28.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 196/14

KOMISJONI DIREKTIIV 2009/83/EÜ,

27. juuli 2009,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ teatavaid lisasid seoses riskijuhtimist käsitlevate tehniliste sätetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (1) eriti selle artikli 150 lõike 1 punkti l,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/48/EÜ ühtse rakendamise ja kohaldamise tagamiseks kogu ELis moodustasid komisjon ja Euroopa pangandusinspektorite komitee 2006. aastal töörühma (kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise rühm), mille ülesanne on arutada ja lahendada kõnealuse direktiivi rakendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi. Kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise rühma arvates tuleb direktiivi 2006/28/EÜ V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII lisas esitatud teatavaid tehnilisi sätteid veelgi täpsustada, et tagada ühtlustatud kohaldamine. Lisaks ei ole teatavad sätted vastavuses krediidiasutuste riskijuhtimise heade tavadega. Seepärast on asjakohane kõnealuseid sätteid kohandada.

(2)

Siseturu saavutamise huvides tuleks täpsustada viise, kuidas krediidiasutused saavad tõendada, et on toimunud oluline riski ülekandmine bilansist. Samuti on asjakohane suurendada likviidsuse tagamise tehingute ümberhindamistegureid, mille krediidiasutused on andnud bilansivälistele vahenditele.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2006/48/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa panganduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

V lisas asendatakse punkt 8 järgmisega:

„8.

 Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille puhul krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt. Kõnealuste eeskirjade ja menetlustega tagatakse eelkõige see, et tehingu majanduslik sisu oleks täielikult kajastatud riski hindamise ja juhtimise otsustes.”

2)

VI lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 29 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„29.

 Asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.”;

b)

punktis 31 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„31.

 Asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 5 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.”;

c)

alapealkiri 14 asendatakse järgmisega:

„14.   NÕUDED LÜHIAJALISTE KREDIIDIHINNANGUTEGA ASUTUSTELE JA ÄRIÜHINGUTELE”;

d)

punktis 73 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„73.

 Asutustega seotud riskipositsioonidele, mille puhul kohaldatakse punkte 29–32, või selliste äriühingutega seotud riskipositsioonidele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud lühiajaline krediidihinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 7 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.”;

e)

lisatakse punkt 90:

„90.

 Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtus diskonteeritud minimaalsed liisingmaksed. Minimaalsed liisingmaksed on liisinguperioodi jooksul tehtud maksed, mida liisinguvõtjalt nõutakse või mida saab temalt nõuda ning mis tahes soodne ostuvõimalus (st võimalus, mille kasutamine on piisavalt kindel). Minimaalsete liisingmaksete hulka arvatakse ka kogu garanteeritud jääkväärtus, mis vastab VIII lisa 1. osa punktides 26, 27 ja 28 esitatud tingimustele sobivate krediidiriski kaitse andjate kohta ning VIII lisa 2. osa punktides 14–19 esitatud muude garantiiliikide tunnustamiseks esitatud miinimumtingimustele. Kõnealused riskipositsioonid määratakse asjakohastesse riskiklassidesse vastavalt artiklile 79. Kui riskipositsiooni väärtus on liisitud varade jääkväärtus, arvutatakse riskiga kaalutud varad järgnevalt: 1/t * 100 % * riskipositsiooni väärtus, kus t on suurem kui 1 ja järelejäänud liisingu täisaastatele lähim arv.”

3)

VII lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 25 asendatakse järgmisega:

„25.

 Riskiga kaalutud varad on krediidiasutuse omakapitali investeeringust tulenev potentsiaalne kahju, mis saadakse 99 protsentiiliga sisese riskiväärtuse mudeli kasutamisest kvartaalse tulukuse ja sellele sobiva riskivaba määra vahe ühepoolse usaldusvahemiku juures ning mis arvutatakse pikaajalisele valimile, ning saadud summa korrutatakse 12,5ga. Riskiga kaalutud varad investeeringute portfelli tasandil ei või olla väiksemad minimaalsete riskiga kaalutud varade (mida nõutakse PD/LGD meetodiga) ja oodatava kahju summast, mis on korrutatud 12,5ga ning arvutatud 2. osa punktis 24 osutatud maksejõuetuse tõenäosuse väärtuste ja 2. osa punktides 25 ja 26 osutatud vastavate LGD väärtuste põhjal.”;

b)

punkt 27 asendatakse järgmisega:

„27.

 Riskiga kaalutavad varad arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

 

Riskiga kaalutud varad = 100 % * riskipositsiooni väärtus,

 

välja arvatud juhul, kui riskipositsiooni väärtus on liisitud varade jääkväärtus; siis arvutatakse see järgnevalt:

 

1/t * 100 % * riskipositsiooni väärtus,

 

kus t on suurem kui 1 ja järelejäänud liisingu täisaastatele lähim arv.”

4)

VII lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 13 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentidega (loetletud IV lisas) tehingutest ning täielikult või peaaegu täielikult tagatud väärtpaberitega tagatud tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvelduse raamlepingu kohaldamisalasse, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtpäev, kus M on vähemalt 10 päeva. Repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvelduse raamlepingu kohaldamisalasse, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtpäev, kus M on vähemalt viis päeva. Tähtpäeva kaalumiseks kasutatakse iga tehingu nominaalväärtust.”;

b)

punktis 14 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„14.

 Olenemata punkti 13 alapunktidest a, b, c, d ja e on M vähemalt üks päev järgmistel juhtudel:”.

5)

VII lisa 4. osa punkt 96 asendatakse järgmisega:

„96.

 Punktides 97–104 esitatud tingimusi ei kohaldata asutuste, keskvalitsuste, keskpankade ja VIII lisa 1. osa punkti 26 alapunktis g sätestatud nõuetele vastavate äriüksuste antud garantiide suhtes, kui krediidiasutus on saanud kinnituse artiklites 78–83 sätestatud eeskirjade kohaldamiseks sellistele üksustele esitatavate nõuete suhtes. Sel juhul kohaldatakse artiklites 90–93 sätestatud tingimusi.”

6)

VIII lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 9 lisatakse järgmine lõik:

„Kui investeerimisfond ei piirdu investeerimisega instrumentidesse, mida peetakse aktsepteeritavaks punktide 7 ja 8 alusel, võib fondi osakud aktsepteeritavaks tunnistada aktsepteeritud varade väärtuse tagatisel eeldusel, et investeerimisfond on investeerinud mitteaktsepteeritavatesse varadesse volitustele vastava piirmäära ulatuses. Juhul kui mitteaktsepteeritavatel varadel võib olla negatiivne väärtus omandilisest kuuluvusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, arvutab krediidiasutus mitteaktsepteeritavate varade koguväärtuse ja vähendab aktsepteeritavate varade väärtust mitteaktsepteeritavate varade väärtuse võrra, kui viimane on kokkuvõttes negatiivne.”;

b)

punkti 11 lisatakse järgmine lõik:

„Kui investeerimisfond ei piirdu investeerimisega instrumentidesse, mida peetakse aktsepteeritavateks punktide 7 ja 8 alusel, ning instrumentidesse, mis on loetletud käesoleva punkti alapunktis a, võib fondi osakud aktsepteeritavaks tunnistada aktsepteeritud varade väärtuse tagatisel eeldusel, et investeerimisfond on investeerinud mitteaktsepteeritavatesse varadesse volitustele vastava piirmäära ulatuses. Juhul kui mitteaktsepteeritavatel varadel võib olla negatiivne väärtus omandilisest kuuluvusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, arvutab krediidiasutus mitteaktsepteeritavate varade koguväärtuse ja vähendab aktsepteeritavate varade väärtust mitteaktsepteeritavate varade väärtuse võrra, kui viimane on kokkuvõttes negatiivne.”

7)

VIII lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13.

 Selleks, et krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliis oleks aktsepteeritav, peavad olema täidetud kõik järgnevad tingimused:

a)

elukindlustuspoliis on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale krediidiasutusele;

b)

elukindlustust andvat äriühingut on teavitatud pantimisest või loovutamisest ja selle tulemusel ei või ta maksta lepingujärgseid summasid ilma laenu andva krediidiasutuse nõusolekuta;

c)

laenu andval krediidiasutusel on õigus poliis tühistada ja nõuda tagasiostuväärtus laenuvõtja maksejõuetuse ilmnemisel sisse;

d)

laenu andvat krediidiasutust teavitatakse sellest, kui kindlustusvõtja jätab tegemata poliisi alusel tasumisele kuuluva makse;

e)

krediidiriski kaitse on antud laenu tähtajaks. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et kindlustussuhe lõpeb varem kui laenusuhe, peab krediidiasutus tagama, et kindlustuslepingust tulenev summa jääb krediidiasutuse jaoks tagatiseks kuni krediidilepingu kestuse lõpuni;

f)

pant või loovutamine on juriidiliselt kehtiv ja täitmisele pööratav kõikides krediidilepingu sõlmimise ajal asjaomastes jurisdiktsioonides;

g)

tagasiostuväärtuse on määratlenud elukindlustust andev äriühing ning seda ei tohi vähendada;

h)

tagasiostuväärtus makstakse taotluse korral õigeaegselt;

i)

tagasiostuväärtust ei saa nõuda krediidiasutuse nõusolekuta;

j)

elukindlustust andva äriühingu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/83/EÜ ja 2001/17/EÜ (*1) või järelevalvet kolmanda riigi pädeva ametiasutuse poolt, kes kohaldab ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda.

(*1)   EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28.”;"

b)

punktis 16 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„16.

 Kui riskipositsioon on kaetud garantiiga, milleks on edasigarantii keskvalitsuse, keskpanga, piirkondliku omavalitsuse, kohaliku ametiasutuse või avaliku sektori asutuse poolt, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse artiklite 78–83 alusel nõuetena sellele keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, või milleks on edasigarantii mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, kellele esitatavatele nõuetele määratakse artiklite 78–83 alusel või vastavalt nimetatud artiklitele 0 % riskikaal, või milleks on edasigarantii avaliku sektori asutuse poolt, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse artiklite 78–83 alusel nõuetena krediidiasutustele, võib riskipositsiooni käsitleda kõnealuse üksuse antud garantiiga kaetuna, kui täidetud on järgmised tingimused:”.

8)

VIII lisa 3. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24.

 Finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit kasutatakse ainult siis, kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt artiklitele 78–83. Krediidiasutus ei kasuta korraga finantstagatise hindamise üld- ja lihtsustatud meetodit, välja arvatud artikli 85 lõike 1 ja artikli 89 lõike 1 kohaldamisel. Krediidiasutused peavad pädevatele ametiasutustele tõendama, et seda mõlema meetodi erandlikku kohaldamist ei kasutata valikuliselt miinimumkapitali nõuete vähendamiseks ja see ei too kaasa regulatiivset arbitraaži.”;

b)

punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26.

 Riskikaal, mis määrataks vastavalt artiklitele 78–83, kui laenuandjal oleks tagatisinstrumendiga seoses otsene riskile avatud positsioon, määratakse riskipositsiooni väärtuste selliste osade suhtes, mis on tagatud tunnustatud tagatisega turuväärtuses. Sel eesmärgil on II lisas loetletud bilansivälise positsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 78 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus. Tagatud osa riskikaal peab olema vähemalt 20 %, välja arvatud punktides 27–29 sätestatud juhtumid. Riskipositsiooni ülejäänud osale määratakse riskikaal, mis määrataks vastaspoolega seotud tagamata riskipositsiooni suhtes vastavalt artiklitele 78–83.”;

c)

punktis 33 asendatakse muutuja „E” mõiste järgmisega:

„E on riskipositsiooni väärtus, mis juhul, kui riskipositsioon ei oleks tagatud, määrataks kas artiklite 78–83 või artiklite 84–89 alusel. Sel eesmärgil on krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 78–83, II lisas esitatud bilansivälise positsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 78 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus, ning krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84–89, arvutatakse VII lisa 3. osa punktides 9–11 loetletud positsioonide väärtus ümberhindamisteguriga 100 %, mitte nimetatud punktides esitatud ümberhindamistegurite või protsentidega.”;

d)

punkti 69 lisatakse järgmine lause:

„Sel eesmärgil arvutatakse VII lisa 3. osa punktides 9, 10 ja 11 esitatud positsioonide väärtus kasutades ümberhindamistegurit või 100 %, mitte kõnealustes punktides esitatud ümberhindamistegurit või protsenti.”;

e)

punkt 75 asendatakse järgmisega:

„75.

 Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktis 73 sätestatud võimalust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel määrata riskikaalusid, mis on lubatud punktis 73 sätestatud käsitlusega nendele riskipositsioonidele, mis on tagatud elamukinnisvaraga või kommertskinnisvaraga, mis asub esimese liikmesriigi territooriumil, samadel tingimustel kui need, mida kohaldatakse esimeses liikmesriigis.”;

f)

punkt 80 asendatakse järgmisega:

„80.

 Kui on täidetud 2. osa punktis 13 sätestatud tingimused, on 1. osa punkti 24 kohaldamisalasse jääva krediidiriski kaitse praeguse tagasiostuväärtusega tagatud riskipositsiooni osaks üks järgmistest:

a)

kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse artikleid 78–83, kohaldatakse punktis 80a sätestatud riskikaalusid;

b)

kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse artikleid 84–89, kuid mitte krediidiasutuse maksejõuetusest tingitud kahju sisehinnanguid, määratakse 40 % maksejõuetusest tingitud kahju.

Vääringute erinevuse puhul vähendatakse praegust tagasiostuväärtust kooskõlas punktiga 84, kusjuures krediidiriski kaitse väärtus on elukindlustuspoliisi praegune tagasiostuväärtus.”;

g)

pärast punkti 80 lisatakse järgmine uus punkt 80a:

„80a.

 Punkti 80 alapunkti a kohaldamisel määratakse järgmised riskikaalud vastavalt elukindlustust andva äriühingu esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalule:

a)

20 % riskikaal, kui elukindlustust andva äriühingu esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud 20 % riskikaal;

b)

35 % riskikaal, kui elukindlustust andva äriühingu esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud 50 % riskikaal;

c)

70 % riskikaal, kui elukindlustust andva äriühingu esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud 100 % riskikaal;

d)

150 % riskikaal, kui elukindlustust andva äriühingu esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud 150 % riskikaal.”;

h)

punkt 87 asendatakse järgmisega:

„87.

 Artikli 80 kohaldamisel on g riskikaal, mis määratakse riskipositsioonile, mille väärtus (E) on täielikult tagatud kaudse krediidiriski kaitsega (GA), kus:

 

E on riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 78. Sel eesmärgil on II lisas loetletud bilansivälise positsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 78 lõikes 1 määratletud riskipositsiooni väärtus;

 

g on kaitse andjaga seotud riskipositsiooni riskikaal, mis on määratletud artiklites 78–83; ning

 

GA on G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt punktile 84 ja korrigeeritud tähtpäevade erinevuse suhtes vastavalt 4. osas sätestatule.”;

i)

punktis 88 asendatakse muutuja „E” mõiste järgmisega:

„E on riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 78. Sel eesmärgil on II lisas loetletud bilansivälise positsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 78 lõikes 1 määratletud riskipositsiooni väärtus;”

j)

punktid 90, 91 ja 92 asendatakse järgmistega:

„90.

 Riskipositsiooni väärtuse (E) kaetud osa puhul (krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuse GA alusel) võib maksejõuetuse tõenäosus VII lisa 2. osa kohaldamisel olla kaitse andja maksejõuetuse tõenäosus või laenuvõtja ja garantii andja vaheline maksejõuetuse tõenäosus, kui täielik asendamine ei ole lubatud. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul võib maksejõuetusest tingitud kahju VII lisa 2. osa kohaldamisel olla esimese nõudeõiguse järguga nõuetele vastav maksejõuetusest tingitud kahju.

91.

 Riskipositsiooni väärtuse (E) tagamata osa puhul on maksejõuetuse tõenäosus laenuvõtja maksejõuetuse tõenäosus ja maksejõuetusest tingitud kahju on aluspositsiooni maksejõuetusest tingitud kahju.

92.

 GA on G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt punktile 84 ja korrigeeritud tähtpäevade erinevuse suhtes vastavalt 4. osas sätestatule. E on riskipositsiooni väärtus vastavalt VII lisa 3. osale. Sel eesmärgil arvutatakse VII lisa 3. osa punktides 9–11 esitatud positsioonide väärtus kasutades ümberhindamistegurit või 100 %, mitte kõnealustes punktides esitatud ümberhindamistegurit või protsenti.”

9)

IX lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.

 Tavalise väärtpaberistamise tehingu aluseks olevad varad algselt väljastanud krediidiasutus võib väärtpaberistatud riskipositsioonid jätta riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamisest välja, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

väärtpaberistatavate riskipositsioonidega seonduv oluline krediidirisk loetakse üle kantuks kolmandatele isikutele;

b)

laenu algselt väljastanud krediidiasutus kohaldab 1 250 % riskikaalu kõikide väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis tal on selles väärtpaberistamises, või arvab need väärtpaberistamise positsioonid maha omavahenditest vastavalt artikli 57 punktile r.”;

ii)

pärast sissejuhatavat lauset lisatakse punktid 1a–1d:

„1a.

Kui pädev ametiasutus ei otsusta konkreetsel juhul, et selliste riskiga kaalutud varade vähendamine, mille laenu algselt väljastanud krediidiasutus selle väärtpaberistamisega saavutaks, ei ole õigustatud samaulatusliku krediidiriski ülekandmisega kolmandatele isikutele, loetakse oluline krediidirisk ülekantuks järgmistel juhtudel:

a)

laenu algselt väljastanud krediidiasutuse omanduses selles väärtpaberistamises olevad mezzanine-väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varad ei ületa 50 % kõikide kõnealuses väärtpaberistamises olevate mezzanine-väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varadest;

b)

kui kõnealuses väärtpaberistamises ei ole mezzanine-väärtpaberistamise positsioone ning laenu algselt väljastanud krediidiasutus suudab tõendada, et väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus, millele kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või 1 250 % riskikaalu, ületab väärtpaberistatud riskipositsioonidest põhjendatud hinnangulise oodatava kahju oluliselt, ei ole laenu algselt väljastanud krediidiasutuse omanduses üle 20 % selliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsioonide väärtustest, mille suhtes kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või 1 250 % riskikaalu.

1b.

Punkti 1a kohaldamisel tähendavad mezzanine-väärtpaberistamise positsioonid väärtpaberistamise positsioone, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % madalamat riskikaalu ning mis kuuluvad selle väärtpaberistamise enamikest esimese nõudeõiguse järguga positsioonidest madalamasse järku ja mis kuuluvad selles väärtpaberistamises madalamasse järku kõikidest väärtpaberistamise positsioonidest ja millele määratakse 3. osa alusel

a)

selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse 4. osa punkte 6–36, krediidikvaliteedi aste 1, või

b)

selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse 4. osa punkte 37–76, krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

1c.

Alternatiivina punktidele 1a ja 1b võib olulise krediidiriski lugeda ülekantuks, kui pädevad ametiasutused on veendunud, et krediidiasutus on kehtestanud eeskirjad ja meetodid, tagades, et kapitalinõuete võimalik vähendamine, mille laenu algselt väljastanud krediidiasutus saavutab väärtpaberistamisega, on õigustatud samaulatusliku krediidiriski ülekandmisega kolmandatele isikutele. Pädevad ametiasutused on veendunud alles siis, kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus suudab tõendada, et kõnealust krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele tunnistatakse krediidiasutuse sisemises riskijuhtimises ja kapitali asutusesiseses jaotuses.

1d.

Lisaks punktides 1–1c sätestatule peavad olema täidetud järgmised tingimused:”;

b)

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„2.

Sünteetilise väärtpaberistamise laenu algselt väljastanud krediidiasutus võib arvutada riskiga kaalutud riskipositsioonide väärtused ja vajaduse korral oodatava kahju summad väärtpaberistatavate riskipositsioonide jaoks kooskõlas punktidega 3 ja 4, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

oluline krediidirisk loetakse ülekantuks kolmandatele isikutele kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu;

b)

laenu algselt väljastanud krediidiasutus kohaldab 1 250 % riskikaalu kõikidele väärtpaberistamise positsioonidele, mis tal on selles väärtpaberistamises, või arvab need väärtpaberistamise positsioonid maha omavahenditest vastavalt artikli 57 punktile r.”;

ii)

pärast sissejuhatavat lauset lisatakse punktid 2a–2d:

„2a.

Kui pädev ametiasutus ei otsusta igal juhul eraldi, et selliste riskiga kaalutud varade vähendamine, mille laenu algselt väljastanud krediidiasutus sellise väärtpaberistamisega saavutaks, ei ole õigustatud samaulatusliku krediidiriski ülekandmisega kolmandatele isikutele, loetakse oluline krediidirisk ülekantuks, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

laenu algselt väljastanud krediidiasutuse omanduses selles väärtpaberistamises olevad mezzanine-väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varad ei ületa 50 % kõikide kõnealuses väärtpaberistamises olevate mezzanine-väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varadest;

b)

kui kõnealuses väärtpaberistamises ei ole mezzanine-väärtpaberistamise positsioone ning laenu algselt väljastanud krediidiasutus suudab tõendada, et väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või 1 250 % riskikaalu, ületab väärtpaberistatud riskipositsioonidest põhjendatult arvestuslikult oodatava kahju oluliselt, ei ole laenu algselt väljastanud krediidiasutuse omanduses üle 20 % selliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsioonide väärtustest, mille suhtes kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või 1 250 % riskikaalu.

2b.

Punkti 2a kohaldamisel tähendavad mezzanine-väärtpaberistamise positsioonid väärtpaberistamise positsioone, mille suhtes kohaldatakse 1 250 % madalamat riskikaalu ning mis kuuluvad selle väärtpaberistamise enamikest esimese nõudeõiguse järguga positsioonidest madalamasse järku ja mis kuuluvad selles väärtpaberistamises madalamasse järku kõikidest väärtpaberistamise positsioonidest ja millele määratakse 3. osa alusel

a)

selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, millele kohaldatakse 4. osa punkte 6–36, krediidikvaliteedi aste 1, või

b)

selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, millele kohaldatakse 4. osa punkte 37–76, krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

2c.

Alternatiivina punktidele 2a ja 2b võib olulise krediidiriski lugeda ülekantuks, kui pädevad ametiasutused on veendunud, et krediidiasutus on kehtestanud eeskirjad ja meetodid tagamaks, et kapitalinõuete võimalik vähendamine, mille laenu algselt väljastanud krediidiasutus saavutab väärtpaberistamisega, on õigustatud samaulatusliku krediidiriski ülekandmisega kolmandatele isikutele. Pädevad ametiasutused on veendunud alles siis, kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus suudab tõendada, et kõnealust krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele tunnistatakse krediidiasutuste sisemises riskijuhtimises ja kapitali asutusesiseses jaotuses.

2d.

Lisaks peab ülekandmine vastama järgmistele tingimustele:”.

10)

IX lisa 4. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 13 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„Riskipositsiooni väärtuse kindlaks määramiseks võib kohaldada likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes 50 % ümberhindamistegurit, kui täidetud on järgmised tingimused:”;

b)

alapealkiri 2.4.2 ja punkt 14 jäetakse välja;

c)

punkt 48 jäetakse välja;

d)

alapealkiri 3.5.1 ja punkt 56 jäetakse välja.

11)

X lisa 2. osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

 Operatsiooniriski kattev kapitalinõue arvutatakse tabelis 2 osutatud ärivaldkondade kohta kapitalinõuete aastase summa kolme aasta keskmisena. Igal konkreetsel aastal võib iga ärivaldkonna negatiivse kapitalinõude (mis tuleneb negatiivsest brutotulust) piiranguteta tasaarveldada teiste ärivaldkondade positiivsete kapitalinõuetega. Kui kapitalinõuete kogusumma kõikides ärivaldkondades on antud aastal negatiivne, on sisend nimetajasse selle aasta kohta null.”

12)

X lisa 3. osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14.

 Krediidiasutused peavad suutma kaardistada ajaloolised sisesed kahjuandmed 2. osas määratletud ärivaldkondade ja 5. osas määratletud juhtumiliikide lõikes ning esitama sellised andmed pädevate ametiasutuste taotlusel. Kogu asutust mõjutavad kahjujuhtumid võib erandlike asjaolude tõttu paigutada täiendavasse ärivaldkonda „korporatiivsed artiklid.” Peavad olema dokumenteeritud ja objektiivsed kriteeriumid kahjude jagamiseks konkreetsete ärivaldkondade ja juhtumiliikide vahel. Operatsiooniriskist tulenev kahju, mis on seotud krediidiriskiga ja mis on ajalooliselt kuulunud krediidiriski siseandmebaasidesse, tuleb kanda operatsiooniriski andmebaasidesse ja eraldi kindlaks määrata. Selliste kahjude puhul ei kohaldata operatsiooniriski katvat kapitalinõuet seni, kuni neid käsitletakse krediidiriskina miinimumkapitali nõuete arvutamisel. Operatsiooniriskist tulenevat kahju, mis on seotud tururiskidega, arvatakse operatsiooniriski katva kapitalinõude hulka.”;

b)

punkt 29 asendatakse järgmisega:

„29.

 Kindlustuse ja riski ülekandmise muude mehhanismide aktsepteerimisest tulenev kapitalileevendus ei või ületada 20 % operatsiooniriski katvast kapitalinõudest enne riskimaandamise tehnikate aktsepteerimist.”

13)

XII lisa 2. osa punkti 10 lisatakse järgmised alapunktid d ja e:

„d)

igapäevase riskiväärtuse kõrgeimad, madalaimad ja keskmised arvväärtused aruandlusperioodi jooksul ning riskiväärtuse arvväärtused perioodi lõpu kohta;

e)

igapäevaste päeva lõpu riskiväärtuste arvväärtuste võrdlus portfelli väärtuse päevasiseste muutustega järgneva tööpäeva lõpuks koos aruandlusperioodi jooksul toimunud mis tahes oluliste ületamiste analüüsiga.”

14)

XII lisa 3. osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

 Krediidiasutused, kes kasutavad artiklis 105 sätestatud meetodit operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks, avalikustavad asjaomase riski maandamiseks kasutatava kindlustuse ja riski ülekandmise muude mehhanismide kirjelduse.”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. oktoobril 2010. Nad edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Liikmesriigid hakkavad kõnealuseid sätteid kohaldama 31. detsembril 2010.

Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamise korral. Liikmesriigid otsustavad viidete üksikasjad.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud peamiste riigisiseste õigusaktide tekstid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)   ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.