I LISA

1.   MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.   tugihark– seade, mis on kindlalt sõiduki külge kinnitatud ning hoiab sõidukit vertikaalses (või peaaegu vertikaalses) seisuasendis, kui sõidukijuht ei ole kohal;

1.2.   külgtugihark– tugihark, mis väljasirutatud või avatud asendis toetab ainult sõiduki ühte külge, kusjuures mõlemad rattad jäävad toetuspinnaga kokkupuutesse;

1.3.   kesktugihark– tugihark, mis avatud asendis toetab sõidukit ühes või mitmes sõiduki ja toetuspinna kokkupuutepunktis mõlemal pool sõiduki keskpikitasapinda;

1.4.   külgkalle– protsentides väljendatud tegeliku toetuspinna kalle, kui sõiduki keskpikitasapinna ja toetuspinna lõikejoon on risti suurima kaldejoonega (joonis 1);

1.5.   pikikalle– protsentides väljendatud tegeliku toetuspinna kalle, kui sõiduki keskpikitasapind on paralleelne suurima kaldejoonega (joonis 2);

1.6.   sõiduki keskpikitasapind– sõiduki tagumise ratta pikisuunaline sümmeetriatasand.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.

Kõik kaherattalised sõidukid peavad olema varustatud vähemalt ühe tugihargiga, mis hoiab sõidukit püstiasendis seisu (näiteks parkimise) ajal, kui sõidukit ei hoia püstiasendis inimene ega välised vahendid. Topeltratastega sõidukitel ei pea olema tugiharke, kuid need peavad seisuasendis (seisupidur on rakendatud) vastama punktis 6.2.2 ettenähtud nõuetele.

2.2.

Tugihargi tüüp peab vastama kas külg- või kesktugihargi või mõlema tugihargi tüübile.

2.3.

Kui tugihark on kinnitatud sõiduki alumisele osale või sõiduki alla, peab (peavad) tugihargi väljaulatuv(ad) osa(d) kinnitamiseks või sõiduasendisse asetumiseks liikuma sõiduki tagaosa poole.

3.   ERINÕUDED

3.1.   Külgtugihargid

3.1.1.   Külgtugihargid peavad:

3.1.1.1.

toetama sõidukit sellisel viisil, et oleks tagatud külgpüsivus nii horisontaaltasapinnal kui kallakul, et sõiduk ei kalduks liiga kergesti (ega pöörleks seejuures külgtugihargi toetuspunkti ümber) või ei liiguks liiga kergesti vertikaalasendisse või üle vertikaalasendi (ega kalduks seejuures külgtugihargi suhtes vastassuunda);

3.1.1.2.

toetama sõidukit sellisel viisil, et säiliks stabiilsus, kui sõiduk on pargitud kallakule punkti 6.2.2 kohaselt;

3.1.1.3.

liikuma automaatselt alg- või sõiduasendisse: 3.1.1.3.1. kui sõiduk asetatakse tagasi tavalisse (vertikaalsesse) sõiduasendisse või 3.1.1.3.2. kui sõiduk liigub ettepoole juhi tahtliku tegevuse tulemusena;

3.1.1.4.

olema punktis 3.1.1.3 ettenähtud nõuetest hoolimata projekteeritud ja ehitatud nii, et ei sulgu automaatselt, kui kaldenurk ootamatult muutub (näiteks juhul, kui kolmas osaleja või mööduva sõiduki tekitatud tuulehoog sõidukit kergelt tõukab): 3.1.1.4.1. kui tugihark on väljaulatuvas või seisuasendis; 3.1.1.4.2. kui sõidukit kallutatakse selleks, et külgtugihargi ots puudutaks maapinda, ja 3.1.1.4.3. kui sõiduk on järelevalveta jäetud seisuasendisse.

3.1.2.   Punktis 3.1.1.3 ettenähtud nõudeid ei kohaldata juhul, kui sõiduk on projekteeritud nii, et selle mootorit ei saa käivitada, kui külgtugihark on väljaulatuvas asendis.

3.2.   Kesktugihargid

3.2.1.   Kesktugihargid peavad:

3.2.1.1.

toetama sõidukit nii, et oleks tagatud sõiduki stabiilsus juhul, kui üks või mõlemad rattad puudutavad toetuspinda või juhul, kui ükski ratastest ei puuduta toetuspinda: 3.2.1.1.1. horisontaalsel toetuspinnal; 3.2.1.1.2. kaldeasendis; 3.2.1.1.3. kallakul vastavalt punktile 6.2.2;

3.2.1.2.

liikuma automaatselt tagasi alg- või sõiduasendisse: 3.2.1.2.1. kui sõiduk liigub ettepoole nii, et kesktugihark tõuseb toetuspinnalt üles.

3.2.2.   Punktis 3.2.1.2 ettenähtud nõudeid ei kohaldata juhul, kui sõiduk on projekteeritud nii, et selle mootorit ei saa käivitada, kui kesktugihark on väljaulatuvas asendis.

4.   MUUD NÕUDED

4.1.

Peale selle võib sõiduk olla varustatud juhi kohal istuvale juhile hästi nähtava märgulambiga, mis sisselülitatud süüte korral süttib ning põleb seni, kuni tugihark on alg- või sõiduasendis.

4.2.

Kõigil tugiharkidel peab olema kinnitussüsteem, mis hoiab need alg- või sõiduasendis. Süsteem võib koosneda: — kahest eraldi seadmest, näiteks kahest vedrust, või ühest vedrust ja ühest kinnitusseadmest, näiteks klambrist, või — ühest seadmest, mis peab riketeta töötama vähemalt — 10 000 tavapärase kasutustsükli jooksul, kui sõidukile on paigaldatud kaks tugiharki, või — 15 000 tavapärase kasutustsükli jooksul, kui sõidukile on paigaldatud ainult üks tugihark.

5.   STABIILSUSKATSED

5.1.   Et kindlaks määrata tugihargi võime hoida sõidukit punktides 3 ja 4 ettenähtud stabiilses asendis, tuleb teha järgmised katsed.

5.2.   Sõiduki seisund

5.2.1.

Sõiduk tuleb esitada tühimassiga.

5.2.2.

Rehvid peavad olema täis pumbatud tootja poolt kõnealuse seisundi puhul soovitatava rõhuni.

5.2.3.

Käik peab olema välja lülitatud või, juhul kui sõidukil on automaatkäigukast, „seisuasendis”, kui see on olemas.

5.2.4.

Kui sõidukil on seisupidur, siis tuleb see rakendada.

5.2.5.

Rooliseade peab olema lukustatud asendis. Kui rooliseadet saab lukustada vasakule või paremale pööramise teel, siis tuleb katsed teha mõlemas asendis.

5.3.   Katseala

5.3.1.

Punktis 6.1 nimetatud katsed tehakse tasasel, horisontaalsel, kõval pinnal, mis on kuiv ja liivavaba.

5.4.   Katseseadmed

5.4.1.

Punktis 6.2 nimetatud katsetes tuleb kasutada seisuplatvormi.

5.4.2.

Seisuplatvorm peab olema jäiga, tasase, nelinurkse pinnaga, mis kannab sõidukit märgatava paindumiseta.

5.4.3.

Seisuplatvormi pind peab olema piisavalt kare, et takistada sõiduki libisemist mööda toetuspinda kalde- või kallakukatsete ajal.

5.4.4.

Seisuplatvorm peab olema projekteeritud nii, et oleks võimalik saavutada vähemalt punktis 6.2.2 ettenähtud külg- ja pikikallet.

6.   KATSEMENETLUSED

6.1.   Stabiilsus horisontaalsel toetuspinnal (punktiga 3.1.1.4 seotud katse)

6.1.1.

Katsealal oleva sõiduki külgtugihark lükatakse välja või asetatakse seisuasendisse ning sõiduk toetatakse sellele.

6.1.2.

Sõidukit liigutatakse nii, et nurk sõiduki keskpikitasapinna ja toetuspinna vahel suureneks kolme kraadi võrra (sõidukit kallutatakse vertikaalasendi suunas).

6.1.3.

Sõiduki liigutamine ei tohi sundida külgtugiharki automaatselt alg- või sõiduasendisse tõmbuma.

6.2.   Stabiilsus kaldpinnal (punktidega 3.1.1.1, 3.1.1.2, 3.2.1.1.2 ja 3.2.1.1.3 seotud katsed)

6.2.1.

Sõiduk asetatakse seisuplatvormile nii, et külgtugihark ja kesktugihark (eraldi katsed) on väljatõmmatud või parkimisasendis ning sõiduk toetub tugihargile.

6.2.2.

Seisuplatvorm nihutatakse minimaalsesse külgkaldesse ning seejärel eraldi katses minimaalsesse pikikaldesse vastavalt järgmisele tabelile: Kalle Külgtugihark Kesktugihark Mopeed Mootorratas Mopeed Mootorratas Külgkalle (parem ja vasak) 5  % 6  % 6  % 8  % Allamäge kalle 5  % 6  % 6  % 8  % Ülesmäge kalle 6  % 8  % 12  % 14  % Vaata jooniseid 1a, 1b ja 2.

6.2.3.

Kui kaldes seisuplatvormile asetatud sõiduk toetub kesktugihargile ja ainult ühele rattale ning kui sõiduk säilitab kõnealuse asendi nii, et toetuspinda puudutavad ainult kesktugihark ja kas esimene või tagumine ratas, siis tuleb eespool kirjeldatud katsed teha ainult sõidukiga, mis toetub kesktugihargile ja tagumisele rattale, kui muud käesolevas punktis ettenähtud nõuded on täidetud.

6.2.4.

Sõiduk peab püsima stabiilsena, kui seisuplatvormi kallutatakse vastavalt igale nõutavale suurusele ning kõik eespool nimetatud nõuded on täpselt täidetud.

6.2.5.

Teise võimalusena võib enne, kui sõiduk katseasendisse viiakse, seisuplatvormi vastava suuruse võrra kallutada.

Joonis 1a

Külgkalle

Joonis 1b

Külgkalle

Joonis 2

Pikikalle ülesmäge

Pikikalle allamäge

II LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 5)

Nõukogu direktiiv 93/31/EMÜ	(EÜT L 188, 29.7.1993, lk 19).
Komisjoni direktiiv 2000/72/EÜ	(EÜT L 300, 29.11.2000, lk 18).

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 5)

Direktiiv	ülevõtmise tähtpäev	kohaldamise tähtpäev
93/31/EMÜ	14. detsember 1994	14. juuni 1995 (*1)
2000/72/EÜ	31. detsember 2001	1. jaanuar 2002 (*2)

---

(*1)  Kooskõlas direktiivi 93/31/EMÜ artikli 4 lõike 1 kolmanda lõiguga:

Nimetatud kuupäevaks on 14. detsember 1994; vaata direktiivi 93/31/EMÜ artikli 4 lõike 1 esimest lõiku.

(*2)  Kooskõlas direktiivi 2000/72/EÜ artikliga 2:

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 93/31/EMÜ	Direktiiv 2000/72/EÜ	Käesolev direktiiv
Artiklid 1, 2 ja 3		Artiklid 1, 2 ja 3
Artikli 4 lõige 1		—
	Artikli 2 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
	Artikli 2 lõige 2	Artikli 4 lõige 2
Artikli 4 lõige 2		Artikli 4 lõige 3
—		Artikkel 5
—		Artikkel 6
Artikkel 5		Artikkel 7
Lisa		I lisa
1. liide		1. liide
2. liide		2. liide
—		II lisa
—		III lisa