7.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 64/46

Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsuse 2009/937/EL (millega võetakse vastu nõukogu kodukord) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 325, 11. detsember 2009 )

1.	Leheküljel 36 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 1 lõige 2:

„2. Seitse kuud enne asjaomase poolaasta algust ning pärast asjakohast konsulteerimist teeb eesistujariik igale nõukogu koosseisule teatavaks istungite kuupäevad, mis ta on kavandanud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks. Nimetatud kuupäevad esitatakse ühes dokumendis, mida kohaldatakse kõikide nõukogu koosseisude suhtes.”

asendatakse järgmisega:

„2. Seitse kuud enne asjaomase poolaasta algust ning pärast asjakohast konsulteerimist teeb eesistujariik igale nõukogu koosseisule teatavaks kuupäevad, millal toimuvad istungid, mis tema hinnangul on vajalikud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks. Nimetatud kuupäevad esitatakse ühes dokumendis, mis käsitleb kõiki nõukogu koosseise.”

2.	Leheküljel 37 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 2 lõike 3 punkti a kolmas lõik:

„Euroopa Ülemkogu eesistuja valmistab esimeses lõigus osutatud tihedas koostöös ette Euroopa Ülemkogu järeldustesse lisatavate suuniste kavandi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu järelduste ja otsuste eelnõud, mida arutatakse üldasjade nõukogus.”

asendatakse järgmisega:

„Euroopa Ülemkogu eesistuja valmistab esimeses lõigus osutatud tihedas koostöös ette Euroopa Ülemkogu järeldusi käsitlevate suuniste kavandi ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu järelduste ja otsuste eelnõud, mida arutatakse üldasjade nõukogus.”

3.	Leheküljel 39 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 3 lõike 3 esimene lõik:

„3. Juhul kui kohaldatakse kaheksanädalast tähtaega, mis on ettenähtud protokollis riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ning protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, kantakse küsimused, mis on seotud seadusandliku akti või seisukoha vastuvõtmisega esimesel lugemisel seadusandliku tavamenetluse raames, otsuse tegemiseks esialgsesse päevakorda alles siis, kui nimetatud kaheksanädalane tähtaeg on möödunud.”

asendatakse järgmisega:

„3. Juhul kui kohaldatakse kaheksanädalast tähtaega, mis on ette nähtud protokollis riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ning protokollis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, kantakse küsimused, mis on seotud seadusandliku akti vastuvõtmisega või esimese lugemise seisukoha vastuvõtmisega seadusandliku tavamenetluse raames, otsuse tegemiseks esialgsesse päevakorda alles siis, kui nimetatud kaheksanädalane tähtaeg on möödunud.”

4.	Leheküljel 39 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 3 lõike 3 teine lõik:

„Nõukogu võib esimeses lõigus osutatud kaheksanädalasest tähtajast teha erandi, kui küsimuse lisamine päevakorda on erandlik riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 sätestatud kiireloomulisuse tõttu. Nõukogu otsustab kõnealuse akti või seisukoha vastuvõtmise vastavalt kohaldatavale hääletuskorrale.”

asendatakse järgmisega:

„Nõukogu võib esimeses lõigus osutatud kaheksanädalasest tähtajast teha erandi, kui küsimuse päevakorda lisamise suhtes saab kohaldada riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 sätestatud edasilükkamatute juhtudega seotud erandit. Nõukogu teeb otsuse vastavalt asjaomase õigusakti või seisukoha vastuvõtmise puhul kohaldatavale hääletuskorrale.”

5.	Leheküljel 40 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 5 lõige 4:

„4. Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud läbipääsuloa esitamisel.”

asendatakse järgmisega:

„4. Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud sissepääsuloa esitamisel.”

6.	Leheküljel 40 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 6 lõige 2:

„2. Nõukogu või COREPER võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte nõukogu dokumendist, mida ei ole veel tehtud üldsusele kättesaadavaks, kooskõlas dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate sätetega.”

asendatakse järgmisega:

„2. Nõukogu või COREPER võib lubada esitada kohtumenetluses koopia või väljavõtte nõukogu dokumendist, mida ei ole veel tehtud üldsusele kättesaadavaks, kooskõlas dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate sätetega.”

7.	Leheküljel 42 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 9 lõike 2 kolmas lõik:

„Nõukogu protokolli kantud avaldused ning esimese lõigu punktides a ja b osutatud õigusaktide vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.”

asendatakse järgmisega:

„Nõukogu protokolli kantud avaldused ning protokollipunktid, mis käsitlevad esimese lõigu punktides a ja b osutatud õigusaktide vastuvõtmist, avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.”

8.	Leheküljel 42 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 9 lõige 3:

„3. Indikatiivsetel hääletamistel või ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel antud hääli ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui nõukogu arutelud on vastavalt artiklitele 7 ja 8 avalikud.”

asendatakse järgmisega:

„3. Kui arutelu tulemusena toimub indikatiivne hääletamine või võetakse vastu ettevalmistav akt, siis antud hääli ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui nõukogu arutelud on vastavalt artiklitele 7 ja 8 avalikud.”

9.	Leheküljel 42 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 11 lõige 4:

„4. Nõukogus hääletamise läbiviimiseks on aluslepingute kohaselt nõutav hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek. Hääletamise ajal kontrollib eesistuja, keda abistab peasekretariaat, et kvoorum oleks täidetud.”

asendatakse järgmisega:

„4. Nõukogus hääletamise läbiviimiseks on nõutav aluslepingute kohaselt hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek.”

10.	Leheküljel 43 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 13 lõige 4:

„4. Nõukogu istungite seadusandlikke arutelusid käsitlevate osade protokollid edastatakse pärast nende heakskiitmist otse riikide parlamentidele ning samaaegselt ka liikmesriikide valitsustele.”

asendatakse järgmisega:

„4. Nõukogu istungite seadusandlikke arutelusid käsitlevate osade protokollid edastatakse pärast nende heakskiitmist otse riikide parlamentidele samal ajal, kui need edastatakse liikmesriikide valitsustele.”

11.	Leheküljel 46 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 19 lõige 2:

„2. Kui COREPER ei otsusta teisiti, käsitleb ta eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab, et nõukogule esitatakse asjakohased dokumendid ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Kiireloomulistel juhtudel võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimuse ilma sellise eelneva käsitlemiseta.”

asendatakse järgmisega:

„2. Kui COREPER ei otsusta teisiti, käsitleb ta eelnevalt kõiki nõukogu istungi päevakorrapunkte. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab toimikute/küsimuste esitamise/edastamise nõukogule kohases vormis/kohasel viisil ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Kiireloomulistel juhtudel võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimuse ilma sellise eelneva käsitlemiseta.”

12.	Leheküljel 46 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 19 lõige 5:

„5. Selliste nõukogu koosseisude istungite ettevalmistamiseks, mis tulevad kokku kord poolaastas, ja kui istung toimub selle ajavahemiku esimesel poolel, juhatab eelmisel poolaastal peetavate muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade istungeid selle liikmesriigi volitatud esindaja, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.”

asendatakse järgmisega:

„5. Kui nõukogu koosseis tuleb kokku kord poolaastas ja asjaomane istung toimub selle ajavahemiku esimesel poolel, juhatab selliste istungite ettevalmistamiseks eelmisel poolaastal muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade koosolekuid selle liikmesriigi esindaja/delegaat, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.”

13.	Leheküljel 47 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 19 lõike 6 teise lõigu esimene lause:

„Erijuhtumina on teatava eelarveaasta liidu eelarve käsitlemise puhul muude nõukogu ettevalmistavate organite kui COREPERi istungite, kus valmistatakse ette eelarve käsitlemist puudutavaid nõukogu päevakorrapunkte, eesistujaks selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana selle aasta teisel poolaastal, mis eelneb kõnealusele eelarveaastale.”

asendatakse järgmisega:

„Erijuhtumina juhatab teatava eelarveaasta liidu eelarve käsitlemise puhul muude nõukogu ettevalmistavate organite kui COREPERi koosolekuid, kus valmistatakse ette kõnealuse eelarve käsitlemist puudutavaid nõukogu päevakorra punkte, selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana kõnealusele eelarveaastale eelneva aasta teisel poolaastal.”

14.	Leheküljel 48 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 20 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause:

„Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib nõukogu, kui ta ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks et:”

asendatakse järgmisega:

„Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib eesistujariik, kui nõukogu ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks et:”

15.	Leheküljel 48 lisa „Nõukogu kodukord” artikli 21 esimene ja teine lõik:

„Olenemata käesoleva kodukorra muudest sätetest korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade istungid nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi istungit, kus neid käsitletakse.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi istungile edasi kõik seadusandlike aktidega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi istungit.”

asendatakse järgmisega:

„Olenemata käesoleva kodukorra muudest sätetest korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade koosolekud nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi koosolekut, kus neid käsitletakse.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi koosolekule edasi kõik seadusandlike aktidega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi koosolekut.”

16.	Leheküljel 52 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause:

„1. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikeste 1, 2 ja 3 kohaselt ilmneb, et see tuleb avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:”

asendatakse järgmisega:

„1. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikeste 1, 2 ja 3 kohaselt on ilmne, et seda ei tohi avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:”

17.	Leheküljel 53 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 10 lõike 2 esimene lause:

„2. Lisaks dokumentide viitenumbritele näitab register, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba üldsusele kättesaadavaks tehtud.”

asendatakse järgmisega:

„2. Register sisaldab viiteid dokumentidele ning näitab lisaks, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba üldsusele kättesaadavaks tehtud.”

18.	Leheküljel 53 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 11 lõike 2 teine taane:

„— „seadusandlusega seotud dokument”– mis tahes dokument, mis puudutab seadusandlike aktide käsitlemist ja vastuvõtmist;”

asendatakse järgmisega:

„— „seadusandlik dokument”– mis tahes dokument, mis on koostatud või saadud seadusandlike aktide vastuvõtmisega seotud menetluse käigus;”

19.	Leheküljel 54 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 11 lõike 4 punkt b:

„b)	muud dokumendid, nagu märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda konkreetsete delegatsioonide seisukohti, välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused;”

asendatakse järgmisega:

„b)	muud dokumendid, nagu märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda konkreetsete delegatsioonide seisukohti, välja arvatud õigustalituse arvamused ja panused;”

20.	Leheküljel 54 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 11 lõige 5:

„5. Peasekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks lisaks lõikestes 3 ja 4 osutatutele järgmised seadusandlusega seotud dokumendid ja muud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)	seadusandlike aktidega seotud saatemärkused või kirjade koopiad, ning kodukorra artikli 8 lõikes 1 osutatud dokumendid, mille on nõukogule saatnud Euroopa Liidu muud institutsioonid või asutused või määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriik;

b)	nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud „Seadusandlike arutelude” päevakorrapunkti all, või millele on kodukorra artikli 8 kohaselt lisatud märge „avalik arutelu” või „avalik mõttevahetus”;

COREPERile ja/või nõukogule kinnitamiseks esitatud märkused/kirjalik teave (I/A-punkte ja A-punkte käsitlevad märkused), mis käsitlevad õigusakte ja kodukorra artikli 8 lõikes 1 nimetatud dokumente, samuti seadusandlike aktide ja nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud dokumentide eelnõud, millele need viitavad;

d)	seadusandliku tava- või erimenetluse kohaselt nõukogu poolt vastuvõetud õigusaktid ja seadusandliku tavamenetluse raames lepituskomitees heakskiidetud ühistekstid.”

asendatakse järgmisega:

„5. Peasekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks lisaks lõikestes 3 ja 4 osutatutele järgmised seadusandlikud dokumendid ja muud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a)	seadusandlike aktidega ning kodukorra artikli 8 lõikes 1 osutatud õigusaktidega seotud saatemärkused ja koopiad kirjadest, mille on nõukogule esitanud või saatnud Euroopa Liidu muud institutsioonid või asutused või, kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikest 5 ei tulene teisiti, liikmesriik;

b)	nõukogule esitatud dokumendid, mis on loetletud nõukogu päevakorra osas „Seadusandlike arutelud” toodud päevakorrapunkti all või millele on kodukorra artikli 8 kohaselt lisatud märge „avalik arutelu” või „avalik mõttevahetus”;

COREPERile ja/või nõukogule heakskiitmiseks esitatud märkused (I/A-punkte ja A-punkte käsitlevad märkused), mis käsitlevad seadusandlike aktide ja kodukorra artikli 8 lõikes 1 nimetatud õigusaktide eelnõusid, ning seadusandlike aktide ja kodukorra artikli 8 lõikes 1 osutatud õigusaktide eelnõud, millele need viitavad;

d)	seadusandliku tava- või erimenetluse käigus nõukogu poolt vastuvõetud õigusaktid ja seadusandliku tavamenetluse raames lepituskomitees heakskiidetud ühised tekstid.”

21.	Leheküljel 54 lisa „Nõukogu kodukord” II lisa artikli 11 lõige 6:

„6. Pärast ühe lõike 5 punktis d osutatud õigusakti vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist teeb peasekretariaat üldsusele kättesaadavaks kõik seda õigusakti puudutavad dokumendid, mis on koostatud enne neid õigusakte ja mis ei kuulu ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud erandi hulka, nagu näiteks märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigustalituse arvamused ja avaldused.”

asendatakse järgmisega:

„6. Pärast ühe lõike 5 punktis d osutatud õigusakti vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist teeb peasekretariaat üldsusele kättesaadavaks kõik seda õigusakti puudutavad dokumendid, mis on koostatud enne seda õigusakti ja mis ei ole hõlmatud ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 ja 2 või lõike 3 teises lõigus sätestatud erandiga, nagu näiteks märkused, aruanded, eduaruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis toimuvate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigustalituse arvamused ja panused.”

22.	Leheküljel 54 lisa „Nõukogu kodukord” IV lisa punkti 1 alapunktid d, e ja f:

„d)	artikli 5 lõikes 2, mis käsitleb ainult Euroopa Keskpanga kohalolekut (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga kohalolekuta);

e)	artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ning teine ja kolmas lõikes (hääletustulemuste, hääletamise kohta antud selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine);

f)	artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algus);”

asendatakse järgmisega:

„d)	artikli 5 lõikes 2, ainult Euroopa Keskpanga kohaloleku osas (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga kohalolekuta);

e)	artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ning teine ja kolmas lõik (hääletustulemuste, hääletamise kohta antud selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 1 osutatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine);

f)	artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algatamine);”

23.	Leheküljel 58 lisa „Nõukogu kodukord” V lisa:

„V LISA

Nõukogu töömeetodid

Istungite ettevalmistamine

1. Eesistujariik tagab, et töörühm või komitee edastab COREPERile küsimuse ainult juhul, kui on olemas reaalne väljavaade sellel tasandil asja edendada või seisukohti selgitada. Samas võib küsimuse töörühmale või komiteele tagasi saata ainult vajaduse korral ja ülesandega tegelda konkreetsete üksikasjalikult määratletud probleemidega.

2. Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud istungitevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks konkreetsete probleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist istungit.

3. Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne järgmist istungit kirjalikult seisukohad, mille nad istungil tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.

4. COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. Ta käsitleb eelkõige I-punkte, COREPERi korralduse ja tööplaaniga seotud teavet ning nõukogu tulevaste istungite päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral päevakorra osa „Muud küsimused” raames tõstatatavad teemad pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.

5. Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellega seoses koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi tööd ettevalmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.

Istungite pidamine

6. Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid tutvustada, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.

7. Eesistujariik hoidub COREPERi päevakorda panemast üksnes informatiivseid punkte. Niisugune teave, näiteks muude foorumite või kolmanda riigi või mõne teise institutsiooniga peetud kohtumiste tulemused, menetlus- ja korraldusküsimused jm, edastatakse selle asemel delegatsioonidele COREPERi töö ettevalmistamise ajal võimaluse korral kirjalikult ning seda teavet COREPERis uuesti ei esitata.

8. Istungi alguses annab eesistujariik lisateavet istungi kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis on delegatsioonidel juba olemas.

9. Olulise küsimuse arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.

10. Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.

11. Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.

12. Istungite ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.

13. Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.

14. Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.

15. Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.

16. Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.”

asendatakse järgmisega:

„V LISA

Nõukogu töömeetodid

Koosolekute ettevalmistamine

2. Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud koosolekutevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks konkreetsete probleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist koosolekut.

3. Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne järgmist koosolekut kirjalikult seisukohad, mille nad koosolekul tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.

4. COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. See puudutab eelkõige I-punkte, COREPERi korralduse ja käsitletavate küsimuste järjestusega seotud teavet ning nõukogu tulevaste koosolekute päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral päevakorra osa „Muud küsimused” raames tõstatatavad teemad pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.

5. Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellest lähtuvalt koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi tööd ettevalmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.

Koosolekute läbiviimine

6. Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid tutvustada, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.

8. Koosoleku alguses annab eesistujariik lisateavet koosoleku kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis on delegatsioonidel juba olemas.

9. Sisulise küsimuse arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.

10. Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.

11. Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.

12. Koosolekute ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.

13. Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.

14. Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.

15. Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.

16. Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.”

24.	Leheküljel 60 lisa „Nõukogu kodukord” VI lisa A osa punkti 1 alapunktid b ja d:

„b)	sõnad „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu” või „Euroopa Liidu Nõukogu”;

[- - -]

d)	volitused esitatud ettepanekute ja saadud arvamuste kohta;”

asendatakse järgmisega:

„b)	vastavalt vajadusele sõnad „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu” või „Euroopa Liidu Nõukogu”;

[- - -]

d)	volitused, mis sisaldavad viiteid esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja toimunud konsultatsioonidele;”