5.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 61/1

(1)

Nõukogu 19. juuli 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1017/68 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Konkurentsieeskirjad on raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis ühise transpordipoliitika ja üldise majanduspoliitika osa.

(3)

Kõnealuste sektorite konkurentsieeskirjades tuleks arvesse võtta transpordile omaseid tüüpilisi tunnusjooni.

(4)

Kuna konkurentsieeskirjad transpordi alal erinevad üldistest konkurentsieeskirjadest, peaks ettevõtjatel olema võimalus teada saada, millised eeskirjad igal konkreetsel juhul kehtivad.

(5)

Konkurentsieeskirjade süsteem transpordi alal peaks kehtima võrdväärselt nii ühisrahastamise ja ettevõtjate teatavate rühmituste poolt ühiseks teenuste osutamiseks mõeldud transpordivahendite ühise omandamise puhul kui ka veo lisateenuseid osutavate ettevõtjate poolt pakutavate teatavate raudtee-, maantee- ja siseveetranspordiga seotud teenuste puhul.

(6)

Tagamaks hoidumist liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamisest ning siseturul toimiva konkurentsi moonutamisest, on eespool nimetatud kolme transpordiliigi puhul tarvis põhimõtteliselt ära keelata kõik sellist mõju avaldada võivad ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste vahelised otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhud siseturul.

(7)

Teatavat liiki transpordialastele kokkulepetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele, mille ainsaks eesmärgiks või tagajärjeks on saavutada areng ja koostöö tehnika alal, võib anda erandi kitsendavate kokkulepete keelust, sest nad aitavad parandada tootlikkust. Tulenevalt käesoleva määruse kohaldamise kogemustest, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal teha sellist liiki kokkulepete loetelus muudatusi.

(8)

Soodustamaks maantee- ja siseveetranspordi mõnikord liiga hajutatud struktuuri parandamist, tuleks kitsendavate kokkulepete kohta sätestatud keelu alt vabastada need kokkulepped, otsused ja selline kooskõlastatud tegevus, mis näevad kõnealuses kahes transpordisektoris ette ettevõtjate rühmituste loomise ja tegutsemise veoteenuste osutamiseks, kaasa arvatud ühine rahastamine või transpordivahendite ühine omandamine ühiseks teenuste osutamiseks. Sellist ülderandit saab anda ainult tingimusel, et rühmituse üldine veomaht ei ületa kindlaksmääratud ülemist piiri ning rühmitusse kuuluvate üksikute ettevõtjate veomaht ei ületa teatavaid piire, mis on kindlaks määratud nii, et ühelgi ettevõtjal ei oleks rühmituses turgu valitsevat seisundit. Komisjonil peaks siiski olema õigus sekkuda erijuhtudel, kui selliste kokkulepete mõju ei vasta tingimustele, mille puhul kitsendavat kokkulepet saab pidada seadusele vastavaks, ning kui nad kujutavad endast erandi kuritarvitamist. Asjaolu, et rühmituse üldine veomaht ületab kindlaksmääratud ülemise piiri või et rühmitusse kuuluvate üksikute ettevõtjate veomahu tõttu ei saa rühmitus taotleda ülderandit, ei takista rühmituse seaduslikku kokkulepet, otsust või kooskõlastatud tegevust, kui see vastab käesolevas määruses ette nähtud tingimustele.

(9)

Eelkõige tuleb ettevõtjatel endil hinnata, kas nende kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse peamine mõju kujutab endast konkurentsipiirangut või sellist piirangut õigustavat majanduslikku eelist, ning vastavalt sellele omal vastutusel otsustada selliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle.

(10)

Niisiis tuleks lubada ettevõtjatel sõlmida ja täita kokkuleppeid ilma neist teatamata. Seetõttu tekib risk, et sellised kokkulepped võidakse tunnistada tühiseks tagasiulatuvalt, juhul kui komisjon peaks need kas seoses kaebusega või omal algatusel üle vaatama, kuid see ei takista hilisema ülevaatamise järel neid tagasiulatuvalt seaduslikuks tunnistamast,

a)

standardite kehtestamine seadmetele, transpordivarustusele, sõidukitele ja püsiseadmetele;

b)

töötajate, seadmete, sõidukite või püsiseadmete vahetamine ning ühine kasutamine transporditeenuste osutamisel;

c)

järjestikuste, lisa-, asendus- või kombineeritud veoteenuste korraldamine ja osutamine ning selliste teenuste summaarhindade ja summaartingimuste, kaasa arvatud konkurentsihindade määramine ja kehtestamine;

d)

teenuste osutamise seisukohalt kõige otstarbekohasemate liinide kasutamine ühe transpordiliigi abil toimuvate vedude puhul;

e)

sõiduplaanide kooskõlastamine sidusliinidel;

f)

üksikkaubasaadetiste ühendamine;

g)

veohindade struktuuri ja nende kohaldamistingimusi reguleerivate ühiste eeskirjade kindlaksmääramine, kui selliste eeskirjadega ei kehtestata veohindu ja -tingimusi.

a)

maantee- ja siseveetranspordi ettevõtjate rühmituste loomine ja tegutsemine veoteenuste osutamiseks;

b)

transpordivahendite või -varustuse ühine rahastamine või ühine omandamine, kui see on otseselt seotud veoteenuste osutamisega ning kui eespool nimetatud rühmitused seda ühiseks teenuste osutamiseks vajavad;

i)

10 000 tonni maanteetranspordis;

ii)

500 000 tonni siseveetranspordis.