8.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/44


NÕUKOGU OTSUS 2009/902/JSK,

30. november 2009,

millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõiget 1, artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Ungari Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi algatust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu otsustas oma 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud kohtumisel, et on vaja arendada kuritegevuse ärahoidmise meetmeid, vahetada parimaid tavasid ning tugevdada kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate pädevate siseriiklike asutuste võrgustikku ja selles valdkonnas spetsialiseerunud siseriiklike organisatsioonide vahelist koostööd, täpsustades, et põhitähelepanu peaks olema suunatud noorte, linna- ja narkokuritegevusele. Selleks kutsuti üles uurima ühenduse poolt rahastatava programmi loomise võimalikkust.

(2)

Euroopa Liidu organiseeritud kuritegevuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise strateegia uueks aastatuhandeks 6. soovituses (2) kutsutakse üles abistama nõukogu kuritegevuse ärahoidmise küsimustes piisavalt kvalifitseeritud asjatundjatega näiteks riikide teabekeskuste kaudu või kuritegevuse ärahoidmisega tegelevate siseriiklike organisatsioonide asjatundjate võrgu loomise teel.

(3)

Nõukogu otsusega 2001/427/JSK loodi Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (3).

(4)

2008.–2009. aastal teostatud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku (EUCPN) välishindamisega määrati kindlaks võrgustiku tugevdamise võimalused, mille kiitis heaks EUCPNi juhatus ja mis tekitab vajaduse tunnistada kehtetuks otsus 2001/427/JSK ning asendada see uue nõukogu otsusega võrgustiku kohta.

(5)

Hindamisel tehti kindlaks, et rahvuslikke esindajaid on vaja rohkem kaasata võrgustiku tegevusse.

(6)

Võrgustiku tugevdamiseks on vaja teha mitmeid muudatusi, sealhulgas muuta sätteid, mis käsitlevad kontaktpunkte, sekretariaati, juhatuse struktuuri ja ülesandeid ning sealhulgas esimehe ametissenimetamist.

(7)

Võrgustiku koosseisu muudatused peaksid olema tõhusad ja kulutõhusad, tuginedes liikmesriikide eelnevale kogemusele sekretariaadi ja võrgustiku muude ülesannete rahastamisel ja elluviimisel. Juhatus peaks suurendama ühiseid jõupingutusi, et otsida võimalusi rahastamise saamiseks Euroopa Liidu üldeelarvest ja need võimalused täiel määral ära kasutada. Seda võiks teha kas raampartnerluse alusel või selliselt, et võrgustik on lisatud asjaomase rahastamisprogrammi tunnustatud monopoolsete organite loetellu.

(8)

Muud sätted peaksid põhinema otsusel 2001/427/JSK,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (edaspidi „võrgustik”). See loetakse otsusega 2001/427/JSK loodud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku õigusjärglaseks.

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Võrgustik võtab osa kriminaalpreventsiooni mitmesuguste aspektide arendamisest liidu tasandil, võttes arvesse Euroopa Liidu kriminaalpreventsiooni strateegiat, ning toetab kriminaalpreventsiooni alaseid tegevusi siseriiklikul ja kohalikul tasandil.

2.   Kriminaalpreventsioon hõlmab kõiki meetmeid, mis on suunatud kuritegevuse ning kodanike ebakindlustunde vähendamisele või muul moel sellele kaasaaitamisele nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt ja kas otseselt kuritegevuse ennetamise teel või poliitikate ja meetmetega, mis on suunatud kuritegevuse potentsiaali vähendamisele ja selle põhjuste kõrvaldamisele. See tähendab valitsuse, pädevate asutuste, kriminaalkohtuasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende Euroopa spetsialiseerunud assotsiatsioonide, erasektori ja vabatahtlike, teadlaste ja üldsuse tööd, mida toetab ajakirjandus.

Artikkel 3

Struktuur ja koosseis

1.   Võrgustik koosneb juhatusest ja sekretariaadist ning kontaktpunktidest, mille võib määrata iga liikmesriik.

2.   Juhatus koosneb rahvuslikest esindajatest ja esimehest ning täitevkomiteest.

3.   Iga liikmesriik nimetab ühe rahvusliku esindaja ja võib nimetada ühe asendaja.

4.   Esimees nimetatakse rahvuslike esindajate seast.

5.   Täitevkomitee juhiks on esimees ning see koosneb kuni kuuest juhatuse liikmest ja komisjoni määratud esindajast.

Artikkel 4

Võrgustiku ülesanded

Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

hõlbustada koostööd, kontakte ning teabe ja kogemuste vahetamist kriminaalpreventsiooni ekspertide vahel;

b)

koguda, hinnata ja edastada hinnatud teavet, sealhulgas häid tavasid kriminaalpreventsiooni valdkonna käimasolevate tegevuste vallas;

c)

korraldada konverentse ja eelkõige iga-aastast konverentsi parimate tavade teemal ning muid tegevusi (sealhulgas iga-aastane Euroopa kriminaalpreventsiooni auhind), mille eesmärk võrgustiku eesmärkide saavutamine ja selle tulemuste laialdane levitamine;

d)

anda ekspertteavet nõukogule ja komisjonile, kui seda palutakse;

e)

esitada nõukogule igal aastal juhatuse ja pädevate tööorganite kaudu aruanne oma tegevuste kohta; nõukogul palutakse kinnitada kõnealune aruanne ning edastada see Euroopa Parlamendile;

f)

töötada välja tööprogramm, mis põhineb selgelt määratletud strateegial, milles võetakse arvesse kuritegevusest tulenevate asjassepuutuvate ohtude kindlaksmääramist ning neile reageerimist, ning rakendada seda tööprogrammi.

Artikkel 5

Teabevahetus

Oma ülesannete täitmiseks teeb võrgustik järgmist:

a)

kasutab valdkonnaülest lähenemisviisi;

b)

hoiab rahvuslike esindajate ja kontaktpunktide kaudu tihedat sidet kriminaalpreventsiooniga tegelevate organite, kohalike omavalitsuste, kohalike partnerite ja kodanikuühiskonnaga ning samuti liikmesriikides tegutsevate teadusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega;

c)

loob ja haldab oma veebisaiti, mis sisaldab võrgustiku korralisi aruandeid ja muud kasulikku teavet, eelkõige ülevaadet parimatest tavadest;

d)

püüab kasutada ja edendada kriminaalpreventsiooniga seotud ja liidu programmide kaudu rahastatavate projektide tulemusi.

Artikkel 6

Vastutus

1.   Täitevkomitee abistab esimeest, et tagada muu hulgas:

a)

et töötatakse välja võrgustiku strateegia, mille kiidab heaks juhatus;

b)

juhatuse tõhus töö ning

c)

tööprogrammi väljatöötamine ja elluviimine.

2.   Juhatuse ülesanded on:

a)

tagada võrgustiku nõuetekohane toimimine kooskõlas käesoleva otsusega, sealhulgas otsustada sekretariaadi funktsioonide praktilise korraldamise üle;

b)

töötada välja ja võtta vastu finantsmäärus;

c)

kiita heaks võrgustiku strateegia, mis aitab kaasa kriminaalpreventsioonile liidu tasandil;

d)

võtta vastu võrgustiku tööprogramm ja tagada selle elluviimine;

e)

võtta vastu iga-aastane aruanne võrgustiku tegevuste kohta.

3.   Juhatus võtab ühehäälse otsusega vastu oma töökorra, mis sisaldab muu hulgas sätteid esimehe ja täitevkomitee liikmete ametissenimetamise ja ametiaja, juhatuse otsuste langetamise korra, keelekorralduse, sekretariaadi ülesannete, korralduse ja ressursside ning artiklis 8 nimetatud teiste üksustega tehtava koostöö halduskorra kohta.

4.   Sekretariaat toetab juhatust. Sekretariaat töötab alaliselt ning teeb seda täielikult võrgustiku heaks, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsuse nõuet. Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)

anda halduslikku ja üldist tuge koosolekute, seminaride ja konverentside ettevalmistamisel; koostada iga-aastane aruanne ja tööprogramm; toetada tööprogrammi rakendamist ning olla võrgustiku liikmetega suhtlemise keskpunktiks;

b)

täita analüütilist ja toetavat funktsiooni, et teha kindlaks käimasolevad teadusuuringud kriminaalpreventsiooni valdkonnas ja teemakohane teave, mis oleks võrgustikule kasulik;

c)

kanda üldvastutust võrgustiku veebisaidi haldamise, väljatöötamise ja tööshoidmise eest.

5.   Iga rahvuslikud esindaja edendab võrgustiku tegevusi siseriiklikul ja kohalikul tasandil ning hõlbustab kriminaalpreventsiooni alaste materjalide loomist, säilitamist ja vahetamist oma liikmesriigi ja võrgustiku vahel.

6.   Kontaktpunktid toetavad rahvuslikke esindajaid riigi kriminaalpreventsioonialase teabe ja ekspertteadmiste vahetamisel võrgustiku raames.

7.   Sekretariaat annab aru esimehele ja täitevkomiteele, kes teostavad järelevalvet sekretariaadi tegevuste üle.

8.   Võrgustiku ja selle tegevuse rahastamise eest vastutavad liikmesriigid. Liikmesriigid teevad juhatuses koostööd, et tagada võrgustiku ja selle tegevuse kulutõhus rahastamine.

9.   Lõike 8 kohaldamine ei piira Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemise ega saamise võimalusi.

Artikkel 7

Juhatuse koosolekud

Juhatus tuleb esimehe kutsel kokku vähemalt korra iga poole aasta tagant.

Artikkel 8

Koostöö muude üksustega

Võrgustik võib teha koostööd muude kriminaalpreventsiooni valdkonnas pädevate üksustega, kui see on asjakohane selle eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 9

Hindamine

Komisjon esitab 30. novembril 2012 nõukogule hindamisaruande võrgustiku tegevuse kohta, keskendudes eelkõige võrgustiku ja selle sekretariaadi töö tõhususele, võttes nõuetekohaselt arvesse võrgustiku ja muude asjaomaste sidusrühmade koostoimimist. Hindamise tulemuste alusel viiakse läbi hindamine, et määrata kindlaks võimalused, mida võib saavutada näiteks sekretariaadi ülekandmisega olemasolevale asutusele.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2001/427/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. november 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ASK


(1)  ELT C 222, 15.9.2009, lk 2.

(2)  EÜT C 124, 3.5.2000, lk 1.

(3)  EÜT L 153, 8.6.2001, lk 1.