(1)

23. septembri 2003. aasta kirjaga, registreeritud 22. oktoobril 2003, teavitati komisjoni riigi meetmetest ettevõtte Postabank és Takarékpénztár Rt. kasuks, mis kannab nüüd nime Erste Bank Hungary Nyrt. (edaspidi „Postabank” või „pank”). 23. jaanuari 2004. aasta e-kirjaga, mis registreeriti 26. jaanuaril 2004, teatasid Ungari ametiasutused Postabanki kasuks võetud täiendavatest meetmetest. Kõikidest meetmetest teatati Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (edaspidi „ühinemisleping”) osaks oleva ühinemisakti IV lisa 3. osas ette nähtud ajutise mehhanismi raames.

(2)

30. aprillil 2004 esitasid Ungari ametiasutused teatise lisana Postabanki ostja Erste Banki tagasivõtmatu ühepoolse avalduse. 29. aprillil 2004 allkirjastatud avalduses nähakse ette nende maksete üldine ülemmäär, mida Ungari tasub vastavalt aktsiate ostulepingule Postabanki ostjale võimalike või ettenägematute kohtulike nõuete puhul, ning piiritletakse ettenägematute nõuetega seotud riskid.

(3)

20. oktoobri 2004. aasta otsuses kinnitas komisjon, et enamikku teatatud meetmetest ei kohaldata pärast ühinemist, ning algatas menetluse ühe meetme suhtes, milleks oli ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus, kuna tal oli suuri kahtlusi selle kokkusobivuses ühisturuga. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (1) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(4)

25. novembril 2004. esitasid Ungari ametiasutused oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta ning 15. aprillil 2005 esitas ka Erste Bank oma märkused. Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi ning edastas need Ungarile, kellele anti võimalus märkustele vastata. Ungari märkused laekusid 23. mai 2005. aasta kirjas. Juunis, juulis ja oktoobris 2005 ning veebruaris, märtsis, juunis, juulis ja septembris 2008 sai komisjon mitu kirja ka Ungari ametiasutustelt ja Erste Bankilt, milles nad selgitasid täiendavalt oma seisukohti.

(5)

1988. aastal asutatud Postabank tegutses eelkõige jaepangana, osutades kõiki pangateenuseid. 2002. aasta lõpuks oli Postabank suuruselt seitsmes kommertspank Ungaris ja tema turuosa oli varade mahtu arvestades umbes 3,7 %.

(6)

Kuivõrd Postabankil ei olnud piisavalt kapitali, võtsid Ungari ametiasutused aja jooksul panga kapitali adekvaatsuse määra taastamiseks mitmeid finants- ja regulatiivmeetmeid. 1998. aastal ähvardas Postabanki kokkuvarisemine ning Ungari valitsus pidi sekkuma ning päästma panga tohutu rekapitaliseerimisega summas 152 miljardit Ungari forintit, (2) saades panga 99,9 % omanikuks. Postabanki raskustest väljaaitamisega taheti seda ette valmistada struktuuri ümberkorraldamiseks ja peatseks erastamiseks.

(7)

2000. aastal ebaõnnestus esimene katse Postabank erastada. Lõpuks, pärast avatud pakkumismenetlust erastati pank oktoobris 2003, mil riigi enamusosalus müüdi pangale Erste Bank der österreichischen Sparkassen, kes esitas suurima pakkumise – 101,3 miljardit forintit. Teatise ja Ungari ametiasutuste teadetest järeldab komisjon, et Postabank müüdi kõrgeima pakkumise tegijale pärast avatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta kaheetapilist pakkumismenetlust. 1. septembril 2004 ühines Postabank pangaga Erste Bank Hungary.

(8)

Pakkumismenetluses pakkus Ungari valitsus kõigile pakkujatele ühesuguseid lepingutingimusi, muu hulgas kohustudes maksma kohtuliku nõude puhul hüvitist, mis kataks kuni viie aasta jooksul pärast ostu-müügilepingu sõlmimist (3) Postabanki maksekohustused, mis tekivad võimalikest või ettenägematutest kohtulikest nõuetest. Vastavalt Ungari ametiasutuste selgitustele sai erastamisprotsessi käigus selgeks, et pakkujatele tuleb lubada teadmata nõuete hüvitamist, kuna ilma selle kohustuseta ei esitataks pakkumisi. Seepärast oli hüvitamiskohustus erastamise toimumiseks vältimatu.

(9)

29. aprillil 2004 esitas Erste Bank ühepoolse tagasivõtmatu avalduse, milles ta kitsendas ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust, määratledes riski kategooriad, ning vähendas varem piiramata üldise ülemmäära 200 miljardi Ungari forintini. Erste Banki ühepoolses avalduses nähakse ette ka 350 miljardi Ungari forinti suurune võimalike kohtulike nõuete hüvitamise piirmäär. Komisjon teatas, et seda meedet pärast ühinemist ei kohaldata. (4)

(10)

Aktsiate ostulepingus, mida muudeti Erste Banki ühepoolse avaldusega, on sätestatud ettenägematute kohtulike nõuete hüvitamise tingimused seoses riski jagamisega müüja ja ostja vahel. Nende tingimuste kohaselt tasub müüja:

Kolmandate isikute nõuete suhtes aegub müüja kohustus hüvitada ettenägematud nõuded viis aastat pärast aktsiate ostulepingu sõlmimist, kui seoses nende nõuetega i) ei ole algatatud kohtu- ega vahekohtumenetlust või ii) müüja kirjalikul kinnitusel ei ole tekkinud panga vastutust.

(11)

Ühinemisakti IV lisa 3. osas sätestatakse niinimetatud ajutise mehhanismi menetlus. Selles sätestatakse uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva kehtestatud ja pärast ühinemist endiselt kohaldatavate toetuskavade ja üksikute abimeetmete hindamise õigusraamistik.

(12)

IV lisa 3. osa punktis 1 sätestatakse, et järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on uues liikmesriigis jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi: i) enne 10. detsembrit 1994 jõustunud abimeetmed; ii) komisjonis läbi vaadatud ja ühinemislepingule lisatud nimekirja kantud abi ning iii) komisjonis ajutise mehhanismi menetluse kohaselt heaks kiidetud abi. Kõiki veel pärast ühinemist rakendatavaid abimeetmeid, mida saab tõlgendada riigiabina ja mis ei kuulu kolme nimetatud kategooriasse, loetakse uueks ühinemisjärgseks riigiabiks; komisjonil on seega täielikud volitused selliste meetmete rakendamine keelata ning nõuda pärast ühinemist mis tahes ebaseaduslikult makstud summade tagastamist. Kõnealune riigiabi eeskirjade rakendamine pärast ühinemist kehtivate meetmete suhtes ei kujuta mingil moel EÜ riigiabi eeskirjade tagasiulatuvat kohaldamist ning see vastab igal juhul ühinemisaktile.

(13)

Komisjon on seisukohal, et meede on rakendatav ka pärast ühinemist, kui see annab lisakasu, mis ei olnud abi andmise ajal teada või ei olnud täpselt teada. Komisjon ei saa siiski ajutise mehhanismi kohast läbivaatamisõigust rakendada abimeetmete suhtes, mis on juba lõplikult ja tingimusteta antud enne ühinemist kindlas summas. Selles suhtes on asjaomane tegur õigusakt, mille alusel pädevad riiklikud asutused abi andsid. Üksikmeetmeid loetakse pärast ühinemist kohaldatavaks, kui riigi täpne majanduslik osalus ei ole abi andmise kuupäeval teada ega ole endiselt teada ka ühinemise kuupäeval.

(14)

Menetluse algatamise otsuse kohaselt peavad garantiid ja hüvitamise kohustused selleks, et meedet ei loetaks kohaldatavaks pärast ühinemist, vastama järgmistele tingimustele:

(15)

Komisjon hindas Ungari ametiasutuste teatise alusel meetmeid EÜ riigiabi eeskirjade kohaselt ning tegi järelduse, et enamik neist kuulub väljapoole ajutise mehhanismi kohaldamisala. Selle põhjuseks oli asjaolu, et need meetmed ei hõlma Ungari edasisi finantskohustusi pärast ühinemiskuupäeva ning seetõttu ei loetud neid pärast ühinemist kohaldatavaks. (5)

(16)

Kuid 20. oktoobril 2004 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse ühe teatatud meetme asjus: ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus. Selles otsuses sedastas komisjon, et hüvitamise kohustust kohaldatakse pärast ühinemist. Komisjon asus seisukohale, et meede võib olla riigiabi ning tal oli tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse kohta ühisturuga.

(17)

Ungari ametiasutused on seisukohal, et ettenägematute nõuete hüvitamine on meede (mitte abi), mida ei kohaldata pärast ühinemist. Nad väidavad, et meede vastab kolmele tingimusele, mis on nõutavad selleks, et lugeda meede pärast ühinemist mittekohaldatavaks komisjoni menetluse algatamise otsuse punkti 52 tähenduses.

(18)

Nad leiavad, et meede ei saa olla riigiabi, kuivõrd see seisneb hüvitamise kohustuses, mis on tavaline äritingimus avatud ja konkurentsi alusel toimuva menetluse raames sõlmitud ostu-müügilepingus. Kuna Postabanki eest tasuti turuhinda, ei ole tegemist abiga.

(19)

Samuti väidavad nad, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et Postabank müüdi pärast avatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta pakkumismenetlust.

(20)

Nad osutavad, et Postabanki ümberkorraldamine ja erastamine on kaks täiesti erinevat sündmust ja mitte üks jagamatu pakett, nagu mainitud komisjoni järelanalüüsis, milles hinnatakse erastamiseelseid meetmeid. Postabanki erastamine ei olnud ümberkorraldamisprotsessi osa, kuivõrd pank oli selleks ajaks jälle elujõuline. Seepärast ei ole meede sekkumiste ahela osa ning selle järele tekkis vajadus alles erastamise käigus. Ümberkorraldamise ja erastamise lugemine üheks paketiks on samuti väljaspool komisjoni jurisdiktsiooni, sest nagu komisjon ise ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tunnistab, ei ole enamik selle paketi elemente pärast ühinemist kohaldatavad, mis tähendab, et komisjon ei saa neid läbi vaadata.

(21)

Lisaks mainivad Ungari ametiasutused, et meede ise ei moonuta konkurentsi, sest erastamise käigus tasuti turuhind, mis hõlmas hüvitise väärtust Erste Bankile. Tänu sellele meetmele sai Postabanki erastamine jätkuda.

(22)

Ungari ametiasutused selgitasid, et vajadus meetme järele selgus erastamisprotsessi käigus, kuivõrd ilma hüvitamisvõimaluseta ei tahtnud ükski pakkuja Postabanki osta. Seepärast sai sellest erastamise toimumise vältimatu tingimus. Ungari ametiasutused väidavad, et potentsiaalsed ostjad ei saanud ettevõtte väärtuse hindamisel täielikult hinnata Postabanki problemaatilisest minevikust põhjustatud kohtulike nõuete esitamise riski, mille näol oli tegu tüüpilise teabemoonutuse probleemiga. Riik müüjana korraldas enne erastamist põhjaliku kohtuasjade algatamise riski hindamise. Uusi nõudeid ei tuvastatud ning jõuti kindlale seisukohale, et sellised nõuded oleksid selgunud enne erastamise algust, sest pangas oli alates 1998. aastast läbi viidud mitmeid auditeid ja kontrolle.

(23)

Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal olid kohtulike nõuetega seotud riskid teatud määral jagatud Ungari riigi kui müüja ja Erste Banki kui ostja vahel, mille alusel ostja võttis üle kõik potentsiaalsed kohustused seoses käimasolevate kohtuasjadega, samal ajal kui ähvardavad ja ettenägematud kohtulikud nõuded võeti osaliselt üle piiratud mahus (ettenägematud nõuded 10 % ulatuses esimesest 10 miljardist Ungari forintist ja võimalikud nõuded 50 % ulatuses esimesest 4 miljardist Ungari forintist panga asjaomastest kogukohustustest). Riskide jagamise mehhanismi väljakuulutamisega tahtis riik saata pakkujatele julgustava signaali selle kohta, et müüja on kindel, et riik ei kanna asjade sellise korraldamise tulemusena rahalist kahju, ning suurendada pakkujate valmisolekut näha panga ostu väärtusliku tehinguna.

(24)

Riigi erastamisnõustaja hinnangul oli ettenägematutest nõuetest tulenevate kohustuste summa parimal juhul null ja halvimal juhul ulatus see 5 miljardi Ungari forintini. Teoreetiline kohtulike (võimalike ja ettenägematute) nõuete kogusumma oli halvimal juhul oluliselt väiksem kui müügihinna 101 miljardit Ungari forintit ja riigi poolt algselt enne erastamist prognoositud tulude vahe. See summa oli samuti tunduvalt väiksem kui müügihinna ning kõrgeima soovitusliku hinnapakkumise vahe. (6) Seepärast on Ungari ametiasutused veendunud, et hüvitamise kohustust kehtestades annab riik müügitehingule lisaväärtust ning et riik tegutseb täielikus vastavuses turumajanduse investorpõhimõttega.

(25)

Ungari ametiasutused lisavad, et päästmis- ja ümberkorraldusanalüüsi ei tule teha, sest meede ei ole riigiabi.

(26)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et Postabank ja Magyar Posta (Ungari Posti) vahel detsembris 2002 allkirjastatud strateegiline koostööleping tugevdab Postabanki konkurentsivõimet Ungari turul ning annab sellele tänu ühiselt väljatöötatud uute toodete müügi ainuõigusele eelise. Ungari ametiasutused väidavad, et komisjon tõlgendab Magyar Posta ja Postabanki suhet valesti. Nad väidavad, et strateegiline koostööleping on läbinisti äriline leping ega anna kummalegi poolele mingeid üldisi ainuõigusi.

(27)

Kui meede oleks käsitletav riigiabina, ei nõustu Ungari komisjoni väljendatud kahtlustega (vt ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse punkte 135–138) Euroopa lepingu artikli 45 lõike 2 kohaldamise suhtes praeguse juhtumi puhul Postabankile antud meetmete õigustamiseks. Nad väidavad, et komisjon peaks arvesse võtma asjaolu, et Ungari ei olnud hindamise all olevate meetmete kohaldamise ajal veel ELi liige. Nad kinnitavad, et Ungari valitsus ei oleks lasknud Postabankil 1998. aastal, kui ta koges suurimaid raskusi ja Ungari turg ei olnud stabiilne, pankrotti minna. Postabanki pankrot oleks tema suurust arvestades toonud kaasa suure finantskriisi.

(28)

Erste Bank esitas Ungari ametiasutuste omadega sarnased argumendid. Erste Bank ei nõustu komisjoni järeldustega, et meetme näol on tegu ühisturuga kokkusobimatu abiga.

(29)

Samuti vaidlustab Erste Bank väite, et meede on kohaldatav pärast ühinemist. Ta kinnitab, et meetme ulatus, maht ja kestus on piiratud. Kõik potentsiaalsed nõuded määrati enne ühinemist selgesti kindlaks, mistõttu pärast ühinemist ei ole tegemist uue abiga.

(30)

Ta leiab, et meetmega ei anta ärieelist ega moonutata konkurentsi, sest tegu turul tavalise tingimusega konkreetsete riskide maandamiseks aktsiate ostulepingus ning selles lepiti kokku konkursi käigus, mis tagab turuhinna tasumise hüvitamiskohustuse eest ning seetõttu ei kaasnenud abielementi. Avatud, mittediskrimineerivate, konkurentsi tingimustes ja läbipaistvate menetluste alusel toimunud erastamisi käsitleva pretsedendiõiguse alusel kinnitas Erste Bank, et tal oli põhjust eeldada, et Postabanki müügiga ei kaasne riigiabi andmist.

(31)

Lisaks sellele on kõnealune meede – erinevalt garantiist, mis võib olla iseseisev juriidiline kohustus – olemuselt hüvitamiskohustus, mida ei saa käsitleda iseseisva meetmena, kuivõrd see on alati lahutamatult seotud konkreetse müügilepinguga. Hüvitamiskohustuse eesmärk on kaitsta müügi ajal üle antavate varade väärtust müügile eelnenud perioodist tulenevate riskide eest.

(32)

Erste Bank väidab, et meedet tuleks hinnata varasematest meetmetest eraldi ning et komisjoni läbi viidud erainvestori analüüsis ei tohiks Postabanki ühinemiseelset ümberkorraldamist ja erastamist käsitleda ühe paketina. Meede ei ole ümberkorraldamismeede, vaid aktsiate ostu-müügilepinguga lahutamatult seotud hüvitamiskohustus, mis on eraldatud ümberkorraldamisprotsessist. Postabank oli erastamise ajal elujõuline. Teiseks ei ole komisjon pädev uurima eelnevaid ümberkorraldamismeetmeid, mida pärast ühinemist ei kohaldata. Komisjoni lähenemises, mille puhul pannakse kokku pärast ühinemist mittekohaldatavad meetmed ja ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus, käsitletakse 1998.–2002. aasta meetmeid abina, ehkki komisjon ei ole pädev neid uurima.

(33)

Lisaks kinnitab Erste Bank, et komisjoni erainvestori analüüs on igal juhul ebatäielik, sest selles ei käsitleta likvideerimiskulusid ega Ungari panganduseeskirju, millega välditakse likvideerimisi.

(34)

Erste Bank leiab, et kuivõrd meede ei ole abi ning seda ei kohaldata pärast ühinemist, ei ole vaja kokkusobivust hinnata. Samuti väidab ta, et kokkusobivuse hindamine põhineb ekslikul eeldusel, et meede on ümberkorraldamismeede, mitte aga erastamise element.

(35)

Lisaks sellele põhjendab Erste Bank, et meede ei moonuta konkurentsi ega anna ärieelist, sest meede, mille käigus müüdi Postabank turuhinnaga, võeti konkurentsi tingimustes. Igal juhul kuuluks pretsedendiõiguse kohaselt kõik eelised müüjale ning ostjale neid edasi ei antaks. Seepärast ei olnud tegu valikulise ärieelisega Erste Banki kasuks (seoses ettenägematute nõuete hüvitamise kohustuse või muuga), sest riik oleks olnud valmis müüma Postabanki ükskõik millisele ettevõttele, kes oleks pakkunud kõrgeimat hinda.

(36)

Erste Bank väidab, et komisjon ei määratle oma kohaldamistesti õiguslikku alust ning tõendamaks, et komisjon on pädev uurima meedet vastavalt artikli 88 lõikele 2, tuleks näidata, et kohustuse näol oli tegu uue abiga ühinemisakti IV lisa 3. osa alusel. Samuti sedastab ta, et Ungari ei olnud meetmete võtmise ajal ELi liige ning seetõttu ei saa EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 talle otseselt kohaldada. Komisjon ei tohi kohaldada riigiabi eeskirju olukordadele, mis olid enne ühinemist lõplikult paigas, näiteks Postabanki aktsiate ostu-müügilepingule, mis on õiguslikult siduv dokument, kuivõrd see oleks vastuolus tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega. Erastamise ajal ei olnud ei Ungari ega Erste Bank teadlik nõudest, et selleks, et hüvitamiskohustust ei loetaks kohaldatavaks pärast ühinemist, peavad riskid olema täpselt määratletud.

(37)

Nagu selgitatud eespool, samuti menetluse algatamise otsuses, hindas komisjon kõigepealt, kas meede, mille suhtes ametlik uurimismenetlus algatati, st ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus, on vastavalt punktis 14 sätestatud kriteeriumidele kohaldatav pärast ühinemist. Küsimus, kas abi „kohaldamist jätkatakse pärast ühinemist” seisab eraldi küsimusest, kas meedet võib abina käsitleda (mis tahes ajahetkel) ja kas selle kohta kehtivad kindlad kriteeriumid.

(38)

29. aprillil 2004. aastal Postabanki ostja Erste Banki allkirjastatud tagasivõtmatus ühepoolses avalduses nähakse ette üldine ülemmäär 200 miljardit Ungari forintit ja määratletakse vastavalt aktsiate ostu-müügilepingule kitsamalt Ungari vastutusega seotud risk ostja ees.

(39)

Kuid üldise ülemmäära kehtestamisest ja meetme kitsendamisest hoolimata märgib komisjon, et Ungari valitsuse poolt Postabanki müügi hõlbustamiseks võetud hüvitamiskohustus ei olnud täpselt määratletud ega hõlmanud ühinemise kuupäevaks lõplikult vormistatud ammendavat ja siduvat loetelu. Vastupidi, meede hõlmab suurema ulatusega hüvitisi, ei ole täpselt määratletud ning selle ülemmäär on kõrge, mis pealegi kehtestati hilisemal kuupäeval. Seepärast võimaldab kohustus määramata arvul edasisi nõudeid lisaks ühinemise ajaks selgesti määratletutele, mis on vastuolus sellega, mida väidavad Ungari ametiasutused ja Erste Bank.

(40)

Komisjon leiab, et lihtsalt ülemmäär ilma konkreetsete sündmuste loeteluta (spetsifikatsioonita), mis võiksid kohustuse kaasa tuua, ei seo hüvitise maksmist pärast ühinemist konkreetsete sündmustega, mis määratleti lõplikult ja tingimusteta enne ühinemist. On tõsi, et riigi finantskohustused olid teoreetiliselt piiratud, kuid riigi võimalikke makseid tingivad asjaolud ei olnud selgesti määratletud, nagu selgub kohustuse enda nimetusest, st et see kehtib ettenägematute nõuete puhul. Seega on piirang üksnes näiline, kuivõrd selle kohaldamise ulatus ja konkreetsed summad, mida võib olla tarvis pärast ühinemist välja maksta, võivad erineda vastavalt kriteeriumidele, mis on esitatud vaid üldsõnaliselt.

(41)

Kõnealune meede on seetõttu kohaldatav pärast ühinemist kahe erandiga. Pärast ametiasutuste esitatud selgitusi on komisjon jõudnud järeldusele, et on kaks punkti, mis vastavad kriteeriumidele, mille kohaselt meede ei ole pärast ühinemist kohaldatav.

(42)

Need kaks punkti on seotud ettevõtete Arthur Andersen Audit Könyvszakértő Korlátolt Felelősségű Társaság ja/või Prudentia Könyvvizsgáló és Gazdasági Tanácsadó Korlátolt Felelősségű Társaság (või nende üld- ja eriõigusjärglaste) võimalike nõuetega Postabanki vastu või Postabanki auditi koostamisega seotud mis tahes materiaalse toetusega või mis tahes materiaalse toetusega 2000. aastale eelnenud perioodil kogusummas 200 miljardit Ungari forintit (mis sisaldub Erste Banki 29. aprilli 2004. aasta ühepoolse avalduse osas „Riskide määratlemine O”).

(43)

Komisjon märgib, et need kaks ettevõtet on Erste Bankile juba teatanud, et nad esitavad Erste Banki vastu kahjunõude olenevalt tulemustest, millega lõpeb kohtumenetlus, mille Ungari riik algatas Postabanki audiitorite vastu seoses nende rolliga panga audiitoritena. Esialgu on tegu võimalike nõuetega. Lisaks sellele on Arthur Andersen taotlenud Erste Bankilt Ungari riigi kohtuasja puhul kantud kohtukulude hüvitamist.

(44)

Neid kahte võimalikku nõuet hõlmav riigi hüvitamiskohustus vastab kõigile kolmele eespool mainitud kriteeriumile ning seetõttu võib seda lugeda kohaldatavaks pärast ühinemist.

(45)

Erste Bank väidab, et komisjon ei määratle oma kohaldamistesti õiguslikku alust ning tõendamaks, et komisjon on pädev uurima meedet vastavalt artikli 88 lõikele 2, tuleks näidata, et kohustuse näol oli tegu uue abiga ühinemisakti IV lisa 3. osa alusel. Samuti kinnitab ta, et Ungari ei olnud meetmete võtmise ajal ELi liige ning seetõttu ei saa EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 talle otseselt kohaldada.

(46)

Esiteks oli Ungari Vabariik (nagu kõik teised kandidaatriigid) sel ajal – enne ühinemist – juba seotud Euroopa lepingutega, mis muu hulgas kuulutasid igasuguse riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, lepingu endaga kokkusobimatuks niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust (7). Seejärel määratleti ühinemislepingu IV lisa 3. osas meetmete kolm kategooriat olemasoleva abina: i) enne 10. detsembrit 1994 jõustunud abimeetmed; ii) komisjonis läbi vaadatud ja ühinemislepingule lisatud nimekirja kaasatud abi ning iii) ajutise mehhanismi menetluse kohaselt heaks kiidetud abi. Lepingus on sätestatud, et kõik pärast ühinemiskuupäeva endiselt kohaldatavad meetmed, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta olemasoleva abi tingimustele, loetakse ühinemisel uueks abiks.

(47)

Seepärast on ELi esmase õiguse alusel selge, et komisjonil on täielikud volitused vaadata läbi enne ühinemist kehtestatud ja pärast seda kohaldatavad abimeetmed, mis ei osutunud pärast ühinemist olemasolevaks abiks. Komisjon võib lugeda sellised meetmed seisuga 1. mai 2004 uueks abiks ning võib seega keelata abi kohaldamise pärast seda kuupäeva, samuti nõuda pärast ühinemist ebaseaduslikult makstud summade tagastamist, kui ta leiab, et abi ei ole ühisturuga kokkusobiv. Kõnealune riigiabi eeskirjade rakendamine pärast ühinemist kehtivate meetmete suhtes, mis ei vasta ühinemislepingus määratletud olemasoleva abi kriteeriumidele, ei too seetõttu mingil moel kaasa EÜ riigiabi eeskirjade tagasiulatuvat kohaldamist.

(48)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(49)

Seoses Postabanki erastamisega võttis Ungari valitsus (ÁPV (8) kaudu) enesele ostja ees kohustuse hüvitada maksekohustused, mis võivad kuni viie aasta jooksul pärast aktsiate ostulepingu sõlmimist tekkida Postabankiga seotud ettenägematutest kohtulikest nõuetest. Teisisõnu võttis Ungari valitsus enesele kohustuse eraldada riigi raha, et Postabanki müük saaks võimalikuks. Seega on ilmne, et kõnealune meede puudutab riigi ressursse.

(50)

Nagu eespool mainitud, väidavad Ungari ametiasutused ja Erste Bank oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta, et kõnealust meedet ei saa tõlgendada riigiabina, vaid selle näol on tegemist tavapärase ärilise tingimusega avatud pakkumismenetluse alusel sõlmitud ostu-müügilepingus, ja et Postabanki eest tasutud turuhind välistab abi. Samuti väidavad nad, et komisjon peaks kohaldama turumajandusliku investeerimise põhimõtet, mitte käsitlema kõnealust meedet abina, sest selle eest on makstud turuhinda, mille puhul on arvestatud meetme väärtust Erste Banki jaoks. Lisaks väidavad nad, et komisjoni läbiviidud turumajandusliku investeerimise analüüsis ei tohiks kokku panna ühinemiseelseid Postabanki ümberkorraldamismeetmeid ja Postabanki erastamist, sest kõnealune meede ei ole ümberkorraldamismeede, vaid aktsiate ostulepingu lahutamatu osa.

(51)

Nagu ka menetluse algatamise otsuses on märgitud, ei saa komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel uurida abimeetmeid, mis ei ole kohaldatavad pärast ühinemist. Komisjon ei saa ajutise mehhanismi kohast läbivaatamisõigust rakendada abimeetmete suhtes, mis on juba lõplikult ja tingimusteta antud enne ühinemist kindlas summas. Komisjon leidis, et välja arvatud ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus, (9) ei ole Postabanki ümberkorraldamise teatatud meetmed kohaldatavad pärast ühinemist. Seega käesolev analüüs ei hõlma neid meetmeid.

(52)

Hinnates seda ainsat meedet, mis on kohaldatav pärast ühinemist (2003. aastal võetud kohustus hüvitada ettenägematud nõuded), peab komisjon niisiis uurima, kas Ungari valitsuse tollane tegevus, st erastamise ajal tehtud otsus hüvitamiskohustuse võtmise kohta, oli kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega. Seetõttu hindab komisjon seda meedet eelnevatest meetmetest eraldi.

(53)

Postabanki müügi hindamise võib eelnenud meetmetest eraldada ka seetõttu, et ümberkorraldamine oli erastamise alguseks juba lõpule viidud. Komisjon märgib, et Ungari Riigikontroll esitas 2003. aasta aprillis aruande, milles nentis, et Postabanki ümberkorraldamine on edukalt lõpule viidud ja et pank toimib hästi. Postabank oli erastamise ajal elujõuline.

(54)

Hinnatavate meetmete selline eraldamine ei ole vastuolus otsusega kohtuasjas BP Chemicals, (10) sest selles kohtuasjas käsitletud juhtumil tehti ühe jätkuva ümberkorraldamisprotsessi käigus kolm kapitalisüsti eesmärgiga „rahastada vajalikke ümberkorraldamismeetmeid ja taastada EniChemi kapitalibaas, mis oli kahjumi tõttu nõrgenenud”. Hinnates, kas neid kolme meedet tuleb käsitleda tervikuna või tuleks viimast meedet uurida eraldi, otsustas Euroopa Kohus, et määravateks teguriteks on meetmete ajastamine, meetmete võtmise eesmärk ja äriühingu olukord iga kapitalisüsti tegemise otsuse langetamise ajal. Selles kohtuasjas käsitletud juhul olnuks likvideerimine viimase meetmeta vältimatu. Käesoleval juhul aga oli ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus seotud Postabanki müügiga ja moodustas aktsiate ostulepingu lahutamatu osa, kusjuures selleks ajaks oli panga ümberkorraldamine edukalt lõpule viidud ja panga likvideerimine ei olnud enam kõne all.

(55)

Hinnates Ungari ametiasutuste tegevust 2003. aastal turumajandusliku investeerimise põhimõtte alusel, ei sea komisjon kahtluse alla Postabanki erastamise viisi ja nõustub, et pank müüdi avatud pakkumismenetluses kõrgeima pakkumise tegijale.

(56)

See asjaolu aga ei ole piisav, et välistada käsitletava juhtumi raames eelise andmist.

(57)

Esiteks ei seatud aktsiate ostulepingu sõlmimise ajal ettenägematute nõuete hüvitamise kohustusele ülempiiri. Postabanki müümisel võttis Ungari valitsus Postabanki ostja ees kohustuse eraldada piiramatult riigi raha. Seetõttu on komisjon seisukohal, et ehkki Ungari valitsus viis enne erastamisprotsessi algust läbi põhjaliku kohtulike nõuete esitamise riski hindamise ja leidis, et võetud kohustuse alusel maksete tegemise tõenäosus on väga väike, ei oleks konservatiivne eraõiguslik müüja sellisel juhul võtnud piiramatut maksekohustust ettenägematute nõuete suhtes, mis võidakse esitada kuni viie aasta jooksul pärast aktsiate ostulepingu sõlmimist, isegi kui sellise hüvitamiskohustuse võtmise tulemusena olnuks võimalik saada Postabanki eest kõrgemat müügihinda. Komisjoni arvates oleks turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev Postabanki müüja seadnud müügilepingus vähemalt teatava ülempiiri võimalikule maksekohustusele ostja ees. Turumajanduse põhimõtteid järgiv müüja ei oleks võtnud piiramatu summa maksmise riski isegi teades, et sellise makse tegemise vajaduse tõenäosus on väga väike. Asjaolu, et erastamise ajal ei seatud hüvitamiskohustuse ülempiiri, näitab seega, et riik ei käitunud nii, nagu käitunuks turumajanduse põhimõtteid järgiv ettevõtja.

(58)

Asjaolu, et Erste Bank tegi ühepoolse avalduse, millega piiras hüvitamiskohustusest tulenevat riigi potentsiaalsete maksekohustuste ülemmäära 200 miljardi Ungari forintiga, ei mõjuta komisjoni hinnangut Ungari riigi tegevusele. Ühepoolne avaldus, mille ostja tegi kuus kuud hiljem, ei vii Ungari riigi võetud hüvitamiskohustust kooskõlla turumajandusliku investeerimise põhimõttega.

(59)

Seda järeldust ei mõjuta mingil moel asjaolu, et pakkujad, kellel ei olnud võimalik Postabanki problemaatilisest minevikust põhjustatud kohtulike nõuete esitamise riski täielikult hinnata, pidasid nimetatud meedet erastamise vältimatuks eeltingimuseks. Kui ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust poleks võetud, oleks pank tõenäoliselt jäänud riigi omandisse. Kui tulevikus oleks mõni selline nõue realiseerunud, oleks riik sellisel juhul pidanud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt tegutsedes hüvitama nõude maksimaalselt ettevõtte väärtusele vastavas summas, mitte aga piiramatus ulatuses. Seega – kui riik oleks tegutsenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt, ei oleks ta piiramatut hüvitamiskohustust enesele võtnud.

(60)

Teiseks märgib komisjon, et vaatamata avatud pakkumismenetluse korraldamisele, mille käigus koheldi kõiki pakkujaid võrdselt, ei saa öelda, et müük oleks toimunud turutingimustel. Et hüvitamiskohustuse summat ei piiratud, ei saanud pakkumised sisaldada õiget hinda selle kohustuse eest. Kuna piiramatu hüvitamiskohustuse väärtust ei olnud võimalik hinnata, ei saa öelda, et pakkumismenetluses oleks lähtutud turuhinnast või et menetlus oleks seega toimunud turutingimuste kohaselt.

(61)

Erste Bank väidab, et selle meetme näol ei võimaldatud talle mingit ärieelist, sest meede võeti pakkumismenetluse kohaselt ja tehingus maksti turuhinda. Erste Bank viitab sellega seoses mitmele komisjoni otsusele. (11) Viidates otsustele kohtuasjades Banks (12) ja Systems Microelectronic, (13) märgib Erste Bank, et kui äriühingule on võimaldatud teatud eelist ja riik müüb selle äriühingu turuhinnaga, jäävad sellest eelisest tulenevad hüved müüjale, mitte ei lähe üle ostjale.

(62)

Komisjon märgib, et Erste Banki viidatud otsuses Banksi kohtuasjas sätestati üldpõhimõte, mille kohaselt juhul, kui avatud pakkumismenetluse läbiviimisel lähtutakse turutingimustest, äriühingu ostjale tavaliselt mingit abi ette ei nähta. Käesoleval juhul aga ei oleks Erste Bank tavapäraste turutingimuste korral piiramatust hüvitamiskohustusest kasu saanud, sest konservatiivne turumajanduse põhimõtetest lähtuv müüja ei oleks Postabanki müünud koos ettenägematute nõuete hüvitamise piiramatu kohustusega. Kokkuvõttes tuleb märkida, et kuna turumajanduse põhimõtteid järgiv ettevõtja ei oleks Postabanki müümisel võtnud enesele piiramatut vastutust ettenägematute nõuete eest, sai Erste Bank Postabanki ostmisel ettenägematute nõuete piiramatu hüvitamise tingimuse tõttu majandusliku eelise.

(63)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et meede, hinnatuna teistest meetmetest eraldi, ei vasta turumajanduse põhimõtetest lähtuva müüja tegevuse kriteeriumidele.

(64)

Menetluse algatamise otsuses käsitles komisjon ümberkorraldamise ja erastamise meetmeid koos, sest 1998. aastal oli Ungari valitsus komisjonile teatanud Postabanki ümberkorraldamise ja erastamise eesmärgil kapitalisüsti tegemise otsusest, mille tulemusena Ungari riik omandaks pangas 99,9 % osaluse. Seega seostas Ungari valitsus ise ümberkorraldamist erastamisega. 1998. aasta detsembris võetud rahalised ja õigusloomega seotud toetusmeetmed võimaldasid tagada panga jätkuva toimimise ja hõlbustasid selle erastamist.

(65)

Seetõttu viib komisjon läbi teisese hindamise, käsitledes erastamise ajal võetud kohustust koos eelnevate ümberkorraldamismeetmetega. Kuna aga juba on kindlaks tehtud, et eraldi käsitletuna on selle meetme näol tegemist abiga, ei saa see meede, hinnatuna koos eelnevate ümberkorraldamismeetmetega, olla muud kui abi.

(66)

Kui turumajandusliku investeerimise põhimõtte järgimise kontrollimisel arvestada tervet meetmete paketti, ilmneb, et riigi kulud hõlmavad meetmeid, mida Ungari valitsus võttis panga ümberkorraldamiseks enne selle müümist, ja müügiga seoses võetud meetmeid. Kui lähtuda lihtsustatud käsitusest ja lahutada erastamisel saavutatud tegelikust müügihinnast kõikide alates 1998. aasta detsembrist võetud meetmete kulude kogusumma, on tulemuseks negatiivne müügihind ligikaudses summas – 53,4 miljardit Ungari forintit (st umbes – 211 miljonit eurot). See tulemus ei sisalda lisakulusid, mida riik võib olla sunnitud kandma seoses erastamise ajal võetud hüvitamiskohustusega.

(67)

Komisjon märgib, et alates 1998. aastast ei lähtutud eesmärgist saavutada erastamise teel Postabanki elujõulisuse taastamisel Ungari valitsuse jaoks „plussmärgiga hind”, st saavutada investeeringult mõistlik eeldatav kasum. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et meetmete võtmisel ei kehtestatud tulevast soovitavat müügihinda.

(68)

Sellega seoses tuleb märkida, et turumajandusliku investeerimise põhimõtte ja tavapäraste turutingimuste kohaselt tegutsev ratsionaalne investor ei oleks paigutanud Postabanki raha ilma konkreetsete ja mõistlike ootusteta võimaluse suhtes müüa pank sellesse paigutatud rahalisi vahendeid ületava hinna eest.

(69)

Nagu juba eespool mainitud, nõustub komisjon, et Postabank müüdi avatud, tingimusteta pakkumismenetluses kõrgeima pakkumise tegijale. Samas tuleb märkida, et avatud pakkumismenetlus ei välista alati riigiabi andmist. Euroopa Kohus osutas kohtuasjas C-344/99 tehtud otsuses, et „[…] seoses Saksa valitsuse väitega, et GSi erastamise menetlus oli kooskõlas üldistest erastamispõhimõtetest tulenevate nõuetega avatud, läbipaistva ja tingimusteta menetluse kohta, tuleb märkida, et olenemata nende põhimõtete õiguslikust tähendusest ja eeldades selle väite paikapidavust, ei mõjuta see järeldust, et otsus erastada GS negatiivse müügihinnaga ei vastanud eraõigusliku investeerimise kriteeriumidele ja sisaldas seega riigiabi tunnuseid”. (14) Käsitledes ümberkorraldamist ja erastamist ühiselt, st võttes arvesse enne panga müümist võetud riiklike meetmete summasid, ilmneb, et müügihind oli riigi jaoks negatiivne.

(70)

Erste Bank väidab, et komisjoni erainvestori analüüs on ebatäielik, sest selles ei käsitleta likvideerimiskulusid ega Ungari asjaomaseid panganduseeskirju, mille kohaselt välditakse likvideerimisi.

(71)

Komisjon märgib, et ühenduse kohtute praktikast tuleneb selgelt, et eraõigusliku ettevõtja kriteeriumi tuleb kohaldada üksnes olukordades, kus riigi sekkumine on majandusliku iseloomuga, mitte aga juhul, kui riigi sekkumine moodustab osa avaliku võimu teostamisest. (15) Käesoleval juhul tegutses riik eesmärgiga kaitsta finantssüsteemi stabiilsust, mitte aga eraõigusliku investorina, kelle eesmärk on teenida kasumit.

(72)

Seoses küsimusega, kas riigi jaoks on kasulikum äriühing müümise asemel likvideerida, on ühenduse kohtud selgitanud, et tuleb eristada kohustusi, mida riik peab võtma äriühingu aktsiakapitali omanikuna, ja kohustusi, mida tuleb täita avaliku võimu teostamisel: riigiabi olemasolu hindamisel saab arvesse võtta ainult esimesena nimetatud kohustusi. (16) Seega, kui jätta arvutusest välja kulud, mida eraõiguslik investor ei oleks arvesse võtnud, oleks likvideerimine olnud riigi jaoks ümberkorraldamise ja erastamisega võrreldes vähem kulukas.

(73)

Nagu eespool mainitud, väidab Erste Bank, et kõnealuse meetmega ei antud ärieelist, sest see võeti pakkumismenetlusega seoses, ja seega jääks igasugused eelisest tulenevad hüved müüjale ega kanduks ostjale üle.

(74)

Eespool märgiti juba, et see väide peab paika üksnes juhul, kui avatud pakkumismenetlus viiakse läbi tavapärastel turutingimustel. See tingimus ei ole aga täidetud, sest eraõiguslik müüja ei oleks enesele võtnud piiramatut ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust. Lisaks ei oleks eraõiguslik investor Postabanki puhul neid meetmeid võtnud, kuivõrd pärast riigi kapitalisüsti võetud meetmete paketi tõttu oli müügihind riigi jaoks negatiivne.

(75)

Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et pärast 1998. aasta detsembrit võetud riigi meetmete pakett, mille eesmärk oli hõlbustada Postabanki ümberkorraldamist ja erastamist ning mis hõlmas ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust, ei vasta eraõigusliku investeerimise kriteeriumidele ning sellega võimaldati majanduslik eelis 1. septembril 2004. aastal ühinenud Postabankile ja Erste Bankile.

(76)

Kuna on kindlaks tehtud, et pakkumismenetluse korraldamisele vaatamata võimaldati Erste Bankile eelis (sest ükski eraõiguslik müüja ei oleks võtnud enesele piiramatut hüvitamiskohustust), tuleb järeldada, et kõnealune meede oli valikuline.

(77)

2002. aasta lõpul oli Postabank Ungaris suuruselt seitsmes kommertspank. Kogu vaadeldava ajavahemiku vältel tegutses pank aktiivselt finantssektoris, mis on avatud tihedale rahvusvahelisele konkurentsile ning mida iseloomustas Ungari ja Euroopa Liidu vaheline kaubandus, sealhulgas suur hulk Ungari pangandusturul tegutsevaid ELi panku.

(78)

Kohtupraktikas on sedastatud, (17) et kui riigiabi tugevdab ühendusesiseses kaubanduses ühe ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ettevõtjatega, siis mõjutab see abi neid teisi ettevõtjaid. Komisjon on jõudnud järeldusele, et ettenägematute nõuete hüvitamise kohustuse võtmisega andis Ungari riik valikulise eelise Erste Bankile. Seega võib otsustada, et see Postabanki ostmisega seotud valikuline eelis tugevdas Erste Banki positsiooni ning võib järelikult mõjutada ühendusesisest kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(79)

Kokkuvõttes tuleb märkida, et kuna kõik artikli 87 lõikes 1 osutatud kriteeriumid on täidetud, on ettenägematute nõuete hüvitamise kohustuse näol tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu tähenduses.

(80)

Ajutise mehhanismi kohaselt on komisjonil õigus hinnata ainult neid riigiabimeetmeid, mida loetakse kohaldatavaks pärast ühinemist. Teatatud meede on pärast ühinemist kohaldatav ja selle näol on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seetõttu peab komisjon hindama selle meetme kokkusobivust ühisturuga.

(81)

Tingimused, mille kohaselt abimeede on kokkusobiv või võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks, on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3.

(82)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid ei saa käesoleval juhul kohaldada. Komisjon täpsustab, et antud juhul ei antud abi eesmärgiga korvata loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju, nagu märgitakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b. Mõiste „erakorralised sündmused” ei hõlma ettevõtjate äriotsustest tulenevaid rahalisi kahjusid. Komisjon märgib ka, et Ungaris ei olnud tollal mingit üldist panganduskriisi.

(83)

Ka ei saa selle abimeetme suhtes erandit kohaldada artikli 87 lõike 3 punkti b alusel. 2003. aastal, mil hüvitamiskohustus võeti, ei olnud Ungari pangandussektoris mingit süsteemset kriisi, mis oleks võinud Ungari majandust tõsiselt häirida.

(84)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c järgi võib komisjon lubada riigiabi, mis antakse teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(85)

Ungari ametiasutuste teadete kohaselt oli enamik aastatel 1998–2002 Postabankiga seoses võetud meetmetest ümberkorraldamismeetmed, kusjuures panga erastamisega seoses võetud hüvitamiskohustusest teatati eraldi. Komisjon hindab, kas seda meedet võib pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ning päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel.

(86)

Päästmis- ja ümberkorraldamisabi artikli 87 lõike 3 punkti c kohase kokkusobivuse tingimused on sätestatud ühenduse suunistes. Praegu kehtivad ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta jõustusid 10. oktoobril 2004. (18) Enne nende suuniste avaldamist antud abi suhtes oli ühenduse eelmistes suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (19) sätestatud tingimused, mille kohaselt käsitleti sellist abi ühisturuga kokkusobivana. (20) Ostu-müügileping, mis sisaldab ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust, allkirjastati 20. oktoobril 2003. Seetõttu on komisjon seisukohal, et antud juhul tuleks lähtuda 1999. aasta suunistest.

(87)

1999. aasta suuniste kohaselt loetakse äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega püsima jääda.

(88)

Komisjoni arvates olid Postabanki probleemid aastatel 1997–1998 tõsised ja tegemist oli raskustes oleva äriühinguga, mis ei oleks riigi sekkumiseta püsima jäänud.

(89)

Ungari ametiasutused väitsid, et kõnealune meede ei olnud seotud panga ümberkorraldamise, vaid müümisega, ja vajadus selle järele tekkis alles pakkumismenetluse ajal. Ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus võeti erastamisprotsessi ühe osana. Selleks ajaks olid panga kapitali struktuur ja seisund stabiliseerunud. Postabank oli muutunud taas elujõuliseks. Ungari Riigikontroll esitas 2003. aasta aprillis aruande, milles nentis, et Postabanki ümberkorraldamine on edukalt lõpule viidud ja et pank toimib hästi.

(90)

Et Postabank oli elujõuline juba 2003. aastal, ei võinud täiendavat ümberkorraldamisabi enam anda.

(91)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et 2003. aastal hüvitamiskohustuse võtmise ajal ei olnud Postabank enam käsitletav raskustes oleva äriühinguna ega seega ka täiendava päästmis- või ümberkorraldamisabi saamiseks abikõlblikuna. See tähendab, et kõnealust meedet ei saa päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel ühisturuga kokkusobivaks pidada.

(92)

Teisese hindamise käigus käsitletakse kõnealust meedet koos varasemate ümberkorraldamismeetmetega, osana ümberkorraldamis- ja erastamisprotsessist (vt teisese hindamise põhjendusi eespool). Nagu eespool märgitud, oli Postabank 2003. aastal, kui tehti otsus võtta riigile hüvitamiskohustus, juba elujõuline.

(93)

Et meedet saaks pidada ühisturuga kokkusobivaks ümberkorraldamisabiks, peaks see kuuluma eelnevalt vastuvõetud ümberkorraldamiskavasse, mida viiakse ellu äriühingu raskuste tekkimise ajal. Ümberkorraldamisabi andmise eeltingimus on selle ümberkorraldamiskava elluviimine, mis peab taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse mõistliku aja jooksul ja mille aluseks on realistlikud oletused tulevaste tegutsemistingimuste kohta.

(94)

Ungari ametiasutuste esitatud ümberkorraldamiskava koostati 2004. aastal tagantjärele seoses teatise koostamisega. Seda kava varasemate ümberkorraldamismeetmete võtmise ajal ei olnud. Seega on selge, et puudus igasugune päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel nõutav ümberkorraldamiskava, milles oleks ümberkorraldamismeetmete ühe osana sätestatud ettenägematute nõuete hüvitamise kohustuse võtmine.

(95)

Seega, isegi kui hinnata hüvitamiskohustust koos teiste meetmetega, ei saa seda pidada päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel ühisturuga kokkusobivaks, sest kohustuse võtmise otsuse tegemise ajal ei saanud Postabanki käsitleda raskustes oleva äriühinguna ja kohustus ise ei kuulunud varem koostatud ümberkorraldamiskavasse.

(96)

Euroopa lepingu artikli 45 lõikes 2 on sätestatud: „XIIa lisas kirjeldatud finantsteenuste osas ei piira käesolev leping lepinguosaliste õigust võtta vastu meetmeid oma siseriikliku rahapoliitika teostamiseks või usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks, et tagada investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või tagada finantssüsteemi puutumatus ja stabiilsus. Need meetmed ei või põhjustada teise lepinguosalise äriühingute ja kodanike diskrimineerimist kodakondsuse alusel võrreldes lepinguosalise enda äriühingute ja kodanikega.”

(97)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon tõsist kahtlust, kas Euroopa lepingu artikli 45 lõige 2 on riigiabimeetmete suhtes üldse kohaldatav, sest see artikkel kuulub Euroopa lepingu peatüki „Asutamine” koosseisu, samas kui riigiabi käsitlevad sätted on esitatud artiklites 62 jj. Lisaks väljendas komisjon arvamust, et see säte võib olla kohaldatav igasuguste finantsjärelevalveasutuste võetavate üldkohaldatavate meetmete suhtes ja et Ungaris ei olnud üldist panganduskriisi.

(98)

Ungari ametiasutused väidavad, et Ungari valitsus ei saanud lasta Postabankil 1998. aastal – ajal, mil pank oli kõige suuremates raskustes ja Ungari turg oli ebastabiilne – kokku variseda ja et Postabanki suurust arvestades oleks selle kokkuvarisemine võinud viia suure finantskriisini.

(99)

Ent hüvitamiskohustus võeti ajal, mil Postabanki ei saanud enam käsitleda raskustes oleva äriühinguna. Igal juhul on komisjon seisukohal, et Euroopa lepingu artikli 45 lõike 2 puhul ei ole iseenesest tegemist õigusliku alusega, mille põhjal võiks otsustada, et riigiabi vormis võetud meede on ühisturuga kokkusobiv.

(100)

Seega on ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus ühisturuga kokkusobimatu riigiabi.

(101)

Ajutise mehhanismi kohaselt on komisjonil õigus hinnata üksnes pärast ühinemist kohaldatavaid riigiabimeetmeid – käesoleval juhul seega ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust.

(102)

Vaatamata argumendile, et selle meetme eest tasuti ostuhinna raames, on komisjon eeltoodud põhjuste tõttu seisukohal, et meetme näol on tegemist ühisturuga kokkusobimatu riigiabiga ja see tuleks seetõttu lõpetada tagasiulatuvalt alates 30. aprillist 2004.

(103)

Praktikas tähendaks tagasiulatuvalt alates 30. aprillist 2004 lõpetamine seda, et pärast nimetatud kuupäeva rahuldatud nõuded, mis on käsitletavad pärast ühinemist kohaldatud abimeetmetena, tuleks tagasi maksta. Et aga hüvitamiskohustuse alusel pole ühtki makset tegelikult tehtud, ei ole tagasimaksmine vajalik. See asjaolu tuleneb hüvitamiskohustuse täiesti tingimuslikust olemusest.

(104)

Komisjon peaks põhimõtteliselt taotlema hüvitamiskohustuse eest tasu määramist, et korvata meetmest tulenevat eelist.

(105)

Samas nõustub komisjon argumendiga, et sellise tasu määramine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, arvestades täiesti tingimusliku kohustuse/garantii, nagu seda on ettenägematute nõuete hüvitamise kohustus, eriomaseid asjaolusid. Ehkki ühinemisjärgse kohaldatavuse kontseptsioon on objektiivne, ei olnud hüvitamiskohustusega seotud eriomased kriteeriumid Ungari valitsusele ega Erste Bankile selle kohustuse võtmise ajal, st Postabanki erastamise ajal täielikult selged ega ennustatavad. Et puuduvad ühinemisjärgse kohaldatavuse kontseptsiooniga seotud selged ja läbipaistvad kriteeriumid hüvitamise korral, ei pruukinud asjaosalised suuta ette näha, et ettenägematute nõuete hüvitamise kohustust, mis võeti enne ühinemist, võidakse Postabanki müügiga sarnaste asjaolude puhul käsitleda pärast ühinemist kohaldatava abimeetmena.

(106)

Lisaks tuleb ühinemislepingu õigusliku teksti objektiivsele olemusele vaatamata märkida, et komisjoni suuniseid ühinemisjärgse kohaldatavuse kontseptsiooni kohta seoses garantiide ja hüvitamiskohustustega on aja jooksul üksnes järk-järgult selgitatud. Ühinemisleping allkirjastati 16. aprillil 2003. aastal. Ühinemislepingu IV lisa 3. osas ei täpsustata kriteeriume, millest komisjon lähtub, kui ta hindab ühinemisjärgset kohaldatavust selliste tingimuslike meetmete puhul nagu garantiid ja hüvitamiskohustused. Komisjoni talitused teavitasid ühinevaid riike ühinemisjärgse kohaldatavuse kriteeriumidest juhisdokumentide vormis.

(107)

4. augustil 2003. aastal Ungari Vabariigi esindusele Euroopa Liidu juures saadetud kirjas selgitas komisjon veel kord, kuidas ta käsitleb ühinemisjärgse kohaldatavuse kontseptsiooni individuaalsete abimeetmete puhul. Selles kirjas ei käsitletud aga konkreetselt hüvitamiskohustuste hindamist ega nõutud sõnaselgelt üksikasjalikku määratlemist, st selles ei esitatud nõuet, et riskid peavad olema täpselt määratletud ja kantud ühinemise kuupäevaks suletud ammendavasse loetellu, et hüvitamiskohustust ei loetaks pärast ühinemist kohaldatavaks. Komisjoni kiri tundus ühinemisjärgse kohaldatavuse kontseptsiooni osas täiesti ammendav ja selles ei viidatud kuidagi üksikasjaliku määratlemise nõudele. Üksikasjalik määratlus on see kriteerium, millele kõnealune meede oma praegusel kujul ei vasta.

(108)

Erste Bank ostis Postabanki 20. oktoobril 2003 ja ostu-müügilepingus nähti ette hüvitamiskohustus.

(109)

Pärast seda kuupäeva käsitleti kohaldatavust komisjoni 28. jaanuari 2004. aasta otsuses Česká Spořitelna kohta (CZ 14/03) ja 16. detsembri 2003. aasta otsuses Komerční Banka kohta (CZ 15/03). Neis otsustes märgiti, et komisjon käsitleb individuaalseid abimeetmeid pärast ühinemist kohaldatavate meetmetena, kui riigi majandusliku seotuse ulatus ei ole abi andmise päeval täpselt teada. Kummalgi juhul ei mainitud kordagi üksikasjaliku määratlemise nõuet, st nõuet, et riskid peavad olema täpselt määratletud ja kantud ühinemise kuupäevaks suletud ammendavasse loetellu, et asjaomast hüvitamiskohustust ei käsitletaks pärast ühinemist kohaldatava meetmena.

(110)

Komisjon teatas üksikasjaliku määratlemise nõudest Ungarile alles oma 19. märtsi 2004. aasta kirjas. Selles viidati sõnaselgelt Postabanki juhtumile ja selgitati hüvitamiskohustuse ühinemisjärgset kohaldatavust, iseäranis käesoleva otsuse punktis 14 ja menetluse algatamise otsuse punktis 52 viidatud kolme kriteeriumi.

(111)

Seega ei olnud 2003. aasta oktoobris, mil koostati Postabanki ostu-müügileping, asjaomastele isikutele teada kõik kriteeriumid, mille alusel tingimuslikke garantiisid ja hüvitamiskohustusi (erinevalt teistest meetmetest, näiteks nendest, millest tuleneb ühinemisjärgsel ajal teatud maksekohustus) käsitletakse pärast ühinemist kohaldatavate meetmetena. Seda arvestades tundub ebamõistlik nõuda sellise abi tagastamist, mis anti ajal, mil komisjoni suuniseid hüvitamiskohustuste ühinemisjärgse kohaldatavuse kriteeriumide koha ei olnud täielikult selgitatud, kusjuures need suunised võisid jätta eksitavalt ammendava mulje.

(112)

Lisaks tasakaalustas hüvitamiskohustuse positiivse mõju suuresti asjaolu, et turud olid komisjoni algatatud uurimisest teadlikud. Hüvitamiskohustusel ei saanud olla olulist positiivset mõju panga majanduslikule olukorrale. See kohustus on seotud Postabanki minevikust tuleneda võiva konkreetse kohtulike nõuete esitamise riskiga ja selle näol ei ole tegemist üldise garantiiga, mis võiks anda otsese rahalise eelise.

(113)

Eeltoodud kaalutlusi ja kõiki juhtumi asjaolusid arvestades ei nõua komisjon ettenägematute nõuete hüvitamise kohustuse eest tasu maksmist.

(114)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et see osa kõnealuse meetme sisuks olevast hüvitamiskohustusest, mis oli ühinemise ajaks selgelt määratletud, ei ole pärast ühinemist kohaldatav (st kahe audiitorfirma, Arthur Andersen Auditi ja Prudentia võimalikud nõuded Postabanki vastu, mis sisalduvad Erste Banki 29. aprilli 2004. aasta ühepoolse avalduse osas „Riskide määratlemine O”).

(115)

Komisjon leiab, et ülejäänud osa Ungari riigi poolt Postabank és Takarékpénztár Rt./Erste Bank Hungary Nyrt. ees võetud kohustusest ettenägematute nõuete hüvitamise kohta on käsitletav pärast ühinemist kohaldatava meetmena ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabina,