792b Artikleid 796da ja 796e kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui on esitatud paberkandjal ekspordideklaratsioon.” |
|
21) |
Artikli 796d järele lisatakse artikkel 796da: „Artikkel 796da 1. Kui 90 päeva jooksul pärast kaupade ekspordiks vabastamise kuupäeva ei ole eksporditolliasutus saanud artikli 796d lõikes 2 osutatud teadet „Väljaviimise tulemused”, võib eksporditolliasutus vajaduse korral taotleda, et eksportija või deklarant teatab kuupäeva ja tolliasutuse, kust kaubad lahkusid ühenduse tolliterritooriumilt. 2. Eksportija või deklarant võib kas omal algatusel või kooskõlas lõikega 1 esitatud taotluse alusel teatada eksporditolliasutusele, et kaubad on lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt, teatades kuupäeva ja väljumistolliasutuse, kust kaubad lahkusid ühenduse tolliterritooriumilt, ja taotleda eksporditolliasutuselt väljaviimise kinnitamist. Sel juhul taotleb eksporditolliasutus teadet „Väljaviimise tulemused” väljumistolliasutuselt, kes peab vastama kümne päeva jooksul. 3. Kui lõikes 2 osutatud juhtudel väljumistolliasutus ei kinnita kaupade väljumist kõnealuses lõikes osutatud tähtaja jooksul, teavitab eksporditolliasutus eksportijat või deklaranti. Eksportija või deklarant võib eksporditolliasutusele tõendada kaupade lahkumist ühenduse tolliterritooriumilt. 4. Lõikes 3 osutatud tõendamiseks võib kasutada eelkõige üht järgmistest viisidest või nende kombinatsiooni:
|
|
22) |
Artikkel 796e asendatakse järgmisega: „Artikkel 796e 1. Eksporditolliasutus kinnitab eksportijale või deklarandile kaupade väljaviimist järgmistel juhtudel:
2. Kui eksporditolliasutus ei ole 150 päeva jooksul pärast kaupade ekspordiks vabastamise kuupäeva saanud väljumistolliasutuselt teadet „Väljaviimise tulemused” ega artikli 796da lõike 4 kohast rahuldavat tõendusmaterjali, võib eksporditolliasutus käsitada seda tõendina, et kaubad ei ole ühenduse tolliterritooriumilt lahkunud. 3. Eksporditolliasutus teavitab eksportijat või deklaranti ja deklareeritud väljumistolliasutust ekspordideklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest. Eksporditolliasutus teavitab deklareeritud väljumistolliasutust, kelle poolt esitatud tõendid ta lõike 1 punkti b kohaselt on aktsepteerinud.” |
|
23) |
Artiklit 842a muudetakse järgmiselt:
|
|
24) |
Artikli 842d lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikli 592b lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 592c kohaldatakse mutatis mutandis.” |
|
25) |
Lisatakse artikkel 842f: „Artikkel 842f Kui kaubad, mille kohta tuleb esitada väljumise ülddeklaratsioon, ei ole 150 päeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamise kuupäeva lahkunud ühenduse tolliterritooriumilt, loetakse väljumise ülddeklaratsioon esitamata jäetuks.” |
|
26) |
Lisa 30A muudetakse käesoleva määruse I lisas sätestatu kohaselt. |
|
27) |
Lisa 37 muudetakse käesoleva määruse II lisas sätestatu kohaselt. |
|
28) |
Lisa 38 muudetakse käesoleva määruse III lisas sätestatu kohaselt. |
|
29) |
Lisatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud lisa 38d. |
Artikkel 2
Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2009.
Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse seoses artikli 4o lõikega 4 ning lisa 38d punktis 4 nimetatud andmetega siiski 1. juulini 2010 vaid juhul, kui kõnealused andmed on kättesaadavad liikmesriikide süsteemides.
Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse seoses artikli 4o lõikega 1 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Liikmesriigid võivad artikli 1 punkti 2 kohaldada seoses artikliga 4l enne 1. juulit 2009. Sel juhul teatatakse komisjonile kohaldamise kuupäev. Komisjon avaldab kõnealuse teabe.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. aprill 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
László KOVÁCS
(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(3) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.
I LISA
Lisa 30A muudetakse järgmiselt.
|
1) |
1. jagu muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
2. jagu muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
3. jaos „Nõuded lihtsustatud menetluse puhul” asendatakse tekst „tabel 6” tekstiga „tabel 7”. |
|
4) |
4. jagu „Andmevälju selgitavad märkused” muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Lisa 37 II jaotist muudetakse järgmiselt.
|
1) |
A osa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
C osa muudetakse järgmiselt:
|
III LISA
Lisa 38 II jaotist muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tekst lahtris 2 (Kaubasaatja/eksportija) asendatakse järgmisega: „Kui nõutakse identifitseerimisnumbrit, tuleb kasutada EORI numbrit. See on struktureeritud järgmiselt:
Näide: Poola eksportija PL1234567890ABCDE (riigikood: PL), kelle kordumatu EORI number on 1234567890ABCDE. Riigikood: ühenduse tähestikulised riikide ja territooriumide koodid põhinevad kehtivatel ISO kahetähelistel (a2) koodidel, kui need on kooskõlas nõukogu 22. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1172/95 (ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta) kehtestatud nõuetega (*1). Komisjon avaldab korrapäraselt määrused, millega ajakohastatakse riigikoodide loetelu. |
|
2) |
Tekst lahtris 8 (Kaubasaaja) asendatakse järgmisega: „Kui nõutakse identifitseerimisnumbrit, tuleb kasutada lahtri 2 kirjelduses määratletud struktuuriga EORI numbrit.” |
|
3) |
Lahtri 14 (Deklarant/esindaja) punkti b muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Lahtri 49 järele lisatakse järgmine lahter: „ Lahter 50: (Printsipaal) Kui nõutakse identifitseerimisnumbrit, tuleb kasutada lahtri 2 kirjelduses määratletud struktuuriga EORI numbrit.” |
IV LISA
„LISA 38d
(nimetatud artiklis 4o)
Artikli 4o lõikes 1 sätestatud kesksüsteemis töödeldavad andmed
|
1) |
Artikli 1 punktis 16 osutatud EORI number. |
|
2) |
Isiku täielik nimi. |
|
3) |
Registreeritud asukoht / alaline asukoht: registreeritud asukoha / alalise asukoha täielik aadress, sh riigi või territooriumi tunnus (kui on olemas, siis ISO kahetäheline riigikood vastavalt lisa 38 II jaotise lahtris 2 määratletule). |
|
4) |
Käibemaksukohustuslasena registreerimise number/numbrid, kui liikmesriigid on selle/need andnud. |
|
5) |
Vajaduse korral asutamisdokumendis osutatud õiguslik seisund. |
|
6) |
Asutamise kuupäev, füüsilise isiku puhul sünnikuupäev. |
|
7) |
Isiku laad (füüsiline isik, juriidiline isik, tolliseadustiku artikli 4 lõikes 1 osutatud isikute ühendus) koodina esitatult. Vastavad koodid on:
|
|
8) |
Kontaktandmed: kontaktisiku nimi, aadress ja üks järgmistest: telefoni- või faksinumber, e-posti aadress. |
|
9) |
Väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva isiku puhul: identifitseerimisnumber/-numbrid, kui see/need on asjaomasele isikule tolliga seotud eesmärkidel välja antud mõne sellise kolmanda riigi pädevate asutuste poolt, kus kehtib leping vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes. Kõnealune identifitseerimisnumber / kõnealused identifitseerimisnumbrid hõlmab/hõlmavad riigi või territooriumi tunnust (olemasolu korral ISO kahetäheline riigikood vastavalt lisa 38 II jaotise lahtris 2 määratletule). |
|
10) |
Vajaduse korral asjaomase liikmesriigi äriregistrisse kantud, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse (NACE) kohane neljanumbriline põhitegevusala kood. |
|
11) |
EORI numbri kehtivusaja lõppkuupäev, kui seda kohaldatakse. |
|
12) |
Nõusolek punktides 1, 2 ja 3 loetletud isikuandmete avalikustamise kohta, kui see on olemas.” |