23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/57

(1)

Komisjon sai 3. juulil 2008 Tšehhi Vabariigilt e-kirja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 4 kohase taotlusega. Komisjon nõudis 26. septembri 2008. aasta e-kirjas täiendavat teavet, mille Tšehhi Vabariigi ametiasutused saatsid 9. oktoobril 2008 e-kirjaga.

(2)

Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektritootmist.

(3)

Taotlusele on lisatud kirjad kahelt sõltumatult riigiasutuselt: Tšehhi Vabariigis energiaturgu reguleeriv ametiasutus (Energetický regulační úřad) ja Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse amet (Úřad pro ochranu hospodářské soutěže). Mõlemad ametiasutused hindavad asjakohasele turule juurdepääsu tingimusi. Nad leiavad, et juurdepääs ei ole piiratud, kuid kumbki asutus ei ole kindlaks teinud, kas Tšehhi Vabariigis elektritootmisel on täidetud ka konkurentsile otsese avatuse tingimus.

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta. (2) Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ), (3) milles nõutakse turu veelgi suuremat avatust.

(5)

Tšehhi Vabariik on rakendanud ja kohaldanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiivi 2003/54/EÜ ning on valinud põhi- ja jaotusvõrgu õigusliku ning organisatsioonilise eraldamise, välja arvatud väikeste jaotusettevõtjate puhul, kelle suhtes kehtib küll raamatupidamise eraldamise nõue, kuid kelle suhtes ei kohaldata õigusliku ja organisatsioonilise eraldamise nõuet, kui neil on vähem kui 100 000 tarbijat või kui nad teenindavad elektrisüsteeme, kus tarbiti 1996. aastal vähem kui 3 TWh elektrit. Lisaks on põhivõrguettevõtja CEPS omandiline kuuluvus eraldatud. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei tuleks juurdepääsu turule lugeda piiratuks.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude koondumise määr. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustusmehhanismi toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetamise määr.

(7)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(8)

Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektritootmist Tšehhi Vabariigis.

(9)

Tšehhi Vabariigi taotluses lähtutakse asjaolust, et asjakohane geograafiline turg ei piirdu üksnes kõnealuse riigi territooriumiga, vaid see hõlmab nii Tšehhi Vabariiki, Poolat, Slovakkiat, Austriat kui ka Saksamaad. Väidetavalt põhjustab turu sellist määratlust peamiselt asjaolu, et riigisisese elektritootmise ja -nõudlusega võrreldes on võrkude vastastikuse ühendamise võimsus (mitme liikmesriigiga) suur. Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatud teabe kohaselt eksporditi 2007. aastal 25,6 TWh ja imporditi 9,5 TWh elektrit. Seega on Tšehhi Vabariik elektri puhaseksportija; riigi puhaseksport on 16,1 TWh, mis moodustab ligi 20 % (4) elektri kogu puhastoodangust (81,4 TWh). Suuremat geograafilist turgu põhjendati veel asjaoluga, et hinnad Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa siseturgudel muutuvad ühtlasemaks ning Praha energiabörsi (PXE) tähtsus suureneb.

(10)

Siiski ei piisa võrkude vastastikuse ühendamise suhteliselt suurest võimsusest ja hindade ühtlustamisest asjakohase turu piiritlemiseks. Turu kitsamat määratlust võivad põhjustada ka kohalikud turueeskirjad, eelkõige turul tegutsevate ettevõtjate asendamatus ja valitsev seisund (Tšehhi Vabariigis on sellisel positsioonil energiaettevõtja CEZ). Selle taustal tuleb märkida, et Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuse kohaselt on valdav osa Praha energiabörsi tehingute kasvavast mahust seotud energiaettevõtjaga CEZ. Lisaks analüüsis komisjon energiasektorit käsitlevas uuringus (5) riigipiire ületava geograafilise turu võimalikke määratlusi, et vaadelda, kas teatavad Kesk-Euroopa riigid võiksid moodustada riikide paarid asjakohastel turgudel. Austria ja Saksamaa riikidepaari puhul otsustas komisjon Austria peamise energiaettevõtja suuruse ning Austria riigisisese võrgu ülekoormuse tõttu, et asjakohane turg ei ületa riikide piire. Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul viib kummagi riigi peamiste energiaettevõtjate suurus ja nende asendamatus nõudluse rahuldamisel samamoodi järeldusele, et ka need kaks riiki ei ole ühe ja sama asjakohase turu osad. Komisjon uuris hiljuti ka Austria ja Poola elektritootmise turge ning leidis, et nende geograafiline ulatus ei ületa riikide piire. (6) Ka tegi komisjon hiljuti energiaettevõtte E.ON suhtes 26. novembri 2008. aasta monopolivastase otsuse K(2008) 7367 seoses Saksamaa hulgimüügituruga (7) ning leidis, et kõnealune turg on riigisisene ja naaberriigid läänes ega idas ei moodusta laiema geograafilise turu osa.

(11)

Eelnevast lähtudes tuleks tagasi lükata väide piirkondliku turu olemasolu kohta. See vastab ka Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse ameti avaldusele, mille kohaselt viimane, võttes arvesse olemasolevaid uurimistulemusi, hindas (kohaldamist vastavalt artiklile 30) ja lähtus eeldusest, et elektritootmise asjakohast turgu tuleks geograafiliselt määratleda Tšehhi Vabariigi territooriumiga. Pidades silmas põhjendustes 9 ja 10 esitatud asjaolusid tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel käsitada asjaomase turuna Tšehhi Vabariigi territooriumi.

(12)

Järgides väljakujunenud tava (8) otsuste tegemisel vastavalt artiklile 30 leidis komisjon, et elektritootmise puhul on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku. Komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud aruandele gaasi ja elektri siseturu loomisel saavutatud edu kohta, (9) on tabelis 6 („Seisukord hulgimüügiturul”, lk 12 ja järgnevad) märgitud, et 2006. aastal oli kolme tähtsaima tootja osakaal elektritootmises 69,4 % ning 2007. aastaks oli see 73,9 %. Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatud teabe kohaselt kuulus valitsevale energiaettevõtjale pea 70 % elektri olemasolevast tootmisvõimsusest, tähtsuselt teisele ja kolmandale ettevõtjale kuulus vastavalt 3,5 % ja 3 %. Kolme suurima tootja koguturuosa selline koondumine on suurem kui Ühendkuningriigi vastav näitaja (39 %), millele on viidatud komisjoni otsustes 2006/211/EÜ (10) ja 2007/141/EÜ. (11) Ka on kõnealune koondumise määr oluliselt kõrgem kui vastavad näitajad, millele on viidatud komisjoni otsuses 2008/585/EÜ (12) (Austria, 52,2 %) ja komisjoni otsuses 2008/741/EÜ (13) (Poola, 58 % kogutoodangust).

(13)

Kolme suurima tootja koguturuosa koondumine Tšehhis on sarnane vastavatele näitajatele, millele on viidatud komisjoni otsustes 2006/422/EÜ (14) (Soomes, 73,6 %) ja 2007/706/EÜ (15) (Rootsi, 86,7 %), või on neist madalam. Siiski erineb olukord Tšehhis oluliselt olukorrast Soomes ja Rootsis. Nimelt valitseb Tšehhis turgu üks suur ettevõtja ja ülejäänud kahe suurima ettevõtja turuosad on 20 korda väiksemad (väikseim turuosa on 3 % ja suurim 70 %). Soome vastavate andmete kohaselt on kolmest tähtsaimast ettevõtjast väikseima turuosa 18,3 % ja suurima turuosa 33,7 %. Sarnaselt on Rootsi vastav madalaim määr 17,4 % ja kõrgeim 47,1 %.

(14)

Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, (16) mille kohaselt on väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %.

(15)

Tšehhi Vabariigis ületab imporditud elektri osakaal veidi enam kui 11 % elektri kogunõudlusest, (17) mis on küll suurem imporditud elektri osakaalust Poolas, kuid on vähem kui pool imporditud elektri osakaalust Austrias. (18)  (19) Ka Rootsi ja Soome puhul tasakaalustab kolme suurima energiaettevõtja suure koondumise mõju konkurentsisurve turul, sest elektrit on võimalik saada väljastpoolt. (20) Seetõttu on raske järeldada, et elektri importimine tekitaks Tšehhi Vabariigis olulist konkurentsisurvet ning asjaolu, et suurem ülekandevõimsus võimaldaks imporditud elektri osakaalu oluliselt suurendada, on vaid teoreetiline, arvestades seda, et Tšehhi Vabariik on olnud elektri puhaseksportija igal aastal alates 2003. aastast ja on seda keskpikas perspektiivis ka edasi. Seega ei saa kõnealuse koondumise määra alusel teha järeldusi selle kohta, kuivõrd on elektritootmise turud otseselt avatud konkurentsile.

(16)

Tšehhi Vabariigi ametiasutuste 9. oktoobril 2008 saadetud vastuses esitatu viitab ka sellele, et energiaettevõtja CEZ plaanib enamikku tulevastest suuremahulistest elektritootmise projektidest põhivõrgu tasandil, eelkõige uute tuumaelektrijaamade ehitamise, Dukovany tuumaelektrijaama kasutusea pikendamise ning söe- ja gaasiküttel töötavate elektrijaamadega seotud projektide kaudu. Energiaettevõtja CEZ plaanide kõrval kavandavad projekte eelkõige taastuvate energiaallikate valdkonnas ka teised ettevõtjad, osaliselt edastamis- ja eriti jaotustasandil.

(17)

Lisaks tuleb ka tasakaalustusmehhanismide toimimist pidada täiendavaks näitajaks, isegi kui need hõlmavad üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud või tarbitud elektri üldkogusest. Vastavalt kättesaadavatele andmetele toimib asjaomane tasakaalustusmehhanism (eelkõige turupõhine hinnakujundus, hästiarenenud päevasisene turg koos turu poolteisetunniste sulgemistega, s.o võimalusega võrgukasutajatel iga poolteise tunni järel kohandada oma positsioone) selliselt, et see ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile.

(18)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektri) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, on hinnakonkurentsil ja hinnakujundusel elektrituru konkurentsi hindamisel suurem tähtsus. Suurte tööstuslike (lõpp-)kasutajate puhul võib tarnijat vahetavate tarbijate arvu lugeda hinnakonkurentsi näitajaks ja seega kaudselt konkurentsi tõhususe loomulikuks näitajaks. Kui tarnijat vahetavaid tarbijaid on vähe, on turu toimimises tõenäoliselt probleem, isegi kui ei jäetaks tähele panemata varasema tarnijaga uuesti läbirääkimise võimalusest tulenevat kasu. (21) Lisaks on lõpptarbija reguleeritud hinnad tarbijakäitumise määrav tegur […]. Kuigi üleminekuperioodil võib reguleerimise säilitamine olla õigustatud, põhjustab reguleerimine järjest rohkem moonutusi, kui tekib vajadus teha uusi investeeringuid. (22)

(19)

Vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele on tarnija vahetamise määra Tšehhi Vabariigis loetud kõrgeks (23) ning Tšehhi ametiasutuste 9. oktoobril saadetud vastuses esitatud viimaste andmete kohaselt on alates elektrituru avamisest pea iga teine tarbija suurest tarbijasegmendist vahetanud elektritarnijat. Nende näitajate puhul tuleb arvestada olukorda, mida on kirjeldatud eelmistes elektrivaldkonda käsitlevates otsustes, mille kohaselt suurte ja väga suurte tööstuslike kasutajate tarnija vahetamise määr ulatus rohkem kui 75 %-st (Soomet käsitlev otsus 2006/422/EÜ) 41,5 %-ni (Austriat käsitlev otsus 2008/585/EÜ). Lisaks on komisjoni varasemates otsustes tarneturge määratletud eraldi tooteturgudena ning nende konkurentsiolukord võib tugevate ja väljaarenenud ettevõtete mõju tõttu erineda elektri hulgimüügi- või tootmisturust. Seetõttu ei saa tarnija vahetamise määra pidada hulgimüügituru otsese konkurentsile avatuse kindlaks näitajaks.

(20)

Seega on Tšehhi Vabariigi elektritootmise olukord lühidalt järgmine: kolme suurima elektritootja koguturuosa on suur, kuid veelgi tähtsam on, et suurima tootja turuosa on pea 70 % ja seda ei tasakaalusta imporditud elekter, kuna Tšehhi Vabariik on vähemalt viimase viie aasta jooksul püsivalt olnud oluline elektri puhaseksportija. Põhjenduses 17 on märgitud, et tasakaalustusmehhanismide toimimine ei takista elektritootmise otsest avatust konkurentsile ning et tarnija vahetamise määr on kõrge. Tõhusalt toimivad tasakaalustusmehhanismid ja tarnijate tihe vahetamine ei saa aga kaaluda üles turgude suurt koondumist ning eelkõige suurima elektritootja suurt turuosa, võttes samuti arvesse põhjenduses 14 osutatud kohtupraktikat.

(21)

Arvestades põhjendustes 9–20 käsitletud tegureid tuleb järeldada, et Tšehhi Vabariigis ei ole elektrienergia tootmine veel konkurentsile otseselt avatud. Seega ei saa direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 kohaldada lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada nimetatud tegevusi Tšehhi Vabariigis. Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingutele, mida tellijad sõlmivad elektritootmise võimaldamiseks Tšehhi Vabariigis, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Tšehhi Vabariigis.

(22)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2008. aasta juulist oktoobrini, nagu see ilmneb Tšehhi Vabariigi esitatud teabest, 2007. aasta aruandest ja 2007. aasta teatisest, lõpparuandest ning 2007. aasta arenguaruandest ja selle lisast. Otsus võidakse läbi vaadata, kui direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused täidetakse tegeliku või õigusliku olukorra olulise muutmisega,