LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

IFRSide edasiarendused

I   OSA

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 5

Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad muudatused

Paragrahvid 8A, 36A ja 44C lisatakse.

PÕHIVARADE (VÕI MÜÜGIGRUPPIDE) LIIGITAMINE MÜÜGIKS HOITAVAKS

8A

(Majandus)üksus, mis on seotud müügiplaaniga, millega kaasneb kontrolli kaotus tütarettevõtte üle, liigitab selle tütarettevõtte kõik varad ja kohustised müügiks hoitavaks, kui on täidetud paragrahvides 6–8 sätestatud kriteeriumid, olenemata sellest, kas (majandus)üksusel säilib pärast müüki mittekontrolliv osalus oma endises tütarettevõttes.

Lõpetatud tegevusvaldkondade esitamine

36A

(Majandus)üksus, mis on seotud müügiplaaniga, millega kaasneb kontrolli kaotus tütarettevõtte üle, avalikustab paragrahvides 33–36 nõutud teabe, kui tütarettevõte on müügigrupp, mis vastab lõpetatud tegevusvaldkonna mõistele kooskõlas paragrahviga 32.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

44C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega lisati paragrahvid 8A ja 36A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kuid (majandus)üksus ei tohi rakendada neid muudatusi enne 1. juulil 2009 algavate aruandeaastate suhtes, välja arvatud juhul, kui ta rakendab ka IAS 27 (muudetud mais 2008). Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi enne 1. juulit 2009, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab muudatusi edasiulatuvalt alates kuupäevast, mil ta esmakordselt rakendas IFRS 5, arvestades IAS 27 (muudetud mais 2008) paragrahvis 45 toodud üleminekusätteid.

IFRS 5 muudatuste lisa

IFRS 1 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevaid IFRS 1 muudatusi, kui nad rakendavad sellega seotud IFRS 5 muudatusi.

IFRS 1    Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Paragrahvi 34C punkt c muudetakse ja paragrahv 47L lisatakse.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Erandid teiste IFRSide tagasiulatuvast rakendamisest

Mittekontrollivad osalused

34C

Esmakordne kasutuselevõtja rakendab IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud 2008) järgmisi nõudeid edasiulatuvalt alates IFRSidele ülemineku kuupäevast: a) … c) paragrahvides 34–37 toodud nõuded tütarettevõtte üle kontrolli kaotuse arvestamiseks ja sellega seotud IFRS 5 paragrahvi 8A nõuded; …

JÕUSTUMISKUUPÄEV

47L

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 34C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1

Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudatused

Paragrahvid 68 ja 71 muudetakse. Paragrahv 139C lisatakse.

Finantsseisundi aruanne

Käibevarad

68

(Majandus)üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mida müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavalt ei realiseerita kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil (näiteks teatavad finantsvarad, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks kooskõlas IAS 39-ga), ja põhivarade lühiajalist osa.

Lühiajalised kohustised

71

Muid lühiajalisi kohustisi ei tasuta jooksva äritsükli käigus, vaid need tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi või neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil. Sellised kohustised on näiteks teatavad finantskohustised, mis liigitatakse IAS 39 kohaselt kauplemise eesmärgil hoitavateks, arvelduslaenud ja pikaajaliste finantskohustiste lühiajaline osa, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud jooksva äritegevusega mitteseotud võlgnevused. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatavad finantskohustised (st need, mis ei kuulu majandusüksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka), mida ei tule tasuda kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi, on paragrahvide 74 ja 75 kohaselt pikaajalised kohustised.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

139C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 68 ja 71. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 16

Materiaalsed põhivarad muudatused

Paragrahvid 6 ja 69 muudetakse. Paragrahvid 68A ja 81D lisatakse.

MÕISTED

6

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: … Kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem. …

Kajastamise lõpetamine

68A

(Majandus)üksus, mis oma tavapärase tegevuse käigus müüb rutiinselt materiaalse põhivara objekte, mida ta on omandanud rendile andmiseks, kannab sellised varad varudesse nende bilansilises (jääk)maksumuses, kui nende rentimine lõpetatakse ja nad liigituvad müügiks hoitavaks. Selliste varade müügist saadud tulu kajastatakse müügituluna kooskõlas IAS 18-ga Müügitulu. IFRS 5 ei rakendata, kui äritegevuse tavapärases käigus müügiks hoitavad varad kantakse varudesse.

69

Materiaalse põhivara objekti võõrandamine võib toimuda mitmel viisil (näiteks müügi, kapitalirendi või kinkimise teel). Objekti võõrandamise kuupäeva kindlaksmääramisel rakendab (majandus)üksus kaupade müügist saadava tulu kajastamiseks IAS 18-s esitatud kriteeriume. IAS 17 kehtib vara võõrandamise kohta müügi-tagasirendi tingimustel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

81D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 6 ja 69 ning lisati paragrahv 68A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja samal ajal rakendab sellega seotud IAS 7 Rahavoogude aruanded muudatusi.

IAS 16 muudatuste lisa

IAS 7 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad neid IFRS 7 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IFRS 16 muudatusi.

IAS 7    Rahavoogude aruanded

Paragrahv 14 muudetakse. Paragrahv 55 lisatakse.

14

Põhitegevuse rahavood ... … Mõne tehinguga, näiteks põhivahendi müügiga, võib kaasneda kasum või kahjum, mis võetakse arvesse ka puhaskasumi või -kahjumi kajastamisel. Selliste tehingutega seotud rahavood liigitatakse investeerimistegevuse rahavoogudeks. Maksed, mis tehakse rendile andmiseks hoitavate ja IAS 16 Materiaalsed põhivarad paragrahvi 68A kohaselt edaspidi müügiks hoitavate varade valmistamiseks või omandamiseks, on siiski põhitegevuse rahavood. Selliste varade renditasudest ja edaspidisest müügist saadud laekumised on samuti põhitegevuse rahavood.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

55

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 14. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab IAS 16 paragrahvi 68A.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 19

Hüvitised töötajatele muudatused

Paragrahv 7, paragrahvi 8 punkt b, paragrahvid 32B, 97, 98, 111 ja 160 muudetakse. Paragrahvid 111A ja 159D lisatakse.

MÕISTED

7

… Töötajate lühiajalised hüvitised on töötajate hüvitised (muud kui töösuhte lõpetamise hüvitised), mis kuuluvad väljamaksmisele kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötajad olid vastavas tööalases teenistuses. … Muud pikaajalised töötajate hüvitised on töötajate hüvitised (muud kui töösuhtejärgsed hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised), mida ei tule välja maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötajad olid vastavas tööalases teenistuses. … Tulu plaani varadest on plaani varadelt saadud intress, dividendid ja muud tulud ning plaani varade realiseeritud ja realiseerimata kasum ja kahjum, millest on maha arvatud plaani haldamisega seotud kulud (välja arvatud need, mis sisalduvad aktuaarsetes eeldustes, mida kasutati kindlaksmääratud hüvitise kohustuse mõõtmiseks) ja maksud, mida plaani kohaselt tasuma peab. … Möödunud tööalase teenistuse kulutus on eelnevate perioodide tööalase teenistuse kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtuse muutus, mis tuleneb töösuhtejärgsete hüvitiste või muude pikaajaliste töötajate hüvitiste kehtestamisest või muutmisest käesoleval perioodil. Möödunud tööalase teenistuse kulutus võib olla positiivne (kui kehtestatakse uusi hüvitisi või kui olemasolevaid muudetakse nii, et kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus suureneb) või negatiivne (kui olemasolevaid hüvitisi muudetakse nii, et kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus väheneb).

TÖÖTAJATE LÜHIAJALISED HÜVITISED

8

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad järgmisi komponente: b) lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised (nagu iga-aastane tasustatud puhkus ja tasustatud haiguspuhkus), kui kompensatsioon kuulub väljamaksmisele kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja oli vastavas tööalases teenistuses;

TÖÖSUHTEJÄRGSED HÜVITISED: ERINEVUS KINDLAKSMÄÄRATUD SISSEMAKSETEGA PLAANIDE JA KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANIDE VAHEL

Mitut tööandjat hõlmavad plaanid

32B

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad nõuab, et (majandus)üksus avalikustaks informatsiooni teatud tingimuslike kohustiste kohta. Mitut tööandjat hõlmava plaani korral võib tingimuslik kohustis tekkida näiteks: a) …

TÖÖSUHTEJÄRGSED HÜVITISED: KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANID

Möödunud tööalase teenistuse kulutus

97

Möödunud tööalase teenistuse kulutus tekib siis, kui (majandus)üksus kehtestab kindlaksmääratud hüvitistega plaani, millega määratakse hüvitisi möödunud tööalase teenistuse eest, või muudab olemasoleva kindlaksmääratud hüvitistega plaani kohaselt makstavaid hüvitisi. Sellised muudatused on vastutasuks töötaja teenistuse eest vaadeldava perioodi jooksul, kuni asjaomased hüvitised on garanteeritud. Seepärast kajastab (majandus)üksus selle perioodi jooksul möödunud tööalase teenistuse kulutusi, kuigi kulutus on seotud töötaja tööalase teenistusega eelnevatel perioodidel. (Majandus)üksus mõõdab möödunud tööalase teenistuse kulutust kohustise muudatusena, mis tuleneb plaani muutmisest (vt paragrahv 64). Möödunud tööalase teenistuse kulutuse väärtus on negatiivne, kui (majandus)üksus muudab möödunud tööalase teenistuse eest määratavaid hüvitisi selliselt, et kindlaksmääratud hüvitise kohustus väheneb.

98

Möödunud tööalase teenistuse kulutuse hulka ei kuulu: a) tegelike ja varem eeldatud palgatõusude erinevuste mõju kohustusele maksta hüvitisi varasemate aastate tööalase teenistuse eest (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest kavandatavad palgad on aktuaarsetes eeldustes arvesse võetud); b) (majandus)üksuse äranägemisel toimuvad ala- või ülehinnatud pensioni suurendamised, kui (majandus)üksusel on faktiline kohustus selliselt pensione suurendada (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest aktuaarsed eeldused võimaldavad selliseid suurenemisi); c) hinnangud hüvitiste suurenemise kohta, mis tuleneb finantsaruannetes kajastatud aktuaarsetest kasumitest, kui (majandus)üksus on kas plaani formaalsete tingimuste (või neid tingimusi täiendavate faktiliste kohustuste) või seaduse kohaselt kohustatud kasutama kõiki plaani ülejääke plaanis osalejate heaks isegi siis, kui hüvitise suurendamine ei ole veel ametlikult kinnitatud (sellest tulenev kohustuse suurenemine on aktuaarne kahjum, mitte möödunud tööalase teenistuse kulutus, vt paragrahv 85 punkt b); d) garanteeritud hüvitiste suurendamine, kui uusi hüvitisi või olemasolevate suurendamisi ei esine ja töötajad täidavad garanteerimise tingimusi (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest (majandus)üksus kajastas hüvitiste hinnangulised kulud jooksva tööalase teenistuse kulutusena sel ajal, kui tööd tehti) ja e) edaspidise tööalase teenistuse eest saadavaid hüvitisi kahandavate plaani muudatuste mõju (kärped).

Kärped ja arveldused

111

Kärbe toimub siis, kui (majandus)üksus: a) on selgelt kohustunud oluliselt vähendama plaaniga hõlmatud töötajate arvu või b) muudab kindlaksmääratud hüvitistega plaani tingimusi selliselt, et oluline osa sel hetkel töötavate töötajate edaspidisest tööalasest teenistusest ei anna enam õigust hüvitisi saada või annab õiguse saada üksnes vähendatud hüvitisi. Kärbe võib tuleneda üksikjuhtumist, näiteks tehase sulgemine, tegevuse katkemine või plaani lõpetamine või peatamine või tulevaste palgatõusude möödunud tööalase teenistusega seotuse määra vähenemine. Kärped on sageli seotud restruktureerimisega. Sel juhul käsitleb (majandus)üksus kärbet samal ajal kui sellega seotud restruktureerimist.

111A

Kui plaani muudatus vähendab hüvitisi, on kärbe ainult edaspidise tööalase teenistuse eest saadavate hüvitiste vähenduse mõju. Möödunud tööalase teenistuse eest saadavate hüvitiste vähenduse mõju on negatiivne möödunud tööalaste teenistuse kulu.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

159D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 7, paragrahvi 8 punkt b, paragrahvid 97, 98 ja 11 ning lisati paragrahv 111A. (Majandus)üksus rakendab paragrahvis 7, paragrahvi 8 punktis b ja paragrahvis 32B toodud muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab paragrahvides 97, 98, 111 ja 111A toodud muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem esinevate hüvitiste muutuste suhtes.

160

IAS 8 rakendub, kui (majandus)üksus muudab oma arvestusmeetodeid, et kajastada paragrahvides 159–159D nimetatud muutusi. Neid muutusi tagasiulatuvalt rakendades, nagu on nõutud IAS 8-s, käsitleb (majandus)üksus neid selliselt, nagu neid oleks rakendatud selle standardi ülejäänud osaga samal ajal. Erandiks on see, et (majandus)üksus võib avalikustada paragrahvi 120A punktis p nõutud summad, kuna need summad määratakse kindlaks iga aruandeaasta kohta edasiulatuvalt alates finantsaruannetes esitatud esimesest aruandeaastast, mil (majandus)üksus esimest korda rakendab paragrahvis 120A esitatud muudatusi.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 20

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine muudatused

Paragrahv 37 muudetakse kehtetuks. Paragrahvid 10A ja 43 lisatakse.

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

10A

Turumäärast madalama intressiga valitsuse laenu käsitletakse valitsusepoolse sihtfinantseerimisena. Laenu kajastatakse ja mõõdetakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Kasu turumäärast madalama intressi rakendamisest on IAS 39 kohaselt kindlaksmääratud laenu esialgse bilansilise (jääk)väärtuse ja saadud tulude erinevus. Kasu arvestatakse kooskõlas käesoleva standardiga. Selliste kulude kindlaksmääramisel, mida kasu peaks kompenseerima, võtab (majandus)üksus arvesse tingimusi ja kohustusi, mis on või peavad olema täidetud.

VALITSUSEPOOLNE ABI

37

[Kehtetu]

JÕUSTUMISKUUPÄEV

43

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti kehtetuks paragrahv 37 ja lisati paragrahv 10A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt valitsuselt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavatel aruandeaastatel saadavate laenude suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 23

Laenukasutuse kulutused (parandatud 2007) muudatus

Paragrahv 6 muudetakse. Paragrahv 29A lisatakse.

MÕISTED

6

Laenukasutuse kulutused võivad sisaldada järgmist: a) intressikulu, mille arvutamisel on kasutatud IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine kirjeldatud efektiivse intressimäära meetodit; b) [kehtetu] c) [kehtetu] d) IAS 17 Rendid kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud finantskulud ja e) välisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed määral, mil neid on võimalik käsitleda intressikulu korrigeerimisena.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

29A

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 6. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 27

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded muudatus

Paragrahv 37 muudetakse. Paragrahv 43A lisatakse.

TÜTARETTEVÕTETESSE, ÜHISELT KONTROLLITAVATESSE (MAJANDUS)ÜKSUSTESSE JA SIDUSETTEVÕTETESSE TEHTUD INVESTEERINGUTE ARVESTUS KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETES

37

Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, kajastab ta investeeringud tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse: a) soetusmaksumuses või b) kooskõlas IAS 39-ga. (Majandus)üksus rakendab samasugust arvestust investeeringute kõigi kategooriate puhul. Soetusmaksumuses arvestatud investeeringuid arvestatakse kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, kui neid liigitatakse müügiks hoitavaks (või kuuluvad müügigruppi, mis on liigitatud müügiks hoitavaks) kooskõlas IFRS 5-ga. IAS 39 kohaselt arvestatud investeeringute mõõtmine ei muutu sellisel juhul.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

43A

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 37. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes edasiulatuvalt alates kuupäevast, mil ta rakendas esmakordselt IFRS 5. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab seda muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 28

Investeeringud sidusettevõtetesse muudatused

Paragrahvid 1 ja 33 ning paragrahvi 41 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 41C lisatakse.

RAKENDUSALA

1

Käesolevat standardit rakendatakse sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel. Seda ei rakendata siiski selliste sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis kuuluvad: a) riskikapitali organisatsioonidele või b) investeerimisfondidele, usaldusühingu vormis asutatud fondidele ja teistele sarnastele (majandus)üksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele, mida esmasel kajastamisel määratletakse läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatavaks või liigitatakse kauplemiseesmärgil hoitavaks ja arvestatakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Selliseid investeeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas IAS 39-ga, kusjuures muutused õiglases väärtuses kajastatakse tekkepõhiselt kasumiaruandes. Sellist investeeringut omav (majandus)üksus avalikustab paragrahvi 37 punktis f nõutud teabe.

KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE

Kahjumid (vara) väärtuse langusest

33

Kuna sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise (jääk)maksumuse osaks olevat firmaväärtust ei kajastata eraldi, ei viida tema puhul läbi eraldi vara väärtuse languse teste kooskõlas IAS 36 Varade väärtuse langus nõuetega. Selle asemel kontrollitakse investeeringu kogu bilansilise (jääk)maksumuse väärtuse langust IAS 36 kohaselt üheainsa varana, võrreldes selle kaetavat väärtust (kas kasutusväärtus või õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt sellest, kumb on suurem) bilansilise (jääk)maksumusega kõigil juhtudel, mil IAS 39-s nimetatud nõuete täitmine viitab, et investeeringu väärtus võib olla langenud. Sellistel asjaoludel identifitseeritud kahjumit (vara) väärtuse langusest ei jaotata kajastamisel ühelegi individuaalsele varale, sealhulgas firmaväärtusele, mis on sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise (jääk)maksumuse osa. Seepärast kajastatakse selle (vara) väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamist kooskõlas IAS 36-ga määral, mil investeeringu kaetav väärtus edaspidi suureneb. Investeeringu kasutusväärtuse määramisel hindab (majandus)üksus: a) …

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

41C

(Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave paragrahvi 3, IAS 31 paragrahvi 1 ja IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada neid muudatusi edasiulatuvalt.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 31

Osalemised ühisettevõtmistes muudatus

Paragrahv 1 ja paragrahvi 58 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 58B lisatakse.

RAKENDUSALA

1

Käesolevat standardit rakendatakse osalemiste arvestamisel ühisettevõtmistes ja ühisettevõtjate ja investorite finantsaruannetes ühisettevõtmiste varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamisel, olenemata struktuurist või vormidest, millena ühisettevõtmise tegevus aset leiab. Seda ei rakendata siiski ühisettevõtjate osalemiste arvestamisel ühiselt kontrollitavates (majandus)üksustes, mis kuuluvad: a) riskikapitali organisatsioonidele või b) ühisfondidele, usaldusühingu vormis asutatud fondidele ja teistele sarnastele (majandus)üksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele, mida esmasel kajastamisel määratletakse läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatavaks või liigitatakse kauplemiseesmärgil hoitavaks ja arvestatakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Selliseid investeeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas IAS 39-ga, kusjuures muutused õiglases väärtuses kajastatakse tekkepõhiselt kasumiaruandes. Sellist investeeringut omav ühisettevõtja avalikustab paragrahvides 55 ja 56 nõutud teabe.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

58B

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 1. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave paragrahvi 3, IAS 28 paragrahvi 1 ja IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

IAS 28 ja IAS 31 muudatuste lisa

Teiste IFRSide muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IFRS 7 ja IAS 32 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 28 ja IAS 31 muudatusi.

IFRS 7    Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Paragrahvi 3 punkt a muudetakse. Paragrahv 44D lisatakse.

RAKENDUSALA

3

Käesolevat IFRSi rakendavad (majandus)üksused finantsinstrumentide kõikide liikide suhtes, välja arvatud: a) need osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes ja ühisettevõtmistes, mida arvestatakse kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse või IAS 31-ga Osalemised ühisettevõtmistes. Teatavatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 või IAS 31 siiski (majandus)üksusel arvestada osalust tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, kasutades IAS 39; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)üksused käesoleva IFRSi nõudeid. Samuti rakendavad (majandus)üksused käesolevat IFRSi kõikide tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud osalusega tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, välja arvatud juhul, kui tuletisinstrument vastab IAS 32-s toodud omakapitaliinstrumendi määratlusele.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

44D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvi 3 punkt a. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab seda muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IAS 28 paragrahvi 1, IAS 31 paragrahvi 1 ja IAS 32 paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

IFRS 32    Finantsinstrumendid: esitamine

Paragrahvi 4 punkt a ja paragrahvi 96 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 97D lisatakse.

RAKENDUSALA

4

Käesolevat standardit rakendavad (majandus)üksused kõikide finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud: a) need osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes ja ühisettevõtmistes, mida on arvestatud kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse või IAS 31-ga Osalemised ühisettevõtmistes. Siiski, mõningatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 või IAS 31 (majandus)üksusel arvestada osalust tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, kasutades IAS 39; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)üksused käesoleva standardi nõudeid. Samuti rakendavad (majandus)üksused käesolevat standardit kõigi tuletisinstrumentidega seotud osaluste suhtes tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtmistes.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

97D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 paragrahvi 3, IAS 28 paragrahvi 1 ja IAS 31 paragrahvi 1 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 29

Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades muudatused

Paragrahvid 6, 15 ja 19 muudetakse. Neid muudatusi rakendatakse 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

FINANTSARUANNETE KORRIGEERIMINE

6

(Majandus)üksused, mis koostavad finantsaruanded soetusmaksumuse meetodil, ei võta seda tehes arvesse muutusi hindade üldises tasemes või kajastatud varade või kohustiste konkreetsete hindade tõusu. Erandiks on sellised varad ja kohustised, mida (majandus)üksus on kohustatud või otsustab mõõta õiglases väärtuses. Näiteks võib materiaalset põhivara hinnata ümber õiglasse väärtusse ja üldjuhul tuleb bioloogilisi varasid mõõta õiglases väärtuses. Mõned (majandus)üksused esitavad siiski finantsaruanded, mis põhinevad hetkemaksumustel, mis kajastab hoitavate varade konkreetsete hindade muutuste mõju.

15

Enamik mitterahalisi varasid ja kohustisi kajastatakse kas soetusmaksumuses või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja amortisatsioon; seega neid väljendatakse omandamise kuupäeval kehtinud summades. Kõikide objektide korrigeeritud soetusmaksumus (või soetusmaksumus, millest on maha arvatud kulum ja amortisatsioon) määratakse kindlaks, rakendades selle soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi suhtes üldise hinnaindeksi muutust alates omandamise kuupäevast kuni aruandeperioodi lõpuni. Näiteks korrigeeritakse alates ostmise kuupäevast materiaalsete põhivarade, tooraine ja kauba varude, firmaväärtuse, patentide, kaubamärkide ja muude samalaadsete varade maksumust. Lõpetamata ja valmistoodangu varusid korrigeeritakse alates ostu- ja töötlemiskulutuste tekkimise kuupäevast.

19

Mitterahalise objekti korrigeeritud summat vähendatakse asjakohaste IFRSide kohaselt, kui korrigeeritud summa ületab objekti kaetavat väärtust. Näiteks vähendatakse materiaalsete põhivarade, firmaväärtuse, patentide ja kaubamärkide korrigeeritud summasid kaetava väärtuseni ning varude korrigeeritud summasid neto realiseerimisväärtuseni.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 36 Varade

väärtuse langus muudatus

Paragrahvi 134 punkt e muudetakse. Paragrahv 140C lisatakse.

AVALIKUSTAMINE

Raha teeniva üksuse, mis sisaldab firmaväärtust või piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara, kaetava väärtuste mõõtmisel kasutatud hinnangud

134

(Majandus)üksus avalikustab punktides a kuni f nõutud informatsiooni iga raha teeniva üksuse (üksuste rühma) kohta, mille firmaväärtuse või piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansiline (jääk)maksumus on märkimisväärne võrreldes (majandus)üksuse firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansilise (jääk)maksumuse kogusummaga: e) kui üksuse (üksuste rühma) kaetav väärtus põhineb õiglasel väärtusel, millest on maha arvatud müügikulutused, meetod, mida kasutati sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused. Kui sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused, ei tuginetud kättesaadavatele andmetele üksuse (üksuste rühma) turuhinna kohta, avalikustatakse ka järgmine informatsioon: i) iga olulise eelduse kirjeldus, mille põhjal määras juhtkond kindlaks õiglase väärtuse, millest on maha arvatud müügikulutused. Olulised eeldused on need eeldused, mille suhtes on üksuse (üksuste rühma) kaetav väärtus kõige tundlikum; ii) juhtkonna iga olulise eelduse juurde kuuluvate väärtuste määramise põhimõtete kirjeldus: kas need väärtused väljendavad varasemat kogemust ja on vajaduse korral vastavuses (majandus)üksuseväliste informatsiooniallikatega ja kui mitte, siis kuidas ja miks need erinevad eelnevast kogemusest ja (majandus)üksusevälistest informatsiooniallikatest. Kui sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused, on kasutatud rahavoogude diskonteeritud prognoose, avalikustatakse ka järgmine informatsioon: iii) periood, mille kohta on juhtkonnal rahavoogude prognoosid; iv) rahavoogude prognoositud kasvumäär; v) rahavoogude prognoosides kasutatavad diskontomäärad.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

140C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvi 134 punkt e. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 38

Immateriaalsed varad muudatused

Paragrahvid 69, 70 ja 98 muudetakse. Paragrahvid 69A ja 130D lisatakse.

KAJASTAMINE KULUNA

69

Teatavatel juhtudel tehakse kulutusi selleks, et tagada (majandus)üksuse tulevast majanduslikku kasu, kuid ei omandata ega looda ühtegi immateriaalset ega muud vara, mida võiks kajastada. Kaupade tarnimisel kajastab (majandus)üksus selliseid kulutusi kuluna siis, kui tal on õigus omada juurdepääsu nendele kaupadele. Teenuse osutamisel kajastab (majandus)üksus selliseid kulutusi kuluna siis, kui ta saab teenused kätte. Näiteks kajastatakse uurimistegevusega seotud kulutusi tekkepõhiselt kuluna (vt paragrahv 54), välja arvatud juhul, kui see on omandatud äriühenduse osana. Muud tekkepõhiselt kuluna kajastatud kulutused on näiteks: a) … c) reklaami- ja müügitoetuskulutused (sealhulgas postimüügikataloogid); d) …

69A

(Majandus)üksusel on õigus omada juurdepääsu kaupadele, kui need kuuluvad talle. Samuti on tal õigus omada juurdepääsu kaupadele, kui need on valmistatud tarnija poolt kooskõlas tarnelepingu tingimustega ja (majandus)üksus võib nõuda nende kohale toimetamist tasu eest. Teenused on kätte saadud siis, kui tarnija on osutanud need kooskõlas nende osutamist (majandus)üksusele käsitleva lepinguga ja mitte siis, kui (majandus)üksus kasutab neid muu teenuse osutamiseks, näiteks reklaami tegemiseks klientidele.

70

Paragrahv 68 ei keela (majandus)üksusel kajastada ettemakset varana, kui kaupade eest on tasutud enne, kui (majandus)üksus on saanud nendele kaupadele juurdepääsu õiguse. Samuti ei keela paragrahv 68 (majandus)üksusel kajastada ettemakset varana, kui teenuste eest on tasutud enne, kui (majandus)üksus on saanud need teenused kätte.

PIIRATUD KASULIKU ELUEAGA IMMATERIAALSED VARAD

Amortisatsiooniperiood ja -meetod

98

Vara amortiseeritava osa süstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule elueale võib kasutada erinevaid amortisatsioonimeetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jäägi meetod ja tootmisühiku meetod. Meetodi valimisel lähtutakse varas sisalduva eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelist ja meetodit rakendatakse järjepidevalt perioodist perioodi, välja arvatud siis, kui eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud muutus.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

130D

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 69, 70 ja 98 ning lisati paragrahv 69A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 39

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudatused

Paragrahvid 9, 73 ja AG8 muudetakse. Paragrahvid 50A ja 108C lisatakse.

MÕISTED

9

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: …

Finantsinstrumentide nelja kategooria mõisted

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav finantsvara või finantskohustis on finantsvara või -kohustis, mis vastab ühele kahest järgmisest tingimusest.

a)

See on liigitatud kauplemiseesmärgil hoitavaks. Finantsvara või -kohustist liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavaks, kui: i) see on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ii) esmakordsel kajastamisel on see määratletud finantsinstrumentide portfelli osa, mida hallatakse ühiselt ja mille kohta on tõendeid hiljuti toimunud lühiajalise kasumivõtmise kohta; või iii) see on tuletisinstrument (välja arvatud tuletisinstrument, mis on finantsgarantiileping või määratletud ja efektiivne riskimaandamisinstrument).

b)

…

MÕÕTMINE

Ümberliigitused

50A

Järgmised asjaolude muutused ei ole ümberliigitused paragrahvi 50 tähenduses: a) tuletisinstrument, mis oli eelnevalt määratletud ja efektiivne riskimaandamisinstrument rahavoogude või netoinvesteeringute riskimaandamisel, ei liigitu enam selleks; b) tuletisinstrument muutub määratletud ja efektiivseks riskimaandamisinstrumendiks rahavoogude või netoinvesteeringute riskimaandamisel; c) finantsvarad liigitatakse ringi, kui kindlustusselts muudab oma arvestusmeetodeid kooskõlas IFRS 4 paragrahviga 45.

RISKIMAANDAMINE

Riskimaandamisinstrumendid

Kriteeriumitele vastavad instrumendid

73

Riskimaandamise arvestuse eesmärgil võib riskimaandamisinstrumendina määratleda ainult neid instrumente, mille puhul on kaasatud aruandva (majandus)üksuse väline osapool (väline kontserni või eraldiseisva (majandus)üksuse suhtes, mille kohta aruanne esitatakse). Ehkki kontserni kuuluvad eraldiseisvad (majandus)üksused või all(majandus)üksused võivad sõlmida riskimaandamistehinguid kontserni teiste (majandus)üksuste või all(majandus)üksustega, elimineeritakse konsolideerimisel kõik sellised kontsernisisesed tehingud. Seega ei vasta sellised riskimaandamistehingud riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Nad võivad siiski vastata riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni kuuluvate eraldiseisvate (majandus)üksuste konsolideerimata finantsaruannetes tingimusel, et nad on välised eraldiseisva (majandus)üksuse või segmendi suhtes, mille kohta aruanne esitatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

108C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 9, 73 ja AG8 ning lisati paragrahv 50A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksus rakendab paragrahvides 9 ja 50A toodud muudatusi alates paragrahvis 105A kirjeldatud 2005. aasta muudatuste rakendamise kuupäevast ja samal viisil. Kõikide muudatuste varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IFRS 39 Finantsinstrumendid:

kajastamine ja mõõtmine rakendusjuhise muudatus

MÕISTED (PARAGRAHVID 8 JA 9)

Sisemine intressimäär

AG8

Kui (majandus)üksus muudab oma hinnanguid maksete või laekumiste kohta, korrigeerib (majandus)üksus finantsvara või finantskohustise (või finantsinstrumentide rühma) bilansilist (jääk)maksumust, et võtta arvesse tegelikke rahavoogusid ja muudetud hinnanguid nende kohta. (Majandus)üksus arvutab ümber bilansilise (jääk)maksumuse, arvutades finantsinstrumendi esialgset sisemist intressimäära kasutades hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse või teeb seda, kui see on rakendatav, muudetud sisemise intressimääraga, mis on arvutatud paragrahvi 92 kohaselt. Seda korrigeerimist kajastatakse kasumiaruandes tulu või kuluna. Kui finantsvara liigitatakse ümber kooskõlas paragrahvidega 50B, 50D või 50E ja (majandus)üksus suurendab seejärel oma hinnanguid tulevaste rahalaekumiste kohta selliste rahalaekumiste suurenenud kaetavuse tulemusena, kajastatakse selle suurenemise mõju sisemise intressimäära korrigeerimisena alates hinnangu muutumise kuupäevast, mitte vara bilansilise (jääk)maksumuse korrigeerimisena hinnangu muutumise kuupäeva seisuga.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 40

Kinnisvarainvesteeringud muudatused

Paragrahvid 8, 9, 48, 53, 54 ja 57 muudetakse. Paragrahv 22 muudetakse kehtetuks ning paragrahvid 53A, 53B ja 85B lisatakse.

MÕISTED

8

Kinnisvarainvesteeringud on näiteks: a) … e) kinnisvara, mida ehitatakse või arendatakse kinnisvarainvesteeringuna kasutamiseks tulevikus.

9

Järgmised näited ei ole kinnisvarainvesteeringud ja seega ei kuulu käesoleva standardi rakendusalasse: a) … d) [kehtetu] e) …

MÕÕTMINE ESMASEL KAJASTAMISEL

22

[kehtetu]

Õiglase väärtuse mudel

48

Erandjuhtudel leidub kindlaid tõendeid selle kohta, et kui (majandus)üksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (või kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks tulenevalt kasutusviisi muutmisest), on kõikumine võimalike õiglase väärtuse põhjendatud hinnangute osas nii suur ning võimalike tulevaste sündmuste tõenäosuse hindamine nii keeruline, et õiglast väärtust ei ole võimalik üheselt hinnata. Kõnealune asjaolu võib anda tunnistust sellest, et kinnisvara õiglast väärtust ei ole võimalik järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata (vt paragrahv 53).

Suutmatus õiglast väärtust usaldusväärselt mõõta

53

Kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksus suudab kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata. Erandjuhtudel leidub kindlaid tõendeid selle kohta, et kui (majandus)üksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (või kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks tulenevalt kasutusviisi muutmisest), ei ole võimalik kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata. Selline olukord tekib siis ja ainult siis, kui võrreldavaid tehinguid sooritatakse turul harva ning ei ole võimalik anda alternatiivseid usaldusväärseid (näiteks diskonteeritud rahavoogude prognoosil põhinevaid) hinnanguid. Kui (majandus)üksus otsustab, et ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt kindlaksmääratav, kuid eeldab, et kinnisvara õiglane väärtus on usaldusväärselt kindlaksmääratav pärast ehituse lõpetamist, mõõdab ta seda ehitatavat kinnisvara soetusmaksumuses seni, kuni selle õiglane väärtus muutub usaldusväärselt kindlaksmääratavaks või kuni ehituse lõpetamiseni (olenevalt sellest, kumb toimub varem). Kui (majandus)üksus otsustab, et kinnisvarainvesteeringu (muu kui ehitatava kinnisvarainvesteeringu) õiglane väärtus ei ole järjepidevalt usaldusväärselt kindlaksmääratav, mõõdab (majandus)üksus seda kinnisvarainvesteeringut IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades. Kinnisvarainvesteeringu lõppväärtus loetakse nulliks. (Majandus)üksus jätkab IAS 16 rakendamist kuni selle kinnisvarainvesteeringu võõrandamiseni.

53A

Kohe pärast seda, kui (majandus)üksusel tekib suutlikkus mõõta usaldusväärselt eelnevalt soetusmaksumuses mõõdetud ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust, mõõdab ta seda kinnisvarainvesteeringut selle õiglases väärtuses. Kohe pärast seda, kui kinnisvara on valmis saanud, eeldatakse, et õiglast väärtust saab mõõta usaldusväärselt. Kui see aga ei ole nii, siis paragrahvi 53 kohaselt arvestatakse kinnisvara kasutades IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit.

53B

Eeldust, et ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust saab mõõta usaldusväärselt, saab vaidlustada ainult esmasel kajastamisel. (Majandus)üksus, mis on mõõtnud ehitatava kinnisvarainvesteeringu objekti õiglases väärtuses, ei tohi järeldada, et valminud kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei saa määrata kindlaks usaldusväärselt.

54

Nendel erandjuhtudel, kui (majandus)üksus on paragrahvis 53 esitatud põhjustel sunnitud kinnisvarainvesteeringut mõõtma IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades, mõõdab (majandus)üksus kõiki teisi oma kinnisvarainvesteeringuid, sealhulgas ehitatavat kinnisvarainvesteeringut, õiglases väärtuses. Sellistel juhtudel jätkab (majandus)üksus ülejäänud kinnisvarainvesteeringute arvestamisel õiglase väärtuse mudeli rakendamist, ehkki ühe kinnisvarainvesteeringu puhul rakendatakse soetusmaksumuse mudelit.

ÜMBERLIIGITAMISED

57

Ümberliigitamist kinnisvarainvesteeringuteks või kinnisvarainvesteeringutest teostatakse siis ja ainult siis, kui toimub muutus vara kasutuses, mida tõendab: a) … c) omanikupoolse kasutamise lõpp, mille puhul toimub ümberliigitamine omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast kinnisvarainvesteeringuks; või d) kasutusrendile andmine teisele osapoolele, mille puhul toimub ümberliigitamine varudest kinnisvarainvesteeringuks. e) [kehtetu]

JÕUSTUMISKUUPÄEV

85B

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 8, 9, 48, 53, 54 ja 57, muudeti kehtetuks paragrahv 22 ning lisati paragrahvid 53A ja 53B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada neid muudatusi ehitatava kinnisvarainvesteeringu suhtes alates mis tahes kuupäevast enne 1. jaanuari 2009 tingimusel, et ehitatavate kinnisvarainvesteeringute õiglased väärtused olid kindlaks määratud nendel kuupäevadel. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samal ajal IAS 16 Materiaalsed põhivarad paragrahvi 5 muudatusi.

IAS 40 muudatuste lisa

IAS 16 muudatus

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IAS 16 muudatust, kui nad rakendavad sellega seotud IAS 40 muudatusi.

IAS 16    Materiaalsed põhivarad

Paragrahv 5 muudetakse. Paragrahv 81E lisatakse.

5

(Majandus)üksus, mis kasutab IAS 40-le Kinnisvarainvesteeringud vastavat soetusmaksumuse mudelit, rakendab käesolevas standardis kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

81E

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 5. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud, kui (majandus)üksus rakendab samal ajal ka IAS 40 paragrahvide 8, 9, 22, 48, 53, 53A, 53B, 54, 57 ja 85B muudatusi. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 41

Põllumajandus muudatused

Paragrahvid 5, 6, 17, 20 ja 21 muudetakse. Paragrahv 60 lisatakse.

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: Põllumajanduslik tegevus on tegevus, mille käigus (majandus)üksus teostab bioloogiliste varade bioloogilist muundamist müügiks, põllumajandustoodanguks või lisanduvateks bioloogilisteks varadeks. …

6

Põllumajanduslik tegevus hõlmab erinevaid tegevusalasid, näiteks karjakasvatus, metsandus, iga-aastane või pidev saagikoristus, viljapuuaedade ja istandike harimine, lillekasvatus ja akvakultuur (sh kalakasvatus). Nendel erinevatel tegevusaladel on teatavad sarnased tunnused: a) … c) Muutuste mõõtmine. Bioloogilise muundumise või saagise saamise tagajärjel tekkinud kvalitatiivsete (näiteks geneetilised omadused, tihedus, küpsus, rasvkihi paksus, valgusisaldus ja kiudude tugevus) või kvantitatiivsete (näiteks järglased, kaal, kuupmeetrid, kiudude pikkus või diameeter ja pungade arv) muutuste mõõtmine ja jälgimine on tavapärane juhtimisfunktsioon.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

17

Kui bioloogilise vara või põllumajandustoodangu puhul on olemas aktiivne turg selle praeguses asukohas ja seisukorras, siis on sellel turul noteeritud hind vara õiglase väärtuse määramiseks olemas sobiv alus. Kui (majandus)üksusel on ligipääs erinevatele aktiivsetele turgudele, kasutab ta kõige asjakohasemat turgu. Näiteks kui (majandus)üksusel on ligipääs kahele erinevale aktiivsele turule, siis kasutatakse selle turu hindu, mida tulevikus tõenäoliselt kasutatakse.

20

Mõnel juhul ei pruugi bioloogilise vara hetkeseisundile vastavaid turuhindu eksisteerida. Sel juhul kasutab (majandus)üksus õiglase väärtuse määramiseks varaga seotud eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtust, diskonteerituna hetke maksueelse turuintressimääraga.

21

Eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtuse arvutamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine selle praeguses asukohas ja seisukorras. (Majandus)üksus võtab seda arvesse sobiva diskontomäära määramisel ja eeldatavate netorahavoogude prognoosimisel. Eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtuse kindlaksmääramisel võtab (majandus)üksus arvesse netorahavoogusid, mille tekkimist varast turul osalejad eeldaksid selle kõige asjakohasemal turul.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

60

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 5, 6, 17, 20 ja 21 ning muudeti kehtetuks paragrahv 14. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

II   OSA

(Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 8

Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead muudatused

Paragrahvid 7, 9 ja 11 muudetakse.

ARVESTUSMEETODID

Arvestusmeetodite valimine ja hindamine

7

Kui mingit IFRSi rakendatakse konkreetselt mingi tehingu, sündmuse või olukorra suhtes, siis määratakse selle objekti arvestusmeetod või -meetodid kindlaks käesolevat IFRSi rakendades.

9

IFRSidega on kaasas juhised, et aidata (majandus)üksustel rakendada nende nõudeid. Kõikides sellistes juhistes märgitakse, kas see on IFRSide lahutamatu osa. IFRSide lahutamatuks osaks olev juhis on kohustuslik. Juhis, mis ei ole IFRSide lahutamatu osa, ei sisalda nõudeid finantsaruannetele.

11

Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel lähtub juhtkond järgmiste allikate rakendatavusest tähtsuse kahanemise järjekorras ja võtab seda arvesse: a) nõuded ja juhised IFRSides, mis käsitlevad sarnaseid ja seotud küsimusi; ja b) varade, kohustiste, tulude ja kulude mõisted, kajastamiskriteeriumid ja mõõtmise mõisted Raamistikus.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 10

Bilansipäevajärgsed sündmused muudatus

Paragrahv 13 muudetakse.

13

Kui dividendid kuulutatakse välja (st dividendid on nõuetekohaselt kinnitatud ja ei kuulu enam (majandus)üksuse poolt muutmisele) pärast aruandeperioodi, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamist, ei kajastata dividende kohustistena aruandeperioodi lõpus, sest sel ajal ei eksisteeri ühtegi kohustust. Sellised dividendid avalikustatakse lisades kooskõlas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 20

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine muudatused

Paragrahvi 1 ees oleva standardi pealkirjale lisatakse joonealune märkus ning muudetakse paragrahvi 2 punkt b, paragrahvid 12–18, 20–22, 26, 27 ja 32.

Pealkirja joonealune märkus

*

Teiste IFRSidega järjepidevuse saavutamiseks muutis juhatus 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarenduste osana käesolevas standardis kasutatud mõisteid järgmiselt: a) „maksustatav tulu” on asendatud mõistega „maksustatav kasum või maksukahjum”, b) „kajastatakse tuluna/kuluna” on asendatud mõistega „kajastatakse kasumiaruandes”, c) „krediteeritakse otse omakapitalis” on asendatud mõistega „kajastatakse mujal kui kasumiaruandes” ja d) „arvestusliku hinnangu muutmine” on asendatud mõistega „arvestusliku hinnangu muutus”.

RAKENDUSALA

2

Käesolevas standardis ei käsitleta: a) spetsiifilisi probleeme ... täiendavas informatsioonis; b) valitsusepoolset abi, mida (majandus)üksus saab kasuna, mis võetakse arvesse maksustatava kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel või mis määratakse kindlaks või mida piiratakse tulumaksukohustise alusel. Sellised kasud on näiteks tulumaksupuhkus, investeeringu maksusoodustused, kiirendatud kulumiarvestuse rakendamine ja vähendatud tulumaksumäärad; c) riigi ... omandis; d) …

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

12

Valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine ette nähtud.

13

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamiseks on kaks üldist meetodit: kapitalimeetod, mille kohaselt sihtfinantseerimine kajastatakse mujal kui kasumiaruandes, ja tulumeetod, mille kohaselt kajastatakse seda kasumiaruandes ühe või mitme perioodi jooksul.

14

Kapitalimeetodi pooldajad väidavad järgmist: a) Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on finantseerimisvahend ja sellena tuleb seda käsitleda finantsseisundi aruandes, mitte aga kajastada kasumiaruandes nende kulukirjete saldeerimiseks, mida sellega on finantseeritud. Et tagasimakset ei eeldata, tuleb sellist sihtfinantseerimist kajastada mujal kui kasumiaruandes; b) valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes ei ole asjakohane, sest seda ei teenita, vaid see kujutab endast valitsuse seatud stiimulit ilma vastavate kulutusteta.

15

Tulumeetodi pooldajad väidavad järgmist: a) et valitsusepoolset sihtfinantseerimist saadakse muust allikast kui omanikelt, siis ei kajastata seda otse omakapitalis, vaid kajastatakse kasumiaruandes vastavate perioodide jooksul; b) valitsusepoolne sihtfinantseerimine on harva tasuta. (Majandus)üksus saab selle vastutasuks temale pandud tingimuste ja kohustuste täitmise eest. Seega kajastatakse sihtfinantseerimist kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud; c) et tulumaks ja muud maksud on kulud, siis on loogiline käsitleda kasumiaruandes ka valitsusepoolset sihtfinantseerimist, mis on riigi fiskaalpoliitika osa.

16

Tulumeetodi puhul on peamine see, et valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kulutustena seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes, tuginedes laekumistele, ei vasta tekkepõhisele arvestuspõhimõttele (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine) ja seda võib kasutada ainult siis, kui ei ole mingit alust sihtfinantseerimise jaotamiseks muudele perioodidele kui sellele, millal see saadi.

17

Tavaliselt on lihtne kindlaks määrata perioode, mil (majandus)üksus kajastab sihtfinantseerimisega seotud kulutusi või kulusid. Seega kajastatakse konkreetsete kuludega seotud sihtfinantseerimine kasumiaruandes vastavate kuludega samal perioodil. Samuti kajastatakse amortiseeritavate varade sihtfinantseerimist tavaliselt kasumiaruandes nendel perioodidel ja samas proportsioonis, mil kajastatakse kulumi kulu nendelt varadelt.

18

Mitteamortiseeritavate varade sihtfinantseerimine võib samuti eeldada teatavate kohustuste täitmist ja siis tuleb sihtfinantseerimist kajastada nende perioodide kasumiaruandes, millal kohustuste täitmiseks vajalikud kulutused tekivad. Näiteks võib maa annetamise tingimus olla sellele ehitatav ehitis ja seetõttu võib olla asjakohane kajastada sihtfinantseerimist kasumiaruandes ehitise kasutusea jooksul.

20

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine, mida saadakse juba esinenud kulude või kahjumite kompenseerimise või (majandus)üksusele kohese rahalise toetuse andmise eesmärgil, ilma asjaomaste tulevaste kulutusteta, kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, mil ta muutub kättesaadavaks.

21

Mõnes olukorras võib valitsusepoolse sihtfinantseerimise eesmärk olla anda (majandus)üksusele kohest rahalist toetust, mitte olla stiimuliks spetsiifiliste kulutuste tegemisel. Selline sihtfinantseerimine võib piirduda üksiku (majandus)üksusega ja ei pruugi olla kättesaadav kõigile kasusaajatele. Need olukorrad võivad tingida valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamise kasumiaruandes perioodil, mil (majandus)üksus vastab selle saamise tingimustele, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mõju selge mõistmise.

22

(Majandus)üksus võib saada valitsusepoolset sihtfinantseerimist eelneval perioodil esinenud kulude või saadud kahjumite kompenseerimiseks. Selline sihtfinantseerimine kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, mil ta muutub kättesaadavaks, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mõju selge mõistmise.

Varade sihtfinantseerimise esitusviis

26

Esimese meetodi rakendamisel kajastatakse sihtfinantseerimine tulevaste perioodide tuluna, mis seejärel kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes vara kasuliku eluea jooksul.

27

Teise meetodi rakendamisel lahutatakse sihtfinantseerimine vara maksumusest vara bilansilise (jääk)maksumuse arvutamisel. Sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes amortiseeritava vara eluea jooksul vähenevate amortisatsioonikuludena.

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagasimakse

32

Valitsusepoolset sihtfinantseerimist, mis kuulub tagasimaksmisele, käsitletakse arvestushinnangu muutusena (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead). Sihtfinantseerimise tagasimakse võrra korrigeeritakse kõigepealt tulevaste perioodide sihtfinantseerimisetulu. Määral, mil tagasimakse ületab tulevaste perioodide tulu, või kui tulevaste perioodide tulu puudub, kajastatakse tagasimakse viivitamatult kasumiaruandes. Vara sihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse, suurendades vara bilansilist (jääk)maksumust või vähendades tulevaste perioodide tulu saldot tagasimakstava summa ulatuses. Täiendav kumulatiivne kulum, mida oleks seni sihtfinantseerimise puudumisel kajastatud kasumiaruandes, kajastatakse viivitamatult kasumiaruandes.

IAS 20 muudatuste lisa

IAS 41 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IAS 41 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 20-s kasutatud mõistete muudatusi.

IAS 41    Põllumajandus

Paragrahvid 34–36 muudetakse.

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

34

Õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud tingimusteta valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse kasumiaruandes siis ja ainult siis, kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine muutub kättesaadavaks.

35

Kui õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud valitsusepoolne sihtfinantseerimine on tingimuslik (kaasa arvatud juhul, kui sihtfinantseerimine keelab (majandus)üksusel tegeleda teatava põllumajandusliku tegevusega), kajastab (majandus)üksus valitsusepoolset sihtfinantseerimist kasumiaruandes siis ja ainult siis, kui sellega seotud tingimused on täidetud.

36

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tingimused võivad olla erinevad. Näiteks võib olla nõutud, et (majandus)üksus peab maad harima mingis teatud kohas viis aastat ja lühema kui viieaastase tegevuse korral selles kohas on (majandus)üksus kohustatud kogu valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagastama. Sel juhul ei kajastata valitsusepoolset sihtfinantseerimist kasumiaruandes enne viie aasta möödumist. Kui aga osa valitsusepoolsest sihtfinantseerimisest on lubatud möödunud ajast lähtudes säilitada, siis kajastab (majandus)üksus seda osa kasumiaruandes aja jooksul.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 29

Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades muudatused

Paragrahvi 1 ees oleva standardi pealkirjale lisatakse joonealune märkus ning paragrahvid 8, 14, 20, 28 ja 34 muudetakse.

Pealkirja joonealune märkus

*

Teiste IFRSidega järjepidevuse saavutamiseks muutis juhatus 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarenduste osana IAS 29-s kasutatud mõisteid järgmiselt: a) „turuväärtus” on asendatud mõistega „õiglane väärtus” ja b) „majandustulemused” ja „netotulu” on asendatud mõistega „kasum või kahjum”.

FINANTSARUANNETE KORRIGEERIMINE

8

Sellise (majandus)üksuse finantsaruanded, mille arvestusvaluutaks on hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, esitatakse aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus olenemata sellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse või hetkemaksumuse meetodil. IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) nõutud eelneva perioodi võrdlusandmed ja kogu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Võrdlusandmete esitamiseks mõnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43.

Soetusmaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Finantsseisundi aruanne

14

Kõik muud varad ja kohustised on mitterahalised. Teatavaid mitterahalisi objekte kajastatakse aruandeperioodi lõpu hetkemaksumuses (näiteks neto realiseerimisväärtus ja õiglane väärtus) ning seega neid ei korrigeerita. Kõik ülejäänud mitterahalised varad ja kohustised kuuluvad korrigeerimisele.

20

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeerimisobjekti aruandlus võib toimuda hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Selleks et arvutada investori osa investeerimisobjekti netovaradest ja kasumist või kahjumist, korrigeeritakse sellise investeeringuobjekti finantsseisundi aruannet ja koondkasumi aruannet kooskõlas käesoleva standardiga. Kui investeerimisobjekti korrigeeritud finantsaruanded arvestatakse ümber välisvaluutasse, kasutatakse selleks sulgemiskursse.

Kasum või kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist

28

Kasumit või kahjumit rahaliste vahendite netopositsioonist kajastatakse kasumiaruandes. Paragrahvi 13 kohaselt saldeeritakse lepingujärgset hindade muutustega seotud varade ja kohustiste korrigeerimist kasumi või kahjumiga rahaliste vahendite netopositsioonist. Teised tulu- ja kulukirjed, näiteks intressitulu ja -kulu või investeeritud ja laenatud vahenditest tulenevad valuutakursivahed, on samuti seotud rahaliste vahendite netopositsiooniga. Kuigi sellised kirjed avalikustatakse eraldi, võib osutuda kasulikuks esitada need koondkasumi aruandes kasumi või kahjumina rahaliste vahendite netopositsioonist.

Võrdlusandmed

34

Eelneva aruandeperioodi vastavad arvandmed, olenemata sellest, kas need põhinevad soetusmaksumusel või hetkemaksumusel, korrigeeritakse üldise hinnaindeksi alusel nii, et võrreldavad finantsaruanded esitatakse aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Eelnevate perioodide kohta avalikustatav informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Võrdlusandmete esitamiseks mõnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 34

Vahefinantsaruandlus muudatus

Paragrahv 11 muudetakse ja lisatakse joonealune märkus.

VAHEFINANTSARUANNETE VORM JA SISU

11

Vaheperioodi kasumi või kahjumi komponente sisaldavas aruandes esitab (majandus)üksus baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi selle perioodi kohta, kui (majandus)üksus on IAS 33 Aktsiakasum reguleerimisalas (*1)

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 40

Kinnisvarainvesteeringud muudatused

Paragrahvid 31 ja 50 muudetakse.

MÕÕTMINE PÄRAST ESMAST KAJASTAMIST

Arvestusmeetod

31

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead kohaselt võib arvestusmeetodeid muuta ainult juhul, kui selle tulemuseks on finantsaruanded, milles esitatakse usaldusväärselt ja asjakohasemalt teavet tehingute, muude sündmuste või tingimuste mõju kohta (majandus)üksuse finantsseisundile, -tulemusele või rahavoogudele. On ülimalt ebatõenäoline, et õiglase väärtuse mudeli asendamisel soetusmaksumuse mudeliga võiks esitamine muutuda asjakohasemaks.

Õiglase väärtuse mudel

50

Kinnisvarainvesteeringu bilansilise (jääk)väärtuse kindlaksmääramisel õiglase väärtuse mudeli kohaselt ei arvesta (majandus)üksus bilansis eraldi varade või kohustistena kajastatud varasid või kohustisi kahekordselt. Näiteks: a) … d) rendile võetud kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus kajastab eeldatavaid rahavoogusid (sealhulgas tingimuslik üür, mis eeldatavasti kuulub maksmisele). Kui kinnisvara väärtusele antud hinnang ei sisalda eeldatavaid rendiga seotud väljamakseid, on õiglase väärtuse mudelit kasutades vaja kinnisvara bilansilise (jääk)väärtuse saamiseks liita saadud hinnangule kajastatud rendikohustise summa.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 41

Põllumajandus muudatused

Paragrahvid 4 ja 5 muudetakse ja paragrahv 14 muudetakse kehtetuks. Mõisted „hinnangulised müügikohaga seotud kulutused” ja „müügikohaga seotud kulutused” asendatakse mõistega „müügikulutused”, kui need esinevad järgmiselt:

—	Standard (paragrahvid 12, 13, 26–28, 30–32, 34, 35, 38, 40, 48, 50 ja 51)

RAKENDUSALA

4

Järgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast saagise saamist töötlemise tulemusel saadud toodete näited: Bioloogilised varad Põllumajandustoodang Saagis, mis saadakse töötlemise tulemusel …     Puud metsaistandikus Langetatud puud Palgid, saematerjal …

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: … Müügikulud on lisakulud, mis on otseselt omistatavad vara võõrandamisele, välja arvatud finantskulud ja tulumaksud.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

14

[kehtetu]

IAS 41 muudatuste lisa

Teiste IFRSide muudatused

Majandusüksused rakendavad käesolevaid IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, IAS 2 Varud ja IAS 36 Varade väärtuse langus muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 41 muudatusi.

IFRS 5    Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

Paragrahv 5 muudetakse.

RAKENDUSALA

5

Käesoleva IFRSi (*2) hindamistingimused ei kehti järgnevatele varadele, üksikutele varadele või osale müügigrupist, mida käsitletakse alljärgnevate IFRSide raames: a) … e) põhivarad, mida hinnatakse õiglase väärtuse alusel, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud kooskõlas IAS 41-ga Põllumajandus; f) …

IAS 2    Varud

Paragrahv 20 muudetakse.

20

Kooskõlas IAS 41-ga Põllumajandus mõõdetakse (majandus)üksuse bioloogilistest varadest saadud põllumajandustoodangu varusid nende esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused lõikuse hetkel. Seda loetakse käesoleva standardi mõistes varude soetusmaksumuseks antud kuupäeval.

IAS 36    Varade väärtuse langus

Paragrahvid 2 ja 5 muudetakse.

RAKENDUSALA

2

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, välja arvatud järgmiste varade osas: a) … g) õiglases väärtuses mõõdetavad põllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad, millest on maha arvatud müügikulutused (vt IAS 41 Põllumajandus); h) …

5

Käesolevat standardit ei rakendata IAS 39 rakendusalasse kuuluvate finantsvarade, IAS 40 kohaselt õiglases väärtuses mõõdetavate kinnisvarainvesteeringute ega põllumajandustegevusega seotud bioloogiliste varade suhtes, mida IAS 41 kohaselt mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Käesolevat standardit rakendatakse siiski kooskõlas teiste IFRSidega ümberhinnatud väärtuses (st õiglases väärtuses) kajastatavate varade suhtes, näiteks varad, mida mõõdetakse ümberhindluse mudeli kohaselt IAS 16-s Materiaalsed põhivarad esitatud määratluses. Ümberhinnatud vara võimaliku väärtuse languse kindlaksmääramine sõltub õiglase väärtuse määramise alustest: a) …

---

(*1)  See paragrahv muudeti 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega, et selgitada IAS 34 rakendusala.

(*2)  Välja arvatud paragrahvid 18 ja 19, mis nõuavad kõnealuste varade hindamist kooskõlas teiste rakendatavate IFRSidega.