|
13.10.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 245/10 |
KOMISJONI ARVAMUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) („tööaja direktiiv”) artikli 17 lõike 5 raames
Koolitusel olevate arstide tööaja suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamine Ungaris
2009/C 245/03
1. Sissejuhatus
Arvamus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (1) (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta – „tööaja direktiiv”) artikli 17 lõikel 5. Arvamuses käsitletakse Ungari poolt selle artikli alusel tehtud avaldust koolitusel olevate arstide tööaja ülemmäärade suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamiseks kuni 31. juulini 2011.
Koolitusel olevad arstid jäeti 1993. aastal esimese tööaja direktiivi kohaldamisalast välja. Olukorda muudeti direktiiviga 2000. aastal ja nüüd kuuluvad koolitusel olevad arstid sarnaselt muude töötajatega konsolideeritud tööaja direktiivi kohaldamisalasse (2). Direktiivi artikliga 6 on keskmise nädalase tööaja (sealhulgas ületunnitöö) ülemmääraks kehtestatud 48 tundi (3). Tööaja direktiivi artikli 17 lõikega 5 on koolitusel olevate arstide nädalase tööaja ülemmäära rakendamisel siiski lubatud kohaldada üleminekukorda.
Artikli 17 lõige 5 sisaldab järgmisi asjaomaseid lõike:
„ … Artikli 6 esimeses lõigus nimetatud erandeid (nädalasest 48-tunnise tööaja ülemmäärast) lubatakse (koolitusel olevate arstide puhul) viieaastase üleminekuperioodi jooksul alates 1. augustist 2004.
Liikmesriigid võivad (alates 1. augustist 2009) vajaduse korral saada lisaks kuni kaks aastat, et võtta arvesse raskusi tööajasätete täitmisel, pidades silmas nende vastutust tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi korralduse ja osutamise eest. Vähemalt kuus kuud enne üleminekuperioodi lõppu teatab asjaomane liikmesriik sellest komisjonile, tuues põhjendused, et komisjon saaks pärast asjakohaseid konsulteerimisi esitada oma arvamuse kolme kuu jooksul pärast sellise teabe saamist. Kui liikmesriik ei järgi komisjoni arvamust, põhjendab ta oma otsust. Liikmesriigi teade ja põhjendus ning komisjoni arvamus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja edastatakse Euroopa Parlamendile.
Liikmesriigid võivad vajaduse korral saada täiendava üleminekuperioodi kuni ühe aastani, et võtta arvesse erilisi raskusi (eelmises) lõigus nimetatud kohustuste täitmisel. Nad järgivad selles lõigus ettenähtud korda.
Liikmesriigid tagavad, et nädalane tööaeg ei ületa mingil juhul keskmiselt 58 tundi üleminekuperioodi kolme esimese aasta jooksul, keskmiselt 56 tundi järgmise kahe aasta jooksul ja keskmiselt 52 tundi mis tahes edasises ajavahemikus. …
(Koolitusel olevate arstide puhul) lubatakse erandeid artikli 16 punkti b osas (seoses keskmise nädalase tööaja arvutamise aluseks võetava võrdlusperioodiga) tingimusel, et võrdlusperiood ei ole pikem kui 12 kuud viiendas lõigus täpsustatud üleminekuperioodi esimese osa jooksul (2004–2007) ja kuus kuud pärast seda.”
Artikli 17 lõikes 5 on sätestatud ka tööandjate konsulteerimine töövõtjate esindajatega mis tahes üleminekumeetme rakendamise küsimuses: „Tööandja konsulteerib õigeaegselt töövõtjate esindajatega, et igal võimalusel jõuda kokkuleppele üleminekuperioodil kohaldatava korra suhtes.” Sellises kokkuleppes tuleb kinni pidada artikli 17 lõikes 5 sätestatud ülemmääradest, kuid selles võib näiteks kavandada meetmeid nädalase tööaja vähendamiseks keskmise 48 tunnini üleminekuperioodi lõpuks.
Kõnealune üleminekuperioodil kohaldatav kord on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.
Tabel: kokkuvõte koolitusel olevate arstide suhtes artikli 17 lõike 5 alusel kohaldatavatest üleminekusätetest
|
Ajavahemik |
Võimalik erand |
Tingimused |
||||
|
1. augustist 2004 kuni 31. juulini 2009 |
Erand 48-tunnisest keskmise nädalase tööaja ülemmäärast |
Üleminekuperioodil kehtivad järgmised keskmise nädalase tööaja ülemmäärad:
|
||||
|
1. augustist 2009 kuni31. juulini 2011 |
Eespool nimetatud erandi (48-tunnise tööaja ülemmäärast) kehtivuse pikendamine |
Selleks et võtta arvesse raskusi tööajasätete täitmisel, pidades silmas nende vastutust tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi korralduse ja osutamise eest. Liikmesriik, kes seda erandit kasutada soovib, peab komisjoni sellest teavitama (koos põhjendustega) 31. jaanuariks 2009. Komisjon avaldab teatise kohta oma arvamuse. Mingil juhul ei või keskmine nädalane tööaeg ületada 52 tundi. Võrdlusperiood ei või ületada 6 kuud. |
||||
|
1. augustist 2011 kuni 31. juulini 2012 |
Võimalus veel pikendada eespool nimetatud erandit |
Selleks et võtta arvesse erilisi raskusi eespool nimetatud kohustuste täitmisel. Liikmesriik, kes seda erandit kasutada soovib, peab komisjoni sellest teavitama (koos põhjendustega) 31. jaanuariks 2011. Komisjon avaldab teatise kohta oma arvamuse. Mingil juhul ei või keskmine nädalane tööaeg ületada 52 tundi. Võrdlusperiood ei või ületada 6 kuud. |
2. Liikmesriigi ametiasutuste teatis
Ungari riiklikud asutused teatasid oma 28. jaanuari 2009. aasta kirjaga (registreeritud 3. veebruaril 2009) komisjoni talitustele, et nad soovivad kasutada artikli 17 lõike 5 kohast võimalust jätkata üleminekuperioodi erikorra kohaldamist, et võimaldada koolitusel olevatele arstidele kuni 52-tunnist keskmist nädalast tööaega veel kuni kahe aasta jooksul alates 1. augustist 2009.
Teatises rõhutati järgmist:
|
— |
Riiklikus õiguses (5) on oma esimesel erialal koolitust alustavate arstide tööaeg vastavalt direktiivi artikli 17 lõikele 5 juba piiritletud keskmiselt 56 tunniga nädalas kuni 31. juulini 2009. |
|
— |
Samas ei Ungari veel valmis koolitusel olevate arstide keskmist nädalast tööaega vähendama 48 tunnini alates 1. augustist 2009. Riiklikud asutused teatavad, et pärast seda, kui Euroopa Kohus otsustas, (6) et kogu valvekorras oldud aeg töökohal ning ka väljakutsele reageerimisel töötatud aeg töökohal viibimiseta valvekorra ajal tuleb arvata tööaja sisse, on valveaja korraldamine tervishoiusektoris on muutunud raskemaks. Ungari on nimetatud nõuded riiklikku õigusse üle võtnud. |
|
— |
Seoses nende hiljutiste muudatustega on Ungaris tekkinud vajadus muuta arstide erialase koolituse süsteemi. Valvekorras olemine on koolituse oluline osa ja praegu on vaja siiski pikemat kui 48-tunnist maksimumtööaega, et koolitusel olevad arstid saaksid teatavaid haigusjuhtumeid süstemaatiliselt käsitleda; see võimaldaks neil iseseisvaks töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi võimalikult ruttu omandada. Sellistel juhtudel tagatakse ettenähtud puhkeaeg. |
|
— |
Koolitussüsteem on praegu läbivaatamisel. Siiski on vaja pikemat üleminekuperioodi, et kohandada eeskirju üleminekuperioodil juba koolitust alustanud arstide jaoks, pidades silmas eelkõige inimressurssidega seotud uusi nõudeid, finantsaspekte, varustamissüsteemi ja koolituse erialast sisu. |
|
— |
Ungari leiab, et inimressursside olukord tervishoiusektoris on põhjenduseks kaheaastase üleminekuperioodi kasutuselevõtuks. Selle aja jooksul saaksid tervishoiuteenuste osutajad valmistuda koolitusel olevaid arste käsitlevate üldiste eeskirjade kohaldamiseks. |
3. Teatisele järgnenud konsultatsioonide tulemus
Praegu kehtiva artikli 17 lõike 5 vastuvõtmisel selgitas komisjon, et lõike teises lõigus esinev väljend „pärast asjakohast konsulteerimist” tähendab komisjoni tõlgenduses seda, et komisjon peab „konsulteerima liikmesriikidega ja tööturu osapooltega Euroopa tasandil…”, enne kui avaldab oma arvamuse koolitusel olevate arstide tööaja suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamise kohta (7).
Komisjoni talitused konsulteerisid nõuetekohaselt liikmesriikidega ja Euroopa tööturu osapooltega Ungari asutustelt saadud teatise osas.
Vastused saatis kaheksa liikmesriiki (Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Rootsi). Ükski liikmesriik ei vaidlustanud Ungarile võimaluse andmist üleminekuperioodi pikendamiseks.
Vastust ei saadud juhtimist esindavatelt Euroopa tasandi sotsiaalpartneritelt.
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon märkis, et arste ja koolitusel olevaid arste esindav Ungari ametiühing (the Hungarian Medical Association) tunnistab vajadust pikendada üleminekuperioodi veel kahe aasta võrra, nagu on taotlenud riiklikud asutused. Ametiühing toetas ka seisukohta, et on vaja rohkem aega meditsiinilise väljaõppe ümberkorraldamiseks. Samas leidis ametiühing, et riiklikud asutused ei olnud ametiühingut ja arstide koda (Hungarian Medical Chamber) piisavalt teavitanud ega nendega konsulteerinud üleminekuperioodil võetavate meetmete ega koolitussüsteemi läbivaatamise teemal.
4. Hinnang teatisele direktiivi kontekstis
Tööaja direktiivi võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 2 alusel, millega on ette nähtud ühenduse meetmed töökeskkonna parandamiseks töötajate tervise ja ohutuse kaitsmise kaudu. Direktiivi põhieesmärk on sätestada tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded.
Komisjonile kättesaadava teabe põhjal on olukord Ungaris riiklike seaduste kohaselt järgmine:
|
— |
Ungari on juba kehtestanud artikli 17 lõikega 5 üleminekuperioodiks kuni 31. juulini 2009 ettenähtud ülemmäärad; üle on võetud nõue kohaldada 58-tunnist keskmise nädalase tööaja ülemmäära 1. augustini 2007 ja 56-tunnist keskmise nädalase tööaja ülemmäära 1. augustini 2009. Selliste ületundide kasutamist, mille eesmärk riiklike asutuste sõnul on tagada piisaval hulgal arste hädaabiteenuste ja valvekordade jaoks, reguleeritakse ministri dekreediga. |
|
— |
Valveaega töökohal võeti nädalase tööaja arvutamisel tervishoiusektoris varem arvesse kas ainult osaliselt või üldse mitte. 2005. aastal otsustasid riiklikud kohtud siiski, et valveaeg tuleb tööaja sisse arvata vastavalt Euroopa Kohtu asjakohastele otsustele (8). Ungari tegi muudatused riiklikus õiguses 2007. aastal (9) ja sätestas, et kogu valveaega töökohal tuleb käsitada tööajana alates1. jaanuarist 2008. |
|
— |
Ungari kasutab direktiivi artikli 22 kohast erandit tervishoiusektoris (10) ja seega võivad koolitusel olevad arstid töötada rohkem kui 48 tundi nädalas, kui nad on selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud. Direktiivis nõutud kaitsetingimused kõnealuse erandi tegemiseks on nõuetekohaselt täidetud. Ületundide arv nädalas võib tavalise tööaja puhul ulatuda kuni 12 tunnini ja valveaja puhul 24 tunnini, mistõttu võib nädalane keskmine ülemmäär ulatuda kuni 72 tunnini. |
Komisjon on seisukohal, et oleks eriti soovitav võimaldada riiklikele asutustele paindlikkust, et need saaksid oma üldise koolitus- ja töökorralduse ümber kujundada, kui sellega suudetaks vähendada tava soostuda erandliku töökorraldusega nõustunud arstide pikkade tööpäevadega.
Konsultatsioonide tulemusena ja eelkõige asjaomastelt sotsiaalpartneritelt saadud vastuste põhjal järeldab komisjon, et riiklike asutuste esitatud põhjendused võib vastuvõetavaks tunnistada.
5. Kokkuvõte
Eespool kirjeldatut silmas pidades on komisjon jõudnud arvamusele, et:
|
— |
on põhjendatud, et Ungari vajab veel kuni kaht aastat alates 1. augustist 2009 vastavalt direktiivi artikli 17 lõikele 5, enne kui nad on valmis vähendama koolitusel olevate arstide keskmise nädalase tööaja ülemmäära 48 tunnini. See on vajalik selleks, et võtta arvesse raskusi tööajasätete täitmisel, pidades silmas Ungari riiklike asutuste vastutust tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi korralduse ja osutamise eest; |
|
— |
tuleks rõhutada, et direktiivi artikli 17 lõike 5 kohaselt tegutsev liikmesriik peab sellises olukorras tagama, et nädalane tööaeg ei ületaks mingil juhul 52 tundi, mis on keskmistatud ajavahemikus, mis ei ületa kuut kuud; |
|
— |
kooskõlas artikli 17 lõike 5 kuuenda lõiguga julgustatakse riiklikke asutusi kaasama teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi koolitusel olevate arstide esindajaid, et võimaluse korral jõuda kokkuleppele pikendatud üleminekuperioodil rakendatavas töökorralduses ning meetmetes, mis on vaja võtta üldise 48-tunnise nädalase tööaja saavutamiseks üleminekuperioodi lõpuks; |
|
— |
riiklikud asutused peavad tagama käesoleva arvamuse levitamise, et pädevad riiklikud asutused saaksid seda asjaomastel juhtudel arvesse võtta. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9. Direktiiviga konsolideeritakse ja tühistatakse kaks varasemat direktiivi 93/104/EÜ ja 2000/34/EÜ.
(2) Direktiivi 2000/34/EÜ riiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg koolitusel olevate arstide osas oli 1. august 2004.
(3) Direktiivi artiklite 16, 17, 18 ja 19 kohaselt võidakse keskmist arvutada kuni 4-kuulise (üldnõue), 6-kuulise (seaduse või kollektiivläbirääkimiste põhjal konkreetsetel juhtudel, sealhulgas koolitusel olevate arstide puhul) või 12-kuulise võrdlusperioodi piires (ainult kollektiivläbirääkimiste põhjal).
(4) Võrdlusperiood on keskmise nädalase tööaja arvutamiseks kasutatav kõige pikem ajavahemik.
(5) 2003. aasta seaduse LXXXIV artikkel 28(6).
(6) Viidatakse Euroopa Kohtu otsustele SIMAPi (C-303/98), Jaegeri (C-151/02) ja Dellase (C-14/04) kohtuasjades.
(7) Komisjoni avaldus direktiivi 2000/34/EÜ artikli 1 lõike 6 rakendamise kohta. EÜT L 195, 1.8.2000, lk 45.
(8) SIMAP (kohtuasi C-303/98), Jaeger (kohtuasi C-151/02).
(9) 2007. aasta seadus LXXII, millega muudetakse tervishoiuseadust.
(10) 2004. ja 2007. aastal muudetud 2003. aasta tervishoiuseaduse lõige 13.