30.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/19

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Prantsusmaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Prantsusmaa kohta (3).

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Prantsusmaa puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Prantsusmaa ametiasutuste poolt 6. veebruaril 2009 esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal 3,2 % SKPst, (4) ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohases etteandes märgiti, et puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid puudujääki ei saa käsitada asutamislepingu ning stabiilsus- ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Hinnanguliselt oli SKP kasv 2008. aastal 0,7 % SKPst, kusjuures 2007. aastal oli see 2,2 % SKPst. Kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal 5,4 % SKPst ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, väheneb see 2010. aastal ainult pisut (5 %le SKPst), kuna majanduse elavdamise kava mõju eelarvele väheneb. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjaomaseid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Prantsusmaa puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,