17.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/65


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/136/ÜVJP,

16. veebruar 2009,

millega muudetakse ja pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 21. juulil 2003. aastal vastu ühismeetme 2003/537/ÜVJP, (1) millega nimetati Marc OTTE Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks.

(2)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/133/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009.

(3)

Tuginedes ühismeetme 2008/133/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 12 kuu võrra.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) Marc OTTE volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga.

2.   Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

leida lahendus, mis põhineb kahe riigi olemasolul ning mis hõlmab Iisraeli ja demokraatlikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242 (1967), 338 (1973), 1397 (2002) ja 1402 (2002) ning Madridi konverentsi põhimõtetele;

b)

leida lahendus Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni küsimuses;

c)

leida õiglane lahendus Jeruusalemma keerukale küsimusele ning õiglane, elujõuline ja kokkuleppel põhinev lahendus Palestiina pagulaste probleemile;

d)

võtta järelmeetmeid seoses lõplikku staatust käsitleva kokkuleppe saavutamisele ja palestiina riigi loomisele suunatud Annapolise protsessiga, sealhulgas tugevdades neliku rolli teekaardi järgmise järelevalvajana, pidades eelkõige silmas teekaardi kohaselt mõlemale osapoolele pandud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamist; ning püüdes kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega saavutada kõikehõlmav Araabia-Iisraeli rahu;

e)

luua kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega jätkusuutlik ja tõhus Palestiina politseisüsteem, tehes koostööd nii Euroopa Ühenduse institutsioonide loomise programmide kui ka teiste rahvusvaheliste algatustega julgeolekusektori laiemas kontekstis, sealhulgas kriminaalmenetluse reformi rakendamisel;

f)

taasavada Gaza piiriületuspunktid, sealhulgas Rafah piiriületuspunkt, muuhulgas rahvastiku humanitaarvajaduse rahuldamiseks, ning pakkuda jätkuvalt kolmanda osapoole kohalolekut, kui mõlemad osapooled sellega nõustuvad, koostöös institutsioonide loomisele suunatud ühenduse jõupingutustega.

3.   Need eesmärgid põhinevad järgmistel kohustustel, mille Euroopa Liit on endale võtnud:

a)

teha koostööd rahvusvaheliste osalejate ja partneritega, eelkõige Lähis-Ida neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ning kõigile piirkonnas elavatele inimestele inimväärse tuleviku tagamiseks;

b)

jätkata Palestiina abistamist poliitiliste ja haldusreformide, valimisprotsessi ning julgeolekureformide vallas;

c)

anda täielik panus rahu tagamisse ning Palestiina majanduse kui piirkondliku arengu lahutamatu osa taastamisse.

4.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas Lähis-Ida neliku raames.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

anda Euroopa Liidu poolne aktiivne ja tõhus panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni konfliktide lõplikule lahendamisele;

b)

hõlbustada ja säilitada tihedad suhted kõigi Lähis-Ida rahuprotsessi osalejatega, teiste piirkonna riikidega, Lähis-Ida neliku liikmetega ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)

tagada Euroopa Liidu jätkuv kohalolek kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning osaleda kriisiohjamises ning -ennetamises;

d)

jälgida ning toetada pooltevahelisi rahuläbirääkimisi ning vajadusel pakkuda Euroopa Liidu nõu ja häid teeneid;

e)

toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

f)

pöörata erilist tähelepanu teguritele, mis mõjutavad Lähis-Ida rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet;

g)

võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele allakirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

h)

aidata kaasa inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naistega, eelkõige sellega seonduvaid arenguid jälgides ja käsitledes;

i)

anda aru, mil moel on Euroopa Liidul võimalik sekkuda rahuprotsessi ning milline on parim viis viia ellu Euroopa Liidu algatusi ja käimasoleva Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu jõupingutusi (nt Euroopa Liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses Euroopa Liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

j)

teostada järelevalvet kummagi osapoole tegevuse üle teekaardi rakendamisel ja küsimustes, mis võivad kahjustada alalist staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemust, et võimaldada Lähis-Ida nelikul paremini hinnata osapoolte kohustuste täitmist;

k)

teha julgeolekusektori reformimisel suuremat koostööd Euroopa Komisjoni ja Ameerika Ühendriikide julgeolekukoordinaatoriga ning hõlbustada julgeolekualast koostööd kõigi asjakohaste osalistega;

l)

aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 ettenähtud lähtesumma on 1 190 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavalt eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad volituste kohastes konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperte võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Euroopa Liidu eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostab nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)

tagab missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagab, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi poolt missioonipiirkonnale määratud riskiastmele;

d)

tagab, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

1.   ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoni ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Euroopa Liidu politseimissiooni Palestiina aladel (EUPOL COPPS) ja Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2009. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded võetakse aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi seoses nõukogu otsusega volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. veebruar 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

O. LIŠKA


(1)   ELT L 184, 23.7.2003, lk 45.

(2)   ELT L 43, 19.2.2008, lk 34.

(3)   EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.