15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/13

(1)

Olles saanud teate ja seejärel kaebuse selle kohta, et Friuli-Venezia Giulia maakonna 20. augusti 2003. aasta piirkondlikus seadusega nr 14 on ette nähtud rahalised vahendid Trieste ja Gorizia Kaubanduskojale 2003. aasta põua all kannatanud põllumajandusettevõtete söödavajaduse katmiseks, palus komisjon 2. aprilli 2004. aasta kirjas Itaalia ametiasutustelt selgitusi mitmete asjaolude kohta.

(2)

Itaalia ametiasutustele nõutud teabe esitamiseks antud neljanädalase ajavahemiku lõpuks vastust saamata, saatis komisjon neile 26. mai 2004. aasta kirjaga meeldetuletuse.

(3)

10. juuni 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 15. juunil 2004, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles viimased kinnitasid, et nad on saatnud Trieste ja Gorizia Kaubanduskojale kaks kirja, vastavalt 30. septembril 2003 ja 12. märtsil 2004, ning juhtinud tähelepanu vajadusele avaldada eespool nimetatud seaduse artikli 6 alusel antava abiga seoses osalemiskutse ja saata selle koopia komisjonile.

(4)

Lähtudes sellest teabest, palus komisjon 28. juuni 2004. aasta kirjas Itaalia ametiasutustel saata talle kahe asjaomase kirja ja kahe kõnealuse kaubanduskoja koostatud osalemiskutse tekstid. Lisaks soovis komisjon teada, kas abi on antud ja kui on, siis millises mahus ja kuidas.

(5)

27. septembri 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. septembril 2004, saatis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile viimase poolt 28. juuni 2004. aasta kirjas taotletud tekstid ja teabe.

(6)

Kuna sellest teabest ilmnes, et Trieste Kaubanduskoda oli osalemiskutse juba avaldanud ja sellele oli juba reageeritud ning et kaubanduskodade poolt makstav või juba makstud abi ei olnud ette nähtud kaubanduskodade üldises abikavas, mille komisjon kiitis heaks riigiabi N 241/01 raames, otsustas komisjon avada toimiku NN 69/04 teatamata abi kohta.

(7)

12. novembri 2004. aasta kirjas palus komisjon Itaalia ametiasutustelt kõnealuse abi kohta lisateavet.

(8)

Samal päeval sai komisjon Itaalia ametiasutustelt kirja, milles täiendati 28. juuni 2004. aasta kirjas taotletud teavet (vt põhjendus 4).

(9)

6. jaanuari 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 11. jaanuaril 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles taotleti kõnealuse abi kohta lisateabe esitamise tähtaja pikendamist, et neil oleks võimalik asjaomane piirkondlik õigusakt uuesti läbi vaadata.

(10)

25. jaanuari 2005. aasta kirjas pikendas komisjon seda tähtaega ühe kuu võrra.

(11)

21. veebruari 2005. aasta kirjaga edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles märgiti, et Gorizia Kaubanduskoda ei ole kavandatud abi rakendanud ega kavatse seda enam teha (kirjale oli lisatud seda teadet kinnitav kaubanduskoja otsus).

(12)

28. veebruari 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 1. märtsil 2005, ja 30. märtsi 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 31. märtsil 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile lisateabe Trieste Kaubanduskoja antud abi kohta.

(13)

22. juuli 2005. aasta kirjas (1) teavitas komisjon Itaaliat otsusest algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus sööda ostmiseks antava abi suhtes, mis on ette nähtud 20. augusti 2003. aasta piirkondliku seaduse nr 14 artikliga 6 ja on esitatud Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses.

(14)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama asjaomaste meetmete kohta oma märkusi.

(15)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(16)

Friuli-Venezia Giulia maakonna 20. augusti 2003. aasta piirkondliku seaduse nr 14 (edaspidi „piirkondlik seadus nr 14”) artiklis 6 on sätestatud, et piirkondlikud ametiasutused võivad anda Trieste kaubandus-, tööstus-, käsitöö- ja põllumajanduskojale eriabi summas 170 000 eurot ning Gorizia kaubandus-, tööstus-, käsitöö- ja põllumajanduskojale summas 80 000 eurot, et rahuldada erakorralisi vajadusi, mis on seotud loomade söötmisega loomakasvatusettevõtetes, mida mõjutas 2003. aasta põud ja mis asuvad piirkondades, kus puuduvad ühised niisutusseadmed.

(17)

Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses teatati, et rahalist toetust antakse 2003. aasta põuast mõjutatud Trieste provintsi põllumajandusettevõtetele, mis ei saanud ühiste niisutusseadmete puudumise tõttu oma maad niisutada ja mille toodang vähenes seetõttu vähemalt 20 % võrra vähem soodsates piirkondades ja 30 % võrra muudes piirkondades. Toetust antakse kariloomade toitmiseks vajaliku sööda ostmiseks antava abi vormis.

(18)

Abi makstakse välja 1. maist kuni 20. novembrini 2003 ostetud sööda eest esitatud arvete alusel ning see hõlmab põllumajandusettevõttes olevate ja põllumajandustootjale kuuluvate loomühikute kohta arvutatud toitainevajaduse katmiseks vajalikku söödakogust. Loomühikuteks on veised, lambad, kitsed ja hobuslased, keda kasvatatakse tapaloomadena või kasutatakse töö tegemiseks; tapaloomade puhul on asjaomased põllumajandustootjad sellised, kelle jaoks loomakasvatus on põhitegevus ja kes on põllumajandusettevõtete omanikud ning registreeritud riiklikus põllumajandussektori sotsiaalkindlustusasutuses (Istituto nazionale per la previdenza sociale). „Sööt” tähendab iga liiki kuivatatud heina.

(19)

Abi võib maksta kõikidele abi taotlenud Trieste provintsi põllumajandusettevõtetele, kuni abiks ette nähtud rahalised vahendid on kasutatud.

(20)

Maksimaalne hüvitatav söödakogus ühe loomühiku kohta on 1 500 kg. Abi arvutamisel lähtutakse võrdlushinnast 20 eurot (käibemaksuta). Kui taotluste arv ületab prognoositut, vähendatakse üksiktoetust loomühiku kohta proportsionaalselt.

(21)

Kui abisaajatest põllumajandusettevõtted taotlevad ja saavad 2003. aasta põuaga seotud kahjude korvamiseks muud abi, vähendatakse osalemiskutses märgitud abisummat vastavalt.

(22)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, kuna kahtles, kas kõnealused abimeetmed on ühisturuga kokkusobivad. Kahtlusi tekitasid järgmised asjaolud:

(23)

26. septembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 27. septembril 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste märkused, mis tehti pärast kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist.

(24)

Itaalia ametiasutused märgivad muu hulgas, et 2003. aasta põud kuulutati Friuli-Venezia Giulia maakonna presidendi 16. septembri 2003. aasta määrusega nr 0329/Pres. „halbadeks ilmastikutingimusteks”, mida kinnitavad piirkondliku meteoroloogiajaama kogutud meteoroloogilised andmed, ning selle kohta avati riigiabi toimik, millest teatati komisjonile ja mille viimane heaks kiitis (N 262/04).

(25)

Itaalia ametiasutused tunnistavad, et Trieste Kaubanduskoja poolt Trieste provintsi põllumajandustootjate kantud kahjude arvutamiseks kasutatud meetod ei ole suuniste punktiga 11.3 kooskõlas. Nad märgivad siiski, et pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist kontrollis Trieste Kaubanduskoda kõikide abi saanud põllumajandusettevõtete (43) tootmiskahjude piirmäärasid, võrreldes aastatel 2000–2002 (mil halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju eest hüvitist ei makstud) toodetud keskmist söödakogust ja 2003. aastal toodetud söödakogust. Itaalia ametiasutuste sõnul ilmnes kogutud andmetest, et kantud kahju ületas kõikidel juhtudel abikõlblikkuse piirmäära (20 % vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades).

(26)

Itaalia ametiasutused lisasid ka, et nad arvutasid välja abisumma, mida võinuks maksta kooskõlas suunistega. Selleks kasutasid nad maakonna valitsuse 23. mai 2003. aasta otsuses nr 1535 esitatud andmeid aastatel 2000–2002 toodetud sööda keskmise koguse ja keskmise hinna kohta. Saadud arvust lahutasid nad kõigi põllumajandusettevõtete 2003. aasta tegeliku toodangu, mida oli korrutatud kõnealuse aasta keskmise hinnaga. Kõik arvutused esitati tabelis, milles toodi välja makstud abisummad, suuniste kohaselt heakskiidetavad abisummad ja vähese tähtsusega abi summad, mida võib abisaajatele maksta komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 alusel, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (4) Tabelist ilmneb, et kui vähese tähtsusega abi liita suunistele vastavale abile, on ainult kaks põllumajandustootjat saanud abi nende poolt kantud kahju ületavas summas, mille Itaalia ametiasutused kohustuvad tagasi nõudma.

(27)

Muude komisjoni poolt asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel avaldatud kahtlustega seoses selgitavad Itaalia ametiasutused, et asjaomased abisaajad ei saanud söödaga seotud otsetoetusi ega kindlustussummasid. Nad märgivad ka, et abisaajad kandsid saagikoristuse ja sööda transportimisega seotud kulusid, sest teatav hulk sööta siiski toodeti.

(28)

Lõpuks kinnitavad Itaalia ametiasutused, et kõikidele kõnealust abi saavatele põllumajandustootjatele teatati, et selle meetmega seoses on algatatud asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(29)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Piirkondliku seadusega nr 14 ette nähtud abi vastab sellele määratlusele, kuna abi annab kohalik omavalitsus, see soodustab teatavate kaupade (kariloomade, kuivõrd sööda ostmiseks antav abi võimaldab loomi sööta) tootmist ning võib kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, arvestades Itaalia positsiooni nende kaupade tootmisel (näiteks toodeti 2006. aastal Itaalias 13,3 % ühenduse veise- ja vasikalihatoodangust, mis tähendab, et Itaalia oli ühenduse suuruselt kolmas veise- ja vasikalihatootja).

(30)

Siiski võib asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel erandkorras käsitada mõnda meedet ühisturuga kokkusobivana.

(31)

Arvestades kõnealuse abi olemust (halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju hüvitamine põllumajandustootjatele), saab käesoleval juhul kohaldada üksnes asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandit kohaldatakse tegelike loodusõnnetuste, mitte nendega sarnanevate sündmuste suhtes; suunistest ilmneb, et komisjon on alati olnud seisukohal, et põuda ei saa käsitada loodusõnnetusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses).

(32)

Eespool nimetatud erandi kohaldamiseks tuleb asjaomast abi, mis on nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd artikkel 88) kohaldamiseks, (5) artikli 1 punkti f kohaselt ebaseaduslik, hinnata abi andmise ajal kehtinud sisuliste kriteeriumide alusel vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamiseks kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (6)

(33)

Käesoleval juhul kehtisid kõnealuse abi kohta abi andmise ajal suuniste punktis 11.3 sätestatud eeskirjad. Kõnealuses punktis on sätestatud, et

(34)

Seoses esimesele kahele tingimusele vastavusega märgib komisjon, et Itaalia ametiasutused tegid põua esinemise kindlaks asjakohase meteoroloogilise teabe alusel. Seoses nimetatud halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju suurusega märgib komisjon esiteks, et Itaalia ametiasutused on ise tunnistanud, et Trieste provintsi põllumajandustootjate kantud kahju arvutamiseks kasutatud meetod ei ole suuniste punktiga 11.3 kooskõlas. Komisjonil ei jää üle muud, kui seda tõdemust kinnitada, kuna Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses on märgitud üksnes kahju piirmäär, mille ületamise korral abi võib anda, ent ei täpsustata kahju arvutamise meetodit.

(35)

Itaalia ametiasutuste poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist esitatud teabest ilmneb, et suuniste punktis 11.3 sätestatud meetodi rakendamisel, st käesoleval juhul aastatel 2000–2002 (mil halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju eest hüvitist ei makstud) toodetud keskmise söödakoguse ja 2003. aastal toodetud söödakoguse võrdlemisel, saab selgeks, et kahju ületas abikõlblikkuse piirmäära (20 % vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades) kõikide abi saavate põllumajandusettevõtete puhul.

(36)

Seoses abisummade arvutamisel tegelikult kasutatud meetodiga (ja seega vastavus eespool osutatud kolmandale tingimusele) märgib komisjon, et kasutatud meetod ei ole suunistega kooskõlas, kuna abi maksmise aluseks olid 1. maist kuni 20. novembrini 2003 ostetud sööda eest esitatud arved, mis hõlmasid põllumajandusettevõttes olevate loomühikute tavapärase toitainevajaduse katmiseks vajalikke koguseid, samal ajal kui suuniste järgi ei tohiks makstav abisumma ületada tavapärasel ajal saavutatud keskmise tootmismahu ja samal ajal kohaldatud keskmise hinna korrutist, millest on maha arvatud kõnealuse sündmuse toimumise aastal tegelikult saavutatud tootmismahu ja sel aastal kohaldatud keskmise hinna korrutis.

(37)

Itaalia ametiasutuste poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist esitatud teabest ilmneb, et Trieste Kaubanduskoja kasutatud arvutusmeetodi tõttu oli välja makstud abisumma mitmel juhul (12 juhul 43 juhust) suurem summast, mis oleks makstud siis, kui oleks kasutatud suunistes sätestatud arvutusmeetodit.

(38)

Arvestades, et Trieste Kaubanduskoja kasutatud arvutusmeetodi tõttu ületati suuniste punkti 11.3 kohaselt lubatud abi 25 % juhtudest, ei saa komisjon selle meetodiga nõustuda.

(39)

Seoses suuniste punktis 11.3 sätestatud muude tingimustega (ja seega vastavus eespool osutatud neljandale ja viiendale tingimusele) võtab komisjon teadmiseks Itaalia ametiasutuste kinnituse, et kõnealuse abi saajad ei saanud söödaga seotud otsetoetusi ega kindlustussummasid ning et abisaajad kandsid saagikoristuse ja sööda transportimisega seotud kulusid, sest veidi sööta siiski toodeti. Seega ei ole kõnealused tingimused käesoleval juhul asjakohased.

(40)

Arvestades eespool öeldut, ei saa komisjon järeldada, et kõik suuniste punktis 11.3 sätestatud tingimused on täidetud, kuna – nagu märgitud põhjenduses 38 – Trieste Kaubanduskoja poolt abisummade arvutamiseks kasutatud meetodi tõttu ületati paljudel juhtudel abi, mida tohtinuks maksta nii, et ei tekiks ülemäärast hüvitamist.

(41)

Seega ei saa asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit kohaldada Trieste Kaubanduskoja poolt 2003. aasta põuale järgnenud ajal sööda ostmiseks antud abi selle osa suhtes, mis ületab summat, mille suhtes võinuks kõnealust erandit kohaldada, kui abisummade arvutamisel oleks kasutatud suuniste punktis 11.3 sätestatud abi arvutamise meetodit. See osa abist, mis kõnealust summat ei ületa, on siiski ühisturuga kokkusobiv, kuna see vastab kõikidele suunistes sätestatud tingimustele.

(42)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Itaalia peab seetõttu võtma kõik vajalikud meetmed abisaajale antud abi tagasi saamiseks. Vastavalt komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (7) punktile 42 peab Itaalia käesoleva otsuse täide viima nelja kuu jooksul otsuse jõustumisest. Tagasinõutav abi peab sisaldama intresse, mis arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999. (8)

(43)

Sellise abikava alusel antud abi, mis abi andmise ajal vastas nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (9) (vähese tähtsusega abi määrus) artikli 2 lõike alusel vastu võetud komisjoni määruse tingimustele, ei peeta siiski asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks.

(44)

Komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” punktis 49 on sätestatud, et selleks et määrata kindlaks igalt abisaajalt liikmesriigi abikava kohaselt tagasinõutav summa, võib liikmesriik kohaldada ka vähese tähtsusega abi kriteeriume, mis kehtisid ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi (mille suhtes tagasinõude otsust kohaldatakse) andmise ajal.

(45)

Ajal, mil Trieste Kaubanduskoda abi andis, ei olnud ühenduse eeskirju põllumajandussektoris antava vähese tähtsusega abi kohta veel vastu võetud.

(46)

Esimesed sellised ühenduse eeskirjad kehtestati määruses (EÜ) nr 1860/2004.

(47)

Määruses (EÜ) nr 1860/2004 on sätestatud, et abi, mis ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot ühe abisaaja kohta (ehk ettevõttele antav vähese tähtsusega abi), ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubavahetust ega moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi ning seetõttu ei kohaldata sellise abi suhtes asutamislepingu artikli 87 lõiget 1.

(48)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 artikli 5 kohaselt kohaldatakse sama põhimõtet enne selle määruse jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile määruse artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

(49)

Käesoleval juhul ei käsitata üksiktoetust, mis ei ületa 3 000 eurot, EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabina, kui see vastas andmise ajal määruse (EÜ) nr 1860/2004 artiklitele 1–3. Eeltoodu kehtib üksnes nende kõnealuse kava alusel tegelikult makstud abisummade kohta, mis ei ületa 3 000 eurot. Itaalia ametiasutused ei saa väita, et tagasinõudmise juhtude arvu saab vähendada, lahutades 12 ülemäärase hüvitamise juhul abist selle summa, mida abisaajad oleksid võinud saada määruse (EÜ) nr 1860/2004 alusel, sest kui kõnealuse kava alusel antud abi summa ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, ei saa vähese tähtsusega abi määruse sätteid selle abi suhtes kohaldada isegi abi osale, mis seda piirmäära ei ületa,

a)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.