|
17.2.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 46/40 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2009/129/ÜVJP,
16. veebruar 2009,
millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 17. oktoobril 2005. aastal vastu ühismeetme 2005/724/ÜVJP, (1) millega nimetati Erwan FOUÉRÉ Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 18. veebruaril 2008. aastal vastu ühismeetme 2008/129/ÜVJP, (2) millega pikendati ELi eriesindaja volitusi 28. veebruarini 2009. |
|
(3) |
Tuginedes ühismeetme 2008/129/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 30. septembrini 2009, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Käesolevaga pikendatakse Erwan FOUÉRÉ volitusi endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 30. septembrini 2009.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitika eesmärgil endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, aidata kaasa rahumeelse poliitilise protsessi tagamisele ja Ohridi raamlepingu täielikule rakendamisele, hõlbustades seeläbi edasisi edusamme Euroopa integratsiooni suunas läbi stabiliseerimis- ja assotsieerumisprotsessi.
ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.
Artikkel 3
Volitused
Kõnealuse poliitilise eesmärgi saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:
|
a) |
hoida tihedaid sidemeid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusega ja poliitilises protsessis osalejatega; |
|
b) |
pakkuda Euroopa Liidu nõu ja abi poliitilises protsessis; |
|
c) |
tagada rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste kooskõlastamine 13. augusti 2001. aasta raamlepingu sätete rakendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks vastavalt nimetatud lepingus ja selles lisades sätestatule; |
|
d) |
jälgida pingsalt olukorda julgeolekut ja rahvustevahelisi suhteid käsitlevates küsimustes ja anda nende kohta aru ning suhelda kõigi selleks vajalike asjaomaste organitega; |
|
e) |
aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kooskõlas Euroopa Liidu inimõigusi käsitleva poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suunistega. |
Artikkel 4
Volituste täitmine
1. ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.
2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.
Artikkel 5
Rahastamine
1. ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 30. septembrini 2009 ettenähtud lähtesumma on 305 000 eurot.
2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
1. Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.
2. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.
3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
Artikkel 7
ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline abi
1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.
2. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
|
a) |
koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite haldamist, ja mis sisaldab ka plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks; |
|
b) |
tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele; |
|
c) |
tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele; |
|
d) |
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames. |
Artikkel 11
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.
Artikkel 12
Koordineerimine
ELi eriesindaja edendab üldist ELi poliitilist koordineerimist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele.
Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.
Artikkel 13
Läbivaatamine
Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle sidusus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2009. aasta juuni lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanne on aluseks ühismeetme hindamisele asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Peasekretär/kõrge esindaja esitab lähetuse üldiste prioriteetide raames poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, mis käsitlevad nõukogu otsust volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 15
Avaldamine
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 16. veebruar 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
O. LIŠKA
(1) ELT L 272, 18.10.2005, lk 26.
(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 19.
(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.