1.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 171/17 |
NÕUKOGU OTSUS,
19. jaanuar 2009,
lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamiseks
(2009/501/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 170 teist lõiku koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu kiitis otsusega 2002/648/EÜ (2) heaks Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise. |
(2) |
Lepingu artikli 11 punktis b on sätestatud, et käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järjestikuse perioodi viimasel aastal teostatud hindamist. |
(3) |
Euroopa Ühenduse ja India teadus- ja tehnikaalase koostöö juhtkomitee koosolekul 15. ja 16. novembril 2006 Brüsselis väljendasid mõlemad lepinguosalised huvi lepingu pikendamise vastu veel viieks aastaks. |
(4) |
Pikendatud lepingu sisu on sama kui 14. oktoobril 2007 aegunud lepingul. Lepinguosalised leiavad, et lepingu kiire pikendamine on nende mõlema huvides. |
(5) |
Lepingu aluseks on tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel loodud partnerluse, vastastikkuse, teabe õigeaegse vahetamise ja intellektuaalomandi õiguste nõuetekohase kaitse põhimõtted. |
(6) |
20. detsembril 1993. aastal alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelises koostöölepingus partnerluse ja arengu kohta (3) on sätestatud, et lepinguosalised kohustuvad sisse seadma asjakohased menetlused selleks, et hõlbustada oma teadlaste ja uurimiskeskuste võimalikult suures ulatuses osalemist teadus- ja tehnikaalases koostöös. |
(7) |
Ühtlasi on teadus- ja tehnikaalane koostöö üks valdkondadest, millele on viidatud 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühises tegevuskavas, mis muu hulgas on suunatud India ja Euroopa vahelisele teadlaste liikuvuse suurendamisele, vahetuste kasvule ja juurdepääsu parandamisele. |
(8) |
Nõukogu otsustas oma 26. novembri 2007. aasta otsusega lubada Euroopa Ühenduse nimel kirjutada alla leping, millega pikendatakse lepingut (edaspidi „pikendamisleping”). |
(9) |
Pikendamisleping kirjutati alla 30. novembril 2007. |
(10) |
Pikendamisleping tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks leping, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelist teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingut.
Pikendamislepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja teatab ühenduse nimel India Vabariigile, kui lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused on pikendamislepingu artikli 11 punkti a kohaselt lõpetatud (4).
Brüssel, 19. jaanuar 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GANDALOVIČ
(1) 8. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 213, 9.8.2002, lk 29.
(3) EÜT L 223, 27.8.1994, lk 24.
(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab pikendamislepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
1.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 171/19 |
Leping, millega pikendatakse Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö
LEPINGUT
EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi „ühendus”)
ühelt poolt ning
INDIA VABARIIGI VALITSUS (edaspidi „India”)
teiselt poolt,
edaspidi „lepinguosalised”,
PIDADES SILMAS teaduse ja tehnoloogia tähtsust oma majandusliku ja ühiskondliku arengu jaoks,
TÕDEDES, et ühendus ja India taotlevad ühiseid teadus- ja tehnoloogiaalaseid eesmärke paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades ning et koostöö soodustamine võib lepinguosalistele tuua vastastikust kasu,
MÄRKIDES, et 20. detsembril 1993 ühenduse ja India vahel sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu alusel on paljudes teaduse ja tehnoloogia valdkondades toimunud aktiivne koostöö ja teabevahetus,
ARVESTADES Helsingis 2006. aasta oktoobris toimunud ELi-India tippkohtumise järeldusi, milles on märgitud: „Juhid soovivad, et 2007. aastal pikendataks ELi-India teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut”,
SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd, et tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ning edendada koostöö tulemuste rakendamist majandusliku ja ühiskondliku kasu saamiseks,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärk
Lepinguosalised hoogustavad ja hõlbustavad ühenduse ning India teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„koostöö” – käesoleva lepingu alusel toimuv tegevus, mida lepinguosalised teevad või toetavad, sealhulgas ühised teadusuuringud; |
b) |
„teave” – teaduslikud või tehnilised andmed ning teadus- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad käesoleva lepingu alusel tehtud ühistest teadusuuringutest, samuti kõik muud andmed, mida peavad vajalikuks koostöös osalejad, sealhulgas vajaduse korral ka lepinguosalised ise; |
c) |
„intellektuaalomand” – Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand; |
d) |
„ühised teadusuuringud” – ühe või mõlema lepinguosalise rahaliselt toetatav teadusuuringu, tehnoloogiaarenduse või -tutvustamise projekt, mis hõlmab koostööd nii ühendusest kui ka Indiast pärit osalejate vahel ning mille lepinguosalised või rakendusasutused on kirjalikult määratlenud ühise teadustööna. Kui rahastajaks on ainult üks lepinguosaline, on määratlejaks see lepinguosaline ja projektis osaleja; |
e) |
„osaleja” või „teadusüksus” – iga isik, kõrgharidusasutus, teadusasutus või iga muu ühenduses või Indias asuv juriidiline isik, ettevõtja või äriühing, kes osaleb koostöös, sealhulgas lepinguosalised ise. |
Artikkel 3
Põhimõtted
Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:
a) |
partnerlus tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel; |
b) |
vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadus- ja tehnoloogiaarendustegevusele; |
c) |
koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine; |
d) |
intellektuaalomandi õiguste nõuetekohane kaitse. |
Artikkel 4
Koostöö ulatus
Käesoleva lepingu alusel toimuv koostöö võib hõlmata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 164 kohase raamprogrammiga hõlmatud teadusuuringuid, tehnoloogiaarendusi ja -tutvustamisi (edaspidi „TTA”) ning vastavates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades toimuvat samalaadset TTA-tegevust Indias.
Käesolev leping ei mõjuta India osalemist muus ühenduse tegevuses.
Artikkel 5
Koostöö vormid
Koostöö vormid võivad olla järgmised:
— |
India teadusüksuste osalemine raamprogrammiga hõlmatud TTA-projektides ning ühenduses asuvate teadusüksuste osalemine India samalaadsete TTA-sektorite projektides. Osalemine toimub kummaski lepinguosalises kohaldatavate eeskirjade ja korra kohaselt; |
— |
ühised TTA-projektid; ühiseid TTA-projekte rakendatakse siis, kui osalejad on koostanud lisas esitatud tehnoloogiahalduskava (milles käsitletakse teabe levitamist ja kasutamist ning teabele juurdepääsu õigusi); |
— |
juba rakendatavate TTA-projektide ühendamine kummagi lepinguosalise TTA-programmide suhtes kohaldatava korra kohaselt; |
— |
teadlaste ja tehniliste ekspertide külastused ja vahetused; |
— |
teadusseminaride, konverentside, sümpoosionide ja õpikodade ühine korraldamine ning ekspertide osalemine nendes; |
— |
kooskõlastatud meetmed rahastatud TTA-ühisprojektide tulemuste levitamiseks ja kogemuste vahetamiseks; |
— |
seadmete ja materjalide vahetamine ning ühiskasutamine, sealhulgas kõrgtasemel teadusrajatiste ühine kasutamine; |
— |
käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusnorme ja programme käsitlev teabevahetus; |
— |
iga muu juhtkomitee soovitatud vorm, mida loetakse vastavaks kummagi lepinguosalise kohaldatavatele tegevuspõhimõtetele ja korrale. |
Artikkel 6
Koostöö kooskõlastamine ja hõlbustamine
a) |
Käesoleva lepingu kohase koostöö kooskõlastamist ja hõlbustamist korraldavad India poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium (teaduse ja tehnoloogia osakond) ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad rakendusasutustena. |
b) |
Rakendusasutused moodustavad käesoleva lepingu haldamiseks teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”); sellesse komiteesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid ning selle kaaseesistujad on mõlema lepinguosalise esindajad; juhtkomitee kehtestab oma töökorra. |
c) |
Juhtkomitee ülesanded on järgmised:
|
d) |
Juhtkomitee tuleb üldreeglina kokku kord aastas, eelistatavalt enne Euroopa Ühenduse ja India vahelise partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu raames moodustatud ühiskomisjoni koosolekut, ning vastavalt ühiselt kokku lepitud ajakavale; koosolekuid tuleks pidada vaheldumisi ühenduses ja Indias. Kummagi lepinguosalise taotluse alusel võib korraldada erakorralisi koosolekuid. |
e) |
Juhtkomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Igal koosolekul koostatakse protokoll, milles esitatakse otsused ja põhilised arutatud küsimused. Protokolli kooskõlastavad juhtkomitee määratud kaaseesistujad. |
f) |
Juhtkomitee koosolekute puhul kannab osalejate reisi- ja majutuskulud see osapool, keda osaleja esindab. Kõik muud juhtkomitee koosolekuga seotud kulud kannab vastuvõttev lepinguosaline. |
Artikkel 7
Rahastamine
a) |
Koostöö sõltub vajalike rahaliste vahendite olemasolust ning kummagi lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest (sealhulgas maksu- ja tollimaksuvabastusi käsitlevatest õigusnormidest) ning toimub vastavalt lepinguosaliste tegevuspõhimõtetele ja programmidele. |
b) |
Osalejad jagavad väljavalitud koostööprojektidega seotud kulud ilma vahendite ülekandmiseta ühelt lepinguosaliselt teisele. |
c) |
Koostöö täpsed haldus- ja finantseeskirjad täpsustatakse üksikasjalikumalt rakenduskorras. |
d) |
India osalusega TTA-projektide suhtes, mida ühendus rahastab muude meetmete kui raamprogrammi kaudu, ei kohaldata punktides b ja c nimetatud sätteid. |
Artikkel 8
Töötajate ja varustuse riiki sisenemine
Kumbki lepinguosaline võtab oma territooriumil kehtivate õigusnormide alusel kõik asjakohased meetmed ja teeb kõik endast oleneva, et hõlbustada lepinguosaliste poolt käesoleva lepingu sätete alusel kindlaks määratud koostööga seotud isikute ja selles koostöös kasutatava varustuse sisenemist oma territooriumile, seal viibimist ja sealt lahkumist.
Artikkel 9
Teabe levitamine ja kasutamine
Käesoleva lepingu kohast ühistest teadusuuringutest tulenevat teavet levitatakse ja kasutatakse ning nendest teadusuuringutest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi hallatakse, jagatakse ja teostatakse käesoleva lepingu lisa nõuete kohaselt. Kõnealune lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 10
Territoriaalne kohaldatavus
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt India territooriumi suhtes. See ei takista koostöö tegemist avamerel, kosmoses või kolmandate riikide territooriumil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 11
Jõustumine, lõpetamine ja vaidluste lahendamine
a) |
Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused. |
b) |
Käesolev leping sõlmitakse viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast nimetatud ajavahemiku viimasel aastal tehtud hindamist. |
c) |
Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu muutmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused. |
d) |
Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi. |
e) |
Lepinguosalised lahendavad kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused vastastikusel kokkuleppel. |
Artikkel 12
Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja hindi keeles ning kõik need tekstid on võrdselt autentsed.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Съставено в Ню Делхи на тридесети ноември две хиляди и седма година.
Hecho en Nueva Delhi, el treinta de noviembre de dos mil siete.
V Dillí dne třicátého listopadu dva tisíce sedm.
Udfærdiget i New Delhi den tredivte november to tusind og syv.
Geschehen zu New Delhi am dreißigsten November zweitausendsieben.
Kahe tuhande seitsmenda aasta novembrikuu kolmekümnendal päeval New Delhis.
Έγινε στo Nέο Δελχί, στις τριάντα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες επτά.
Done at New Delhi on the thirtieth day of November in the year two thousand and seven.
Fait à New Delhi, le trente novembre deux mille sept.
Fatto a Nuova Delhi, addì trenta novembre duemilasette.
Ņūdeli, divtūkstoš septītā gada trīsdesmitajā novembrī.
Priimta du tūkstančiai septintųjų metų lapkričio trisdešimtą dieną Naujajame Delyje.
Kelt Újdelhiben, a kétezer-hetedik év november harmincadik napján.
Magħmul fi New Delhi, fit-tletin jum ta' Novembru tas-sena elfejn u sebgħa.
Gedaan te New Delhi, de dertigste november tweeduizend zeven.
Sporządzono w Nowym Delhi, dnia trzydziestego listopada roku dwa tysiące siódmego.
Feito em Nova Delhi, em trinta de Novembro de dois mil e sete.
Întocmit la New Delhi, la treizeci noiembrie două mii șapte.
V Dillí tridsiateho novembra dvetisícsedem.
V New Delhiju, dne tridesetega novembra leta dva tisoč sedem.
Tehty New Delhissä kolmantenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.
Som skedde i New Delhi den trettionde november țjugohundrasju.
За Европейската общност
Por la Comunidad Europea
Za Evropské spolecenství
På vegne af Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαïκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos Bendrijos vardu
Az Európai Közösség részéről
Gћall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
För Europeiska gemenskapen
За правителството на Република Индия
Por el Gobierno de la República de la India
Za vládu Indické republiky
På vegne af regeringen for Republikken Indien
Für die Regierung der Republik Indien
India Vabariigi valitsuse nimel
Για την κυβέρνηση της Δημοκρατίας της Ινδίας
For the Government of the Republic of India
Pour le gouvernement de la République de l'Inde
Per il governo della Republica dell'India
Indijas Republikas valdības vārdā
Indijos Respublikos Vyriausybės vardu
Az Indiai Köztársaság kormánya részéről
Għall-Gvern tar-Repubblika ta' l-Indja
Voor de Regering van de Republiek India
W imieniu Rządu Republiki Indii
Pelo Governo da República Índia
Pentru Guvernul Republicii India
Za vládu Indickej republiky
Za Vlado Republike Indije
Intian tasavallan hallituksen puolesta
För Republiken Indiens regering
LISA
INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED
Käesoleva lepingu alusel loodud või antud õigused intellektuaalomandile jagatakse käesolevas lisas sätestatud viisil.
KOHALDAMINE
Käesolevat lisa kohaldatakse lepingu alusel toimuvate ühiste teadusuuringute suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
I. Õiguste omandiline kuuluvus ning nende jagamine ja teostamine
1. |
Käesolevas lisas kasutatakse lepingu artikli 2 punktis c esitatud intellektuaalomandi määratlust. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletakse õiguste ja soodustuste jaotamist lepinguosaliste ja nende osalejate vahel. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad tagavad, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile käesoleva lisa kohaselt kuuluvad intellektuaalomandi õigused. Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või osalejate omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jagamist, mis määratakse kindlaks kummagi lepinguosalise seaduste ja tavadega. |
3. |
Lepinguosalised lähtuvad ka järgmistest põhimõtetest, mis tuleks sätestada kokkulepetes:
|
4. |
Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava (THK). THK on ühistes teadusuuringutes osalejate vaheline erikokkulepe, milles määratakse kindlaks nende vastavad õigused ja kohustused, sealhulgas ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse ja kasutamisega, sealhulgas avaldamisega seotud õigused ja kohustused. Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse THKs tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs käsitletakse ka eel- ja taustteavet, litsentsimist ja lõpptulemusi. THK koostatakse kummagi lepinguosalise kehtivate eeskirjade raames, võttes arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, lepinguosaliste ja osalejate suhtelist rahalist ning muud panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, vajadust vaidluste lahendamise korra järele ning muid tegureid, mida osalejad peavad vajalikuks. Ühistes tehnoloogiahalduskavades käsitletakse ka külalisteadlaste (st väljastpoolt lepinguosalisi ja osalejaid pärit teadlased) tehtavate teadusuuringutega seotud intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi. Teadusuuringute rahastamises osaleva lepinguosalise vastutav rahastamisasutus või -amet kinnitab THKd enne konkreetsete teadus- ja arengukoostöölepingute sõlmimist, millele need lisatakse. |
5. |
Ühiste teadusuuringute käigus tekkinud teave või intellektuaalomand, mida THKs ei käsitleta, jagatakse vastavalt THKs sätestatud põhimõtetele. Kui tekib vaidlus, mida ei ole võimalik kokkulepitud vaidluste lahendamise korra kohaselt lahendada, kuulub see teave või intellektuaalomand kõigi sellistes ühistes teadusuuringutes osalejate ühisomandisse, mille käigus teave või intellektuaalomand tekkis. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma ärilistel eesmärkidel ja geograafiliste piiranguteta. |
6. |
Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas kohaldatavate seadustega, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile jagatud õigused intellektuaalomandile. |
7. |
Säilitades käesoleva lepinguga mõjutatud valdkondades konkurentsitingimused, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige
|
8. |
Käesoleva lepingu lõpetamine või selle tähtaja möödumine ei mõjuta osalejate käesoleva lisa kohaseid õigusi ega kohustusi, mis on seotud heakskiidetud käimasolevate projektide alusel saadud intellektuaalomandiga. |
II. Autoriõigusega kaitstud teosed ja teaduskirjandus
Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kooskõlas Berni konventsiooni (1971. aasta Pariisi akt) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping). Ilma et see piiraks III jao kohaldamist ja kui lepinguosalised ei ole THKs kokku leppinud teisiti, avaldavad lepinguosalised või osalejad teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda.
1. |
Kui lepinguosaline või tema avalikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks. |
2. |
Lepinguosalised püüavad võimalikult laialdaselt levitada teaduskirjandust, mis tuleneb käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest ja mida avaldavad sõltumatud kirjastajad. |
3. |
Kõigil autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesolevate sätete alusel, esitatakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta. |
III. Avalikustamata teave
A. Avalikustamata dokumenteeritud teave
1. |
Mõlemad lepinguosalised või, kui see on asjakohane, nende asutused või osalejad määravad võimalikult kiirelt ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avalikustamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
|
2. |
Kumbki lepinguosaline tagab, et ta ise ja tema osalejad märgistavad avalikustamata teabe selgelt, näiteks kohase märke või piirava seletuskirja abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesitamise puhul. Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet saav lepinguosaline võtab arvesse selle piiratud juurdepääsetavust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui teabe omanik avaldab teabe üldsusele. |
3. |
Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avalikustamata teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning oma muudele asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringutega eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse kirjalikku konfidentsiaalsuslepingut ja et see teave on kooskõlas eespool sätestatuga kergesti äratuntav kui avalikustamata teave. |
4. |
Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avalikustamata teavet laiemalt, kui on lubatud lõikes 3. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljatöötamiseks ja kumbki lepinguosaline annab sellise nõusoleku oma riigi tegevuspõhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses. |
B. Avalikustamata dokumenteerimata teave
Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel ja muudel kohtumistel saadud avalikustamata dokumenteerimata teavet või muud salajast teavet või teavet, mis tuleneb töötajate töölevõtmisest, rajatiste kasutamisest või ühisprojektidest, käsitlevad lepinguosalised või nende osalejad käesolevas lepingus dokumenteeritud teabe kohta sätestatud põhimõtete kohaselt; seda siiski tingimusel, et sellise avalikustamata või muu salajase või piiratud juurdepääsuga teabe saajat on edastatava teabe salajasest olemusest eelnevalt kirjalikult teavitatud.
C. Kontroll
Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle käesoleva lepingu alusel teatavaks saanud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda täita jagude A ja B sätteid levitamisest hoidumise kohta või et seda võib põhjendatult eeldada, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel peavad lepinguosalised sobivate meetmete võtmiseks teineteisega nõu.