29.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/23

(1)

Komisjon võttis niinimetatud Lamfalussy menetluse osana 5. novembril 2003 vastu otsuse 2004/5/EÜ Euroopa pangandusinspektorite komitee loomise kohta (1) ((uus nimetus „Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee”), edaspidi „komitee”). Komitee alustas tegevust 1. jaanuaril 2004 sõltumatu asutusena, kes analüüsib panganduse reguleerimise ja järelevalve valdkonna küsimusi ning annab komisjonile nendega seoses nõu.

(2)

Komisjon vaatas 2007. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivile 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur, (2) läbi Lamfalussy menetluse ning esitas selle kohta hinnangu 20. novembri 2007. aasta teatises „Lamfalussy menetluse läbivaatamine – Järelevalve ühtsuse tugevdamine.” (3)

(3)

Komisjon rõhutas teatises, kui olulised on üha integreeritumal Euroopa finantsturul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee (edaspidi „järelevalvekomiteed”). Komisjon leidis, et järelevalve ühtlustamiseks ja koostöö parandamiseks tuleb kehtestada kõnealuste komiteede selge tegevusraamistik.

(4)

Lamfalussy menetluse tõhususe läbivaatamise käigus kutsus nõukogu üles täpsustama järelevalvekomiteede rolli ja kaaluma kõiki eri võimalusi nende komiteede tegevuse tugevdamiseks, ilma et see muudaks kehtivat institutsioonilist tasakaalu või vähendaks järelevalveametnike vastutust. (4)

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumisel üles kiiresti parandama järelevalvekomiteede toimimist. (5)

(6)

Nõukogu kutsus 14. mail 2008. aastal (6) komisjoni üles läbi vaatama komisjoni otsused, millega luuakse järelevalvekomiteed, samuti tagama nende volituste ja ülesannete kooskõla ja ühtsuse ning tugevdama nende panust järelevalvealasesse koostöösse ja lähenemisse. Nõukogu märkis, et komiteedele tuleks teha selgesõnaliselt ülesandeks edendada järelevalvealast koostööd ja ühtsust, samuti tuleks suurendada nende rolli finantsstabiilsusega seotud riskide hindamisel. Seepärast tuleks komitee rolli ja ülesannetega seoses kehtestada tõhusam õigusraamistik.

(7)

Komitee koosseis peaks kajastama pangandusjärelevalve korraldust ja see peaks samuti arvesse võtma keskpankade rolli seoses pangandussektori üldise stabiilsusega riiklikul ja ühenduse tasandil. Tuleks selgelt määratleda osalejate eri kategooriate vastavad õigused. Eelkõige peaks eesistuja koht ja hääleõigus kuuluma üksnes liikmesriikide pädevatele järelevalveasutustele. Konkreetseid järelevalve all olevaid asutusi käsitlevates konfidentsiaalsetes aruteludes osalemist tuleks vajaduse korral lubada üksnes pädevatele järelevalveasutustele ning keskpankadele, kes kannavad asjaomaste järelevalve all olevate asutuste osas teatavat järelevalvealast vastutust.

(8)

Komitee peaks olema sõltumatu ning nõustama komisjoni pangandusjärelevalve valdkonnas.

(9)

Komitee volitused peaksid hõlmama finantskonglomeraatide järelevalvet. Selleks et vältida topelttööd, ennetada mis tahes vastuolusid, hoida komiteed kursis arengutega ning võimaldada teabevahetust, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega teha finantskonglomeraatide järelevalvealast koostööd finantskonglomeraatide ühiskomitee raames.

(10)

Komitee peaks samuti kaasa aitama ühenduse õigusaktide ühisele ja ühtsele igapäevasele rakendamisele ning sellele, et järelevalveasutused kohaldaksid neid järjepidevalt.

(11)

Komiteel ei ole ühenduse tasandil regulatiivseid volitusi. Komitee peaks koostama eksperdihinnanguid, edendama heade tavade vahetamist ning andma välja mittesiduvaid suuniseid, soovitusi ja standardeid eesmärgiga suurendada lähenemist kogu ühenduses.

(12)

Parem kahe- ja mitmepoolne järelevalvealane koostöö sõltub järelevalveasutuste vahelisest vastastikusest mõistmisest ja usaldusest. Komitee peaks aitama kõnealust koostööd parandada.

(13)

Samuti peaks komitee edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses. Eesmärgi täpsustamiseks tuleks koostada komitee ülesannete esialgne loetelu, mida võib täiendada.

(14)

Selleks et lahendada piiriülesed küsimused järelevalveasutuste vahel, eelkõige järelevalvekolleegiumide vahel, peaks komitee kehtestama vabatahtliku ja mittekohustusliku vaidluste lahendamise menetluse.

(15)

Ilma et see kahjustaks teiste järelevalveasutuste volitusi, peaks järelevalveasutusel komitee asjatundlikkusest kasu saamiseks olema õigus suunata küsimus komiteele, et saada selle kohta mittesiduv arvamus.

(16)

Järelevalveasutuste toimimise aluseks on nendevaheline teabevahetus. Sellel on keskne roll pangandusgruppide tõhusa järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamisel. Samas kui pangandust käsitlevate õigusaktidega kehtestatakse järelevalveasutustele selged juriidilised kohustused teha koostööd ja vahetada teavet, peaks komitee lihtsustama järelevalveasutuste igapäevast teabevahetust, lähtudes kohaldatavate õigusaktide asjaomastest konfidentsiaalsussätetest.

(17)

Selleks et vähendada järelevalveülesannete dubleerimist ja ühtlustada järelevalvemenetlusi, samuti vähendada pangandusgruppide halduskoormust, peaks komitee eelkõige asjaomastes õigusaktides sätestatud juhtudel lihtsustama ülesannete jagamist järelevalveasutuste vahel.

(18)

Selleks et edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ning sellega tagada võrdsed tingimused, peaks komitee kontrollima kolleegiumide tegevust, piiramata samas kolleegiumi liikmete sõltumatust.

(19)

Järelevalvearuannete kvaliteet, võrreldavus ja kooskõla mõjutavad olulisel määral ühenduse järelevalvekorra kulutõhusust ja mitmes riigis tegutsevate asutuste kulusid, mis on seotud nõuete täitmisega. Komitee peaks aitama tagada, et välditakse kattumisi ja topelttööd ning et esitatavad andmed on võrreldavad ja sobiva kvaliteediga.

(20)

Ühenduse finantssüsteemid on omavahel tihedalt seotud, nii et sündmused ühes liikmesriigis võivad oluliselt mõjutada teise liikmesriigi finantsasutusi ja turgusid. Finantskonglomeraatide jätkuv esiletõus ning piiride ähmastumine pangandus-, väärtpaberi- ja kindlustussektorite vahel esitavad järelevalveasutustele nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil täiendavad väljakutsed. Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb luua komitee, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tasandil süsteem, mis võimaldab varakult tuvastada nii piiri- kui ka sektoriülesed võimalikud riskid ning vajaduse korral teavitada nendest komisjoni ja teisi komiteesid. Lisaks on oluline, et komitee tagab rahandusministeeriumide ja riiklike keskpankade asjakohase teavitamise. Selleks määratleb komitee pangandussektori riskid ja esitab komisjonile tulemuste kohta korrapäraselt aruande. Samuti tuleks kõnealustest hindamistest teavitada nõukogu. Komitee peaks tegema koostööd ka Euroopa Parlamendiga ning esitama talle regulaarselt teavet pangandussektori olukorra kohta. Komitee ei tohiks selle käigus avaldada teavet üksikute äriühingute kohta, mille suhtes järelevalvet teostati.

(21)

Piiriüleste küsimuste asjakohaseks käsitlemiseks tuleks komitee tegevust koordineerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Keskpankade Süsteemi pangandusjärelevalve komitee tegevusega. See on eriti oluline finantsstabiilsust ohustavate sektoriüleste riskidega tegelemisel.

(22)

Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks komitee edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega.

(23)

Komitee vastutus ühenduse asutuste ees on väga oluline ning see peaks vastama täpselt kindlaksmääratud standardile, järgides samas järelevalveasutuste sõltumatuse põhimõtet.

(24)

Komitee peaks kehtestama oma töökorra ning täielikult järgima institutsioonide õigusi ja asutamislepinguga kehtestatud institutsionaalset tasakaalu. Komitee tegevusraamistiku parandamisega peaks kaasnema tööprotsessi paranemine. Selleks tuleks juhul, kui ei jõuta konsensuseni, teha otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega.

(25)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus 2004/5/EÜ tunnistada kehtetuks,

a)

vahendab järelevalveasutusi või lihtsustab nende vahendamist asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

b)

esitab järelevalveasutustele arvamusi asjakohastes õigusaktides määratletud juhtudel või järelevalveasutuse taotlusel;

c)

edendab vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsussätetele kahe- ja mitmepoolset teabevahetust järelevalveasutuste vahel;

d)

lihtsustab ülesannete delegeerimist järelevalveasutuste vahel, määratledes eelkõige ülesanded, mida saab delegeerida, ja edendades häid tavasid;

e)

aitab tagada järelevalvekolleegiumide tõhusa ja järjepideva toimimise, kehtestades eelkõige suunised kolleegiumide toimimiseks, jälgides eri kolleegiumide tegevuse järjepidevust ja levitades häid tavasid;

f)

aitab arendada kõrge kvaliteediga ja ühtseid järelevalvearuannete standardeid;

g)

vaatab läbi komitee poolt väljaantud mittesiduvate suuniste, soovituste ja standardite tegeliku rakendamise.

a)

krediidiasutuste järelevalve valdkonnas pädevad riiklikud ametiasutused (edaspidi „pädevad järelevalveasutused”);

b)

riiklikud keskpangad, kes kannavad koos pädeva järelevalveasutusega üksikute krediidiasutuste osas teatavat järelevalvealast vastutust;

c)

keskpangad, kes otseselt ei teosta järelevalvet üksikute krediidiasutuste üle, sealhulgas Euroopa Keskpank.