17.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/73


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2009/138/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 733 (1992), 1356 (2001) ja 1425 (2002), mis käsitlevad relvaembargot Somaalia suhtes, 10. detsembril 2002 vastu ühise seisukoha 2002/960/ÜVJP. (1)

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 20. novembril 2008 vastu resolutsiooni 1844 (2008), millega kehtestati piiravad meetmed nende suhtes, kes püüavad takistada või peatada rahumeelset poliitilist protsessi, ähvardavad Somaalia üleminekuaja föderaalinstitutsioone või Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISOM) jõuga või tegutsevad Somaalia või piirkonna stabiilsuse kahjustamise nimel.

(3)

Selguse huvides tuleks koondada ühise seisukohaga 2002/960/ÜVJP kehtestatud meetmed ja resolutsiooni 1844 (2008) kohaselt kehtestatavad meetmed ühte õigusakti.

(4)

Ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(5)

Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja ühenduse meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1.   Keelatakse liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt tarnida või müüa Somaaliasse relvi ja igasuguseid nendega seotud materjale, sealhulgas tulirelvasid ja laskemoona, sõjaväeveokeid ja -seadmeid, poolsõjalist varustust ja eespool nimetatud toodetele ettenähtud varuosasid, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Keelatakse liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt pakkuda Somaaliale otseselt või kaudselt sõjaväelise tegevusega seotud tehnilist nõustamist, rahalist või muud toetust ja väljaõpet, muu hulgas eelkõige tehnilist väljaõpet ja abi, mis on seotud lõikes 1 nimetatud toodete kohaletoimetamise, valmistamise või kasutamisega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

a)

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise või müügi suhtes ning sõjalise tegevusega seotud tehnilise nõustamise, rahalise või muu toetuse ja väljaõppe otsese või kaudse pakkumise suhtes, mis on ette nähtud üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1744 (2007) punktis 4 sätestatud AMISOMi missiooni toetuseks või selle poolt kasutamiseks või üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1851 (2008) punkti 6 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1846 (2008) punkti 10 kohaselt meetmeid võtvate riikide ja piirkondlike organisatsioonide poolt kasutamiseks;

b)

relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise või müügi suhtes ning tehnilise nõustamise otsese või kaudse pakkumise suhtes, mis on ette nähtud üksnes julgeolekusektori institutsioonide väljaarendamise toetamiseks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1744 (2007) punktides 1, 2 ja 3 sätestatud poliitilise protsessiga ning juhul, kui viie tööpäeva möödumisel asjaomase teate saamisest ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 751 (1992) punkti 11 alusel asutatud komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) teinud negatiivset otsust;

c)

mittesurmava sõjalise varustuse suhtes, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks, ega materjalide suhtes, mis on ette nähtud institutsioonide väljaarendamisele suunatud liidu, ühenduse või liikmesriikide programmide, sealhulgas julgeoleku valdkonna programmide jaoks, mida rakendatakse sanktsioonide komitee poolt eelnevalt heakskiidetud rahu- ja lepitusprotsessi raames, samuti kaitseriietuse suhtes, sealhulgas kuulivestid ja kiivrid, mida eksporditakse ajutiselt Somaaliasse üksnes ÜRO töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arengu valdkonna töötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 2

Artikliga 3, artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud piiravad meetmed kehtestatakse sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja üksuste suhtes:

isikud ja üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Somaalias rahu, julgeolekut või stabiilsust, sealhulgas tegevus, mis ohustab 18. augusti 2008. aasta Djibouti kokkulepet või poliitilist protsessi, või üleminekuaja föderaalinstitutsioone või AMISOMi jõuga;

isikud või üksused, kes rikuvad relvaembargot ja artiklis 1 osutatud seotud meetmeid;

isikud ja üksused, kes takistavad humanitaarabi toimetamist Somaaliasse või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Somaalias.

Asjaomased isikud ja üksused on loetletud lisas.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et takistada relvade ja sõjalise varutuse otsest ja kaudset tarnimist, müüki või ülekandmist ning sõjalise tegevuse või relvade ja sõjalise varustuse tarnimise, müügi, ülekandmise, tootmise, hoolduse või kasutamisega seotud tehnilise abi või väljaõppe ning rahalise ja muu toetuse, sealhulgas investeerimis-, vahendus- ja muude finantsteenuste otsest või kaudset pakkumist artiklis 2 osutatud isikutele või üksustele.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et takistada artiklis 2 osutatud isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida.

2.   Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee:

a)

otsustab igal üksikjuhul eraldi, et selline sisenemine või läbimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega;

b)

otsustab igal üksikjuhul eraldi, et erandi tegemine aitab muul moel kaasa eesmärgile edendada rahu ja rahvuslikku leppimist Somaalias ning piirkonna stabiilsust.

4.   Juhul kui liikmesriik lubab lõike 3 alusel sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikutel siseneda oma territooriumile või seda läbida, kehtib luba ainult väljastamise põhjuseks olnud eesmärgil ja ainult asjaomaste isikute suhtes.

Artikkel 5

1.   Külmutatakse sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad artiklis 2 osutatud isikutele või üksustele või mis on nende isikute või üksuste otsese või kaudse kontrolli all, või mida valdavad üksused, mis kuuluvad neile või muudele isikutele või üksustele, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, või mis on nende otsese või kaudse kontrolli all, ning kes on kindlaks määratud lisas.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3.   Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite ja majandusressurssidega, mis on:

a)

vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude ja teenustasude maksmiseks, sealhulgas tasud külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja sanktsioonide komitee on selle heaks kiitnud;

e)

kohtu, haldusorgani või vahekohtu antud pandiõiguse või tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutada sellise pandiõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et selline otsus võeti vastu või pandiõigus tekkis enne sanktsioonide komitee poolt asjaomase isiku või üksuse kindlaksmääramist ja artiklis 2 viidatud isik või üksus ei saa sellest kasu ning asjaomane liikmesriik on sellest sanktsioonide komiteed teavitanud.

4.   Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud erandeid võib teha pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteele teatatud oma kavatsusest lubada vajaduse korral ligipääs neile rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole kolme tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

5.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele kantud summade suhtes:

a)

nendelt kontodega seotud intressid või muud tulud või

b)

maksed lepingute, kokkulepete või kohustuste kohaselt, mis lepiti kokku või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama piiravaid meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

Artikkel 6

Nõukogu kehtestab lisas oleva nimekirja ja muudab seda vastavalt sanktsioonide komitee otsustele.

Artikkel 7

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 8

Käesolev ühine seisukoht vaadatakse läbi, seda muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastele otsustele.

Artikkel 9

Ühine seisukoht 2002/960/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA


(1)  EÜT L 334, 11.12.2002, lk 1.


LISA

Artiklites 2, 3, 4 ja 5 osutatud isikute ja üksuste nimekiri