LISA

„I LISA

ÜHISED OHUTUSNÄITAJAD

Ohutusasutustel tuleb igal aastal esitada ühised ohutusnäitajad. Esimene aruandlusperiood on 2010. aasta.

Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud tegevustega seotud näitajatest tuleb aru anda eraldi, kui need esitatakse.

Uute faktide või vigade avastamisel pärast aruande esitamist muudab või parandab ohutusasutus konkreetse aasta näitajaid esimesel võimalusel ja hiljemalt järgmises aastaaruandes.

Punkti 1 kohaste õnnetusjuhtumitega seotud näitajate puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta, (1) kuivõrd teave on kättesaadav.

1. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.

Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste õnnetusjuhtumiliikide kaupa:

—	rongide kokkupõrked, sealhulgas kokkupõrked takistustega vabas liikumisruumis;

—	rongide rööbastelt mahasõidud;

—	raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, sealhulgas jalakäijatega;

—	liikuva veeremi poolt isikutele põhjustatud õnnetusjuhtumid, välja arvatud enesetapud;

—	veeremipõlengud;

—

muud.

Iga märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse aruandes esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad, nt rööbastelt mahasõidule järgnev tulekahju.

1.2.

Raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) õnnetusjuhtumiliikide ja järgmiste kategooriate kaupa:

—	reisijad (ka reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);

—	töötajad, sealhulgas töövõtjate personal;

—	raudteeületuskoha kasutajad;

—	raudteerajatiste territooriumil loata viibivad isikud;

—

muud.

2. Ohtlike kaupadega seotud näitajad

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste kategooriate kaupa:

—	õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt ühte ohtlikke kaupu vedavat raudteeveeremit, nagu on lisas määratletud;

—	selliste õnnetusjuhtumite arv, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

3. Enesetappudega seotud näitajad

Enesetappude kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes).

4. Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

Järgmiste näitajate kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes):

—	purunenud rööpad;

—	rööbastee deformatsioon;

—	valemärguannetest tingitud tõrked;

—	signaalist möödasõit ohuolukorras;

—	ekspluatatsioonis oleva veeremi purunenud rattad ja teljed.

Kõikidest algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumitega lõppevatest kui ka mitte) tuleb teada anda. Õnnetusjuhtumi põhjustanud algpõhjustest tuleb teada anda algpõhjusi käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames; toimunud õnnetustest (kui need on märkimisväärsed) teatatakse õnnetusjuhtumeid käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames, nagu on osutatud punktis 1.

5. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

Järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvud eurodes (rongkilomeetrite suhtes):

—	surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega (VPC – Value of Preventing a Casualty);

—	keskkonnakahju maksumus;

—	veeremile või infrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;

—	õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

Ohutusasutused teatavad kas kõikide õnnetusjuhtumite majandusliku mõju või üksnes märkimisväärsete õnnetusjuhtumite majandusliku mõju. See valik tuleb artiklis 18 osutatud aastaaruandes selgelt välja tuua.

VPC on väärtus, mida ühiskond omistab ohvrite ärahoidmisele, ja seega ei ole see õnnetusjuhtumites osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

6. Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.

Automaatblokeerimissüsteemiga (ATP – Automatic Train Protection) varustatud teede protsendimäär, töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

6.2.

Raudteeületuskohtade arv (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) järgmise kaheksa liigi kaupa:

reguleeritud raudteeületuskohad koos järgmisega:

i)	automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)	automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)	automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)	automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang;

v)	manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)	manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)	manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

b)	reguleerimata raudteeületuskohad.

7. Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate siseauditid vastavalt ohutuse juhtimissüsteemi dokumentides sätestatule. Tehtud auditite arv kokku ja nõutud (ja/või kavandatud) auditite suhtes.

8. Mõisted

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid on sätestatud liites.

Liide

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid

1. Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.

„Märkimisväärne õnnetus” – õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasteed, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi.

1.2.

„Märkimisväärne kahju veeremile, rööbasteele, muudele paigaldistele või keskkonnale” – kahju, mille väärtus on vähemalt 150 000 EUR.

1.3.

„Ulatuslikud liiklushäired” – rongiliiklus põhiliinil peatub vähemalt kuueks tunniks.

1.4.

„Rong” – teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni veetav raudteeveerem või raudteeveeremiühikud või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit, käsitatakse rongina.

1.5.

„Rongide kokkupõrked, sealhulgas kokkupõrked takistustega vabas liikumisruumis” – esiotsade või esi- ja tagaotsa kokkupõrked või külgkokkupõrked ühe rongi ja teise rongi osa vahel või

i)	manööverdava veeremiga;

ii)	rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevate esemetega (v.a raudteeületuskohtadel, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk või kasutaja).

1.6.

„Rööbastelt mahasõit” – juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

1.7.

„Raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid” – raudteeületuskohal toimuvad õnnetusjuhtumid, millesse on kaasatud vähemalt üks raudteeveerem ja üks või mitu rööbasteed ületavat sõidukit, muud sellised ületuskoha kasutajad nagu jalakäijad või muud rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevad esemed, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk/kasutaja.

1.8.

„Liikuva veeremi poolt isikutele põhjustatud õnnetusjuhtumid” – õnnetusjuhtumid, mis on põhjustatud ühele või mitmele isikule, kes kas saavad löögi raudteeveeremilt või veeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Hõlmatud on isikud, kes kukuvad veeremilt, ning ka isikud, kes veeremis sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt.

1.9.

„Veeremipõlengud” – põlengud ja plahvatused raudteeveeremites (sealhulgas lastis) väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal, samuti rongide koostamise ajal.

1.10.

„Muud õnnetusjuhtumiliigid” – kõik muud õnnetusjuhtumid kui juba mainitud õnnetusjuhtumid (rongide kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestele ja veeremi tulekahjud).

1.11.

„Reisija” – mis tahes isik, kaasa arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti; liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla.

1.12.

„Töötajad (sh töövõtjate personal ja füüsilisest isikust ettevõtjad)” – mis tahes isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käitavad veeremit ja infrastruktuurirajatisi.

1.13.

„Raudteeületuskohtade kasutajad” – kõik isikud, kes ületavad raudteeliine raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi.

1.14.

„Raudtee territooriumil loata viibivad isikud” – isikud, kes viibivad raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad.

1.15.

„Muud isikud (kolmandad isikud)” – kõik isikud, keda ei ole määratletud „reisijate”, „töötajate (sh töövõtjate personal)”, „raudteeületuskoha kasutajate” või „raudtee territooriumil loata viibivate isikutena”.

1.16.

„Surnu (hukkunu)” – inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul.

1.17.

„Vigastatu (raskelt vigastatud inimene)” – vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni.

2. Ohtlike kaupadega seotud näitajad

2.1.

„Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus” – õnnetus või vahejuhtum, millest tuleb teatada vastavalt RID (2)/ADR punktile 1.8.5.

2.2.

„Ohtlikud kaubad” – ained ja artiklid, mille vedamine on RIDi kohaselt keelatud või lubatud üksnes selles ette nähtud tingimustel.

3. Enesetappudega seotud näitajad

3.1.

„Enesetapp” – surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, nagu selle on registreerinud ja klassifitseerinud pädev riiklik asutus.

4. Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

4.1.

„Purunenud rööpad” – rööbas, mis jaguneb kaheks või rohkemaks tükiks, või rööbas, millest metallitükk eraldub ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

4.2.

„Rööbastee deformatsioon” – vead, mis on seotud rööbastee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on ohutuse säilitamiseks vaja rööbastee blokeerida või kohe vähendada lubatud kiirust.

4.3.

„Valemärguannetest tingitud tõrked” – signaalsüsteemi mis tahes viga (seotud kas infrastruktuuri või veeremiga), mistõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav.

4.4.

„Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger)” – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud.

Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu

—	rööbasteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui automaatne rongijuhtimissüsteem (ATCS – Automatic Train Control System) või automaatblokeerimissüsteem (ATP) ei ole töökorras;

—	ATCSi või ATP süsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;

—	eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud punktist;

—	peatumismärgist (puhvertõkked ei ole hõlmatud) või viipemärgist.

Hõlmatud ei ole juhtumid, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras. Hõlmatud ei ole juhtumid, kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

Liikmesriigi ohuasutused võivad esitada kõnealuse nelja punkti kohta eraldi aruande ja nad esitavad aruande vähemalt kõiki nelja elementi sisaldava koondnäitaja kohta.

4.5.

„Purunenud rattad ja purunenud teljed” – ratta või telje oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

5. Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid

5.1.

Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC) hõlmab järgmist.

1)	Ohutuse väärtus: maksmise valmisoleku väärtus (WTP – Willingness to Pay) põhineb eelistuste uuringul, mis tehti kõnealust väärtust kasutavates liikmesriikides.

Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud: liikmesriikide hinnangulised kulud hõlmavad järgmist:

—	arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;

—	õigus- ja kohtukulud, politsei kulud, õnnetusjuhtumite uurimise erakulud, hädaabiteenuse ja kindlustuse halduskulud;

—	toodangukadu: õnnetuse tagajärjel tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.

5.2.

Ohutuse ning otseste/kaudsete majanduslike kulude hindamise ühised põhimõtted.

Ohutuse väärtuse puhul hinnatakse, kas olemaolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:

—	hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kavaga ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;

—	väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama üldkogumit; eelkõige peab valim kajastama vanust/sissetuleku jaotumist ja ka muid üldkogumi asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke/demograafilisi näitajaid;

—	maksmise valmisoleku väärtuste arvutamise meetod: uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajatele selged ja arusaadavad.

Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel.

5.3.

„Keskkonnakahju maksumus” – raudtee-ettevõtja/raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada raudteeõnnetuse-eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

5.4.

„Veeremile ja infrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju” – kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud veeremi või infrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega veeremi või infrastruktuuri ehitamisega ja parandatava veeremi või infrastruktuuri taastamisega õnnetusele eelnenud seisukorda. Neid kulusid hindavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma kogemustele tuginedes. Hõlmab ka remonti vajavate veeremite tõttu liisitavate veeremitega seotud kulusid.

5.5.

„Õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus” – õnnetuste tõttu raudteetranspordi kasutajatele (reisijad ja kaubaveokliendid) tekitatud viivituste rahaline väärtus, arvutatud järgmise mudeli alusel:

VT= säästetud sõiduaja rahaline väärtus

Aja väärtus rongireisija jaoks (tund)

VTP = [tööreisijate VT] * [tööreisijate keskmine osakaal aastas] + [mittetööreisijate VT] * [mittetööreisijate keskmine osakaal aastas]

VT eurodes arvestatuna reisija kohta tunnis

Aja väärtus kaubarongi jaoks (tund)

VTF = [kaubarongide VT] * [(tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter)]

VT eurodes arvestatuna kaubatonni kohta tunnis

Veetavate kaupade keskmine kogus tonnides rongi kohta aastas = (tonnkilomeeter)/(rongkilomeeter)

CM = rongi üheminutilise hilinemise maksumus

Reisirong

CMP = K1 * (VTP/60) * [(reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter)]

Reisijate keskmine arv rongi kohta aastas = (reisijakilomeeter)/(rongkilomeeter)

Kaubarong

CMF = K2 * (VTF/60)

Faktorid K1 ja K2 asuvad aja ja hilinemise väärtuse vahepeal, nagu eelistuste uuringus on prognoositud, võttes arvesse, et viivitustest tingitud ajakaotust tajutakse tavapärasest sõiduaja kaotusest negatiivsemalt.

Õnnetusest tingitud viivituste maksumus = CMP * (reisirongi hilinemine minutites) + CMF * (kaubarongi hilinemine minutites)

Mudeli kohaldamisala

Viivituste maksumus arvutatakse kõikide õnnetusjuhtumite puhul (nii märkimisväärsed kui ka mittemärkimisväärsed).

Viivitusi arvestatakse järgmiselt:

—	tegelikud viivitused raudteeliinidel, kus õnnetused juhtusid;

—	tegelikud viivitused või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised viivitused teistel asjaomastel liinidel.

6. Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.

„Automaatblokeerimissüsteem (ATP)” – süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sh automaatne peatamine signaalide ees.

6.2.

„Raudteeületuskoht” – raudtee ja tee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja mis on avatud avalikele ja erakasutajatele; jaamasisesed platvormidevahelised teed ei ole hõlmatud, nagu ka üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad teed.

6.3.

„Tee” – mis tahes avalik või eratee, tänav või maantee, sh jalgteed ja rattateed või muud inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ette nähtud teed.

6.4.

„Reguleeritud raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid on hoiatatud läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

—

Füüsiliste seadmete kasutamisega tagatav turvang:

—	pool- või täistõkkepuud;

—	raudteeväravad.

—

Raudteeületuskohta kinnistatud seadmete abil antav hoiatus:

—	nähtavad seadmed: tuled;

—	kuuldavad seadmed: kellad, sireenid, signaalid jne;

—	füüsilised seadmed, nt künniste põhjustatav vibratsioon.

Reguleeritud raudteeületuskohti klassifitseeritakse järgmiselt:

„reguleeritud raudteeületuskoht koos automaatse turvangu ja/või hoiatusega kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus lähenev rong aktiveerib turvangu ja/või hoiatuse raudteeületuskohas.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

i)	automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)	automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)	automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)

automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang.

„Raudteeäärne turvang” – signaal või muu rongi turvangusüsteem, mis lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud; viimane tehakse kindlaks jälgimise ja/või takistuse tuvastamise abil;

„raudteeületuskoht koos manuaalse turvangu ja/või hoiatusega raudteeületuskoha/kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus turvang ja/või hoiatus aktiveeritakse manuaalselt ning puudub signaaliga blokeering, mis üksnes siis näitaks rongile, et ta võib liikumist jätkata, kui raudteeületuskoha turvang ja/või hoiatus on aktiveeritud.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

v)	manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)	manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)	manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel.

6.5.

„Reguleerimata raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem ja/või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

7. Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

7.1.

„Audit” – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud.

8. Mõõtühikute määratlused

8.1.

„Rongkilomeeter” – mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.2.

„Reisijakilomeeter” – mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.3.

„Liinikilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteeliste raudteeliinide puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

8.4.

„Rööbasteekilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteelise raudteeliini iga teed tuleb arvesse võtta.

”

(1) EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1.

(2) RID, ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri, nagu on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).