(1)

Direktiivi 2005/32/EÜ alusel sätestab komisjon ökodisaini nõuded energiat tarbivatele toodetele, mis moodustavad märkimisväärse müügi- ja kaubandusmahu, mille mõju keskkonnale on märkimisväärne ning mis omavad märkimisväärset potentsiaali keskkonnatoime parandamiseks ilma liigsete kuludeta.

(2)

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 teises taandes on sätestatud, et komisjon võtab vastavalt artikli 19 lõikes 3 sätestatud menetlusele, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajadusel vastu eraldi rakendusmeetme, mis vähendab teatud tootegrupi elektrikadusid ooteseisundis.

(3)

Komisjon viis läbi ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga kaasneva elektrikao tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring töötati välja koos sidusrühmadega ning ELi ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused avalikustati.

(4)

Ettevalmistavas uuringus sedastati, et ooteseisundist ja väljalülitatud seisundist tulenevad elektrikaod tekivad enamiku ühenduses müüdavate elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete puhul ning ooteseisundist ja väljalülitatud seisundist tulenevate elektrikadudega seotud aastane elektritarbimine oli 2005. aastal ühenduses hinnanguliselt 47 TWh, mis vastab 19 megatonnile süsinikdioksiidi heitele. Prognoosi kohaselt suureneks tarbimine konkreetseid meetmeid võtmata 49 TWh-ni 2020. aastal. Leiti, et ooteseisundi funktsioonide elektritarbimist ja väljalülitatud seisundist tulenevat elektrikadu on võimalik oluliselt vähendada.

(5)

Ooteseisundi funktsioonide elektritarbimise ja väljalülitatud seisundi elektrikao vähenemine tuleks saavutada olemasolevate litsentsivabade tasuvate tehnoloogiate abil, mille tulemusena väheneks seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu.

(6)

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete energiatarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis tuleks kehtestada ökodisaini nõuded, et ühtlustada kogu ühenduses ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga seotud ökodisaini nõuded, aidata kaasa siseturu toimimisele ja parandada asjaomaste toodete keskkonnatoimet.

(7)

Ökodisaini nõuded ei tohiks kahjustada toote töökindlust ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale. Eeskätt peaks kasu, mida saadakse elektritarbimise vähenemisest sellise seadme kasutamisel, mille ooteseisundi ja/või väljalülitatud seisundiga kaasnevad elektrikaod, ületama selle seadme tootmise võimalikku täiendavat keskkonnamõju.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult sellistele kodukeskkonnas kasutamiseks mõeldud kodumasinatele ja kontoriseadmetele vastavatele toodetele, mis infotehnoloogiaseadmete osas vastavad standardis EN 55022:2006 sätestatud B klassi seadmetele. Reguleerimisala tuleks määratleda nii, et seadmed, mis ei ole veel turul kättesaadavad, kuid millel on käesolevas määruses selgesõnaliselt nimetatud toodetega sarnased funktsioonid, kavandatakse selliselt, et need vastavad kõnealustele nõuetele. Toodete loetelu võib vajaduse korral täiendada käesoleva määruse muudatusega.

(9)

Käesoleva määrusega hõlmamata talitlusseisundid, näiteks ACPI S3 arvutite puhul, tuleks sätestada direktiivi 2005/32/EÜ kohastes tootepõhistes rakendusmeetmetes.

(10)

Üldjuhul ei tohiks direktiivi 2005/32/EÜ kohastes tootepõhistes rakendusmeetmetes sätestatud nõuded ooteseisundile ja väljalülitatud seisundile olla leebemad kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(11)

Selleks et vältida ebavajalikku energiakadu, peaksid tooted saavutama „0-vatilise” tarbimisseisundi, kui nad ei tööta. Tehniline teostatavus ja asjakohasus tuleks määrata kindlaks iga üksiku toote puhul eraldi asjaomases direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt vastu võetavas rakendusmeetmes.

(12)

Ökodisaini nõuete kaheetapiline jõustumine peaks andma tootjatele piisavalt aega oma toodete ümberkavandamiseks seoses ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga kaasnevate elektrikadudega. Etapid tuleks ajastada nii, et see võimaldaks vältida turul olevate seadmete funktsioonide kahjustamist ning võtta arvesse mõju tootjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades ühtlasi poliitiliste eesmärkide õigeaegse saavutamise. Energiatarbimise mõõtmisel tuleks arvesse võtta üldtunnustatud tehnika taset; tootjad võivad kohaldada harmoneeritud standardeid kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikliga 9.

(13)

Käesolev määrus peaks suurendama energiatõhusama ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga tehnoloogia turuleviimist, mille tulemusena säästetaks 2020. aastal harjumuspärase äritegevusega võrreldes energiat hinnanguliselt 35 TWh.

(14)

Vastavalt direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikele 2 tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata, et kohaldatavad vastavushindamise menetlused on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll ja V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

(15)

Et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis teabe esitamist ooteseisundi/väljalülitatud seisundi mõistetele vastavate talitlusseisundite ning nende energiatarbimise tasemete kohta.

(16)

Tuleks kindlaks teha olemasolevad tehnoloogiad, mille energiatarbimine on ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis väike. See aitab teha teabe eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning väga väikestele äriühingutele ulatuslikult kättesaadavaks ja lihtsalt ligipääsetavaks, mis omakorda aitab integreerida parimaid tehnoloogiaid, et vähendada ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi energiatarbimist.

(17)

Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

1.

„elektrilised ja elektroonilised kodumasinad ja kontoriseadmed” (edaspidi „seadmed”) – energiat tarbivad tooted, mis:

ka juhul, kui neid turustatakse kasutamiseks mujal kui kodus või kontoris;

2.

„ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub vooluvõrgust saadavast energiast, et töötada nagu ette nähtud ning tagab ainult järgmised funktsioonid, mis võivad jääda kestma määramatuks ajaks:

3.

„taasaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eraldiseisvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist sensorit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

4.

„teabe või seisundi kuvamine” – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kell;

5.

„aktiivne seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ning vähemalt üks seadme ettenähtud talitlust võimaldavatest põhifunktsioonidest on aktiveeritud;

6.

„väljalülitatud seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ja ei võimalda ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka:

7.

„infotehnoloogiaseadmed” – seadmed, mille esmane ülesanne on andmete ja sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine või kontrollimine või nende funktsioonide kombineeritud täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõpp-porti, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

8.

„kodukeskkond” – keskkond, kus raadio- ja televisioonivastuvõtjaid kasutatakse eeldatavasti mitte rohkem kui 10 m kaugusel asjaomastest seadmetest.