millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas asendatakse rahvusvaheline raamatupidamisstandard (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2003), parandatud 2005, rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2007) vastavalt käesoleva määruse lisale.

Kõik ettevõtted peavad rakendama IAS 1 (muudetud 2007), nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 1

„IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2007)”

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 1

Finantsaruannete esitamine

EESMÄRK

Käesolev standard kehtestab üldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused tagamaks võrreldavuse nii (majandus)üksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste (majandus)üksuste finantsaruannetega. Standard kehtestab finantsaruannete esitamise üldnõuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnõuded nende sisu kohta.

RAKENDUSALA

2	(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit üldotstarbeliste finantsaruannete koostamisel ja esitamisel kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

3	Teised rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid kehtestavad konkreetsete tehingute ja muude sündmuste kajastamise, mõõtmise ja avalikustamise nõuded.

Käesolevat standardit ei rakendata kooskõlas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lühendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Taoliste finantsaruannete suhtes on aga rakendatavad paragrahvid 15–35. Käesolev standard on võrdselt rakendatav kõigi (majandus)üksuste suhtes, kaasa arvatud need, mis esitavad konsolideeritud finantsaruandeid ja need, mis esitavad konsolideerimata finantsaruandeid, nagu on määratletud IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded.

Käesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevaile (majandus)üksustele, kaasa arvatud avaliku sektori äriüksustele, sobivaid mõisteid. Juhul, kui erasektori või avaliku sektori mittetulundusüksused rakendavad käesolevat standardit, võib neil osutuda vajalikuks muuta nimetusi, mida kasutatakse finantsaruannete teatud kirjete või finantsaruannete endi puhul.

Sarnaselt võib (majandus)üksustel, kellel ei ole vastavalt IAS 32-le Finantsinstrumendid: esitamine omakapitali (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja (majandus)üksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud kooperatiivid), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete või osanike osaluste esitamist.

MÕISTED

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Üldotstarbelised finantsaruanded (viidatud kui „finantsaruanded”) on sellised aruanded, mis on mõeldud vastama nende kasutajate vajadustele, kes ei saa nõuda (majandus)üksustelt aruannete koostamist konkreetselt nende teabevajadustest lähtudes.

Teostamatu Nõude rakendamine on teostamatu, kui (majandus)üksus ei ole kõigile mõistlikele jõupingutustele vaatamata võimeline seda rakendama.

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards – IFRS) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standards Board – IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad:

a)	rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS);

b)	rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ning

c)	Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (Standing Interpretations Committee – SIC) poolt väljatöötatud tõlgendusi.

Oluline Andmete puudumine või väärkajastamine on oluline, kui see kas eraldivõetuna või summaarsena võib mõjutada finantsaruannete kasutajate aruannete alusel tehtud majanduslikke otsuseid. Olulisus sõltub puudumise või väärkajastamise summa suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Määravaks asjaoluks võib olla kas andmete suurus või olemus või kombinatsioon mõlemast.

Hindamaks, kas väljajätmised või ebakorrektne kajastamine võisid mõjutada finantsaruannete kasutajate majandusotsuseid, ning olla seega olulised, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtete paragrahvis 25 on öeldud, et „eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised äri- ja majandustegevusest ning raamatupidamise valdkonnast ning tahe saadud informatsiooni mõistliku hoolsusega analüüsida.” Seetõttu tuleb hindamisel arvestada, millist mõju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavalt avaldatakse.

Lisad sisaldavad informatsiooni lisaks finantsseisundi aruandes, koondkasumiaruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes toodud teabele. Lisades esitatakse jutustav kirjeldus või üksikasjalikum analüüs nendes aruannetes avaldatud teabe kohta ning informatsioon teabe kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele.

Muu koondkasum hõlmab tulude ja kulude objekte (kaasa arvatud ümberliigitamiskanded), mida ei kajastata kasumis või kahjumis, nagu nõutakse või lubatakse teistes IFRSides.

Muu koondkasumi komponendid hõlmavad:

a)	muutused ümberhindluse reservis (vt IAS 16 Materiaalsed põhivarad ja IAS 38 Immateriaalsed varad);

b)	kindlaksmääratud hüvitistega plaanide aktuaarsed kasumid ja kahjumid kooskõlas IAS 19 Hüvitised töötajatele paragrahviga 93A;

c)	välismaise äriüksuse finantsaruannete ümberarvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (vt IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud); ja

d)	müügivalmis finantsvarade ümbermõõtmisest tekkinud kasumid ja kahjumid (vt IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine);

e)	riskimaandamisinstrumentide kasumite ja kahjumite efektiivne osa rahavoogude riskimaandamisel (vt IAS 39).

Omanikud on omakapitalina liigitatud instrumentide omanikud.

Kasum või kahjum on kõikide tulude ja kulude vahe, välja arvatud muu koondkasumi komponendid.

Ümberliigitamiskanded on kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud summad, mida kajastati käesoleval või eelnevatel perioodidel muus koondkasumis.

Koondkasum on omakapitali muutus perioodi jooksul, mis on tekkinud tehingutest ja muudest sündmustest, välja arvatud need muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikeõigusi rakendavate omanikega.

Koondkasum sisaldab kõiki „kasumi ja kahjumi” ja „muu koondkasumi” komponente.

Ehkki käesolevas standardis kasutatakse mõisteid „muu koondkasum”, „kasum ja kahjum” ja „koondkasum”, võib (majandus)üksus kasutada muid mõisteid kogusummade kirjeldamiseks, tingimusel, et nende tähendus on selge. Näiteks võib (majandus)üksus kasutada mõistet „netotulu” kasumi või kahjumi kirjeldamiseks.

FINANTSARUANDED

Finantsaruannete eesmärk

Finantsaruanded on (majandus)üksuste finantsseisundi ja -tulemuste struktureeritud esitus. Finantsaruannete eesmärk on anda (majandus)üksuse finantsseisundi ja -tulemuste ning rahavoogude kohta informatsiooni, mida lai ring finantsaruannete kasutajaid saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Finantsaruanded näitavad ka juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selle eesmärgi täitmiseks annavad finantsaruanded informatsiooni (majandus)üksuse:

varade;

b)	kohustiste;

c)	omakapitali;

d)	tulude ja kulude;

e)	oma omandiõigusi rakendavate omanike poolt tehtavate sissemaksete ja neile tehtavate väljamaksete; ja

f)	rahavoogude kohta.

See informatsioon koos lisades sisalduva muu informatsiooniga aitab finantsaruannete kasutajatel prognoosida (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid ning eeskätt nende ajastust ja kindlust.

Finantsaruannete tervikkomplekt

Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab:

a)	finantsseisundi aruannet perioodi lõpu seisuga;

b)	perioodi koondkasumi aruannet;

c)	perioodi omakapitali muutuste aruannet;

d)	perioodi rahavoogude aruannet;

e)	lisasid, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttest ja muust selgitavast informatsioonist;

f)	finantsseisundi aruandest varaseima võrdlusperioodi alguse seisuga juhul, kui (majandus)üksus rakendab mõnda arvestusmeetodit tagasiulatuvalt või korrigeerib oma finantsaruannetes tagasiulatuvalt kirjeid või kui ta liigitab oma finantsaruannetes kirjeid ümber.

(Majandus)üksus võib aruandeid nimetada muude nimetustega kui on kasutatud käesolevas standardis.

11	(Majandus)üksus esitab oma finantsaruannete tervikkomplektis kõik oma finantsaruanded võrdse osatähtsusega.

12	Vastavalt paragrahvis 81 lubatule võib (majandus)üksus esitada kasumi või kahjumi komponente kas ühe koondkasumi aruande osana või eraldiseisvas kasumiaruandes. Kasumiaruande esitamisel moodustab see finantsaruannete tervikkomplekti osa ja see esitatakse kohe enne koondkasumi aruannet.

Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantsülevaate, mis kirjeldab ja selgitab (majandus)üksuse finantstulemuste ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne võib sisaldada ülevaadet:

peamistest finantstulemusi mõjutavatest teguritest, kaasa arvatud muutused (majandus)üksuse majanduskeskkonnas, (majandus)üksuse reageeringud nendele muutustele ja nende mõjud ning (majandus)üksuse finantstulemuste säilitamisele ja parandamisele suunatud investeerimispoliitika, sealhulgas dividendipoliitika;

b)	(majandus)üksuse finantseerimisallikatest ning kohustiste ja omakapitali suhtarvu sihist; ja

c)	(majandus)üksuse vahenditest, mida kooskõlas IFRSidega ei kajastata finantsseisundi aruandes.

Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu näiteks keskkonnaraportid ja lisandväärtuse aruanded, ja seda eelkõige sellistes tööstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus töötajaid loetakse tähtsaks kasutajarühmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRSide rakendusalasse.

Üldpõhimõtted

Õiglane esitus ja vastavus IFRSidele

Finantsaruanded kajastavad õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavoogusid. Õiglane esitus nõuab tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõjude esitamist kooskõlas Raamistikus sätestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mõistete ja kajastamise kriteeriumidega. Eeldatakse, et IFRSide asjakohane rakendamine koos vajadusel lisainformatsiooni avalikustamisega annab tulemuseks õiglase esitusega finantsaruanded.

16	(Majandus)üksus, mille finantsaruanded vastavad IFRSidele, avalikustab selle vastavuse selgesõnaliselt ja tingimusteta lisades. (Majandus)üksus ei nimeta finantsaruandeid IFRSidega vastavuses olevateks, välja arvatud juhul, kui need finantsaruanded järgivad kõiki IFRSide nõudeid.

Asjakohaste IFRSide rakendamisega on (majandus)üksusel võimalik peaaegu kõikides olukordades saavutada õiglane esitus. Õiglane esitus nõuab ka, et (majandus)üksus:

a)	peab valima ja rakendama arvestusmeetodid kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. IAS 8-s sätestatakse juhiste hierarhia, mida juhtkond peab arvestama konkreetse objekti kajastamist reguleeriva IFRSi puudumisel.

b)	peab esitama informatsiooni, sealhulgas arvestusmeetodid, viisil, mis tagab asjakohase, usaldusväärse, võrreldava ja arusaadava esituse.

c)	peab täiendavalt avalikustama informatsiooni, kui IFRSide konkreetsed nõuded ei ole piisavad, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel mõista konkreetsete tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõju (majandus)üksuse finantsseisundile ja -tulemustele.

18	(Majandus)üksus ei saa ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist heastada kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamise, lisade ega selgitava materjaliga.

Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaldub (majandus)üksus kõrvale sellest nõudest paragrahvis 20 toodud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nõuab või sellist kõrvalekaldumist ei keela.

Juhul, kui (majandus)üksus kaldub kõrvale mõne IFRSi nõudest vastavalt paragrahvile 19, avalikustab (majandus)üksus:

a)	juhtkonna järelduse, et finantsaruanded kajastavad õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, -tulemusi ja rahavoogusid;

b)	et (majandus)üksus on järginud kehtivaid IFRS-e, välja arvatud asjaolu, et ta on õiglase esituse saamiseks teatud konkreetsest nõudest kõrvale kaldunud;

selle IFRSi pealkirja, millest (majandus)üksus on kõrvale kaldunud, kõrvalekalde olemuse, sealhulgas selle IFRSiga nõutava käsitluse, põhjuse, miks see käsitlus oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus määratletud finantsaruannete eesmärgiga, ja valitud käsitluse; ja

d)	iga esitatud perioodi kohta kõrvalekalde finantsmõju igale finantsaruande kirjele, mis oleks esitatud selle nõude järgmisel.

21	Juhul, kui (majandus)üksus on eelneval perioodil mõne IFRSi nõudest kõrvale kaldunud ja see kõrvalekalle mõjutab ka käesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab (majandus)üksus informatsiooni, mis on nõutud paragrahvi 20 punktides c ja d.

22	Paragrahvi 21 tuleb rakendada näiteks juhul, kui (majandus)üksus kaldus eelneval perioodil kõrvale mõne IFRSi nõudest varade või kohustiste mõõtmisel ja see kõrvalekalle mõjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mõõtmist.

Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nõudest kõrvalekaldumise, vähendab (majandus)üksus selliseid tajutavaid, eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades:

a)	kõnealuse IFRSi pealkirja, nõude olemuse ja põhjuse, miks juhtkond on arvamusel, et nõude järgimine oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga; ja

b)	iga esitatud perioodi puhul, iga finantsaruannete kirje korrigeerimised, mida juhtkonna hinnangul oleks vaja teha, et saavutada õiglane esitus.

Paragrahvide 19–23 tähenduses satuks informatsioon vastuollu finantsaruannete eesmärgiga, kui informatsioon ei esita tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi usaldusväärselt, mida selle informatsiooniga kas soovitakse esitada või mida sellelt põhjendatult oodatakse, ja järelikult mõjutab see tõenäoliselt finantsaruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas mõne IFRSi teatud nõue on selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruannete vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaalub juhtkond järgmist:

a)	miks ei saavutata finantsaruannete eesmärki konkreetses olukorras; ja

kuidas kõnealuse (majandus)üksuse olukord erineb teiste antud nõuet järgivate (majandus)üksuste olukorrast. Juhul kui teised (majandus)üksused sarnastes tingimustes järgivad antud nõuet, kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksuse poolt nõude järgimine ei ole selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga.

Tegevuse jätkuvus

Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond (majandus)üksuse suutlikkust tegevust jätkata. (Majandus)üksus koostab finantsaruanded tegevuse jätkuvuse alusel, välja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib (majandus)üksust likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust põhjustatavatest sündmustest või asjaoludest, mis võivad anda põhjust kahtlemiseks (majandus)üksuse võimes tegevust jätkata, avalikustatakse need asjaolud. Juhul, kui (majandus)üksus ei koosta finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja põhjusega, miks (majandus)üksust ei käsitleta jätkuvalt tegutsevana.

Tegevuse jätkuvuse eelduse põhjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kättesaadavat informatsiooni tuleviku kohta, mis peab hõlmama vähemalt kahteteist kuud alates aruandeperioodi lõpust, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise põhjalikkus sõltub iga juhtumiga seotud asjaoludest. Kui (majandus)üksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdepääs rahalistele vahenditele, võib (majandus)üksus detailse analüüsita jõuda järeldusele, et tegevuse jätkuvuse eeldus on asjakohane. Teistel juhtudel võib juhtkonnal osutuda vajalikuks kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, võlgade tagasimaksegraafikute ja võimalike alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on võimalik veenduda, et tegevuse jätkuvuse alus on asjakohane.

Tekkepõhine arvestus

27	(Majandus)üksus koostab oma finantsaruanded, välja arvatud rahavoogusid käsitlev informatsioon, tekkepõhisest arvestusest lähtudes.

28	Tekkepõhise arvestuse kasutamisel kajastab (majandus)üksus varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude objekte (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad kõnealuste elementide Raamistikus toodud definitsioonidele ja kajastamiskriteeriumidele.

Olulisus ja summeerimine

29	(Majandus)üksus esitab iga olulise sarnaseid objekte sisaldavad liigi eraldi. (Majandus)üksus esitab erineva olemuse või otstarbega objektid eraldi, välja arvatud juhul, kui need on ebaolulised.

Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute või muude sündmuste töötlemise tulemusel, mille käigus need tehingud või sündmused summeeritakse liikidesse vastavalt nende olemusele või otstarbele. Summeerimise ja liigitamise protsessi lõppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed finantsaruannetes. Kui kirje ei ole oluline eraldi, summeeritakse see teiste kirjetega kas neis aruannetes või lisades. Kirje, mis ei ole piisavalt oluline nendes aruannetes eraldi esitamiseks, võib kvalifitseeruda eraldi esitamisele lisades.

31	(Majandus)üksus ei pea avalikustama mõne IFRSi poolt nõutud konkreetset informatsiooni juhul, kui see ei ole oluline.

Saldeerimine

32	(Majandus)üksus ei saldeeri varasid ja kohustisi või tulusid ja kulusid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud või nõutud mõnes IFRSis.

(Majandus)üksus esitab eraldi nii varad ja kohustised kui ka tulu ja kulud. Saldeerimine koondkasumi või finantsseisundi aruannetes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), välja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu või muu sündmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate võimet mõista aset leidnud tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi ning hinnata (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid. Varade kajastamist vähendatuna allahindluse võrra – näiteks iganenud varude allahindluse või ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse võrra – ei loeta saldeerimiseks.

IAS 18-s Tulu määratletakse tulu mõiste ja nõutakse, et (majandus)üksus mõõdaks seda saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades kõiki (majandus)üksuse poolt antud hinnaalandusi ja -dotatsioone. (Majandus)üksus sooritab oma tavapärase tegevuse käigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on põhitegevuse seisukohast juhuslikud. (Majandus)üksus esitab selliste tehingute tulemused samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu või muu sündmuse sisu. Näiteks:

a)	(majandus)üksus kajastab pikaajaliste varade, sealhulgas investeeringute ja äritegevuses kasutatavate varade müügikasumi ja -kahjumi, lahutades müügitulust varade bilansilise (jääk)maksumuse ja kaasnevad müügikulud; ja

b)	(majandus)üksus võib saldeerida kulutusi, mis on seotud vastavalt IAS 37-le Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastatud eraldisega ja mis hüvitatakse vastavalt lepingulisele kokkuleppele kolmanda osapoolega (näiteks tarnija garantiileping), nendega seotud hüvitistega.

Lisaks esitab (majandus)üksus sarnaste tehingute liigist tuleneva kasumi ja kahjumi saldeerituna, näiteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid või kauplemise eesmärgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Kuid (majandus)üksus esitab sellised kasumid ja kahjumid eraldi juhul, kui nad on olulised.

Aruandluse sagedus

(Majandus)üksus esitab vähemalt üks kord aastas finantsaruannete tervikkomplekti (kaasa arvatud võrdlusandmed). Juhul, kui (majandus)üksus muudab oma aruandeperioodi lõppu ja esitab raamatupidamise aastaaruande ühest aastast pikema või lühema aruandeperioodi kohta, avalikustab (majandus)üksus lisaks finantsaruannetega hõlmatud perioodile ka:

a)	lühema või pikema perioodi kasutamise põhjuse; ja

b)	asjaolu, et finantsaruannetes kajastatud summad ei ole üheselt võrreldavad.

37	Tavaliselt koostab (majandus)üksus finantsaruanded järjepidevalt üheaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mõned (majandus)üksused praktilistel põhjustel aruande näiteks 52-nädalase perioodi kohta. Käesolev standard ei välista seda tava.

Võrdlusandmed

(Majandus)üksus esitab võrdlusandmed eelmise perioodi kohta kõikide käesoleva perioodi finantsaruannetes esitatud summade kohta, välja arvatud juhul, kui IFRSid lubavad või nõuavad teisiti. (Majandus)üksus esitab võrdlusandmed seletava ja kirjeldava informatsiooni kohta siis, kui see on käesoleva perioodi finantsaruannete mõistmiseks asjakohane.

Võrdlusandmeid avalikustav (majandus)üksus esitab vähemalt kaks finantsseisundi aruannet, kaks igat muud aruannet, ja nendega seotud lisad. Juhul kui (majandus)üksus rakendab arvestuspõhimõtet tagasiulatuvalt või korrigeerib tagasiulatuvalt kirjeid või liigitab objekte oma finantsaruannetes ringi, esitab ta vähemalt kolm finantsseisundi aruannet, kaks igat muud aruannet ja nendega seotud lisad. (Majandus)üksus esitab finantsseisundi aruande:

a)	käesoleva perioodi lõpu,

b)	eelneva perioodi lõpu (mis on sama, mis käesoleva perioodi algus), ja

c)	varaseima võrreldava perioodi alguse seisuga.

Mõningatel juhtudel on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav informatsioon jätkuvalt asjakohane ka käesoleval perioodil. Näiteks avalikustab (majandus)üksus käesoleval perioodil õigusvaidluse üksikasjad, mille tulemus oli eelmise aruandeperioodi lõpus ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajatel on kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja milliseid abinõusid on selle lahendamiseks käesoleval perioodil tarvitusele võetud.

Juhul, kui (majandus)üksus muudab finantsaruannete objektide esitusviisi või liigitust, liigitab (majandus)üksus võrdlusandmed ümber, välja arvatud juhul, kui ümberliigitamine on teostamatu. Juhul, kui (majandus)üksus liigitab võrdlusandmed ümber, avalikustab (majandus)üksus:

a)	ümberliigitamise olemuse;

b)	iga ümberliigitatud objekti või objektide liigi summa; ja

c)	ümberliigitamise põhjuse.

Juhul kui võrdlusandmete ümberliigitamine on teostamatu, avalikustab (majandus)üksus:

a)	summade ümberliigitamata jätmise põhjuse; ja

b)	paranduste olemuse, mis oleks tulnud summade ümberliigitamisel läbi viia.

Perioodidevahelise informatsiooni võrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti võimaldades finantsinformatsiooni trendide hindamist prognooside tegemise eesmärgil. Mõnikord on käesoleva perioodiga võrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi võrdleva informatsiooni ümberliigitamine praktiliselt teostamatu. Näiteks võib juhtuda, et (majandus)üksus ei ole eelmis(t)el perioodi(de)l kogunud andmeid selliselt, mis lubaks ümberliigitamist ja informatsiooni taasloomine ei pruugi olla teostatav.

44	IAS 8 käsitleb arvestusmeetodi muutuste või vigade parandamisega seotud võrdlusandmete korrigeerimist.

Esituse järjepidevus

(Majandus)üksus säilitab objektide esitamise ja liigitamise põhimõtted finantsaruannetes muutumatutena ühest perioodist teise, välja arvatud juhul kui:

a)	oluliste muutuste tõttu (majandus)üksuse äritegevuses või (majandus)üksuse finantsaruannete läbivaatamise tulemusena on ilmne, et teistsugune esitusviis või liigitamine oleks sobivam, arvestades IAS 8-s esitatud arvestusmeetodite valiku- ja rakendamiskriteeriume; või

b)	mõni IFRS nõuab muutust esitusviisis.

Näiteks võib oluline omandamine või müük või finantsaruannete esitusviisi läbivaatamine viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. (Majandus)üksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui parandatud esitusviis annab usaldusväärset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat informatsiooni ja uuendatud struktuuri kasutatakse tõenäoliselt ka tulevikus, nii et võrreldavuse põhimõtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab (majandus)üksus oma võrdlusandmed vastavalt paragrahvidele 41 ja 42 ümber liigitama.

STRUKTUUR JA SISU

Sissejuhatus

Käesolev standard nõuab teatud informatsiooni avalikustamist finantsseisundi või koondkasumi aruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) või omakapitali muutuste aruandes ja teiste kirjete avalikustamist kas aruannetes või lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanne sätestab esitusviisi nõuded rahavoogude informatsioonile.

Käesolev standard kasutab mõnikord mõistet „avalikustatav informatsioon” laias tähenduses, hõlmates finantsaruannetes kajastatud objekte. Teised IFRSid nõuavad samuti informatsiooni avalikustamist. Sellist informatsiooni avalikustamist võib esitada finantsaruannetes, kui käesolevas standardis või mõnes muus IFRSis ei ole sätestatud teisiti.

Finantsaruannete identifitseerimine

49	(Majandus)üksus identifitseerib selgelt finantsaruanded ja eraldab need muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast informatsioonist.

IFRSid kehtivad ainult finantsaruannetele ja mitte tingimata muule aastaaruandes, regulatiivses dokumendis või muus dokumendis esitatud informatsioonile. Seetõttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRSide kohaselt koostatud informatsiooni muust informatsioonist, mis võib finantsaruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardid ei käsitle.

(Majandus)üksus identifitseerib selgelt iga finantsaruande ja nende lisad. Lisaks toob (majandus)üksus selgelt välja alljärgnevad andmed ja korduvalt, kui see on vajalik esitatud informatsiooni õigeks mõistmiseks:

a)	aruandva (majandus)üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed ja mis tahes muutused sellistes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga;

b)	kas finantsaruanded hõlmavad üksik(majandus)üksust või (majandus)üksuste rühma;

c)	aruandeperioodi lõpukuupäev või periood, mida käsitlevad finantsaruanded või nende lisad;

d)	esitusvaluuta määratletuna vastavalt IAS 21-le; ja

e)	täpsusaste, mida kasutatakse finantsaruannetes arvandmete esitamisel.

(Majandus)üksus vastab paragrahvi 51 nõuetele, kui ta esitab lehekülgede, aruannete, lisade, veergude ja muu sellise asjakohased pealkirjad. Sellise informatsiooni parima esitusviisi kindlaksmääramine tugineb hinnangul. Näiteks juhul, kui (majandus)üksus esitab finantsaruanded elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi lehekülgi; (majandus)üksus esitab ülalmainitud andmed, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva informatsiooni õige mõistmise.

53	(Majandus)üksus muudab tihti oma finantsaruanded paremini mõistetavaks, kui ta esitab informatsiooni tuhandetes või miljonites esitusvaluuta ühikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni (majandus)üksus avalikustab täpsusaste ja ei jäta olulist teavet aruandest välja.

Finantsseisundi aruanne

Finantsseisundi aruandes esitatavad andmed

Finantsseisundi aruanne sisaldab vähemalt järgmisi summasid esitavaid kirjeid:

a)	materiaalsed põhivarad;

b)	kinnisvarainvesteeringud;

c)	immateriaalsed varad;

d)	finantsvarad (välja arvatud punktides e, h ja i toodud summad);

e)	kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud;

f)	bioloogilised varad;

varud;

h)	nõuded ostjate vastu ja muud nõuded;

i)	raha ja raha ekvivalendid;

j)	varade, mis on kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad liigitatud müügiks hoitavaks, või mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse, kogusumma;

k)	võlad tarnijatele ja muud võlad;

l)	eraldised;

m)	finantskohustised (välja arvatud punktides k ja l toodud summad);

n)	tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad vastavalt IAS 12-le Tulumaks;

o)	edasilükkunud tulumaksu kohustised ja edasilükkunud tulumaksu varad vastavalt IAS 12-le;

p)	kohustised, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kooskõlas IFRS 5-ga;

q)	vähemusosalus (esitatakse omakapitali koosseisus); ja

r)	emaettevõtte omanikele omistatav emiteeritud kapital ja reservid.

55	Finantsseisundi aruandes esitatakse täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui nende esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks.

56	Kui (majandus)üksus esitab oma finantsseisundi aruandes käibe- ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasilükkunud tulumaksu vara (kohustisi) käibevaraks (lühiajalisteks kohustisteks).

Käesolev standard ei tee (majandus)üksusele ettekirjutusi kirjete esitamise järjekorra ega formaadi kohta. Paragrahvis 54 üksnes loetletakse kirjeid, mille olemus või otstarve on piisavalt erinevad, et õigustada finantsseisundi aruandes eraldi esitamist. Lisaks:

a)	lisatakse täiendavaid kirjeid, kui objekti või samalaadsete objektide kogumi suurus, olemus või otstarve on selline, et eraldi esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks; ja

võib objektide või samalaadsete objektide kogumi nimetusi ja järjekorda muuta sõltuvalt (majandus)üksuse tegevuse ja tehingute laadist, et anda (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks olulist teavet. Näiteks võib finantsasutus muuta eespool toodud kirjeldusi, et anda edasi informatsiooni, mis on asjakohane finantsasutuse tegevuse jaoks.

(Majandus)üksus otsustab täiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse üle järgmisi asjaolusid hinnates:

a)	varade olemus ja likviidsus;

b)	varade otstarve (majandus)üksuses; ja

c)	kohustiste summad, olemus ja tasumise tähtajad.

Erinevate mõõtmisaluste kasutamine vara erinevate liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus või otstarve on erinev ja seega (majandus)üksus esitab need eraldi kirjetena. Näiteks materiaalsete põhivarade erinevaid liike võib vastavalt IAS 16 kajastada soetusmaksumuses või ümberhinnatud maksumuses.

Lühi- ja pikaajaline eristus

(Majandus)üksus esitab käibevarad ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised vastavalt paragrahvidele 66–76 oma finantsseisundi aruandes eraldi liikidena, välja arvatud juhul, kui likviidsusel põhinev esitusviis annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Sellisel juhul esitab (majandus)üksus kõik varad ja kohustised nende likviidsuse järjekorras.

Olenemata sellest, kumba esitusmeetodit on kasutatud, avalikustab (majandus)üksus hiljem kui kaheteist kuu möödumisel eeldatavalt laekuvad või tasutavad summad iga sellise vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse:

a)	mitte hiljem kui kaksteist kuud pärast aruandeperioodi, ja

b)	hiljem kui kaksteist kuud pärast aruandeperioodi.

Kui (majandus)üksus tarnib kaupu või pakub teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul, siis käibe- ja põhivarade ning pika- ja lühiajaliste kohustiste eraldamine finantsseisundi aruandes annab kasulikku informatsiooni, eristades käibekapitalina ringleva netovara (majandus)üksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti võimaldab see esile tuua varad, mis jooksva äritsükli jooksul eeldatavalt realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vältel ära tasuda.

Mõnede (majandus)üksuste puhul, nagu näiteks finantsasutused, annab varade esitamine kasvavas või kahanevas likviidsusjärjekorras informatsiooni, mis on usaldusvääne ja asjakohasem kui esitamine lühi- ja pikaajalisuse eristuse alusel, kuna (majandus)üksus ei paku kaupu või teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul.

Paragrahvi 60 rakendamisel on (majandus)üksusel lubatud esitada osad oma varad ja kohustised lühi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjärjekorras, kui selline esitus annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Vajadus segaesituseks võib tekkida juhul, kui (majandus)üksusel on erinevaid tegevusvaldkondi.

Informatsioon varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupäevade kohta on kasulik (majandus)üksuse likviidsuse ja maksevõime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine nõuab finantsvarade ja finantskohustiste maksetähtaegade avalikustamist. Finantsvarad hõlmavad nõudeid ostjate vastu ja muid nõudeid ning finantskohustised võlgnevusi tarnijatele ja muid võlgnevusi. Informatsioon mitterahaliste varade, nagu näiteks varude realiseerumise eeldatava tähtaja ja selliste kohustiste, nagu näiteks eraldiste tasumise eeldatava tähtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lühi- ja pikaajalisteks või mitte. Näiteks avalikustab (majandus)üksus varude summa, mis eeldatavalt realiseeritakse hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

Käibevarad

(Majandus)üksus liigitab vara käibevaraks siis, kui:

a)	ta loodab vara realiseerida või kavatseb seda müüa või tarbida oma tavapärase äritsükli jooksul;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	ta loodab selle realiseerida kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	vara on raha või raha ekvivalent (nagu see on määratletud IAS 7-s), välja arvatud juhul, kui vara kasutamine vahetamiseks või kohustise tasumiseks on piiratud vähemalt kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

(Majandus)üksus liigitab kõiki teisi varasid põhivaradeks.

67	Käesolevas standardis kasutatav mõiste „põhivara” hõlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ning finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende tähendus on selge.

(Majandus)üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (nagu näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mida müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavalt ei realiseerita kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil (finantsvarasid liigitatakse selle kategooria raames kauplemise eesmärgil hoitavateks vastavalt IAS 39-le) ja põhivarade lühiajalist osa.

Lühiajalised kohustised

(Majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks siis, kui:

a)	ta loodab kohustise tasuda oma tavapärase äritsükli jooksul;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	kohustis kuulub arveldamisele kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	(majandus)üksusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi.

(Majandus)üksus liigitab kõik muud kohustised pikaajalisteks.

Mõned lühiajalised kohustised, nagu võlad tarnijatele, töötajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvõlad, on osa (majandus)üksuse tavapärase äritsükli jooksul kasutatavast käibekapitalist. (Majandus)üksus liigitab selliseid jooksva äritegevusega seotud objekte lühiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende tasumise tähtaeg on hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Samasugune tavapärane äritsükkel kehtib nii (majandus)üksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud.

On teisi lühiajalisi kohustisi, mida ei tasuta jooksva äritsükli käigus, kuid nende tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi või neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil. Selliste kohustiste näideteks on finantskohustised, mida liigitatakse vastavalt IAS 39-le kauplemise eesmärgil hoitavateks, arvelduskrediidid ja pikaajaliste finantskohustiste lühiajaline osa, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud jooksva äritegevusega mitteseotud võlgnevused. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatavad finantskohustised (s.t need, mis ei kuulu majandusüksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi, kuuluvad pikaajaliste kohustiste alla vastavalt paragrahvidele 74 ja 75.

(Majandus)üksus liigitab oma finantskohustised lühiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, isegi sellisel juhul kui:

a)	esialgne tähtaeg oli pikem kui kaksteist kuud; ja

b)	pikaajaline refinantseerimise või maksegraafiku muutmise leping on sõlmitud pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruannete avaldamiseks heaks kiitmist.

Kui (majandus)üksus kavatseb ja ta omab õigust omal äranägemisel olemasoleva laenulepingu alusel kohustust refinantseerida või pikendada seda vähemalt kaheteistkümneks kuuks pärast aruandeperioodi, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lühema perioodi jooksul. Kui aga kohustuse refinantseerimine või pikendamine ei ole (majandus)üksuse otsustada (näiteks juhul, kui puudub refinantseerimise kokkulepe), ei arvesta (majandus)üksus võimalust kohustust refinantseerida ja liigitab kohustuse lühiajaliseks.

Kui (majandus)üksus rikub aruandeperioodi lõpus või enne seda pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mille tõttu muutub kohustis nõudmisel väljamaksmisele kuuluvaks, liigitab (majandus)üksus kohustise lühiajaliseks ka siis, kui laenuandja on pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nõustunud rikkumise tõttu laenu mitte välja nõudma. (Majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks, kuna aruandeperioodi lõpus ei ole (majandus)üksusel tingimusteta õigust seda arveldust edasi lükata rohkem kui kaheteistkümneks kuuks alates nimetatud kuupäevast.

Samas (majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks kui laenuandja on aruandeperioodi lõpuks nõustunud andma ajapikendust, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi lõppu ning mille jooksul (majandus)üksus saab lepingurikkumist kõrvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nõuda kohest tagasimaksmist.

Kui lühiajalisteks kohustisteks liigitatud laenude puhul toimuvad aruandeperioodi lõpu ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel perioodil järgnevad sündmused, siis need kuuluvad mitte-korrigeerivate sündmustena avalikustamisele vastavalt IAS 10-le Aruandeperioodi järgsed sündmused:

a)	pikaajaline refinantseerimine;

b)	pikaajalise laenulepingu tingimuste rikkumise kõrvaldamine; ja

c)	laenuandjalt pikaajalise laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks ajapikenduse saamine, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi lõppu.

Finantsseisundi aruandes või lisades esitatav informatsioon

77	(Majandus)üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või selle lisades esitatud kirjete täiendavaid alajaotusi, mis on koostatud sobival viisil (majandus)üksuse tegevusest lähtudes.

Alajaotuste detailsus sõltub IFRSide nõuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. (Majandus)üksus kasutab paragrahvis 58 määratletud tegureid ka alajaotuse määramisel. Avalikustamine erineb iga objekti puhul, näiteks:

a)	materiaalsete põhivarade objektid jagatakse liikidesse vastavalt IAS 16-le;

b)	nõuded jagatakse nõueteks ostjate vastu, nõueteks seotud osapoolte vastu, ettemakseteks ja muudeks nõueteks;

c)	varud jagatakse vastavalt IAS 2-le Varud sellistesse alajaotustesse nagu kaup, tootmisvarud, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistooted;

d)	eraldised jagatakse töötajate hüvitistega seotud eraldisteks ja muudeks eraldisteks; ja

e)	omakapital ja reservid jagatakse erinevatesse liikidesse, nagu näiteks sissemakstud omakapital, ülekurss ja reservid.

(Majandus)üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või omakapitali muutuste aruandes või lisades järgmised andmed:

aktsiakapitali iga liigi kohta:

i)	lubatud aktsiate arv;

ii)	emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arv ning emiteeritud ja mittetäielikult tasutud aktsiate arv;

iii)	aktsia nimiväärtus või asjaolu, et aktsiatel nimiväärtus puudub;

iv)	perioodi alguses ja lõpus ringluses olevate aktsiate arvu võrdlus;

v)	antud liigiga seotud õigused, eelised ja piirangud, sealhulgas dividendide jaotamise ja kapitali tagasimaksmise piirangud;

vi)	(majandus)üksuse enda või selle tütar- või sidusettevõtete valduses olevad aktsiad; ja

vii)	optsioonide ja aktsiate müügilepingute alusel emiteerimisele kuuluvad aktsiad, sealhulgas tingimused ja summad; ning

b)	iga omakapitali reservi olemus ja eesmärgi kirjeldus.

80	(Majandus)üksus, millel puudub aktsiakapital, näiteks täis- või usaldusühing, avalikustab paragrahvi 79 punktis a nõutavaga võrdväärse informatsiooni, mis näitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud õigusi, eeliseid ja piiranguid.

Koondkasumiaruanne

(Majandus)üksus esitab kõik aruandeperioodi jooksul kajastatud tulu- ja kuluobjektid kas:

a)	ühes koondkasumiaruandes, või

b)	kahes aruandes: kasumi ja kahjumi komponente esitavas aruandes (eraldiseisev kasumiaruanne) ja teises aruandes, mis algab kasumi või kahjumiga ja mis esitab muu koondkasumi komponente (koondkasumi aruanne).

Koondkasumiaruandes esitatavad andmed

Koondkasumiaruanne sisaldab vähemalt järgmisi kirjeid perioodi vastavate summade kohta:

a)	müügitulu;

b)	finantskulud;

c)	osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste kasumist või kahjumist;

d)	tulumaksu kulu;

koondsumma, mis koosneb:

i)	lõpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist ja

ii)	lõpetatud tegevusvaldkondadesse kuuluvate varade või müügigruppide ümberhindamisel õiglasesse väärtusesse, millest on maha arvatud müügikulutused, või nende müügil kajastatud tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist;

f)	puhaskasum või -kahjum;

g)	muu koondkasumi iga komponent liigitatuna oma olemuse järgi (välja arvatud punktis h kirjeldatud summad);

h)	osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste muust koondkasumist; ja

i)	koondkasum.

(Majandus)üksus avalikustab koondkasumiaruandes perioodi kasumi või kahjumi jaotusena järgmised objektid:

aruandeperioodi kasum või kahjum, mis kuulub:

i)	vähemusosalusele, ja

ii)	emaettevõtte omanikele.

aruandeperioodi koondkasum, mis kuulub:

i)	vähemusosalusele, ja

ii)	emaettevõtte omanikele.

84	(Majandus)üksus võib esitada paragrahvi 82 punktides a–f toodud kirjed ja paragrahvi 83 punktis a nimetatud informatsiooni eraldiseisvas kasumiaruandes (vt paragrahv 81).

85	(Majandus)üksus esitab täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid koondkasumi aruandes ja eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), kui see on oluline (majandus)üksuse finantstulemuse mõistmiseks.

Kuna (majandus)üksuse mitmesuguste tegevuste, tehingute ja muude sündmuste mõjud erinevad sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse osas, aitab finantstulemuse elementide avalikustamine mõista saavutatud finantstulemust ja prognoosida järgmiste perioodide tulemusi. (Majandus)üksus lisab koondkasumi aruandesse ja eraldiseisvasse kasumiaruandesse (kui see on esitatud) täiendavaid kirjeid ning ta muudab kirjete nimetusi või järjekorda, kui see on vajalik finantstulemuse elementide selgitamiseks. (Majandus)üksus arvestab selliseid asjaolusid nagu erinevate tulu- ja kuluelementide olulisus, olemus ja otstarve. Näiteks võib finantsasutus muuta nimetusi, et anda olulist informatsiooni finantsasutuse tegevuse jaoks. (Majandus)üksus ei saldeeri tulu- ja kuluobjekte, välja arvatud juhul, kui paragrahvis 32 toodud kriteeriumid on täidetud.

87	(Majandus)üksus ei esita koondkasumi aruandes ega eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) ega lisades mingeid tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu või kuluna.

Aruandeperioodi kasum või kahjum

88	(Majandus)üksus kajastab kõiki tulu- ja kulu objekte aruandeperioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud juhul, kui seda ei nõuta või lubata teisiti mõnes IFRSis.

Mõnedes IFRSides määratletakse olukorrad, mil (majandus)üksus kajastab teatud objekte mujal, kui käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. IAS 8 käsitleb kahte sellist olukorda: vigade korrigeerimine ja arvestusmeetodite muutuste mõju. Teistes IFRSides nõutakse või lubatakse Raamistiku tulu või kulu mõistele vastava muu koondkasumi väljajätmist kasumist või kahjumist (vt paragrahv 7).

Aruandeperioodi muu koondkasum

90	(Majandus)üksus avalikustab kas koondkasumi aruandes või selle lisades muu koondkasumi iga komponendiga, sealhulgas ümberliigitamiskannetega seotud tulumaksu summa.

(Majandus)üksus võib esitada muu koondkasumi iga komponendi kas:

a)	pärast vastavaid maksumõjusid, või

b)	enne vastavaid maksumõjusid, näidates ühe summana kõigi nende komponentidega seotud tulumaksu kogusumma.

92	(Majandus)üksus avalikustab muu koondkasumi komponente puudutavad ümberliigitamiskanded.

Teised IFRSid määratlevad kas ja millal eelnevalt muu koondkasumi hulgas kajastatud summad liigitatakse ümber kasumisse või kahjumisse. Selliseid ümberliigitamisi nimetatakse käesolevas standardis ümberliigitamiskanneteks. Ümberliigitamiskandeid kajastatakse muu koondkasumi vastava komponendi korrigeerimisena perioodil, mil toimub ümberliigitamine kasumisse või kahjumisse. Näiteks kajastuvad müügivalmis finantsvarade müügil tekkinud kasumid käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. Käesoleval perioodil või varasematel perioodidel võidi neid summasid kajastada realiseerimata kasumitena muus koondkasumis. Need realiseerimata kasumid tuleb muust koondkasumist maha arvata perioodil, mil realiseerimata kasumid liigitakse ümber kasumisse või kahjumisse, et vältida nende kahekordset kajastamist koondkasumis.

94	(Majandus)üksus võib esitada ümberliigitamiskanded kas koondkasumiaruandes või selle lisades. Lisades ümberliigitusi esitav (majandus)üksus esitab muu koondkasumi komponendid pärast nendega seotud ümberliigitusi.

95	Ümberliigitamised tekivad näiteks välismaise äriüksuse realiseerimisel (vt IAS 21), müügivalmis varade kajastamise lõpetamisel (vt IAS 39) ja kui maandatav tulevikutehing mõjutab kasumit või kahjumit (vt IAS 39 paragrahv 100 rahavoogude riskimaandamise osas).

Ümberliigitamiskanded ei teki ümberhindluse reservi muutusest vastavalt IAS 16-le või IAS 38-le või kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide aktuaarsetest kasumitest ja kahjumitest, mida on kajastatud vastavalt IAS 19 paragrahvile 93A. Neid komponente kajastatakse muus koondkasumis ja neid ei liigitata järgmistel perioodidel kasumisse või kahjumisse. Ümberhindluse reservi muutusi võib järgmistel perioodidel kanda üle jaotamata kasumisse vastavalt vara kasutamisele või selle kajastamise lõpetamisel (vt IAS 16 ja IAS 38). Aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse jaotamata kasumi koosseisus perioodil, mil neid kajastatakse muu koondkasumina (vt IAS 19).

Koondkasumi aruandes või lisades esitatav informatsioon

97	Kui tulu- või kuluobjektid on olulised, avalikustab (majandus)üksus eraldi nende olemuse ja summa.

Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist põhjustada võivad olukorrad on:

a)	varude allahindlus neto realiseerimisväärtuseni või materiaalsete põhivarade allahindlus kaetava väärtuseni, samuti ka selliste allahindluste tühistamised;

b)	(majandus)üksuse tegevuste ümberstruktureerimised ja mis tahes ümberstruktureerimiskulusid puudutavate eraldiste tühistamised;

c)	materiaalsete põhivarade objektide müügid;

d)	investeeringute müügid;

e)	lõpetatud tegevusvaldkonnad;

f)	kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused; ja

g)	muud eraldiste tühistamised.

99	(Majandus)üksus esitab kasumis või kahjumis kajastatud kulude analüüsi, mis põhineb kas kulude olemusel või nende otstarbel (majandus)üksuse tegevuses, olenevalt kumb neist annab usaldusväärset ja asjakohasemat teavet.

100	(Majandus)üksustel soovitatakse paragrahvis 99 ettenähtud analüüs esitada koondkasumi aruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud).

101	Kulud liigitatakse alajaotustesse, et tuua esile finantstulemuse elemendid, mis võivad erineda sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest. See analüüs esitatakse ühel kahest võimalikust viisist.

102

Esimene analüüsiviis on olemuspõhine kululiigitusmeetod. (Majandus)üksus liidab kasumis või kahjumis kajastatavad kulud vastavalt nende olemusele (näiteks amortisatsioon, materjalide ost, transpordikulu, hüvitised töötajatele ja reklaamikulu) jagamata neid ümber vastavalt nende otstarbele (majandus)üksuse tegevuses. Seda meetodit võib olla lihtne rakendada, sest kulude jaotamine otstarvete põhjal ei ole vajalik. Näide olemuspõhisest kululiigitusmeetodist:

Müügitulu		X
Muud tulud		X
Valmistoodete ja lõpetamata toodangu varude muutused	X
Kasutatud tooraine ja kaubad	X
Töötajate hüvitiste kulu	X
Amortisatsioonikulu	X
Muud kulud	X
Kulud kokku		(X)
Kasum enne tulumaksu		X

103

Teine analüüsiviis on „kulude otstarbe” või „müüdud toodete maksumuse” meetod ja selles liigitatakse kulud nende otstarbe järgi müüdud toodete maksumusega seotud kuludeks või näiteks turustus- või halduskuludeks. Selle meetodi kohaselt avalikustab (majandus)üksus vähemalt oma müüdud toodete maksumusega seotud kulud teistest kuludest eraldi. See meetod võib kasutajatele anda asjakohasemat teavet kui olemuspõhine kululiigitusmeetod, kuid kulude jaotamine otstarbe järgi võib olla meelevaldne ja suurel määral hinnanguline. Näide otstarbepõhisest kululiigitusest:

Müügitulu	X
Müüdud toodete maksumus	(X)
Brutokasum	X
Muud tulud	X
Turustuskulud	(X)
Halduskulud	(X)
Muud kulud	(X)
Kasum enne tulumaksu	X

104	Otstarbepõhist kululiigitusmeetodit kasutav (majandus)üksus avalikustab lisainformatsiooni kulude olemuse kohta, sealhulgas amortisatsioonikulu ja töötajate hüvitiste kulud.

105

Otstarbepõhise ja olemuspõhise kululiigitusmeetodi vahel tehtav valik sõltub ajaloolistest ja tootmisharuga seotud teguritest ning (majandus)üksuse olemusest. Mõlemad meetodid toovad esile need kulud, mis võivad otseselt või kaudselt muutuda seoses (majandus)üksuse müügi- või tootmistasemega. Kuna mõlemal meetodil on erinevate (majandus)üksuse tüüpide puhul omad eelised, nõutakse käesoleva standardiga, et juhtkond valib asjakohase ja usaldusväärsema esitusviisi. Otstarbepõhist kululiigitust kasutades on siiski nõutav lisainformatsiooni avalikustamine kulude olemuse kohta, sest see on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimiseks. Paragrahvis 104 on „töötajate hüvitised” sama tähendusega nagu IAS 19-s.

Omakapitali muutuste aruanne

106

(Majandus)üksus esitab omakapitali muutuste aruande, mis näitab:

a)	aruandeperioodi koondkasum, näidates eraldi emaettevõtte omanikele ja vähemusosalusele kuuluvad kogusummad;

b)	iga omakapitali komponendi kohta tagasiulatuva rakendamise või tagasiulatuva korrigeerimise mõjud kooskõlas IAS 8-ga;

c)	oma omanikeõigusi rakendavate omanikega sooritatud tehingute summad, näidates eraldi omanike poolt tehtud sissemaksed ja neile tehtud väljamaksed; ja

d)	iga omakapitali komponendi bilansilise (jääk)maksumuse võrdlus perioodi alguses ja lõpus, näidates eraldi iga muutuse.

107	(Majandus)üksus avalikustab kas omakapitali muutuste aruandes või selle lisades dividendide summa, mis on aruandeperioodi jooksul kajastatud väljamaksetena omanikele, ning vastava summa ühe aktsia kohta.

108	Paragrahvi 106 kohaselt sisaldavad omakapitali komponendid näiteks igat liiki sissemakstud omakapitali, igat liiki muu koondkasumi akumuleerunud jääki ja jaotamata kasumit.

109

Muutused (majandus)üksuse omakapitalis aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel peegeldavad netovarade suurenemist või vähenemist aruandeperioodi jooksul. Välja arvatud muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikuõigusi rakendavate omanikega (nagu näiteks omakapitali sissemaksed, (majandus)üksuse omakapitaliinstrumentide tagasiostmine ja dividendid) ja selliste tehingutega otseselt seotud kulutustest, peegeldab omakapitali kogumuutus (majandus)üksuse antud perioodi tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid.

110

IAS 8-s nõutakse tagasiulatuvaid arvestusmeetodite muutuste mõjuga seotud korrigeerimisi määral, mil see on teostatav, välja arvatud juhul, kui üleminekusätted mõnes teises IFRSis nõuavad teisiti. Samuti nõutakse IAS 8-s, et korrigeerimised vigade parandamiseks tehtaks tagasiulatuvalt määral, mil see on teostatav. Tagasiulatuvad muudatused ja tagasiulatuvad korrigeerimised ei ole omakapitali muutused, vaid jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimised, välja arvatud juhul, kui mõnes rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis nõutakse mõne muu omakapitali komponendi tagasiulatuvat korrigeerimist. Paragrahvi 106 punktis b nõutakse omakapitali muutuste aruandes iga omakapitali komponendi osas tehtud kogukorrigeerimise avalikustamist, kajastades eraldi arvestusmeetodite muutustest ja vigade korrigeerimisest tulenevad summad. Need korrigeerimised avalikustatakse iga eelnenud perioodi kohta ja perioodi alguse seisuga.

Rahavoogude aruanne

111	Rahavoogude informatsioon annab finantsaruannete kasutajatele aluse hinnata (majandus)üksuse võimet genereerida raha ja raha ekvivalente ja selle (majandus)üksuse vajadust neid rahavooge kasutada. IAS 7-s sätestatakse rahavoogude informatsiooni esitusviisi ja avalikustamise nõuded.

Lisad

Struktuur

112

Lisad:

a)	esitavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluse ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta kooskõlas paragrahvidega 117–124;

b)	avalikustavad IFRSidega nõutud informatsiooni, mida ei ole esitatud mujal finantsaruannetes; ja

c)	annavad informatsiooni, mida ei ole kusagil mujal finantsaruannetes esitatud, kuid mis on oluline nende mõistmiseks.

113

(Majandus)üksus esitab, niivõrd kui see on teostatav, lisad süstemaatiliselt. (Majandus)üksus viitab iga finantsseisundi ja koondkasumi aruannetes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) ja omakapitali muutuste aruandes ning rahavoogude aruandes esitatud kirje vastavale lisades sisalduvale informatsioonile.

114

(Majandus)üksus esitab lisad tavaliselt alljärgnevalt toodud järjekorras, mis aitab kasutajatel finantsaruandeid paremini mõista ja neid teiste (majandus)üksuste finantsaruannetega võrrelda:

a)	kinnitus aruannete IFRSidele vastavuse kohta (vt paragrahv 16);

b)	kokkuvõte olulistest rakendatud arvestusmeetoditest (vt paragrahv 117);

c)	toetav informatsioon finantsseisundi ja koondkasumi aruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud objektide kohta nende aruannete ja kirjete esitamise järjekorras; ja

muu avalikustatav informatsioon, sealhulgas:

i)	tingimuslikud kohustised (vt IAS 37) ja finantsseisundi aruandes kajastamata lepingulised siduvad tulevikukohustused; ja

ii)	mittefinantsinformatsioon, näiteks (majandus)üksuse finantsriskide juhtimise eesmärgid ja poliitikad (vt IFRS 7).

115

Mõnes olukorras võib osutuda vajalikuks või soovitavaks muuta objektide järjestust lisades. Näiteks võib (majandus)üksus kajastada informatsiooni finantsinstrumentide kasumis või kahjumis kajastatud õiglaste väärtuste muutuste kohta koos nende lunastustähtaegu käsitletavate andmetega, kuigi esimesed on seotud koondkasumi aruande või eraldiseisva kasumiaruandega (kui see on esitatud) ja viimased finantsseisundi aruandega. Siiski peab (majandus)üksus säilitama lisade süstemaatilise struktuuri niivõrd, kuivõrd see on teostatav.

116	(Majandus)üksus võib esitada lisad, mis annavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta finantsaruannete eraldi osana.

Arvestusmeetodite avalikustamine

117

(Majandus)üksus avalikustab kokkuvõtte olulistest arvestusmeetoditest:

a)	finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisalus (või -alused); ja

b)	muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mõistmiseks.

118

On oluline, et (majandus)üksus teavitab kasutajaid finantsaruannetes kasutatud mõõtmisalusest või -alustest (näiteks soetusmaksumus, hetkemaksumus, neto realiseerimisväärtus, õiglane väärtus või kaetav väärtus), kuna finantsaruande koostamise alus mõjutab oluliselt nende analüüsi. Kui (majandus)üksus kasutab finantsaruandes mitut mõõtmisalust, näiteks kui teatud varaliike kajastatakse ümberhinnatud väärtustes, piisab nende varade ja kohustiste liikide välja toomisest, mille suhtes üht või teist mõõtmisalust rakendatakse.

119

Otsustades selle üle, kas konkreetne arvestusmeetod tuleks avalikustada, kaalub juhtkond, kas see avalikustamine aitaks finantsaruannete kasutajatel mõista, kuidas tehingud, muud sündmused ja tingimused kajastuvad (majandus)üksuse finantstulemustes ja finantsseisundis. Konkreetsete arvestusmeetodite avalikustamine on kasutajaile eriti kasulik, kui need meetodid on valitud IFRSides lubatud alternatiivide hulgast. Üheks näiteks on informatsiooni avalikustamine selle kohta, kas ühisettevõtja kajastab oma osalust ühiselt kontrollitud (majandus)üksuses kasutades proportsionaalset konsolideerimist või kapitaliosaluse meetodit (vt IAS 31 Osalemine ühisettevõtmistes). Mõnedes IFRSides nõutakse spetsiifiliselt teatud arvestusmeetodite avalikustamist, kaasa arvatud juhtkonnapoolsed valikud erinevate lubatud meetodite vahel. Näiteks nõutakse IAS 16-s materiaalsete põhivarade liikide mõõtmisaluste avalikustamist.

120

Iga (majandus)üksus otsustab oma äritegevusest lähtudes, milliste arvestusmeetodite avalikustamist võiksid tema finantsaruannete kasutajad eeldada sellist tüüpi (majandus)üksuse puhul. Näiteks eeldavad finantsaruannete kasutajad tulumaksuga maksustatavate (majandus)üksuste puhul, et need avalikustavad arvestusmeetodid tulumaksu, kaasa arvatud edasilükkunud tulumaksukohustise ja –vara, kajastamise kohta. Kui (majandus)üksusel on olulisi välismaiseid äriüksusi või tehinguid välisvaluutas, eeldavad finantsaruannete kasutajad valuutakursi muutustest tekkinud kasumi ja kahjumi kajastamise arvestusmeetodite avalikustamist.

121

Arvestusmeetod võib olla oluline (majandus)üksuse äritegevuse olemusest tulenevalt isegi siis, kui käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide summad ei ole olulised. Samuti on asjakohane avalikustada kõik olulised arvestusmeetodid, mis ei ole IFRSide poolt spetsiifiliselt nõutud, aga mida (majandus)üksus on valinud ja rakendanud vastavalt IAS 8-le.

122	(Majandus)üksus avalikustab lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele (vt paragrahv 125) oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttes või muudes lisades arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.

123

Arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis võivad oluliselt mõjutada tema poolt finantsaruannetes kajastatud summasid. Näiteks teeb juhtkond otsuseid, et määrata:

a)	kas finantsvarad on lunastustähtajani hoitavad investeeringud;

b)	millal kantakse sisuliselt kõik finantsvarade ja renditavate varade omamisega seotud olulised riskid ja hüved üle teistele (majandus)üksustele;

c)	kas teatud kaupade müügid on sisult finantseerimiskokkulepped, mistõttu nad ei tekita müügitulu; ja

d)	kas (majandus)üksuse ja eriotstarbelise (majandus)üksuse vahelise suhte olemus viitab sellele, et (majandus)üksus kontrollib eriotstarbelist (majandus)üksust.

124

Osa kooskõlas paragrahviga 122 avalikustatud informatsioonist on nõutud teiste IFRSidega. Näiteks nõutakse IAS 27-s, et (majandus)üksus avalikustaks põhjused, miks (majandus)üksuse osalusega ei kaasne kontrolli investeerimisobjekti üle, mis ei ole tütarettevõte, kuigi (majandus)üksus omab otseselt või kaudselt läbi tütarettevõtete enam kui poolt investeerimisobjekti hääleõigusest või potentsiaalsest hääleõigusest. IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud nõutakse, et avalikustataks (majandus)üksuses välja töötatud kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatava kinnisvara või tavapärase majandustegevuse käigus müügiks hoitava kinnisvara vahel.

Peamised hindamisebakindluse allikad

125

(Majandus)üksus avalikustab lisades informatsiooni tulevikku puudutavate eelduste ja muude peamiste hindamisebakindluse allikate kohta aruandeperioodi lõpus, millega kaasnev oluline risk võib põhjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste korrigeerimisi järgmisel majandusaastal. Nende varade ja kohustiste suhtes sisaldavad lisad andmeid alljärgneva kohta:

a)	nende olemus; ja

b)	nende bilansiline (jääk)maksumus aruandeperioodi lõpus

126

Mõnede varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste määramine nõuab hinnanguid ebakindlate tulevikusündmuste mõjude kohta nendele varadele ja kohustistele aruandeperioodi lõpus. Näiteks hiljutiste jälgitavate turuhindade puudumisel on vajalikud tulevikku suunatud hinnangud mõõtmaks materiaalsete põhivarade liikide kaetavat väärtust, tehnoloogilise iganemise mõju varudele, käimasoleva kohtuasja tulemustega seotud eraldisi ja selliseid pikaajalisi töötajate hüvitisi nagu pensionikohustused. Need hinnangud hõlmavad eeldusi selliste andmete kohta nagu rahavoogude või kasutatud diskontomäärade riskikorrigeerimised, tulevased muutused palkades ja tulevased muutused teisi kulutusi mõjutavates hindades.

127

Peamised eeldused ja muud peamised hindamisebakindluse allikad, mis avalikustatakse vastavalt paragrahvile 125, on seotud hinnangutega, mis nõuavad juhtkonnalt kõige keerulisemaid, subjektiivsemaid või komplekssemaid otsuseid. Ebakindlate olukordade võimalikku tulevast lahendust mõjutavate tegurite ja eelduste arvu kasvuga kaasneb otsuste muutumine subjektiivsemaks ja keerulisemaks, mistõttu harilikult suureneb ka varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste oluliste korrigeerimiste võimalus.

128

Paragrahvis 125 avalikustatud informatsioon ei ole nõutav selliste varade ja kohustiste kohta, mis kannavad olulist riski, et nende bilansilised (jääk)maksumused võivad järgmisel majandusaastal oluliselt muutuda, kui neid aruandeaasta lõpus mõõdetakse õiglases väärtuses, mis tugineb hiljutistel jälgitavatel turuhindadel. Sellised õiglased väärtused võivad oluliselt muutuda järgmisel majandusaastal, kuid neid muutusi ei põhjusta kasutatud eeldused või muud hindamisebakindluse allikad aruandeperioodi lõpus.

129

(Majandus)üksus esitab paragrahvis 125 nimetatud avalikustatava informatsiooni viisil, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mõista juhtkonna poolt tehtud otsuseid tuleviku kohta ja muude hindamisebakindluse allikate kohta. Antud informatsiooni olemus ja ulatus varieerub vastavalt eelduste ja muude asjaolude olemusele. Näited (majandus)üksuse poolt avalikustatavast informatsioonist on:

a)	eelduste või muude hindamisebakindluste olemus;

b)	bilansiliste (jääk)maksumuste tundlikkus nende arvutuste aluseks olevate meetodite, eelduste ja hinnangute suhtes, kaasa arvatud tundlikkuse põhjused;

c)	eeldatav ebakindla olukorra lahendus ja ebakindlusest mõjutatud varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste põhjendatult võimalike tulemuste vahemik järgmisel majandusaastal; ja

d)	seletus muutustele varem tehtud eeldustes vastavate varade ja kohustiste osas, kui ebakindlus jääb lahendamata.

130	Käesolevas standardis ei nõuta, et (majandus)üksus avalikustaks informatsiooni eelarve kohta või prognoose paragrahvis 125 toodud teabe avalikustamisel.

131

Mõnikord ei ole võimalik avalikustada eelduste või muu hindamisebakindluse allikate võimalike mõjude ulatust aruandeperioodi lõpus. Sellistel juhtudel avalikustab (majandus)üksus asjaolu, et olemasolevate teadmiste kohaselt on põhjendatult võimalik, et järgmisel majandusaastal võib eeldatust erinevate tulemuste puhul osutuda vajalikuks korrigeerida oluliselt vastava vara või kohustise bilansilist (jääk)maksumust. Igal juhul avalikustab (majandus)üksus mingi eelduse poolt mõjutatud konkreetse vara või kohustise (või varade ja kohustiste liikide) bilansilise (jääk)maksumuse ja olemuse.

132	Paragrahvis 122 nimetatud avalikustatav informatsioon teatud juhtkonnapoolsete otsuste kohta, mida juhtkond tegi (majandus)üksuse arvestusmeetodite rakendamisel, ei ole seotud paragrahvis 125 nõutud avalikustatava informatsiooniga peamiste hindamisebakindluste allikate kohta.

133

Teised IFRSid nõuavad mõnede eelduse avalikustamist, mis oleks vastasel korral nõutavad kooskõlas paragrahviga 125. Näiteks nõutakse IAS 37-s, et teatud olukordades avalikustataks tuleviku sündmusi puudutavad peamised eeldused, mis mõjutavad eraldiste liike. IFRS 7-s nõutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ja finantskohustiste õiglaste väärtuste hindamisel. IAS 16-s nõutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse materiaalsete põhivarade ümberhinnatud objektide õiglase väärtuse hindamisel.

Kapital

134	(Majandus)üksus avalikustab informatsiooni, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata (majandus)üksuse eesmärke, poliitikaid ja protsesse kapitali haldamisel.

135

Et vastata paragrahvile 134, avalikustab (majandus)üksus järgmise informatsiooni:

kvalitatiivne informatsioon kapitali haldamise eesmärkidest, poliitikatest ja protsessidest, kaasa arvatud:

i)	kirjeldus sellest, mida ta haldab kapitalina;

ii)	kui (majandus)üksus peab vastama väliselt kehtestatud kapitali haldamise tingimustele, nende nõuete olemus ja viis, kuidas need nõuded on rakendatud kapitali haldamisel; ja

iii)	kuidas ta täidab oma kapitali haldamise eesmärke.

kokkuvõtlikud kvantitatiivsed andmed selle kohta, mida ta haldab kapitalina. Mõned (majandus)üksused peavad mõningaid finantskohustisi (nt allutatud võla mõned vormid) kapitali osaks. Teised (majandus)üksused ei pea kapitaliks omakapitali mõningaid komponente (nt komponendid, mis tekivad rahavoogude riskimaandamisel).

c)	kõik punktide a ja b muutused võrreldes eelneva perioodiga.

d)	kas ta perioodi jooksul vastas väliselt kehtestatud kapitalinõuetele, mida ta peab järgima.

e)	juhul kui (majandus)üksus ei vastanud sellistele väliselt kehtestatud kapitalinõuetele, sellise mittevastavuse tagajärjed.

(Majandus)üksus kasutab sellisteks avalikustamisteks (majandus)üksusesiseselt juhtkonna võtmeisikutele esitatud informatsiooni.

136

(Majandus)üksus võib hallata kapitali mitmel erineval viisil ja temalt võidakse nõuda vastavust mitmetele erinevatele kapitalinõuetele. Näiteks võivad segakontserni kuuluda (majandus)üksused, mis tegelevad kindlustus- ja pangandustegevusega ning need (majandus)üksused võivad tegutseda erinevates jurisdiktsioonides. Kui ühine kapitalinõuete ja kapitali haldamisviiside avalikustamine ei anna kasulikku informatsiooni või moonutab finantsaruande kasutaja arusaama (majandus)üksuse kapitaliallikatest, avalikustab (majandus)üksus eraldi informatsiooni iga (majandus)üksusele kehtiva kapitalinõude kohta.

Muu avalikustatav informatsioon

137

(Majandus)üksus avalikustab lisades:

a)	dividendide summa, mille kohta on tehtud jaotusettepanek või mille jaotamine on välja kuulutatud enne finantsaruannete kinnitamist aga mida ei ole kajastatud aruandeperioodi väljamaksena omanikele, ja vastav summa aktsia kohta; ja

b)	eelisaktsiate kõikide mittekajastatud kumulatiivsete dividendide summa.

138

(Majandus)üksus avalikustab järgmist, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetes:

a)	(majandus)üksuse alaline asukoht ja õiguslik vorm, asutamiskohajärgne riik ja registreeritud asukoha aadress (või peamine tegevuskoht, kui see erineb registreeritud asukohast);

b)	(majandus)üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus; ja

c)	emaettevõtte ja kogu kontserni kontrolliva kõrgeimal asetseva emaettevõtte nimi.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

139	(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 1 (PARANDATUD 2003) TAGASIVÕTMINE

140	Käesolev standard asendab IAS 1 Finantsaruannete esitamine, parandatud 2003.a. ja muudetud 2005.a.

Lisa

Muudatused teistes avaldatud materjalides

Käesoleva lisa muudatused rakenduvad aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka järgnevalt toodud muudatused.

A1 [Muudatus mitte rakendatav üksnes standardite puhul]

A2 [Muudatus mitte rakendatav üksnes standardite puhul]

A3 Rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (kaasa arvatud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused), ja IFRSide sissejuhatustes on järgmisi väljendeid muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud (välja arvatud juhul, kui selles lisas on öeldud teisiti).

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	„kasumiaruanne” on muudetud „koondkasumi aruandeks”.

—	„bilanss” on muudetud „finantsseisundi aruandeks”.

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—

„bilansipäev” on muudetud „aruandeperioodi lõpuks”.

—	„järgmine bilansipäev” on muudetud „järgmise aruandeperioodi lõpuks”.

—	„iga bilansipäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpuks”.

—	„pärast bilansipäeva” on muudetud „pärast aruandeperioodi (lõppu)”.

—

„aruandekuupäev” on muudetud „aruandeperioodi lõpuks”.

—	„iga aruandekuupäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpuks”.

—	„viimane aruandeaasta kuupäev” on muudetud „viimase aruandeaasta lõpuks”.

—	„aktsionärid” on muudetud „omanikeks” (välja arvatud IAS 33-s Aktsiakasum).

—	„omakapitalist eemaldatud ja kasumis või kahjumis kajastatud” on muudetud „liigitatud omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse ümberliigitamiskannetena”.

—

„standard või tõlgendus” on muudetud „IFRSiks”.

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	„standardid ja tõlgendused” on muudetud „IFRSideks” (välja arvatud IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvis 5).

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

—	Viited IAS 10-le Sündmused pärast bilansipäeva kehtivale versioonile on muudetud viideteks IAS 10-le Sündmused pärast aruandeperioodi.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine

A4 IFRS 1 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 6 ja 7 on muudetud järgmiselt:

„6	(Majandus)üksus koostab IFRSidele ülemineku kuupäeval ja esitab IFRSidega kooskõlas oleva finantsseisundi algaruande. See on IFRSidel põhineva raamatupidamisarvestuse lähtepunkt.

7	(Majandus)üksus … Sellised arvestusmeetodid peavad olema vastavuses kõikide IFRSidega, mis kehtivad tema esimene IFRSil põhineva aruandeperioodi lõpus, välja arvatud paragrahvides 13–34B ja 37 sätestatu.”

Näide paragrahvi 8 järel on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud:

Viited aastatele „2003” kuni „2005” on muudetud vastavalt aastateks „20X3” kuni „20X5”.

Paragrahvid TAUST ja NÕUETE RAKENDAMINE on muudetud järgmiselt:

„Taust

(Majandus)üksuse A esimene IFRSil põhinev aruandeperiood on 31. detsember 20X5. (Majandus)üksus A otsustab esitada võrdlusandmed nendes finantsaruannetes ainult ühe aasta kohta (vt paragrahv 36) …

Nõuete rakendamine

(Majandus)üksus A …:

a)	koostades ja esitades oma IFRSidega kooskõlas oleva finantsseisundi algaruande 1. jaanuaril 20X4; ja …”

Paragrahv 10, paragrahvi 12 punkt a ja paragrahv 21 on muudetud järgmiselt:

„10	Kui paragrahvides 13–34B ei ole teisiti sätestatud, peab (majandus)üksus oma IFRSidega kooskõlas olevas finantsseisundi algaruandes: …

Käesolev IFRS kehtestab kaks rühma erandeid põhimõtte suhtes, et (majandus)üksuse IFRSiga kooskõlas olev finantsseisundi algaruanne vastab igale IFRSile:

a)	paragrahvid 13–25I annavad vabastuse teiste IFRSide teatud nõuetest.

IAS 21-s Valuutakursside muutuste mõjud nõutakse, et (majandus)üksus:

a)	kajastaks mõned valuutakursivahed muus koondkasumis ja akumuleeriks neid omakapitali eraldi komponendis; ja

b)	välismaise äriüksuse võõrandamise korral liigitaks selle välismaise äriüksuse kumulatiivsed valuutakursivahed (sealhulgas vajadusel vastavate riskimaandamisinstrumentidega seotud kasumid ja kahjumi) omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse võõrandamisel saadud kasumi või kahjumi osana.”

Paragrahvis 32 on viited aastatele 2003 ja 2004 muudetud vastavalt aastateks 20X4–20X5.

Paragrahvid 32, 35 ja 36 on muudetud järgmiselt:

„32	(Majandus)üksus … Selle asemel kajastab (majandus)üksus uut informatsiooni 31. detsembril 20X4 lõppenud aruandeaasta kasumis või kahjumis (või vajadusel muus koondkasumis).

35	Kui paragrahvis 37 ei ole sätestatud teisiti, ei anna käesolev IFRS vabastusi teiste IFRSide esitamise ja avalikustamise nõuetest.

Vastamaks IAS 1-le, (majandus)üksuse esimesed IFRSiga kooskõlas olevad finantsaruanded sisaldavad vähemalt kolme finantsseisundi aruannet, kahte koondkasumiaruannet, kahte eraldiseisvat kasumiaruannet (kui need on esitatud), kahte rahavoogude aruannet ja kahte omakapitali muutuste aruannet ning nendega seotud lisasid, kaasa arvatud võrdlevat informatsiooni..”

Paragrahvid 36A–36C ja pealkirjad nende kohal on kehtetu.

Paragrahvid 39 ja 45 on muudetud järgmiselt:

„39

Vastamaks paragrahvile 38, (majandus)üksuse esimesed IFRSiga kooskõlas olevad finantsaruanded sisaldavad: …

(ii)	lõpp … eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt.

võrdlust koondkasumiga vastavalt IFRSile (majandus)üksuse viimastes aruandeaasta finantsaruannetes. Selle võrdluse lähtepunktiks on eelmise raamatupidamistava järgi esitatud koondkasum sama perioodi kohta, või juhul kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, siis eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum.

…

… vastamaks …

Juhul kui (majandus)üksus esitas vahefinantsaruande vahetult eelnenud majandusaasta võrreldava vaheperioodi kohta, sisaldab vahefinantsaruanne

i)	eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapitali võrdlust võrreldava vaheperioodi lõpus IFRSile vastava omakapitaliga samal kuupäeval; ja

ii)

võrdlust oma koondkasumiga IFRSi kohaselt selle võrreldava vaheperioodi kohta (jooksvalt ja kumulatiivselt). Selle võrdluse lähtepunktiks on eelmise raamatupidamistava (GAAP) järgi esitatud koondkasum sama perioodi kohta, või juhul kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, siis eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum.”

Paragrahv 47C on kehtetu.

Paragrahv 47H on lisatud järgmiselt:

„47H

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 6, 7, 8 (Näide), 10, 12(a), 21, 32, 35, 36, 39(b) ja 45(a), Lisa A and Lisa B paragrahvi B2(i), ja jäeti välja paragrahvid 36A–36C ja 47C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

Lisas A on mõisteid muudetud järgmiselt:

„esimene IFRSil põhinev aruandeperiood

(Majandus)üksuse esimestes IFRSiga kooskõlas olevates finantsaruannetes esitatud viimane aruandeperiood.

rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad:

…

c)	Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (Standing Interpretations Committee – SIC) poolt väljatöötatud tõlgendused.”

Lisas A muudetakse IFRSile vastava algbilansi mõistet järgmiselt:

„IFRSile vastav finantsseisundi algaruanne

(Majandus)üksuse finantsseisundi aruanne IFRSidele ülemineku kuupäeval.”

Lisas A jäetakse aruandekuupäeva mõiste välja.

Lisas B on paragrahv B2(i) muudetud järgmiselt:

„B2

Juhul kui esmakordne kasutuselevõtja …

Kui esmakordne kasutuselevõtja kajastas firmaväärtust vastavalt eelmisele raamatupidamistavale (GAAP) mahaarvamisena omakapitalist:

i)	ta ei kajasta seda firmaväärtust oma IFRSile vastavas finantsseisundi algaruandes. Veelgi enam, ta ei liigita ümber seda firmaväärtust kasumisse või kahjumisse tütarettevõtte võõrandamisel või kui tütarettevõtte investeeringu väärtus langeb.”

IFRS 4 Kindlustuslepingud

A5 IFRS 4 paragrahvid 30 ja 39A(a) 30 on muudetud järgmiselt:

„30

Mõningates arvestusmudelites … Sellega seotud kindlustuskohustuste (või edasilükkunud sõlmimisväljaminekute või immateriaalsete varade) korrigeerimine kajastatakse muus koondkasumis siis, ja ainult siis, kui realiseerimata kasumid või kahjumid on kajastatud muus koondkasumis. Sellist arvestuspraktikat …

39A

… nõuete järgmiseks …

… sensitiivsusanalüüsi, mis näitab, kuidas kasumit või kahjumit ja omakapitali oleks mõjutatud, kui oleksid aset leidnud muutused olulises riskiteguris, mis olid põhjendatult võimalikud aruandeperioodi lõpus; meetodid ja eeldused, mida kasutati sensitiivsusanalüüsi koostamisel; ja kõik muutused eelmisel perioodil kasutatud meetodites ja eeldustes. Siiski, …”

Paragrahv 41B on lisatud järgmiselt:

„41B

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 30. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IFRS 5 Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

A6 IFRS 5 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 3 on „(parandatud 2003)” kehtetu.

Paragrahvis 28 on „samas kasumiaruande osas” muudetud „koondkasumi aruande osas”.

Paragrahv 33A on lisatud järgmiselt:

„33A	Kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitatakse lõpetatud tegevusvaldkonda puudutav osa selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahvis 38 on „kajastatud otse omakapitalis” muudetud „kajastatud otse muus koondkasumis”.

Paragrahv 44A on lisatud järgmiselt:

„44A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti paragrahvid 3 ja 38 ja lisati paragrahv 33A. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Lisas A on mõistet käibevara muudetud järgmiselt:

„(Majandus)üksus liigitab vara käibevaraks, kui:

a)	ta loodab vara realiseerida või kavatseb selle müüa või tarbida oma tavapärase äritsükli käigus;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	ta loodab vara realiseerida kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	vara on raha või raha ekvivalent (nagu on määratletud IAS 7-s), välja arvatud kui vara kasutamine vahetamiseks või kohustise arveldamiseks on piiratud vähemalt kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.”

IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine

A7 IFRS 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Pealkiri enne paragrahvi 20 on muudetud järgmiselt:

„Koondkasumi aruanne”

Paragrahv 20 on muudetud järgmiselt:

„20

(Majandus)üksus avalikustab kas koondkasumiaruandes või selle lisades järgmised tulu-, kulu-, kasumi või kahjumikirjed:

netokasumid või -kahjumid:

…

ii)	müügivalmis finantsvarast, näidates eraldi muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi summa ning omakapitalist kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud summa;

iii)

…”

Paragrahv 21 on muudetud järgmiselt:

„21	Vastavalt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvile 117 avalikustab (majandus)üksus oluliste arvestusmeetodite ülevaate, finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisaluse (või -alused) ning muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mõistmiseks.”

Paragrahvi 23 punktid c ja d on muudetud järgmiselt:

„23

(Majandus)üksus avalikustab rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kohta: …

c)	perioodi jooksul muus koondkasumis kajastatud summa;

d)	summa, mis liigitati omakapitalist ümber aruandeperioodi kasumisse või kahjumisse, näidates ära summa, mis on kajastatud igal koondkasumiaruande kirjel; ja …”

Paragrahvi 27 punktis c on „omakapitalis” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 44A on lisatud järgmiselt:

„44A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti paragrahvid 20, 21, 23(c) ja (d), 27(c) ning Lisa B paragrahvi B5. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Paragrahv B5 on muudetud järgmiselt:

„B5

Vastavalt IAS 1 paragrahvile 122 (parandatud 2007) avalikustavad (majandus)üksused kas arvestusmeetodite kokkuvõttes või muudes lisades lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele ka olulised arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.”

Lisa B paragrahvis B14 on „bilansisumma” muudetud „finantsseisundi aruande summaks”.

IFRS 8 Tegevussegmendid

A8 IFRS 8 paragrahvid 21 ja 23(f) on muudetud järgmiselt:

„21	… rakendamiseks … Avalikustatavate segmentide finantsseisundi aruande summad tuleb esitada võrdlevalt finantsseisundi aruande summadega kõikide finantsseisundi aruande koostamise kuupäevade seisuga. Eelmiste perioodide andmed esitatakse uuesti, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

(Majandus)üksus …

f)	olulised tulu- ja kulukirjed, mis avalikustatakse IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvi 97 kohaselt;”

Paragrahv 36A on lisatud järgmiselt:

„36A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 23(f). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 7 Rahavoogude aruanne

A9 IAS 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvis 32 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

A10 IAS 8 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvi 5 on muudetud järgmiselt:

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

IAS 10 Aruandeperioodi järgsed sündmused

A11 IAS 10 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Pealkiri on muudetud „Aruandeperioodi järgsed sündmused”.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

IAS 11 Ehituslepingud

A12 IAS 11 paragrahvides 26, 28 ja 38 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

IAS 12 Tulumaks

A13 IAS 12 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osa „Eesmärk” kolmandas paragrahvis on kolmas lõik muudetud järgmiselt:

„… Kõikide kasumi ja -kahjumiväliselt (kas muus koondkasumis või otse omakapitalis) kajastatud tehingute ja teiste sündmuste puhul kajastatakse nendega otseselt seotud maksumõjud samuti kasumi ja kahjumiväliselt (kas vastavalt muus koondkasumis või otse omakapitalis).”

Paragrahvides 22(b), 59, 60 ja 65 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”, paragrahvi 81 punkti g alapunktis ii on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahv 23 on muudetud järgmiselt:

„23	… Vastavalt paragrahvile 61A, kajastatakse edasilükkunud tulumaks otse omakapitalikomponendi bilansilises (jääk)maksumuses. Vastavalt paragrahvile 58 kajastatakse järgnevad edasilükkunud tulumaksu kohustise muutused kasumis või kahjumis edasilükkunud tulumaksu kuluna (tuluna).”

Paragrahvi 52 näite B ja näite C lõpus olevas märkuses on „paragrahv 61” muudetud „paragrahviks 61A” ja „kajastatakse … otse omakapitalis” on muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvi 58 pealkiri ja paragrahv 58 on muudetud järgmiselt:

„Kasumis või kahjumis kajastatud objektid

Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks kajastatakse tulu või kuluna ja see sisaldub perioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud määral, mil tulumaks tekib seoses:

a)	tehingu või sündmusega, mida kajastatakse samal või erineval perioodil puhaskasumi või -kahjumiväliselt kas muus koondkasumis või otse omakapitalis (vt paragrahvid 61A - 65); …”

Paragrahvis 60 on „debiteeritud või krediteeritud omakapitalis” muudetud „kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud”.

Paragrahvi 61 pealkirjas on „debiteerida või krediteerida otse omakapitalis” muudetud „kajastada kasumi-või kahjumiväliselt”.

Paragrahv 61 on kehtetu ja paragrahv 61A on lisatud järgmiselt:

„61A

Maksmisele kuuluvat ja edasilükkunud tulumaksu kajastatakse kasumi- või kahjumiväliselt, kui maksustatavaid objekte kajastatakse samal või muul perioodil kasumi- või kahjumiväliselt. Seega, maksmisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks, mis on seotud objektidega, mida kajastatakse samal või muul perioodil:

a)	muus koondkasumis, kajastatakse muus koondkasumis (vt paragrahv 62).

b)	otse omakapitalis, kajastatakse otse omakapitalis (vt paragrahv 62A).”

Paragrahvid 62 ja 63 on muudetud ja paragrahv 62A on lisatud järgmiselt:

„62

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse teatud objekte kajastada muus koondkasumis. Sellised objektid on näiteks:

a)	materiaalsete põhivarade ümberhindamisest tingitud bilansilise (jääk)maksumuse muutus (vt IAS 16); ja

[kehtetu]

c)	välismaise äriüksuse finantsaruannete ümberhindlusest tulenevad valuutakursi vahed (vt IAS 21).

[kehtetu]

62A

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse krediteerida või debiteerida teatud objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on näiteks:

a)	jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimine, mis tuleneb kas muutusest arvestusmeetodis, mida rakendatakse tagasiulatuvalt või vea korrigeerimisest (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead); ja

b)	liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendi esmasel kajastamisel tekkinud summad (vt paragrahv 23).

Erandjuhtudel võib olla keeruline määratleda kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud objekte (kas muus koondkasumis või otse omakapitalis) puudutava tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu summat See võib näiteks esineda siis, kui:

…

b)	tulumaksumäära muutus … eelnevalt puhaskasumi või -kahjumiväliselt kajastatud objektiga; või

c)	(majandus)üksus … ja edasilükkunud tulumaksuvara (täies ulatuses või osaliselt) on seotud eelnevalt puhaskasumi või –kahjumiväliselt kajastatud.

Sellistel juhtudel põhinevad puhaskasumi või –kahjumiväliselt kajastatud objektidega seotud tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks maksujurisdiktsiooni kuuluva (majandus)üksuse põhjendatud proportsionaalsel tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu jaotamisel, või mõnel teisel meetodil, mis annab antud juhul sobivama jaotuse.”

Paragrahvis 65 on „krediteeritakse või debiteeritakse … omakapitalis” muudetud „kajastatud muus koondkasumis”.

Paragrahv 68C on muudetud järgmiselt:

„68C	Nagu märgitud … a) tehing või sündmus mis on kajastatud kasumi- ja kahjumiväliselt samas või erinevas perioodis, või b) äriühendus…”

Paragrahv 77 on muudetud ja paragrahv 77A on lisatud järgmiselt:

„77	Tavapärase tegevuse kasumi või kahjumiga seotud maksukulu (-tulu) esitatakse koondkasumiaruandes.

77A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1-s (parandatud 2007) Finantsaruannete esitamine paragrahvis 81, esitab ta tavapärase tegevuse kasumi või kahjumiga seotud maksutulu või –kulu selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 81 on muudetud järgmiselt:

„81

Järgmised asjaolud avalikustatakse samuti eraldi:

a)	otse omakapitalis debiteeritud või krediteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kogusumma (vt paragrahv 62A);

ab)	muu koondkasumi iga komponendiga seotud tulumaksu summa (vt paragrahv 62 ja IAS 1 (parandatud 2007));

b)	[kehtetu]; …”

Paragrahv 92 on lisatud järgmiselt:

„92

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahve 23, 52, 58, 60, 62, 63, 65, 68C, 77 ja 81, jäeti välja paragrahv 61 ja lisati paragrahvid 61A, 62A ja 77A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 14 Segmendiaruandlus

A14 IAS 14 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 2, 52A ja 54 on muudetud järgmiselt:

„2

Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab finantsseisundi aruannet, koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisasid, nagu on sätestatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007). Juhul kui kooskõlas IAS 1-ga esitatakse eraldiseisev kasumiaruanne, kujutab see endast antud tervikkomplekti osa.

52A	Majandusüksus … kõik tegevusvaldkonnad, mis on liigitatud lõpetatuks viimase esitatud aruandeperioodi lõpus.

Segmendi tulemist kõrgemal asetseva segmendi tulemuslikkuse näitajaks koondkasumiaruandes on näiteks müügi brutokasum. Segmendi tulemist madalamal asetseva segmendi tulemuslikkuse näitajaks koondkasumiaruandes on näiteks kasum või kahjum tavapärasest tegevusest (kas enne või pärast maksustamist) ja kasum või kahjum.”

Paragrahv 85 on lisatud järgmiselt:

„85

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 2. (Majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 16 Materiaalsed põhivarad

A15 IAS 16 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 39 ja 40 on muudetud järgmiselt:

„39	Kui vara bilansilist (jääk)maksumust ümberhindluse tulemusel suurendatakse, kajastatakse see kasv muus koondkasumis ja see koguneb omakapitalis põhivara ümberhindluse reservi kirjel. Siiski, …

40	Kui vara … Samas kajastatakse bilansilise (jääk)maksumuse vähenemist muus koondkasumis ulatuses, mis ei ületa sama vara suhtes ümberhindluse reservis kajastatud kreeditsaldot. Muus koondkasumis kajastatud vähenemine alandab omakapitalis põhivara ümberhindluse reservi kirjel kogunenud summat.”

Paragrahvis 73(e)(iv) on „otse omakapitalis kajastatud või sealt maha arvatud” muudetud „muus koondkasumis kajastatud või sealt maha arvatud”.

Paragrahv 81B on lisatud järgmiselt:

„81B

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 39, 40 ja 73(e)(iv). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 19 Hüvitised töötajatele

A16 IAS 19 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 69 on „igal järgneval finantsseisundi aruandepäeval” muudetud „iga järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvid 93A–93D on muudetud järgmiselt:

„93A	Kui vastavalt paragrahvis 93 lubatule rakendab (majandus)üksus põhimõtet, mille kohaselt aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastatakse nende esinemise perioodil, võib ta neid kajastada muus koondkasumis vastavalt paragrahvidele 93B–93D, tingimusel …

93B	Vastavalt paragrahvis 93A lubatule, muus koondkasumis kajastatud aktuaarsed kasumid ja kahjumid esitatakse muu koondkasumi aruandes.

93C	(Majandus)üksus, mis kajastab aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid vastavalt paragrahvile 93A, kajastab samuti paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust tulenevad korrigeerimised muus koondkasumis.

93D	Aktuaarsed kasumid ja kahjumid ning korrigeerimised, mis tulenevad paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust ja mis on kajastatud muu koondkasumina, kajastatakse koheselt jaotamata kasumina. Neid ei liigitata järgmisel perioodil ümber kasumisse või kahjumisse.”

Paragrahvis 105 ja paragrahvi 106 illustreeriva näite kolmandas paragrahvis on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahv 120A on muudetud järgmiselt:

„120A

(Majandus)üksus avalikustab järgmise informatsiooni kindlaksmääratud hüvitistega plaanide kohta: …

h)	muus koondkasumis kajastatud kogusumma iga järgneva komponendi kohta: …

i)	(majandus)üksuste puhul, mis vastavalt paragrahvile 93A kajastavad aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid muus koondkasumis, muus koondkasumis kajastatud aktuaarsete kasumite ja kahjumite kumulatiivse summa.”

Paragrahv 161 on lisatud järgmiselt:

„161

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 93A–93D, 106 (Näide) and 120A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine

A17 IAS 20 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvides 14 ja 15 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahvis 28 on „bilansis kajastamise eesmärgil” muudetud „finantsseisundi aruandes kajastamise eesmärgil”.

Paragrahv 29A on lisatud järgmiselt:

„29A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes vastavalt IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81 kirjeldatule, esitab ta paragrahvi 29 nõuete kohaselt kulude sihtfinantseerimise summad selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 42 on lisatud järgmiselt:

„42

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks lisati sellega paragrahv 29A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud

A18 IAS 21 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvi 23 pealkirjas on „Kajastamine järgmistel bilansipäevadel” muudetud „Kajastamine järgmiste aruandeperioodide lõpus”.

Paragrahvis 27 on „kajastatakse algselt omakapitalis” muudetud „kajastatakse algselt muus koondkasumis”.

Paragrahvides 30 ja 31 on „kajastatakse … otse omakapitalis” ja „kajastatakse … omakapitalis” muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvis 32 on „kajastatakse … algselt omakapitalis eraldi komponendina ning kajastatakse … kasumis või kahjumis” muudetud „kajastatakse … algselt muus koondkasumis ning liigitatakse … omakapitalist kasumisse või kahjumisse”.

Paragrahvis 33 on „liigitatakse ümber omakapitali eraldi komponendiks” muudetud „kajastatakse muu koondkasumina”.

Paragrahv 37 on muudetud järgmiselt:

„37	… mõju … Valuutakursi vahesid, mis tulenevad eelnevalt omakapitalis kajastatud välismaise äriüksuse ümberarvestamisest vastavalt paragrahvidele 32 ja 39(c), ei liigitata omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse kuni äriüksuse võõrandamiseni.”

Paragrahvi 39 punktis a on „antud bilansi kuupäeval kehtiva sulgemiskursiga” muudetud „antud finantsseisundi aruande kuupäeval kehtiva sulgemiskursiga”.

Paragrahvi 39 punktis b on „kõikides … kasumiaruannetes” muudetud „kõikides esitatud koondkasumi aruannetes või eraldiseisvates kasumiaruannetes”.

Paragrahvi 39 punktis c on „omakapitalis eraldi komponendina” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahvid 41, 45, 46, 48 ja 52 on muudetud järgmiselt:

„41

Paragrahvi 39 punktis c viidatud valuutakursi vahed tulenevad:

tulu ja kulu ümberarvestamisest tehingukuupäeva kurssidega ning varade ja kohustiste ümberarvestamist sulgemiskursiga.

…

Taolisi valuutakursi vahesid ei kajastata kasumis või kahjumis, kuna valuutakursside muutustel on väike või puudub vahetu mõju äritegevuse praegustele või tulevastele rahavoogudele. Valuutakursi vahede kumulatiivne summa esitatakse kuni välismaise äriüksuse realiseerimiseni omakapitali eraldiseisvas komponendis. Kui valuutakursi vahed on seotud välismaise äriüksusega, mida konsolideeritakse, kuid mis ei ole täisomanduses …

… ühendamisel … kajastatakse aruandva (majandus)üksuse konsolideeritud finantsaruannetes sellist valuutakursi vahet jätkuvalt kasumis või kahjumis, või kui see tekib seoses paragrahvis 32 kirjeldatud asjaoludega, kajastatakse see kuni välismaise äriüksuse võõrandamiseni muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali eraldi komponendis.

46	Juhul kui seda ei tehta, lubab IAS 27 kasutada erinevat kuupäeva, tingimusel, et erinevus ei ületa kolme kuud ning et võetakse arvesse erinevate kuupäevade vahel toimunud oluliste tehingute või muude sündmuste mõju. …

Välismaise äriüksuse võõrandamisel liigitatakse muus koondkasumis kajastatud ja omakapitali eraldi komponendis kogunenud välismaise äriüksusega seotud omakapitali valuutakursi vahede kumulatiivne summa omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (ümberliigitamisena) siis, kui kajastatakse võõrandamisest saadav kasum või kahjum (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)).

(Majandus)üksus avalikustab: …

b)	muus koondkasumis kajastatud ja omakapitali eraldi komponendis kogunenud neto valuutakursi vahed ning selliste valuutakursi vahede võrdluse perioodi alguses ja lõpus.”

Paragrahv 60A on lisatud järgmiselt:

„60A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 27, 30-33, 37, 39, 41, 45, 48 ja 52. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 24 Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine

A19 IAS 24 paragrahvis 19 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded

A20 IAS 27 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 4 on soetusmaksumuse meetodi mõistes „akumuleeritud kasum” muudetud „jaotamata kasumiks”.

Paragrahvid 26, 27, 30 ja 40(e) on muudetud järgmiselt:

„26

Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded koostatakse sama kuupäeva seisuga. Kui emaettevõtte ja tütarettevõtte aruandeperioodid on erinevad, siis koostab tütarettevõte konsolideerimise eesmärgil täiendavad finantsaruanded emaettevõtte finantsaruannetega sama kuupäeva seisuga, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu.

Kui … konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad tütarettevõtte finantsaruanded on koostatud erineva kuupäeva seisuga kui emaettevõtte finantsaruanded, siis korrigeeritakse finantsaruandeid selle kuupäeva ja emaettevõtte finantsaruannete kuupäeva vahelisel perioodil toimunud oluliste tehingute ja sündmuste mõjusid arvestades. Ühelgi juhul ei tohi tütarettevõtte ja emaettevõtte aruandeperioodide lõppude vaheline periood olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandeperioodide lõppude vahelised erinevused peavad olema aastast aastasse samad.

30	… tasu … kooskõlas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mõju kajastatud muus koondkasumis liigitatakse ümber konsolideeritud kasumisse või kahjumisse ümberliigitamisena kui tütarettevõtte võõrandamisest saadud kasum või kahjum.

… järgmised andmed …

e)	tütarettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõpp, kui mainitud finantsaruandeid kasutatakse konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks ja kuupäev või –periood erineb emaettevõtte omast ning põhjus, miks kasutatakse erinevat kuupäeva või –perioodi; ja”

Paragrahv 43A on lisatud järgmiselt:

„43A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 30. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse

A21 IAS 28 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 11, 24, 25 ja 37(e) ja 39 on muudetud järgmiselt:

„11

Kapitaliosaluse meetodi puhul … Samuti võib osutuda vajalikuks korrigeerida bilansilist (jääk)maksumust vastavalt muutustele investori proportsionaalses osaluses investeerimisobjektis, mis tulenevad muutustest investeerimisobjekti muus koondkasumis. Sellised muutused hõlmavad materiaalsete põhivarade ümberhindamisest ja valuutakursivahedest välismaiste äriüksuste ümberarvestamisel tingitud muutusi. Investori osa nendes muutustes kajastatakse investori muus koondkasumis (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)).

24	… viimaseid saadaolevaid … Kui investori ja sidusettevõtte aruandeperioodide lõpud on erinevad, siis koostab sidusettevõte investori jaoks finantsaruanded sama kuupäeva seisuga kui investor finantsaruanded, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu.

Juhul kui … kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutatavad sidusettevõtte finantsaruanded on koostatud erineva kuupäeva seisuga kui investori omad … Ühelgi juhul ei tohi sidusettevõtte ja investori aruandeperioodide lõppude erinevus olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandeperioodide lõppude vahelised erinevused peavad olema aastast aastasse samad.

Järgmised … avalikustada …

e)	sidusettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõpp, kui mainitud finantsaruandeid kasutatakse kapitaliosaluse meetodi rakendamisel ja on sellise kuupäeva seisuga või hõlmavad perioodi, mis erinevad investori omadest ning põhjus, miks kasutatakse erinevat kuupäeva või perioodi;

39	Sidusettevõtte poolt muus koondkasumis kajastatud investori muutuste osa kajastatakse investori poolt muus koondkasumis.”

Paragrahv 41A on lisatud järgmiselt:

„41A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 11 ja 39. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades

A22 IAS 29 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 27 on „kasumiaruande objektide” muudetud „koondkasumi aruande objektide”.

Paragrahvis 28 on „kasumiaruande objektid” on muudetud „tulu ja kulu objektid”.

Paragrahvis 36 on „aruandepäevade” muudetud „aruandeperioodide lõppude”.

IAS 32 Finantsinstrumendid: esitusviis

A23 IAS 32 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 18 on „(majandus)üksuse bilansis” muudetud „(majandus)üksuse finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvi 29 viimas lauses on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 40 on „kasumiaruandes” muudetud „koondkasumiaruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud)” (kaks korda).

Paragrahv 97A on lisatud järgmiselt:

„97A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 40. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Rakendusjuhis on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis AG31 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis AG39 on „(majandus)üksuse bilansis” muudetud „(majandus)üksuse finantsseisundi aruandes”.

IAS 33 Aktsiakasum

A24 IAS 33 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 4 on „oma eraldiseisvas kasumiaruandes” muudetud „oma koondkasumi aruandes”.

Paragrahv 4A on lisatud järgmiselt:

„4A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta aktsiakasumi ainult selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahvis 13 on Finantsaruannete esitusviis kehtetu.

Paragrahv 67 on muudetud järgmiselt: „… võib neid koondkasumi aruandes esitada ühel real.”

Paragrahvid 67A, 68A, 73A ja 74A on lisatud järgmiselt:

„67A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi selles eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on nõutud paragrahvides 66 ja 67.

68A

Juhul kui majandusüksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baas- ja lahjendatud aktsiakasumi lõpetatud tegevusvaldkondade suhtes, nagu on nõutud paragrahvis 68, selles eraldiseisvas kasumiaruandes või selle lisades.

73A	Paragrahv 73 rakendub samuti (majandus)üksusele, mis lisaks baas- ja lahjendatud aktsiakasumile avalikustab summad aktsia kohta, kasutades mingit muud eraldiseisvas kasumiaruandes (nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81) esitatavat komponenti kui käesolevas standardis nõutu.

74A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks lisati sellega paragrahvid 4A, 67A, 68A ja 73A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 34 Vahefinantsaruandlus

A25 IAS 34 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 4, 5 ja 8 on muudetud järgmiselt:

„4	… Vahefinantsaruanne on finantsaruanne, mis sisaldab vaheperioodi kohta kas finantsaruannete tervikkomplekti (nagu on sätestatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) või lühendatud finantsaruannet (nagu on sätestatud käesolevas standardis).

IAS 1 (parandatud 2007) määratleb, et finantsaruannete tervikkomplekt koosneb järgmistest osadest:

a)	finantsseisundi aruanne perioodi lõpus;

b)	perioodi koondkasumi aruanne;

c)	perioodi omakapitali muutuste aruanne;

d)	perioodi rahavoogude aruanne;

e)	lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttest ja teistest selgitavatest lisadest;

f)	finantsseisundi aruanne varasema võrdlusperioodi alguses, mil (majandus)üksus rakendab arvestusmeetodit tagasiulatuvalt või korrigeerib oma finantsaruannetes objekte tagasiulatuvalt või liigitab oma finantsaruannetes objekte ringi.

Vahefinantsaruanne sisaldab …

a)	lühendatud finantsseisundi aruanne;

lühendatud koondkasumi aruanne, mis esitatakse kas:

i)	lühendatud eraldiseisva aruandena; või

ii)	lühendatud eraldiseisva kasumiaruandena ja lühendatud koondkasumi aruandena;

c)	lühendatud omakapitali muutuste aruanne;

d)	lühendatud rahavoogude aruanne; ja

e)	valitud selgitavad lisad.”

Paragrahv 8A on lisatud järgmiselt:

„8A	Kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta lühendatud vaheinformatsiooni selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 11 on muudetud järgmiselt:

„11	Vaheperioodi kasumit ja kahjumit esitavas aruandes esitab (majandus)üksus antud perioodi baas- ja lahjendatud aktsiakasumi.”

Paragrahv 11A on lisatud järgmiselt:

„11A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on sätestatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baas- ja lahjendatud aktsiakasumi selles kasumiaruandes.”

Paragrahv 12 on muudetud järgmiselt:

„12	IAS 1 (parandatud 2007) annab juhised finantsaruannete struktuuri kohta. …”

Paragrahv 13 on kehtetu.

Paragrahvi 16 punktis j on „eelmise majandusaasta bilansipäevast” muudetud „eelmise aruandeperioodi lõpust”.

Paragrahv 20 on muudetud järgmiselt:

„20

Vahearuanded sisaldavad …

a)	… majandusaasta.

koondkasumi aruanded käesoleva vaheperioodi kohta ning kumulatiivselt käesoleva majandusaasta algusest saadik ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlevad koondkasumi aruanded võrreldavate vaheperioodide kohta (käesolev ja kumulatiivselt aasta algusest saadik). IAS 1 (parandatud 2007) kohaselt, võib vahearuanne iga perioodi kohta esitada kas eraldiseisva koondkasumi aruande või aruande, mis näitab kasumi või kahjumi komponente (eraldiseisev kasumiaruanne) ja teise aruande, mis algab kasumi või kahjumiga ja näitab muu koondkasumi komponente (koondkasumi aruanne).

c)	omakapitali muutuste aruanne … eelnenud majandusaasta.

…”

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvi 30 punktis b on „bilansis” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 31 on „nii aruandeaasta- kui ka vahefinantsaruande bilansipäevadel” muudetud „nii iga-aastase- kui vahefinantsaruande aruandeperioodide lõpus”.

Paragrahvis 32 on „vahearuande kuupäeval” muudetud „vahearuande kuupäeva lõpus” ja „aastaaruande kuupäeval” on muudetud „igaaastase aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahv 47 on lisatud järgmiselt:

„47

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 4, 5, 8, 11, 12 ja 20, jäeti välja paragrahv 13 ja lisati paragrahvid 8A ja 11A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 36 Varade väärtuse langus

A26 IAS 36 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 61 ja 120 on muudetud järgmiselt:

„61

Mitteümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjum tuleb kajastada kasumis või kahjumis. Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse muus koondkasumis kuni sellises ulatuses, et kahjum vara väärtuse langusest ei ületa sama vara ümberhindluse reservi summat. Selline ümberhinnatud vara väärtuse langus vähendab selle vara ümberhindluse reservi.

120	Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine kajastatakse muus koondkasumis ja see suurendab selle vara ümberhindluse reservi. Siiski, …”

Paragrahvides 126 ja 129 on „otse omakapitalis” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 140A on lisatud järgmiselt:

„140A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 61, 120, 126 ja 129. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

A27 IAS 37 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 25 on „bilansikirjeid” muudetud „finantsseisundi aruande kirjeid”.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

IAS 38 Immateriaalsed varad

A28 IAS 38 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 85 ja 86 on muudetud järgmiselt:

„85	Kui ümberhindluse tulemusel immateriaalse vara bilansilist (jääk)maksumust suurendatakse, siis see suurendamine kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali kirjel „ümberhindluse reserv”. Siiski, …

Kui immateriaalne … Allahindlus kajastatakse muus koondkasumis omakapitali kirjel „ümberhindluse reserv” kuni ulatuses, mis on võrdne sama vara ümberhindluse reservis kajastatud kreeditsaldoga. Muus koondkasumis kajastatud vähendamine alandab omakapitali kirjel ümberhindluse reservi akumuleerunud summat.”

Paragrahvis 87 on „kasumiaruande kaudu” muudetud „puhaskasumi või -kahjumi kaudu”.

Paragrahv 118 punkti e alapunkt iii „otse omakapitalis” on muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 130B on lisatud järgmiselt:

„130B

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 85, 86 ja 118e) iii). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

A29 IAS 39 on muudetud nii, nagu on allpool kirjeldatud.

Viited:

—	„„omakapitalis kajastatud” ja „otse omakapitalis kajastatud” on muudetud „muus koondkasumis kajastatud”.

—	„eraldi bilansikirjel” on muudetud „finantsseisundi aruande eraldi kirjel”.”

Paragrahvi 11 viimane lause, „finantsaruannetes” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 12 on „järgneval finantsaruandluse kuupäeval” muudetud „järgneva finantsaruandluse perioodi lõpus”.

Paragrahvis 14 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvid 54 ja 55 on muudetud järgmiselt:

„54

Kui … tagajärjel … Mis tahes eelnevat kasumit või kahjumit, mida kajastati muus koondkasumis vastavalt paragrahvi 55 punktile b, kajastatakse järgmiselt:

a)	… puhul … Kui finantsvaral esineb järgnevalt vara väärtuse languse tunnuseid, siis liigitatakse muus koondkasumis kajastatud mis tahes kasum või kahjum omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse vastavalt paragrahvile 67.

Finantsvara puhul, millel pole kindlat lunastustähtaega, kajastatakse ümberhindluse kasum või kahjum kasumis või kahjumis kuni finantsvara müügini või muu võõrandamiseni. Kui finantsvaral esinevad järgnevalt vara väärtuse languse tunnused, siis eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse vastavalt paragrahvile 67.

Kasum või kahjum … kajastatakse järgmiselt.

…

Kasum või kahjum müügivalmis olevalt finantsvaralt kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud kahjumid vara väärtuse langusest (vt paragrahvid 67-70) ja välisvaluuta kasumid või kahjumid (vt Lisa A paragrahv AG83), kuni finantsvara kajastamine lõpetatakse. Sel hetkel liigitatakse eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)). Siiski, …”

Paragrahvis 68 on „omakapitalist eemaldatud ja … kasumiaruandes kajastatud” muudetud „omakapitalist kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud”.

Paragrahvi 95 punktis a on „kajastatakse otse omakapitalis omakapitali muutuste aruandes (vt IAS 1)” muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvis 97 on „liigitatakse ümber kasumiaruandes” muudetud „liigitatakse ümber omakapitalist kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007))”.

Paragrahvid 98 ja 100 on muudetud järgmiselt:

„98

Juhul kui …

See liigitab seonduvad kasumid ja kahjumid, mida kajastati muus koondkasumis vastavalt paragrahvile 95, ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mil omandatud vara või võetud kohustis mõjutab kasumit või kahjumit (nagu näiteks perioodidel, mil amortisatsioonikulu või müügikulu kajastatakse). Kuid kui (majandus)üksus eeldab, et kas kõik või osa muus koondkasumis kajastatud kahjumist ei ole kaetav ühes või mitmes perioodis tulevikus, liigitab ta selle summa, mis ei ole eeldatavasti kaetav, omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse.

b)	Ta eemaldab vastavalt paragrahvile 95 muus koondkasumis kajastatud seonduvad kasumid või kahjumid …

100

Nende rahavoogude riskimaandamisinstrumentide puhul, mida ei käsitleta paragrahvides 97 ja 98, liigitakse muus koondkasumis kajastatud summad omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mil maandatav prognoositav tehing mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui toimub prognoositav tehing).”

Paragrahvis 101 on „kajastatakse endiselt omakapitalis” muudetud „on kajastatud muus koondkasumis”, „kajastatakse eraldi omakapitalis” on muudetud „jääb omakapitali koosseisu” ja „kajastatakse kasumiaruandes” on muudetud „liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse”.

Paragrahv 102 on muudetud järgmiselt:

„102

… netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumendid …

a)	seda osa riskimaandamisinstrumendist saadavast kasumist või kahjumist, mis on määratletud efektiivse riskimaandamisinstrumendina (vt paragrahv 88) kajastatakse muus koondkasumis; ja

b)	ebaefektiivset osa kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamisinstrumendist saadav kasum või kahjum, mis on kajastatud muus koondkasumis, liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse ümberliigitamisena (vt IAS 1 (parandatud 2007)) välismaise äriüksuse realiseerimisel.”

Paragrahv 103C on lisatud järgmiselt:

„103C

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 26, 27, 34, 54, 55, 57, 67, 68, 95(a), 97, 98, 100, 102, 105, 108, AG4D, AG4E(d)(i), AG56, AG67, AG83 ja AG99B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused sellele varasemale perioodile.”

Paragrahvid 105 ja 108 on muudetud järgmiselt:

„105

Kui … Iga sellise finantsvara suhtes kajastab (majandus)üksus õiglase väärtuse kõik kumulatiivseid muutused omakapitali eraldi komponendis kuni kajastamise lõpetamiseni või vara väärtuse languseni, mil (majandus)üksus liigitab selle kumulatiivse kasumi või kahjumi omakapitalist kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)). (Majandus)üksus …

108

(Majandus)üksus ei korrigeeri mittefinantsvara või –kohustise jääkmaksumust, et jätta kajastamata rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kasumid ja kahjumid, mida arvestati jääkmaksumuses enne aruandeaasta algust, mil käesolevat standardit esmakordselt rakendati. Aruandeperioodi alguses, mil käesolevat standardit esmakordselt rakendati, mis tahes otse kasumi või kahjumiväliselt kajastatud summa (muus koondkasumis või otse omakapitalis) siduva kohustuse maandamiseks, mis on käesoleva standardi kohaselt kajastatud õiglase väärtuse riskimaandmise instrumendina, liigitatakse ringi varaks või kohustiseks, välja arvatud valuutariski riskimaandamisinstrument, mille kajastamist jätkatakse rahavoogude riskimaandamisinstrumendina.”

Lisa A Rakendamise juhendit on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvi AG4E punkti d alapunktis i on „omakapitalis kajastatud muutused” muudetud „muus koondkasumis kajastatud muutused”.

Paragrahvis AG25 on „igal järgneval bilansipäeval” muudetud „iga järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvi AG51 punktis a on „oma bilansist” muudetud „oma finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis AG67 on „Järgmine aruandluse kuupäev” muudetud „Aruandlusperioodi lõpp”.

Paragrahv AG99B on muudetud järgmiselt:

„AG99B

Juhul kui prognoositava kontsernisisese tehingu riskimaandamine vastab riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele, liigitatakse iga muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum vastavalt paragrahvi 95 punktile a omakapitalist kasumisse või kahjumisse samal perioodil või perioodidel, mil riskimaandatava tehingu valuutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit.”

Paragrahvis AG129 on „bilansis” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

A30 IAS 40 paragrahv 62 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud:

„62

Kuni kuupäevani … Teiste sõnadega:

a)	vähenemisi kinnisvara bilansilises (jääk)maksumuses kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Vähenemine kajastatakse muus koondkasumis ja arvatakse maha ümberhindlusreservist selles ulatuses, millises kõnealuse kinnisvara üleshindluse summa ümberhindlusreservi kuulub.

suurenemisi bilansilises (jääk)maksumuses käsitletakse järgmiselt:

…

ii)	ülejäänud osa kajastatakse muus koondkasumis ja see suurendab ümberhindluse reservi omakapitalis. Järgneval …”

Paragrahv 85A on lisatud järgmiselt:

„85A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 62. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 41 Põllumajandus

A31 IAS 41 paragrahvi 24 punktis a on „bilansipäeval” muudetud „aruandeperioodi lõpus”.

IFRIC 1 Muutused eksisteerivates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes

A32 IFRIC 1 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 6 on muudetud järgmiselt:

„6

Kui seonduva vara mõõtmisel on kasutatud ümberhindluse mudelit:

muutused kohustistes … järgnevalt:

i)	kohustise vähenemist (vastavalt punktile b) kajastatakse muus koondkasumis ja suurenemist omakapitalis ümberhindluse reservis, …;

ii)	kohustise suurenemist kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud ulatuses, mis vastab konkreetse vara osas eksisteeriva ümberhindamisest tuleneva väärtuse suurenemisele, ja mis kajastatakse otse omakapitalis kajastatud ümberhindluse reservi vähendamisena.

…

c)	muutus … Kõik sellised ümberhindlused võetakse arvesse määratlemaks kasumis või kahjumis või muus koondkasumis kajastatud summasid punkti a põhjal. Kui ümberhindamine on vajalik, hinnatakse ümber kõik seda liiki varad.

d)	IAS 1-s nõutakse koondkasumi aruandes kõikide muude koondkasumite iga komponendi avalikustamist. Sellest nõudest kinni pidades tuuakse välja ja avalikustatakse eraldi kohustise muutusest tulenev muutus ümberhindluse reservis.”

Paragrahv 9A on lisatud järgmiselt:

„9A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 6. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IFRIC 7 Korrigeerimise kohaldamine vastavalt IAS 29-le Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades

A33 IFRIC 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 3 on „aruandeperioodi bilansipäev” muudetud „aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvis 4 on „bilansipäev” muudetud „aruandeperioodi lõpus” ja „selle perioodi bilansipäev” on muudetud „selle aruandeperioodi lõpus”.

IFRIC 10 Vahefinantsaruandlus ja vara väärtuse langus

A34 IFRIC 10 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 1 on „iga aruandluskuupäev” muudetud „iga aruandeperioodi lõpus”, „iga bilansipäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpus” ja „järgnev aruandlus- või bilansipäev” on muudetud „järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvis 7 on „järgnev bilansipäev” muudetud „iga järgnev aruandeperioodi lõpp”.

IFRIC 14 IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitisega vara limiit, minimaalse rahastamise nõuded ja nende koostoime

A34A IFRIC 14 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 10 on „bilansi netovara või -kohustis” muudetud „finantsseisundi aruandes kajastatud vara või kohustis”.

Paragrahvi 26 punktis b on „kajastatud tulude ja kulude aruanne” muudetud „muu koondtulu”.

Paragrahv 27A on lisatud järgmiselt:

„27A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 26. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

SIC-7 Euro kasutuselevõtt

A35 SIC-7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” on lisatud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 4 punkt b on muudetud järgmiselt:

„4

See tähendab eelkõige järgmist:

…

kumulatiivsed valuutakursivahed, mis on seotud välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestamisega ja mida kajastatakse muus koondkasumis, akumuleeritakse omakapitalis ning liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse üksnes välismaisesse äriüksusesse tehtud netoinvesteeringu võõrandamisel; ning”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on uus paragrahv lisatud „IAS 8” järel järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasema perioodi suhtes, rakenduvad need muudatused ka selle varasema perioodi suhtes.”

SIC-10 Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos põhitegevusega

A36 SIC-10 paragrahvis 3 on „omakapitalis” muudetud „aktsionäride osalustes”.

SIC-13 Ühiselt kontrollitavad majandusüksused – ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed

A37 SIC-13 paragrahvi 3 punktis a on „kasumiaruandes” muudetud „kasumis või kahjumis”.

SIC-15 Kasutusrent – stiimulid

A38 SIC-15 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

SIC-25 Tulumaks – (majandus)üksuse või selle aktsionäride maksustaatuse muutused

A39 SIC-25 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” lisatud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 4 on muudetud järgmiselt:

„4

(Majandus)üksus või selle omanike maksustaatuse muutumise tagajärjel ei suurene ega vähene kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud summad. Maksustaatuse muutumisega kaasnevad tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu mõjud kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis, kui kõnealused mõjud ei ole seotud tehingute ja sündmustega, mis samal või mõnel muul perioodil suurendavad või vähendavad otse omakapitalis või muus koondkasumis kajastatud summasid. Kõnealused tulumaksumõjud, mis on seotud samal või mõnel muul perioodil omakapitalis kajastatud summa muutustega (ei sisaldu kasumis või kahjumis), krediteeritakse või debiteeritakse otse omakapitalis. Need tulumaksumõjud, mis on seotud samal või mõnel muul perioodil muus koondkasumis kajastatud summadega, kajastatakse muus koondkasumis.”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on lisatud uus paragrahv „IAS 8” järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

SIC-29 Teenuste kontsessioonilepingud: avalikustamine

A40 SIC-29 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

SIC-32 Immateriaalsed varad – kulutused veebileheküljele

A41 SIC-32 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

SIC-32 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 5 on muudetud järgmiselt:

„5	See tõlgendus … Kui (majandus)üksusel tekivad lisaks kulutused ka seoses tasudega veebilehekülge haldavale internetiteenuse pakkujale, siis kajastatakse need kulutused IAS 1.88 ja Raamistiku kohaselt kuluna teenuste saamise hetkel.”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on lisatud teine paragrahv järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 5. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”