4.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 202/44

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täielikult arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majanduslikku olukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse nii asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast oma aruannet kui ka artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Leedus on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 24. juunil 2009 nõukogule Leedu kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Leedu puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses sätestatud järeldustele.

(7)

Vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohasele Leedu ametiasutuste teatisele ulatus Leedu valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,2 protsendini SKPst, mis ületas seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid ülemäärast puudujääki ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Eelkõige ei olnud see tingitud rängast majandussurutisest 2008. aastal, mil SKP kasv vähenes 3,0 protsendile, võrreldes 8,9 protsendiga 2007. aastal. Kõnealune aastane keskmine kasvumäär üksinda ei anna alust käsitada 2008. aasta ülemäärast eelarvepuudujääki erandlikuna. Lisaks ei saa kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt ja võttes arvesse 2009. aasta käesolevaks eelarveaastaks ja lisaeelarvega (mille parlament kiitis heaks mais) ette nähtud meetmeid, suureneb prognooside kohaselt eelarvepuudujääk 2009. aastal 5,4 protsendini SKPst ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, suureneb see 2010. aastal 8,0 protsendini SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg jääb oluliselt alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, moodustades 2008. aastal 15,6 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see peamiselt suure esmase eelarvepuudujäägi tõttu siiski järsult suurenema – 22,6 protsendini SKPst 2009. aastal ja 31,9 protsendini 2010. aastal.

(9)

Kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga tuleks põhjalikult kaaluda pensionisüsteemi reformi, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kogumispensioni kohustuslikku sammast. Kuigi kõnealuse reformi rakendamise tõttu halveneb ajutiselt eelarveseisund, paraneb oluliselt riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Leedu ametiasutuste prognooside kohaselt on kõnealuse reformi puhaskulu 2008. aastal 1,0 % SKPst ning seoses pensionimaksete ajutise vähendamisega 5,5 protsendilt 2,0 protsendile väheneb puhaskulu 0,5 protsendile SKPst 2009. aastal ja 0,4 protsendile SKPst 2010. aastal. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile võib kõnealust lineaarselt vähenevat kulu võtta arvesse üleminekuperioodil ja ainult juhul, kui eelarvepuudujääk jääb kontrollväärtuse lähedale. Reformi puhaskulu arvesse võttes moodustaks puudujääk 2008. aastal (ainult sellel aastal võib puudujääki pidada kontrollväärtuse lähedal olevaks) 2,6 % SKPst. Komisjoni talituste prognoosi kohaselt ei ole eelarvepuudujääk 2009. ja 2010. aastal enam kontrollväärtuse lähedal ja seepärast ei saa pensionireformi kulusid arvesse võtta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjassepuutuvaid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus – eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine – on täielikult täidetud. Leedu puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjassepuutuvaid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,