EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 922/2009/EÜ,

16. september 2009,

Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 154 peaks ühendus selleks, et aidata saavutada asutamislepingu artiklites 14 ja 158 osutatud eesmärke ning võimaldada Euroopa Liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitama kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele, võttes meetmeid nende võrkude läbiühenduvuse, koosvõime ja kättesaadavuse edendamiseks.

(2)

Nõukogu rõhutas oma 1. detsembri 2005. aasta järeldustes, milles käsitleti komisjoni teatist „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, et majanduskasvu ja tootlikkuse eesmärkide saavutamiseks on nii Euroopa kui ka riikide tasandil vaja sihipärasemat, tõhusamat ja paremini integreeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitikat. Komisjoni kutsuti üles toetama kogemuste vahetamise kaudu IKT tõhusat kasutamist avalike teenuste osutamisel ja töötama välja ühiseid lähenemisviise sellistel olulistel teemadel nagu koosvõime ja avatud standardite tulemuslik kasutamine.

(3)

Euroopa Parlament kutsus oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsioonis (Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest) (4) üles avalikus sektoris kodanikele ja ettevõtetele suunatud elektrooniliste teenuste valdkonnas pöörama erilist tähelepanu koosvõimele ja parimatele tavadele, põhieesmärgiga lihtsustada kodanike vaba ja takistamatut liikumist ning edendada asutamisõigust ja tööhõivet liikmesriikides. Euroopa Parlament on ka tungivalt nõudnud, et liikmesriigid rakendaksid i2010 algatusi ja programme oma haldusasutuste reformimisel, et pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja kodanikele paremaid, tõhusamaid ja kergemini kättesaadavaid teenuseid.

(4)

24. novembril 2005 Manchesteris heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis leppisid IKT poliitika eest vastutavad ministrid muu hulgas kokku teha koostööd üksteise ja komisjoniga, et jagada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid, ühiseid tehnilisi kirjeldusi, standardeid ja lahendusi ning toetada vajaduse korral lahenduste ühist väljatöötamist.

(5)

19. septembril 2007 Lissabonis heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis kutsusid ministrid komisjoni üles muu hulgas soodustama liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd, et määratleda, välja arendada ja rakendada piiriülest ja valdkondadevahelist koosvõimet ning teha selle üle järelevalvet, märkides, et tulevaste ühenduse õigusaktide puhul tuleks eelkõige ette näha ja hinnata selliste õigusaktide mõju IKT infrastruktuuridele ning teenuste ümberkujundamisele.

(6)

IKT kiire arengu tõttu on oht, et liikmesriigid valivad erinevad või ühildumatud lahendused ning tekivad uued e-tõkked, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi. See võib mõjutada negatiivselt turgude avatust ja konkurentsivõimet ning teatud üldhuviteenuste, olgu need siis majandushuvi pakkuvad teenused või mitte, osutamist kodanikele ning ettevõtjatele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid suurendama jõupingutusi, et vältida turu killustumist, saavutada koosvõime ja toetada ühiselt kokku lepitud IKT lahendusi, tagades samas nõuetekohase halduse.

(7)

Kodanikud ja ettevõtjad saaksid samuti kasu ühistest, taaskasutatavatest ja koosvõimelistest lahendustest ning koosvõimelistest toetavatest haldusprotsessidest, sest kõnealuste lahenduste ja protsessidega edendataks avalike teenuste piiriülest ja valdkondadevahelist tõhusat ja tulemuslikku osutamist kodanikele ja ettevõtjatele.

(8)

Tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tagada piiriülene ja valdkondadevaheline koosvõime, vahetada kogemusi, töötada välja ja säilitada üldised ja ühised lähenemisviisid, tehnilised kirjeldused, standardid ja lahendused ning hinnata ühenduse õigusaktide IKT mõju, et toetada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest suhtlemist muu hulgas nimetatud õigusaktide rakendamisel, vähendades samas halduskoormust ja -kulusid.

(9)

Nimetatud eesmärkide täitmiseks tuleks teha asjaomaseid jõupingutusi komisjoni ja liikmesriikide vahelise tiheda koostöö, kooskõlastamise ja dialoogi kaudu, suheldes tihedalt Euroopa Liidu poliitikaid rakendavate sektoritega ja vajaduse korral muude sidusrühmadega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu prioriteete ja keelelist mitmekesisust ning ühiste lähenemisviiside väljatöötamist sellistel olulistel teemadel nagu koosvõime ja avatud standardite tulemuslik kasutamine.

(10)

Infrastruktuuriteenuseid tuleks hallata ja osutada jätkusuutlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)), (5) mille kohaselt peab komisjon määrama kindlaks mehhanismid, millega tagatakse infrastruktuuriteenuste jätkusuutlik rahastamine ja toimimine. Kõnealustes infrastruktuuriteenustes lepiti liikmesriikidega kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse nr 1719/1999/EÜ (haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse nr 1720/1999/EÜ (millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks) (7) ning IDABC ja teiste asjakohaste programmide rakendamise ajal.

(11)	IDABC programm lõpeb 31. detsembril 2009 ja sellele peaks järgnema eespool nimetatud küsimusi lahendav Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid lahendusi käsitlev ühenduse programm (ISA programm).

(12)

ISA programm peaks põhinema IDA ja IDABC programmide rakendamise käigus saadud kogemustel. Samuti tuleks arvesse võtta IDABC programmi hindamise järeldusi, mis käsitlevad selle programmi asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust, kasulikkust ja sidusust. Samuti tuleks erilist tähelepanu pöörata kasutajate vajadustele. Kogemus on näidanud, et kooskõlastatud lähenemisviis võib koostöös liikmesriikidega loodud ja kasutatud üldiste ja ühiste lahenduste abil anda kiiremaid ja kvaliteetsemaid tulemusi, mis rahuldavad ühtlasi halduse vajadusi. IDA ja IDABC programmide meetmed on juba suuresti aidanud ja aitavad ka edaspidi tagada koosvõimet, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist elektroonilist teabevahetust, avaldades positiivset kõrvalmõju ka ühtsele turule.

(13)	ISA programmi prioriteetide sätestamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa koosvõime strateegiat ja Euroopa koosvõime raamistikku, et vältida killustatust ja tagada terviklik lähenemisviis.

(14)

ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema nõudlusel ja moodustama võimaluse piires Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist hõlbustavate ja piiriülest ning valdkondadevahelist koosvõimet tagavate, hõlbustavate või võimaldavate teenuste tervikliku ökosüsteemi osa.

(15)	ISA programm peaks tagama Euroopa haldusasutuste vahelist piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist toetavate ühiste raamistike, ühisteenuste ja baasvahendite kättesaadavuse ning toetama valdkondi ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamisel ja asjaomaste lahenduste rakendamise kavandamisel.

(16)	Ühised raamistikud peaksid muu hulgas sisaldama ühiseid tehnilisi kirjeldusi, suuniseid ja meetodeid ning ühiseid strateegiaid. Sellised raamistikud peaksid olema kooskõlas ühenduse kehtivate õigusaktide nõuetega.

(17)	Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide ning teiste samalaadsete algatuste raames loodud ühisteenuste toimimise ja täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele vajadustele ja nõuetele vastavate uute ühisteenuste loomist, industrialiseerimist, kasutamist ja täiustamist.

(18)	Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli Euroopa haldusasutuste tõhusa toimimise ja koosvõime tagamisel, on oluline, et lahendustes võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vajadusi.

(19)

Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide ning teiste samalaadsete algatuste raames loodud taaskasutatavate baasvahendite täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele, k.a ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamise käigus kindlaks tehtud vajadustele või nõuetele vastavate uute taaskasutatavate baasvahendite loomist, kättesaadavaks tegemist ja täiustamist.

(20)

ISA programm peaks ühiste lahenduste väljatöötamisel, täiustamisel või kasutamisel tuginema vajaduse korral kogemuste ja lahenduste jagamisele ning heade tavade vahetamisele ja edendamisele või need tegevused peaksid sellega kaasnema. Sellega seoses tuleks edendada kooskõla Euroopa koosvõime raamistikuga ning avatust standardites ja tehnilistes kirjeldustes.

(21)	ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse põhimõttel, et tagada kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele valikuvabadus tehnoloogia kasutamisel.

(22)	Kõikides ISA programmi alla kuuluvates meetmetes tuleks kohaldada turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid.

(23)	Kuigi tuleks soodustada kõikide liikmesriikide kaasamist ISA programmi meetmetesse, peaksid olema võimalikud ka mitme liikmesriigi algatatud meetmed. Neis meetmetes mitteosalevaid liikmesriike tuleks julgustada meetmetega hiljem ühinema.

(24)

ISA programm peaks aitama rakendada i2010 jätkualgatusi ning võtma tegevuste dubleerimise vältimiseks arvesse teisi ühenduse programme IKT valdkonnas, eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi (2007–2013), mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (8).

(25)

Suhtlus erasektoriga ning muude üksustega on juba tõestanud oma tõhusust ja lisandväärtust. Seetõttu tuleks taotleda koostoimet nimetatud sidusrühmadega, et vajaduse korral anda eelisõigus turul olemasolevatele ja toimivatele lahendustele. Sellega seoses tuleks jätkata olemasolevat konverentside, õpikodade ja muude kohtumiste korraldamise tava, et suhelda nimetatud sidusrühmadega. Täiendavalt tuleks edendada elektrooniliste platvormide jätkuvat kasutamist. Samuti tuleks kasutada muid asjakohaseid võimalusi sidusrühmadega kontaktide hoidmiseks.

(26)	ISA programmi tuleks rakendada kooskõlas riigihankeid käsitlevate ühenduse eeskirjadega.

(27)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(28)	ISA programmi tuleks regulaarselt kontrollida ja hinnata, et seda oleks võimalik kohandada.

(29)

Tuleks soodustada rahvusvahelist koostööd ja sellega seoses peaks ISA programm olema osalemiseks avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele. Samuti tuleks soodustada koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega.

(30)

Täiendavalt tuleks uurida ühinemiseelsete fondide kasutamise võimalust, et hõlbustada kandidaatriikide osalemist ISA programmis, ning seda, kas ISA programmi raames loodud või täiustatud ühiste raamistike ja baasvahendite kasutamise puhul oleks võimalik struktuurifondide- ja kasutajatepoolne kaasrahastamine.

(31)

Et tagada ühenduse rahaliste vahendite usaldusväärne haldamine ja vältida tarbetut seadmete üleküllust, uurimiste kordamist ja erinevaid lähenemisviise, peaks ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavaid lahendusi olema võimalik kasutada ühendusevälistes algatustes, tingimusel et selleks ei tehta kulutusi Euroopa Liidu üldeelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

(32)

Käesolev otsus sätestab mitmeaastase programmi rahastamispaketi, mis peaks olema eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses. Kõnealune pakett peaks hõlmama ka kulusid, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmetega ja eelkõige uuringute, eksperdikohtumiste, teavitamis- ja avalikustamismeetmetega, teabe vahetamiseks ja töötlemiseks kasutatavate IKT-süsteemide ja -võrkudega seotud kulusid ja kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil võivad tekkida seoses programmi haldamisega.

(33)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt Euroopa haldusasutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese ja valdkondadevahelise suhtlemise hõlbustamine, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on kavandatud meetme ulatust ja toimet arvestades parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja eesmärk

1. Käesoleva otsusega sätestatakse ajavahemikuks 2010–2015 Euroopa haldusasutuste, sh kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning ühenduse institutsioonide ja asutuste koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koosvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused (edaspidi „ISA programm”).

2. ISA programmi eesmärk on toetada Euroopa haldusasutuste koostööd, hõlbustades kõnealuste asutuste, sealhulgas nende eest avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate asutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „koosvõime”– disparaatsete ja erilaadsete organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende poolt toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamise kaudu vastavate IKT-süsteemide vahel;

b) „lahendused”– ühised raamistikud, ühisteenused ja baasvahendid;

c) „ühised raamistikud”– strateegiad, tehnilised kirjeldused, metoodikad, suunised ja samalaadsed lähenemisviisid ning dokumendid;

d) „ühisteenused”– üldist laadi toimivad rakendused ja infrastruktuurid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõuetele;

e) „baasvahendid”– baasplatvormid, ühiskasutatavad ja koostööpõhised platvormid, ühised komponendid ja samalaadsed vahendid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõuetele;

f) „meetmed”– uuringud, projektid ja nende kaasmeetmed;

g) „kaasmeetmed”– strateegilised ja teavitusmeetmed, ISA programmi haldamist toetavad meetmed ja kogemuste jagamise ning parimate tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed.

Artikkel 3

Tegevused

ISA programmiga toetatakse ja edendatakse järgmisi tegevusi:

a)	piiriülest ja valdkondadevahelist koosvõimet toetavate ühiste raamistike loomine ja täiustamine;

b)	kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamine ja kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate IKT-süsteemide juurutamise kavandamine;

c)	olemasolevate ühisteenuste osutamine ja täiustamine ning uute ühisteenuste loomine, industrialiseerimine, osutamine ja täiustamine, sh põhiliste avalike infrastruktuuride koosvõime;

d)	olemasolevate taaskasutatavate baasvahendite täiustamine ja uute taaskasutatavate baasvahendite loomine, kättesaadavaks tegemine ja täiustamine.

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

ISA programmi raames algatatud või jätkuvad meetmed põhinevad järgmistel põhimõtetel:

a)	tehnoloogiline neutraalsus ja kohandatavus;

avatus;

c)	taaskasutatavus;

d)	eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse ja

e)	turvalisus.

Artikkel 5

Meetmed

1. Ühendus rakendab kooskõlas artiklis 8 sätestatud rakenduseeskirjadega ning koostöös liikmesriikidega artikli 9 alusel kehtestatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud meetmeid. Kõnealuseid meetmeid rakendab komisjon.

2. Uuringud on üheetapilised ja nende lõpetamisel koostatakse lõpparuanne.

3. Projektid on vajaduse korral kolmeetapilised:

a)	algetapp, mille tulemusel koostatakse projekti kavand,

b)	täitmise etapp, mis lõpeb täitmisaruande esitamisega, ja

c)	kasutusetapp, mis algab siis, kui lahendus tehakse kasutamiseks kättesaadavaks.

Projekti asjaomaseid etappe kirjeldatakse meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi.

4. ISA programmi rakendamist toetatakse kaasmeetmetega.

Artikkel 6

Projekti kavand ja täitmisaruanne

1. Projekti kavandis kirjeldatakse järgmist:

a)	ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused, sh lahenduse eeldatavad kasusaajad ja sellest oodatav kasu ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad kasu mõõtmiseks;

b)	lähenemisviis, sh projekti organisatsioonilised aspektid, näiteks etapid, väljundid ja vahe-eesmärgid ning mitmekeelset suhtlemist hõlbustavad meetmed;

c)	sidusrühmad ja kasutajad ning asjaomane haldusstruktuur;

d)	lahenduse üksikasjad, sh seostatus teiste lahendustega ja neist sõltuvus, eeldatavate kulude jaotus, ajakava ja tingimused ning hinnanguline kogumaksumus, sh vajaduse korral aastane kasutamiskulu;

e)	lahenduse omadused ja

f)	piirangud, sh turva- ja andmekaitsenõuded.

2. Täitmisaruandes kirjeldatakse järgmist:

a)	ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga;

b)	projekti tulemuslikkus, sh saavutuste mõõtmine, tekkinud kulud, tegelik ajakava ja tingimused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga, eeldatava investeeringutasuvuse ja kogumaksumuse analüüs, sh kasutamise aastakulu;

c)	organisatsioonilised aspektid, sh kasutatud haldusstruktuuri sobivus ja vajaduse korral soovitused täitmisjärgse haldusstruktuuri kohta;

d)	vajaduse korral lahenduse kasutusetappi üleviimise kava ja teenuse taseme näitajad ning

e)	olemasolevad kasutusjuhendid ja tehnilise toe materjalid.

Artikkel 7

Lahendused

1. Ühised raamistikud luuakse ja neid säilitatakse uuringupõhiselt.

Uuringuid kasutatakse ka kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamise toetamiseks ning kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate lahenduste juurutamise kavandamiseks.

2. Uuringud avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendi vastutavatele komisjonidele, et neile saaks tugineda edasistes õigusaktide muudatustes, mida tehakse Euroopa haldusasutustes kasutatavate IKT-süsteemide koosvõime tagamiseks.

3. Baasvahendeid luuakse ja säilitatakse projektipõhiselt. Projekte kasutatakse ka ühisteenuste loomiseks, industrialiseerimiseks, osutamiseks ja säilitamiseks.

Artikkel 8

Rakenduseeskirjad

1. ISA programmi rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koosvõime strateegiat ja Euroopa koosvõime raamistikku.

2. Toetatakse võimalikult paljude liikmesriikide osalemist uuringus või projektis. Uuringu või projektiga saab ühineda igas etapis ning uuringus või projektis mitteosalevaid liikmesriike ergutatakse nendega liituma hilisemas etapis.

3. Liikmesriikide ja ühenduse süsteemide koosvõime tagamiseks täpsustatakse ühised raamistikud, ühisteenused ja baasvahendid, pidades silmas teabevahetuseks ja teenuste integreerimiseks olemas olevaid Euroopa standardeid või üldsusele kättesaadavaid või avatud tehnilisi kirjeldusi.

4. Lahenduste väljatöötamine või täiustamine põhineb vajaduse korral kogemuste jagamisel ning parimate tavade vahetamisel ja edendamisel või kaasneb sellega kogemuste jagamine ning parimate tavade vahetamine ja edendamine.

5. Dubleerimise vältimiseks ja lahenduse väljatöötamise kiirendamiseks võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse või liikmesriikide muude asjaomaste algatuste tulemusi.

Koostoime suurendamiseks ja vastastikuse täiendavuse ning jõupingutuste ühendamise tagamiseks kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral ühenduse muude asjaomaste algatustega.

6. Komisjon algatab meetme, määrab kindlaks sellise meetme etapid, koostab projekti kavandi ja täitmisaruande ning teeb selle üle järelevalvet kooskõlas artikliga 9 kehtestatud jooksva tööprogrammi rakendamise raames.

Artikkel 9

Jooksev tööprogramm

1. Komisjon koostab käesoleva otsuse kohaldamise kestuse ajaks jooksva tööprogrammi meetmete rakendamiseks.

2. Komisjon kiidab heaks jooksva tööprogrammi ja vähemalt kord aastas selle muudatused.

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 4 kohaldamist, kiidab komisjon jooksva tööprogrammi ja kõik selle muudatused heaks vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

4. Iga meetme kohta esitatakse jooksvas tööprogrammis vajaduse korral järgmine teave:

a)	ulatus, eesmärgid, probleemid või võimalused, eeldatavad kasusaajad ja oodatav kasu ning organisatsiooniline ja tehniline korraldus;

b)	eeldatavate kulude jaotus ja vajaduse korral saavutatavad vahe-eesmärgid.

5. Projekti võib jooksvasse tööprogrammi lisada selle igas etapis.

Artikkel 10

Eelarvesätted

1. Vahendeid eraldatakse järgmiste konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamise järgi:

a)	uuringu, kaasmeetme või projekti algetapi alustamiseks meetme lisamine jooksvasse tööprogrammi;

b)	projekti täitmise etapi alustamiseks projekti kavandi esitamine;

c)	järgneva projekti kasutusetapi alustamiseks täitmisaruande esitamine.

2. Täitmis- ja kasutusetapi jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid (kui on) määratakse kindlaks jooksvas tööprogrammis.

3. Kui projekt lisatakse jooksvasse tööprogrammi täitmis- või kasutusetapis, eraldatakse vahendid pärast selle projekti jooksvasse tööprogrammi lisamist.

4. Jooksva tööprogrammi muudatused, mis puudutavad eelarvevahendeid rohkem kui 400 000 euro ulatuses meetme kohta, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

5. ISA programmi rakendatakse kooskõlas ühenduse riigihanke eeskirjadega.

Artikkel 11

Ühenduse rahaline toetus

1. Ühiste raamistike ja baasvahendite loomist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad kasutajad.

2. Ühisteenuste loomist, industrialiseerimist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste teenuste osutamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest üksnes ulatuses, milles nende kasutamine võib olla ühenduse huvides. Muul juhul rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud osutamist, kasutajad.

3. Kaasmeetmeid rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest.

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teeb ISA programmi rakendamise üle korrapärast järelevalvet. Ta uurib programmi koostoimet seda täiendavate ühenduse programmidega.

Komisjon esitab ISA komiteele kord aastas aruande ISA programmi rakendamise kohta.

2. Lahendused vaadatakse läbi iga kahe aasta järel.

3. ISA programmile antakse vahe- ja lõpphinnang, mille tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2012 ja 31. detsembriks 2015. Seoses sellega võib Euroopa Parlamendi vastutav komisjon kutsuda komisjoni andma ülevaadet hinnangu tulemustest ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

Hindamise käigus uuritakse ISA programmi meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust, jätkusuutlikkust ja sidusust ning hinnatakse nende edukust ISA programmi ja jooksva tööprogrammi eesmärgi saavutamisel. Lisaks uuritakse lõpphindamise käigus, mil määral on ISA programm saavutanud oma eesmärgi.

Samuti uuritakse hindamise käigus seda, millist kasu tõid meetmed ühendusele seoses ühiste poliitikate arendamisega, tehakse kindlaks valdkonnad, mida tuleks täiustada, ja kontrollitakse koostoimet teiste ühenduse algatustega piiriülese ja valdkondadevahelise koosvõime valdkonnas.

Artikkel 14

Suhtlemine sidusrühmadega

Komisjon koondab asjaomaseid sidusrühmi, et nad vahetaksid üksteisega ja komisjoniga seisukohti ISA programmis käsitletavate küsimuste kohta. Komisjon korraldab selleks konverentse, õpikodasid ja muid kohtumisi. Komisjon kasutab ka elektroonilisi interaktiivseid platvorme ja võib suhtlemiseks kasutada muid vahendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 15

Rahvusvaheline koostöö

1. ISA programm on avatud osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende ühendusega sõlmitud lepingute raames.

2. Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa-Vahemere partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Sellega seotud kulusid ei kaeta ISA programmi vahenditest.

3. ISA programmi raames edendatakse vajaduse korral lahenduste taaskasutamist kolmandate riikide poolt.

Artikkel 16

Ühendusevälised algatused

Ilma et see piiraks ühenduse muude poliitikate rakendamist, võib ISA programmi raames loodud või kasutatavaid lahendusi kasutada ühendusevälistes algatustes, kui sellega ei kaasne lisakulutusi Euroopa Liidu üldeelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

Artikkel 17

Finantssätted

1. ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015 on 164 100 000 eurot, millest 103 500 000 eurot on ette nähtud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013.

Summa ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013 loetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas 2014. aastal algaval ajavahemikul kehtima hakkava finantsraamistikuga.

2. Iga-aastased assigneeringud kiidab heaks eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM