mis käsitleb liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastuvõetud protokollile (raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta) allakirjutamist Euroopa Ühenduse poolt

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastuvõetud raudteeprotokolli allakirjutamine, eeldusel et protokoll sõlmitakse.

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat määrama isiku(d), kes on volitatud ühenduse nimel raudteeprotokollile artiklis 3 sätestatud tingimusel alla kirjutama.

Kooskõlas raudteeprotokolli artikli XXII lõikega 2 esitab ühendus protokollile alla kirjutades lisas sätestatud deklaratsiooni.

Artikli XXII lõike 2 kohaselt esitatav deklaratsioon, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse pädevust liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastuvõetud protokolliga (raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta, edaspidi „raudteeprotokoll”) reguleeritavates valdkondades, mille puhul liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse ühendusele

Raudteeprotokolli artiklis XXII on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad kõnealuse protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võivad protokollile alla kirjutada tingimusel, et nad esitavad artikli XXII lõikes 2 osutatud deklaratsiooni. Ühendus on otsustanud raudteeprotokollile alla kirjutada ja esitab seetõttu kõnealuse deklaratsiooni.

Ühenduse praegused liikmed on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

3.	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei kohaldata deklaratsiooni Taani Kuningriigi suhtes.

4.	Deklaratsiooni ei kohaldata liikmesriikide territooriumide suhtes, kus Euroopa Ühenduse asutamislepingut ei kohaldata, ja see ei mõjuta meetmeid ega seisukohti, mida asjaomased liikmesriigid võivad raudteeprotokolli alusel võtta kõnealuste territooriumide nimel ja huvides.

Euroopa Ühenduse liikmesriigid on delegeerinud ühendusele oma pädevuse küsimustes, mida reguleeritakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (1) nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga nr 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (5).

Sõidukite nummerdamissüsteemi küsimuses on ühendus otsuse 2006/920/EÜ (komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsus, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust) näol vastu võtnud nummerdamissüsteemi, mis on asjakohane raudteeveeremi identifitseerimiseks vastavalt raudteeprotokolli artikli V lõikele 2.

Lisaks sellele on ühendus rahvusvahelise registri ja ühenduse liikmesriikide vahelise teabevahetuse küsimuses teinud märkimisväärseid edusamme tänu otsusele 2007/756/EÜ (komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused). Nimetatud otsuse kohaselt rakendavad ühenduse liikmesriigid riikliku raudteeveeremi registreid ja vältida tuleks andmete dubleerimist rahvusvahelises registris.

Ülesanded, mis tulenevad pädevusest, mille liikmesriigid on ühendusele delegeerinud vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, muutuvad oma olemuse tõttu pidevalt. Asutamislepingu raames võivad pädevad institutsioonid teha otsuseid, mis määravad kindlaks ühenduse pädevuse ulatuse. Seetõttu jätab ühendus endale õiguse käesolevat deklaratsiooni vastavalt muuta, ilma et see oleks ühenduse pädevuse teostamise eeltingimus raudteeprotokolliga reguleeritavates valdkondades.

LIIKURSEADMETEGA SEOTUD RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE KONVENTSIOONI LUKSEMBURGI PROTOKOLL RAUDTEEVEEREMILE ERIOMASTE KÜSIMUSTE KOHTA

II PEATÜKK ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL, EESÕIGUSED JA LOOVUTAMINE

III PEATÜKK RAUDTEEVEEREMIGA SEOTUD RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE REGISTREERIMISE SÄTTED

LIIKURSEADMETEGA SEOTUD RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE KONVENTSIOONI LUKSEMBURGI PROTOKOLL RAUDTEEVEEREMILE ERIOMASTE KÜSIMUSTE KOHTA

PIDADES vajalikuks rakendada liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) raudteeveeremi suhtes, arvestades konventsiooni preambulis sätestatud eesmärke,

OLLES TEADLIKUD vajadusest kohandada konventsiooni vastavalt raudteeveeremi ja selle rahastamise erinõuetele,

1. Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas protokollis mõisteid konventsioonis sätestatud tähenduses.

2. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

b) „garant”– isik, kes väljastab või emiteerib garantiikindlustuse või nõudegarantii või valmisolekuakreditiivi või mis tahes muul kujul krediidikindlustuse, et tagada pandilepinguga tagatud või muude lepinguliste kohustuste täitmine võlausaldaja kasuks;

d) „esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral”– osalisriik, kus asub võlgniku põhihuvide kese ja mida tuleb seetõttu pidada võlgniku põhikirjajärgseks asukohaks, või, kui selline kese puudub, võlgniku asutamise või moodustamise koht, kui ei ole tõendatud vastupidist;

e) „raudteeveerem”– sõidukid, mis liiguvad kinnitatud raudteerööbastel või vahetult rööpmestiku peal, kohal või all, koos veosüsteemide, mootorite, pidurite, telgede, pöördvankrite, pantograafide, abiseadiste ja muude komponentide, seadmete ja osadega, mis on sõidukile paigaldatud või liidetud, ning kõik nendega seotud andmed, juhendid ja dokumendid.

1. Konventsiooni kohaldatakse raudteeveeremi suhtes käesoleva protokolli sätete kohaselt.

2. Konventsiooni ja käesolevat protokolli nimetatakse ühisnimetusega „raudteeveeremi suhtes kohaldatav liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon”.

Pooled võivad kirjaliku kokkuleppe alusel välistada artikli IX kohaldamise ja kalduda omavahelistes suhetes kõrvale käesoleva protokolli sätetest või muuta nende mõju, välja arvatud artikli VII lõiked 3–4.

Isik võib seoses raudteeveeremiga sõlmida lepingu, teha registrikande vastavalt konventsiooni artikli 16 lõikele 3 ja kasutada oma konventsioonikohaseid õigusi agendi, usaldusisiku või muu esindajana.

1. Konventsiooni artikli 7 punkti c ja käesoleva protokolli artikli XVIII lõike 2 kohaldamiseks on raudteeveeremi kirjeldus piisav raudteeveeremi identifitseerimiseks juhul, kui see sisaldab järgmisi elemente:

2. Konventsiooni artikli 7 kohaldamisel on tagatis tulevase raudteeveeremi suhtes, mis on identifitseeritud kooskõlas eelmise lõikega, rahvusvaheline tagatis niipea, kui pandiandja, tingimuslik müüja või liisinguandja omandab raudteeveeremi käsutusõiguse, kusjuures täiendav üleandmisakt ei ole vajalik.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt artiklile XXVII.

2. Lepingu või sellega seotud garantiilepingu või järjekoha muutmise lepingu pooled võivad kokku leppida õiguse, mille alusel reguleeritakse täielikult või osaliselt nende lepingulisi õigusi ja kohustusi.

3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse eelmises lõikes osutatud viidet poolte valitud õigusele viitena asjaomase riigi riiklikele õigusnormidele või, kui kõnealune riik hõlmab mitut haldusüksust, asjaomase haldusüksuse õigusnormidele.

ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL, EESÕIGUSED JA LOOVUTAMINE

Erandid lepinguliste kohustuste täitmatajätmise abinõusid käsitlevatest sätetest

1. Võlausaldaja võib lisaks konventsiooni III peatükis sätestatud abinõudele, kui võlgnik on mis tahes ajal sellega nõustunud, ja kõnealuses peatükis sätestatud tingimustel, korraldada raudteeveeremi ekspordi ja füüsilise äraveo sellelt territooriumilt, kus veerem asub.

2. Võlausaldaja ei tohi rakendada eelmises lõikes sätestatud abinõusid ilma võlausaldaja õiguse suhtes eesõigust omava registreeritud tagatise omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3. Konventsiooni artikli 8 lõiget 3 ei kohaldata raudteeveeremi suhtes. Konventsioonis sätestatud abinõusid rakendatakse raudteeveeremi suhtes majanduslikult põhjendatud viisil. Abinõud rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil siis, kui seda tehakse vastavalt lepingu tingimustele, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on ilmselgelt põhjendamatud.

4. Kui pandipidaja saadab huvitatud isikutele kirjaliku teate kavandatava müügi või liisimise kohta vähemalt neliteist kalendripäeva enne müügi- või liisingutehingu toimumist, loetakse konventsiooni artikli 8 lõikes 4 sätestatud mõistliku aja jooksul ette teatamise nõue täidetuks. Eespool öeldu ei takista pandipidajal ja pandiandjal või garandil kokku leppimast pikemat etteteatamisaega.

5. Kohaldatavaid ohutusnorme ja eeskirju arvesse võttes tagab osalisriik, et asjakohased ametiasutused teeksid viivitamatult koostööd võlausaldajaga ja abistavad teda lõikes 1 sätestatud abinõude rakendamisel.

6. Pandipidaja, kes kavatseb taotleda lõike 1 kohast raudteeveeremi eksporti muul viisil kui kohtuotsuse alusel, teatab kavandatavast ekspordist kirjalikult mõistliku aja jooksul ette:

Erandid enne nõude lõplikku kindlaksmääramist rakendatavaid abinõusid käsitlevatest sätetest

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult osalisriigis, kes on esitanud deklaratsiooni vastavalt artiklile XXVII, ja ainult sellises deklaratsioonis nimetatud ulatuses.

2. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel tähendab abinõu rakendamise korralduse „viivitamatu” saamine kõnealuse korralduse saamist sellise arvu kalendripäevade jooksul alates abinõu taotluse esitamise kuupäevast, nagu on märgitud selle osalisriigi deklaratsioonis, kus taotlus esitatakse.

3. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel lisatakse vahetult pärast punkti d järgmine punkt:

ja artikli 43 lõike 2 kohaldamisel asendatakse sõnad „artikli 13 lõike 1 punkti d kohase abinõu” sõnadega „artikli 13 lõike 1 punktide d ja e kohaste abinõude”.

4. Võlgniku omandiõigus või muu õigus, mis antakse üle eelmise lõike kohase müügi korral, on vaba mis tahes muust õigusest või tagatisest, mille suhtes on võlausaldaja rahvusvahelisel tagatisel konventsiooni artikli 29 alusel eesõigus.

5. Võlausaldaja ja võlgnik või muu huvitatud isik võivad kirjaliku kokkuleppe alusel konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaldamata jätta.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral, on esitanud deklaratsiooni vastavalt artiklile XXVII.

2. Käesolevas artiklis esitatud viiteid pankrotihaldurile käsitatakse viidetena sellele isikule tema ametiülesannete täitmisel ja mitte isikuliselt.

3. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral ja kui lõikest 7 ei tulene teisiti, annab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik raudteeveeremi võlausaldaja valdusse üle hiljemalt ühel järgmistest kuupäevadest, olenevalt sellest, kumb on varasem:

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on „ooteaeg” selle osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aeg, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral.

5. Kui ja kuni võlausaldajale ei ole antud võimalust võtta ese lõike 3 kohaselt oma valdusse:

6. Eelmise lõike punkt a ei välista raudteeveeremi kasutamist sellise korra alusel, mille eesmärk on tagada raudteeveeremi ja selle väärtuse säilimine.

7. Pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik võib jätta raudteeveeremi oma valdusse, kui ta on täitnud lõikes 3 sätestatud tähtajaks kõik seni täitmata lepingulised kohustused, välja arvatud kohustused, mille täitmata jätmine tuleneb maksejõuetusmenetluse algatamisest, ja ta on nõustunud täitma kõik tulevased lepingust ja sellega seotud dokumentidest tulenevad kohustused. Selliste tulevaste lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral ei kohaldata teist ooteaega.

9. Konventsiooni või käesoleva protokolli alusel lubatud abinõude rakendamist ei või takistada või edasi lükata pärast lõikes 3 nimetatud kuupäeva.

10. Võlgniku lepingulisi kohustusi ei või muuta ilma võlausaldaja nõusolekuta.

11. Eelmine lõige ei mõjuta pankrotihalduri kohaldatava õiguse kohast õigust lepingut lõpetada.

12. Ühelgi õigusel ega tagatisel, välja arvatud konventsiooni artikli 39 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse kuuluvad ühepoolsed õigused, ei ole maksejõuetusmenetluses eesõigust registreeritud tagatiste ees.

13. Käesoleva artikli kohaste abinõude rakendamise suhtes kohaldatakse konventsiooni käesoleva protokolli artiklitega VII ja XXV muudetud kujul.

3. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral teatab vastavalt kas pankrotihaldur või võlgnik võlausaldaja taotluse alusel võlausaldajale artikli XXVII kohases osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aja jooksul sellest, kas ta:

4. Eelmise lõike punktis b nimetatud kohaldatava õigusega võidakse lubada kohtul nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.

5. Võlausaldaja peab tõendama oma nõuet ja seda, et tema rahvusvaheline tagatis on registreeritud.

6. Kui vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik ei saada lõike 3 kohast teadet või kui pankrotihaldur või võlgnik on teatanud, et ta annab võlausaldajale võimaluse võtta raudteeveerem oma valdusse, kuid ei ole seda teinud, võib kohus lubada võlausaldajal võtta raudteeveerem oma valdusse kohtu kindlaksmääratud tingimustel ja nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.

7. Raudteeveeremit ei tohi müüa enne, kui kohus on langetanud otsuse nõude ja rahvusvahelise tagatise kohta.

3. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral võtab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik heastamisaja jooksul järgmised meetmed:

4. Enne heastamisaja lõppu võib pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik teha kohtule taotluse, et kohus otsustaks tema eelmise lõike punktis b sätestatud kohustuste peatamise ajavahemikuks alates heastamisaja lõpust kuni mitte hiljem kui lepingu või selle uuendamise aegumiseni, sellistel tingimustel, mida kohus peab õiglasteks (edaspidi „peatamisaeg”). Mis tahes selline otsus tähendab, et kõik võlausaldajale peatamisaja jooksul laekuma pidanud summad makstakse välja maksejõuetusmenetlusega hõlmatud varast või maksab need võlgnik nende maksetähtajal, ning et pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik täidab kõik muud kohustused, mis tekivad peatamisaja jooksul.

5. Juhul kui kohtule tehakse avaldus eelmise lõike alusel, ei võta võlausaldaja raudteeveeremit enda valdusesse enne, kui kohus on otsuse teinud. Kui taotlust ei rahuldata sellise arvu kalendripäevade jooksul alates abinõude rakendamise taotluse esitamisest, mis on sätestatud selle osalisriigi esitatud deklaratsioonis, kus taotlus esitatakse, loetakse taotlus tagasivõetuks, välja arvatud juhul kui võlausaldaja ja pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik lepivad kokku teisiti.

6. Kui ja kuni võlausaldajale ei ole antud võimalust võtta ese lõike 3 kohaselt oma valdusse:

7. Eelmise lõike punkt a ei välista raudteeveeremi kasutamist sellise korra alusel, mille eesmärk on tagada raudteeveeremi ja selle väärtuse säilimine.

8. Kui heastamisaja või peatamisaja jooksul täidab pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik kõik seni täitmata lepingulised kohustused, välja arvatud kohustused, mille täitmata jätmine tuleneb maksejõuetusmenetluse algatamisest, ja on nõus täitma kõik tulevased lepingulised kohustused, võib pankrotihaldur või võlgnik jätta raudteeveeremi oma valdusesse ning lõike 4 alusel tehtud kohtuotsus muutub kehtetuks. Selliste tulevaste lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral ei kohaldata teist heastamisaega.

10. Kui lõigetest 4, 5 või 8 ei tulene teisiti, ei või pärast heastamisaega takistada või edasi lükata konventsiooni alusel lubatud abinõude rakendamist.

11. Kui lõigetest 4, 5 või 8 ei tulene teisiti, ei või võlgniku lepingust ja sellega seotud dokumentidest tulenevaid kohustusi muuta maksejõuetusmenetluse jooksul ilma võlausaldaja nõusolekuta.

12. Eelmine lõige ei mõjuta pankrotihalduri kohaldatava õiguse kohast õigust lepingut lõpetada.

13. Ühelgi õigusel ega tagatisel, välja arvatud artikli 39 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse kuuluvad ühepoolsed õigused, ei ole maksejõuetusmenetluses eesõigust registreeritud tagatiste ees.

14. Käesoleva artikli kohaste abinõude rakendamise suhtes kohaldatakse konventsiooni käesoleva protokolli artiklitega VII ja XXV muudetud kujul.

15. Heastamisaeg käesoleva artikli tähenduses on maksejõuetusega seotud sündmuse toimumisega algav ajavahemik, mis on kindlaks määratud selle osalisriigi deklaratsioonis, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult osalisriigis, kes on esitanud deklaratsiooni vastavalt artikli XXVII lõikele 1.

2. Selle osalisriigi kohtud, kus asub raudteeveerem, teevad artikli IX kohaldamisel võimalikult suures ulatuses koostööd välisriigi kohtute ja pankrotihalduritega osalisriigi õigusnormide kohaselt.

1. Kui konventsiooni artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ei ole toimunud, on võlgnikul õigus raudteeveeremit häirimatult vallata ja kasutada vastavalt lepingule järgmiste isikute suhtes:

2. Konventsiooni ega käesoleva protokolli sätted ei mõjuta võlausaldaja kohaldatavas õiguses sätestatud vastutust lepingu rikkumise eest, kui selline leping on seotud raudteeveeremiga.

1. Järelevalveasutus on organ, mille loovad esindajad, kellest ühe esindaja nimetab:

2. Eelmise lõike punktides b ja c nimetatud riikide määramisel tuleb arvesse võtta vajadust tagada laiaulatuslik geograafiline esindatus.

3. Lõike 1 punktide b ja c alusel nimetatud esindajate ametiaja määrab kindlaks ametisse nimetav organisatsioon. Nende esindajate ametiaeg, kes on ametisse nimetatud kuupäevaks, mil käesolev protokoll jõustub kümnendas osalisriigis, lõpeb mitte hiljem kui kaks aastat pärast kõnealust kuupäeva.

4. Lõikes 1 nimetatud esindajad võtavad vastu järelevalveameti esialgse kodukorra. Vastuvõtmiseks on vaja, et sellega nõustuks:

ning teha kõnealusele komisjonile ülesandeks järelevalveasutuse abistamise tema kohustuste täitmisel.

6. Järelevalveametit abistab tema ülesannete täitmisel sekretariaat vastavalt järelevalvemeti korraldustele. Sekretariaadiks on OTIF.

7. Juhul kui sekretariaadil ei ole võimalik või ta ei soovi oma ülesandeid täita, nimetab järelevalveamet muu sekretariaadi.

8. Kui sekretariaat on veendunud, et rahvusvaheline register on täielikult tööle hakanud, esitab ta sellekohase tõendi hoiulevõtjale.

9. Sekretariaadile antakse juriidilise isiku staatus, kui tal seda juba ei ole, ja tema suhtes kohaldatakse konventsioonist ja käesolevast protokollist tulenevate ülesannete täitmisel samu erandeid ja immuniteete, nagu on sätestatud konventsiooni artikli 27 lõike 3 alusel järelevalveasutuse suhtes ja artikli 27 lõike 4 alusel rahvusvahelise registri suhtes.

10. Ainult ühe osalisriigi või osalisriikide rühma huve mõjutavaid meetmeid võtab järelevalveamet juhul, kui kõnealune osalisriik või osalisriikide rühma enamus kiidab meetmed heaks. Meede, mis võib kahjustada osalisriigi või osalisriikide rühma huve, jõustub sellises osalisriigis või osalisriikide rühmas juhul, kui osalisriik või osalisriikide rühma enamus kiidab meetme heaks.

11. Esimene registripidaja nimetatakse ametisse viieks kuni kümneks aastaks. Seejärel nimetatakse registripidaja ametisse või nimetatakse tagasi ametisse järgmisteks ajavahemikeks, millest ükski ei tohi ületada kümmet aastat.

1. Osalisriik võib deklaratsiooniga igal ajal määrata teatava(d) üksuse(d) kontaktpunkti(de)ks, mille kaudu peab või võib edastada registreerimiseks vajaliku teabe rahvusvahelisele registrile, välja arvatud riigisisese tagatise teatise või konventsiooni artikli 40 kohase õiguse registreerimise korral, mis mõlemad tulenevad teise riigi seadustest. Kontaktpunktid peavad oma territooriumidel tegutsema vähemalt tööajal.

2. Eelmise lõike kohasel määramisel võib lubada, kuid mitte kohustada, kasutada kindlaksmääratud kontaktpunkti või -punkte müügiteatiste registreerimiseks vajaliku teabe jaoks.

1. Konventsiooni artikli 18 lõike 1 punkti a kohaldamisel sätestatakse eeskirjades süsteem, kuidas registripidaja jagab tunnusnumbreid, mis võimaldavad raudteeveeremi ühikut üheselt identifitseerida. Tunnusnumber peab olema:

2. Eelmise lõike kohaldamisel võib osalisriik deklaratsiooni esitamise teel sätestada riiklike või piirkondlike tunnusnumbrite süsteemi, mida kasutatakse seoses raudteeveeremi ühikutega, millega on seotud rahvusvaheline tagatis, mis on antud või mida kavatsetakse anda lepinguga, mille sõlmib võlgnik, kes kõnealuse lepingu sõlmimise ajal asub kõnealuses osalisriigis. Selline riiklik või piirkondlik identifitseerimissüsteem peab järelevalveameti ja deklaratsiooni esitanud osalisriigi vahelist kokkulepet arvesse võttes võimaldama üheselt identifitseerida raudteeveeremi iga ühikut, mille suhtes süsteemi kohaldatakse.

3. Eelmisele lõikele vastav osalisriigi deklaratsioon sisaldab üksikasjalikku teavet riikliku või piirkondliku identifitseerimissüsteemi toimimise kohta.

4. Registrikandes raudteeveeremi ühiku kohta, mille suhtes on esitatud lõikele 2 vastav deklaratsioon, nimetatakse selleks, et registrikanne oleks kehtiv, kõik riiklikud või piirkondlikud tunnusnumbrid, mida kõnealuse ühiku suhtes on kohaldatud alates käesoleva protokolli jõustumisest artikli XXIII lõike 1 alusel, ja aeg, mille jooksul igat numbrit kõnealuse ühiku suhtes kohaldati.

1. Konventsiooni artikli 19 lõike 6 kohaldamisel määratakse rahvusvahelise registri päringukriteeriumid kindlaks eeskirjadega.

2. Konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaldamisel ja seal kirjeldatud asjaoludel võtab registreeritud võimaliku rahvusvahelise tagatise või rahvusvahelise tagatise registreeritud võimaliku loovutamise omanik tema käsutuses olevaid meetmeid, et taotleda registrist kustutamine hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul pärast asjaomases lõikes kirjeldatud nõude kättesaamist.

3. Kui registreeritud on järjekohas tagasiastumine ja võlgnik on täitnud oma kohustused järjekohas edasi astunud õiguse omaniku ees, peab nimetatud isik taotlema registrikande kustutamist hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul pärast seda, kui järjekohas tagasi astunud õiguse omaniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud järjekohas edasi astunud õiguse omanikuregistrikandes märgitud aadressile.

4. Rahvusvahelise registri tsentraliseeritud funktsioone juhib ja haldab registripidaja ööpäev läbi.

5. Registripidaja vastutab tekitatud kahju eest konventsiooni artikli 28 lõike 1 alusel summas, mis ei ületa sellise raudteeveeremi väärtust, millega kõnealune kaotus on seotud. Olenemata eelmisest lõikest ei ületa registripidaja vastutus 5 miljonit Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut ühes kalendriaastas või sellest suuremat summat, mis on arvestatud viisil, mille järelevalveamet võib vastavalt vajadusele eeskirjadega kehtestada.

6. Eelmine lõige ei piira registripidaja vastutust isikule registripidaja või tema ametnike ning töötajate raske hooletuse või tahtliku üleastumise tõttu tekitatud kahju eest.

7. Konventsiooni artikli 28 lõikes 4 nimetatud kindlustus või finantstagatis ei tohi olla väiksem kui järelevalveasutuse kindlaksmääratud asjakohane summa, võttes arvesse registripidaja võimalikku vastutust.

8. Konventsiooni sätted ei takista registripidajal hankida kindlustust või finantstagatist selliste sündmuste katteks, mille eest registripidaja konventsiooni artikli 28 kohaselt ei vastuta.

1. Tasud, mida makstakse registrikannete tegemise, dokumentide esitamise, otsingute või muude teenuste eest, mida rahvusvaheline register võib osutada, kehtestab järelevalveamet kooskõlas oma eeskirjadega ja võib neid vastavalt vajadusele muuta.

2. Eelmises lõikes nimetatud tasude kindlaksmääramisel peetakse silmas, et need kataksid vajalikus ulatuses mõistlikke kulusid, mis tekivad seoses rahvusvahelise registri loomise, tegevuse alustamise ja toimimisega, ning sekretariaadi ülesannete täitmisega. Käesolev lõige ei taksita registril toimimast mõistliku kasumimääraga.

Eeskirjadega sätestatakse raudteeveeremi müügiteatiste registreerimine rahvusvahelises registris. Registrikannete suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki ja konventsiooni V peatüki asjaomaseid sätteid. Sellegipoolest on kõik müügiteatistega seotud registrikanded, sooritatud otsingud ja väljaantud tõendid ainult informatiivsed ja ei mõjuta ühegi isiku õigusi ega oma muud mõju konventsiooni või käesoleva protokolli alusel.

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on loobumine riiklikust puutumatusest konventsiooni artiklis 42 või 43 nimetatud kohtualluvuse suhtes või seoses konventsioonikohase raudteeveeremiga seotud õiguste ja tagatiste kasutamisega siduv ja, kui muud kohtualluvuse või õiguste kasutamisega seotud tingimused on täidetud, piisav vastavalt olukorrale kas kohtualluvuse üleandmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks.

2. Eelmise lõike kohane loobumine peab olema kirjalik ja sisaldama raudteeveeremi kirjeldust vastavalt käesoleva protokolli artikli V lõikele 1.

Konventsiooni ja Ottawas 28. mail 1988 sõlmitud Unidroit’ rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooni vaheliste vasturääkivuste korral kohaldatakse konventsiooni.

Konventsiooni ja 9. mai 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni (muudetud 3. juuni 1999. aasta protokolliga) vaheliste vasturääkivuste korral kohaldatakse konventsiooni.

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Luxembourgis 23. veebruaril 2007 riikidele, kes osalesid liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle raudteeprotokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, mis toimus Luxembourgis 12.–23. veebruaril 2007. Pärast 23. veebruari 2007 on käesolev protokoll avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (Unidroit) peakontoris Roomas kuni selle jõustumiseni vastavalt artiklile XXIII.

2. Käesolevale protokollile allakirjutanud riigid peavad selle ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.

3. Riigid, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud, võivad sellega igal ajal ühineda.

4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava ametliku dokumendi hoiule andmisega hoiulevõtja kätte.

5. Riik ei või ühineda käesoleva protokolliga, kui ta ei ole ühinenud või ei ühine konventsiooniga.

1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale protokollile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad. Kui osalisriikide arv on käesoleva protokolli seisukohalt oluline, ei arvata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osalisriikide hulka lisaks tema liikmesriikidele, kes on osalisriigid.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab protokollile alla kirjutades, seda vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles täpsustatakse need käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul on asjaomase organisatsiooni liikmesriigid delegeerinud pädevuse kõnealusele organisatsioonile. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata mis tahes muudatustest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uutest pädevuste delegeerimistest.

3. Käesolevas konventsioonis esitatud viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.

1. Protokoll jõustub riikide suhtes, kes on hoiule andnud punktis a nimetatud dokumendid, järgmisel kuupäeval olenevalt sellest, milline on hilisem:

2. Ülejäänud riikide suhtes jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühele allpool nimetatud kuupäevadest, olenevalt sellest, milline on hilisem:

1. Kui osalisriigil on haldusüksused, kus kehtib käesoleva protokolliga reguleeritavates valdkondades erisugune õiguskord, võib see riik protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolev protokoll laieneb kõigile haldusüksustele või ainult ühele või mitmele neist, ja seda deklaratsiooni muuta, esitades teise deklaratsiooni.

2. Igasugusest sellisest deklaratsioonist teatatakse hoiulevõtjale ning selles nimetatakse selgelt kõik haldusüksused, mille suhtes protokolli kohaldatakse.

3. Kui osalisriik ei ole esitanud lõike 1 kohast deklaratsiooni, kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi asjaomase riigi haldusüksuste suhtes.

4. Kui osalisriik laiendab käesolevat protokolli ühele või mitmele oma haldusüksusele, võib iga sellise haldusüksuse puhul esitada käesoleva protokolli alusel lubatud deklaratsioone, ja ühe haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonid võivad erineda teiste haldusüksuste kohta esitatud deklaratsioonidest.

5. Kui käesolevat protokolli laiendatakse lõike 1 kohase deklaratsiooni põhjal ühele või mitmele osalisriigi haldusüksusele:

1. Osalisriik võib igal ajal deklareerida, et ta jätkab deklaratsioonis sätestatud ulatuses selliste kõnealusel ajal kehtivate riiklike õigusaktide kohaldamist, mis välistavad, peatavad või reguleerivad tema territooriumil konventsiooni III peatükis ja käesoleva protokolli artiklites VII–IX sätestatud abinõude kasutamist seoses raudteeveeremiga, mida tavaliselt kasutatakse üldsusele oluliste teenuste osutamiseks („avalikuks teenindamiseks kasutatav raudteeveerem”) vastavalt täpsustustele hoiulevõtjale edastatud deklaratsioonis.

2. Mis tahes isik, sealhulgas valitsusasutus või muu avaliku võimu kandja, kes vastavalt eelmise lõike alusel deklaratsiooni esitanud osalisriigi õigusele kasutab oma õigust võtta avalikuks teenindamiseks kasutatav raudteeveerem oma valdusesse, kasutusse või kontrolli alla või korraldada selle valdusesse võtmist, kasutamist või kontrollimist, säilitab ja hooldab sellist raudteeveeremit nimetatud õiguse kasutamisest kuni ajani, mil raudteeveerem on tagastatud võlausaldaja valdusesse, kasutusse või kontrolli alla.

3. Eelmises lõikes sätestatud ajavahemiku jooksul teeb kõnealuses lõikes nimetatud isik võlausaldajale makse või korraldab sellise makse tegemise summas, mis on võrdne ühega alljärgnevatest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

Esimene selline makse tehakse kümne kalendripäeva jooksul kõnealuse õiguse kasutamise kuupäevast ja järgmised maksed tehakse iga järgneva kuu esimesel kuupäeval. Juhul kui mis tahes kuus maksta olev summa ületab summa, mida võlgnik peab võlausaldajale maksma, makstakse ülejäänud summa muudele võlausaldajatele nende nõuete ulatuses eesõiguse järjekorras ja seejärel võlausaldajale.

4. Osalisriik, kelle õigusnormide kohaselt ei ole ette nähtud lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustust, võib hoiulevõtjale esitatud eraldi deklaratsioonis täpsustatud ulatuses deklareerida, et ta ei kohalda neid lõikeid kõnealuses deklaratsioonis nimetatud raudteeveeremi suhtes. Käesolev lõige ei takista isikul võlausaldajaga kokku leppida lõigetes 2 või 3 sätestatud kohustuste täitmises ega mõjuta selliselt sõlmitud kokkuleppe täitmist.

5. Mis tahes algne või hilisem deklaratsioon, mille osalisriik esitab käesoleva artikli alusel, ei tohi kahjustada võlausaldaja õigusi või tagatisi, mis tulenevad kokkuleppest, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hoiuleandja deklaratsiooni kätte sai.

6. Osalisriik, kes esitab käesoleva artikli alusel deklaratsiooni, võtab arvesse võlausaldaja huvide kaitset ja avalduse mõju laenuvõimalustele.

1. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab kas artiklit VI või X või mõlemaid.

2. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab kas täielikult või osaliselt artiklit VIII. Kui osalisriik seda deklareerib, peab ta täpsustama artikli VIII lõikes 2 sätestatud ajavahemiku.

3. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab täielikult artikli IX varianti A, B või C, ning deklaratsioonis täpsustab osalisriik vajaduse korral maksejõuetusmenetluse liigi, mille suhtes ta kõnealust varianti kohaldab. Osalisriik peab käesoleva lõike kohast deklaratsiooni esitades kindlaks määrama ajavahemiku, mis on sätestatud vastavalt kas artikli IX variandi A lõikes 4, variandi B lõikes 3 või variandi C lõigetes 5 ja 15.

4. Osalisriikide kohtud kohaldavad artiklit IX vastavalt selle osalisriigi deklaratsioonile, kellel on maksejõuetuse korral esmane jurisdiktsioon.

1. Käesoleva protokolli suhtes ei või teha reservatsioone, kuid artiklites XIII, XIV, XXIV, XXV, XXVII, XXIX ja XXX lubatud deklaratsioone võib esitada vastavalt nende artiklite sätetele.

2. Igast käesoleva protokolli alusel esitatud deklaratsioonist või hilisemast deklaratsioonist või deklaratsiooni tagasivõtmisest tuleb hoiulevõtjale kirjalikult teatada.

1. Konventsiooni kohaselt esitatud deklaratsioonid, kaasa arvatud artiklite 39, 40, 50, 53, 54, 55, 57, 58 ja 60 kohaselt esitatud deklaratsioonid, loetakse esitatuks ka käesoleva protokolli kohaselt, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. „Riigisisene tehing” konventsiooni artikli 50 lõike 1 tähenduses on raudteeveeremiga seoses ka konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktides a–c loetletud tehing, mille puhul asjaomast raudteeveeremit on võimalik tavapäraselt kasutada ainult üherööpmelises raudteesüsteemis asjaomase osalisriigi piires sellise raudteeveeremi rööpmelaiuse või muude ehituselementide tõttu.

1. Osalisriik võib esitada hilisema deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel vastavalt artiklile XXIX esitatud deklaratsioon, igal ajal pärast käesoleva protokolli jõustumiskuupäeva nimetatud osalisriigis, teatades sellest hoiulevõtjale.

2. Iga hilisem deklaratsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast. Kui teates on deklaratsiooni jõustumiseks ette nähtud pikem ajavahemik, jõustub see kõnealuse pikema ajavahemiku möödumisel pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne kõnealuste hilisemate deklaratsioonide jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks esitatud ühtegi sellist hilisemat deklaratsiooni.

1. Iga osalisriik, kes on esitanud käesoleva protokolli alusel deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel vastavalt artiklile XXIX esitatud deklaratsioon, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades selles hoiulevõtjale. Kõnealune tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

2. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise tagasivõtmise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks tagasivõtmist toimunud.

1. Osalisriik võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.

3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise denonsseerimise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks denonsseerimist toimunud.

Protokolli läbivaatamise konverentsid, muudatuste tegemine ja sellega seotud küsimused

1. Hoiulevõtja koostab kord aastas või vastavalt olukorrale muul ajal järelevalveasutusega konsulteerides osalisriikide jaoks aruande selle kohta, kuidas on käesoleva protokolliga muudetud konventsioonis kehtestatud rahvusvaheline kord toiminud. Hoiulevõtja võtab selliseid aruandeid koostades arvesse järelevalveasutuse aruandeid rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta.

2. Hoiulevõtja korraldab vähemalt 25 % osalisriikide taotlusel järelevalveasutusega konsulteerides aeg-ajalt osalisriikide konverentse konventsiooni läbivaatamiseks, et hinnata:

3. Käesoleva protokolli muudatused kinnitatakse eelmises lõikes nimetatud konverentsil osalevate osalisriikide vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riikide suhtes siis, kui neli riiki on muudatused artikli XXIII jõustumissätete kohaselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.

1. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule Unidroit’ile, kes on käesolevaga määratud hoiulevõtjaks.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

KOOSTATUD kahekümne kolmandal veebruaril kahe tuhande seitsmendal aastal Luxembourgis inglise, prantsuse ja saksa keeles ühes eksemplaris, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ja nende autentsus jõustub, kui konverentsi sekretariaat on konverentsi presidendi järelevalve all kontrollinud käesolevast hetkest alates üheksakümne päeva jooksul nende tekstide omavahelist vastavust.