17.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1263/2008,

16. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 14

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

5. juulil 2007 avaldas rahvusvaheline finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) IFRIC tõlgenduse 14 „IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”, edaspidi „IFRIC 14”. IFRIC 14 selgitab rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 sätteid, mis käsitlevad kindlaksmääratud hüvitistega vara mõõtmist kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide puhul, kui eksisteerib minimaalne rahastamisnõue. Kindlaksmääratud hüvitisega vara on plaani varade õiglase väärtuse osa, mis ületab kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtust. IAS 19 piirab selle mõõtmist mis tahes majandusliku kasu nüüdisväärtusega, mis saadakse sellise plaani tagasimaksetena, mille suhtes võib kehtida minimaalne rahastamisnõue, või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 14 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse lisatakse käesoleva määruse lisas sätestatu kohaselt Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendus 14 „IAS 19 – kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad hiljemalt oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud tõlgendust IFRIC 14.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRIC 14

„IFRIC tõlgendus 14 „IAS 19 – kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime””

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

IFRIC TÕLGENDUS 14

IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime

VIITED

—

IAS 1 Finantsaruannete esitamine

—

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

—

IAS 19 Hüvitised töötajatele

—

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

TAUST

1

IAS 19 paragrahv 58 piirab kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise „majandusliku kasu nüüdisväärtusega, mis saadakse plaani tagasimaksetena või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena” pluss kajastamata tulude ja kuludega. Küsimused on kerkinud selle kohta, millal tuleb tagasimakseid või tulevaste sissemaksete vähendusi lugeda kättesaadavateks, eriti siis, kui eksisteerivad minimaalsed rahastamisnõuded.

2

Paljudes riikides on kehtestatud minimaalsed rahastamisnõuded, et paremini tagada töötajate hüvitiste plaani liikmetele antud lubadusi töösuhtejärgsete hüvitiste suhtes. Selliste nõuetega nähakse tavaliselt ette määratletud perioodil plaani tehtavate sissemaksete minimaalne summa või tase. Seetõttu võib minimaalne rahastamisnõue piirata (majandus)üksuse võimalusi vähendada tulevasi sissemakseid.

3

Lisaks võib kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise piirang muuta minimaalse rahastamisnõude kahjulikuks. Tavaliselt ei mõjutaks plaani sissemaksete tegemise nõue kindlaksmääratud hüvitise vara või kohustise mõõtmist. See on tingitud asjaolust, et sissemaksed muutuvad maksmise järgselt plaani varadeks ja seega on täiendav netokohustis null. Kuid minimaalne rahastamisnõue võib muutuda kohustiseks, kui nõutavad sissemaksed ei ole pärast nende maksmist (majandus)üksuse käsutuses.

RAKENDUSALA

4

Käesolev tõlgendus rakendub kõikidele töösuhtejärgsetele kindlaksmääratud hüvitistele ja teistele töötajate pikaajalistele kindlaksmääratud hüvitistele.

5

Käesoleva tõlgenduse tähenduses on minimaalsed rahastamisnõuded mis tahes nõuded töösuhtejärgsete või muude pikaajaliste kindlaksmääratud hüvitiste plaani rahastamiseks.

PROBLEEM

6

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:

a)

Millal tagasimakseid või tulevaste sissemaksete vähendusi tuleb lugeda olemasolevateks vastavalt IAS 19 paragrahvile 58.

b)

Kuidas minimaalne rahastamisnõue võiks mõjutada tulevaste sissemaksete vähenduste olemasolu.

c)

Millal võiks minimaalne rahastamisnõue tekitada kohustise.

KONSENSUS

Tagasimakse või tulevaste sissemaksete vähenduse olemasolu

7

(Majandus)üksus määrab tagasimakse või tulevaste sissemaksete vähenduse olemasolu kindlaks vastavalt plaani tingimustele ja plaani jurisdiktsioonis kehtivatele mis tahes seaduslikele nõuetele.

8

Majanduslik kasu, mis saadakse tagasimaksetena või tulevaste sissemaksete vähendustena, eksisteerib, kui (majandus)üksus saab seda kasutada teatud hetkel plaani kehtivusaja jooksul või kui plaani kohustised arveldatakse. Eelkõige võib selline majanduslik kasu olla olemas ka siis, kui see ei ole kasutatav vahetult bilansipäeval.

9

Saadaolev majanduslik kasu ei sõltu sellest, kuidas (majandus)üksus kavatseb ülejääki kasutada. (Majandus)üksus määrab kindlaks maksimaalse majandusliku kasu, mis saadakse tagasimaksetest, tulevaste sissemaksete vähendustest või mõlema kombinatsioonist. (Majandus)üksus ei kajasta tagasimaksete ja tulevaste sissemaksete vähenduste kombinatsioonist saadavat majanduslikku kasu, mis põhineb üksteist välistavatel eeldustel.

10

Vastavalt IAS 1-le avalikustab (majandus)üksus informatsiooni peamiste hindamisebakindluse allikate kohta bilansipäeval, millega kaasnev oluline risk võib põhjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste korrigeerimisi. See võib hõlmata olemasoleva ülejäägi kasutamise võimalike piirangute avalikustamist või saadava majandusliku kasu summa kindlaksmääramiseks kasutatud aluse avalikustamist.

Majanduslik kasu tagasimaksena

Õigus tagasimaksele

11

Tagasimakse on (majandus)üksuse jaoks olemas ainult siis, kui (majandus)üksusel on tingimusteta õigus tagasimaksele:

a)

plaani kehtivusaja jooksul, eeldamata, et plaani kohustised tuleb tagasimakse saamiseks arveldada (nt mõnedes jurisdiktsioonides võib (majandus)üksusel olla õigus tagasimaksele plaani kehtivusaja jooksul, olenemata sellest, kas plaani kohustised on arveldatud); või

b)

plaani kohustiste järk-järgulisel arveldamisel aja jooksul, kuni kõik liikmed on plaanist väljunud; või

c)

plaani kohustiste arveldamisel täielikult ühekorraga (s.o plaani lõpetamisena).

Tingimusteta õigus tagasimaksele võib eksisteerida olenemata plaani rahastamistasemest bilansipäeval.

12

Kui (majandus)üksuse õigus ülejäägi tagasimaksele sõltub tema kontrollile täielikult mittealluva ühe või mitme ebakindla tulevase sündmuse esinemisest või mitteesinemisest, siis (majandus)üksusel ei ole tingimusteta õigust ja ta ei kajasta vara.

13

(Majandus)üksus mõõdab tagasimaksena saadavat majanduslikku kasu ülejäägi summana bilansipäeval (mis on plaani varade õiglane väärtus, millest on maha arvatud kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus), mida (majandus)üksusel on õigus saada tagasimaksena, millest on maha arvatud kaasnevad kulud. Kui näiteks tagasimaksele kohaldataks muud maksu peale tulumaksu, mõõdab (majandus)üksus tagasimakse summat pärast maksu.

14

Saadava tagasimakse summa mõõtmisel plaani lõpetamise korral (paragrahvi 11 punkt c) võtab (majandus)üksus arvesse kulud plaani kohustiste arveldamiseks ja tehtavad plaani väljamaksed. Näiteks (majandus)üksus arvestab maha teenustasud, kui neid makstakse plaanist, mitte (majandus)üksuse poolt, ja mis tahes kindlustusmakse kulud, mis võivad olla nõutavad tagamaks kohustist.

15

Kui tagasimakse summa määratakse ülejäägi täissumma või selle osana kindlaks, mitte fikseeritud summana, ei tee (majandus)üksus raha ajaväärtuse korrigeerimisi isegi juhul, kui tagasimakse on realiseeritav ainult mingil kuupäeval tulevikus.

Majanduslik kasu sissemakse vähendusena

16

Kui puudub minimaalne rahastamisnõue, siis määrab (majandus)üksus kindlaks tulevaste sissemaksete vähendusena saadava majandusliku kasu, mis on vähim järgnevast:

a)

plaani ülejääk ja

b)

(majandus)üksusel esineva tulevase tööalase teenistuse kulutuse, s.t välja arvatud töötajate poolt kantava tulevase kulu mis tahes osa, nüüdisväärtus iga aasta kohta, kattes plaani eeldatava eluea või (majandus)üksuse eeldatava eluea, olenevalt kumb on lühem.

17

(Majandus)üksus määrab tulevased tööalase teenistuse kulutused kindlaks, kasutades eeldusi, mis on kooskõlas kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse kindlakstegemiseks kasutatavate eeldustega ja bilansipäeval eksisteeriva olukorraga vastavalt IAS 19-le. Seetõttu (majandus)üksus eeldab, et plaan ei näe ette ühtegi hüvitiste muutust tulevikus enne plaani muutmist ja eeldab stabiilset tööjõudu tulevikus, välja arvatud kui (majandus)üksus on bilansipäeval siduvalt väljendanud plaaniga kaetud töötajate arvu vähendamist. Viimasel juhul hõlmab eeldus töötajate arvu vähendamist tulevikus. (Majandus)üksus määrab tulevase tööalase teenistuse kulutuse nüüdisväärtuse kindlaks, kasutades sama diskontomäära, mida kasutatakse kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse arvutamisel bilansipäeval.

Minimaalse rahastamisnõude mõju tulevaste sissemaksete vähendusena saadavale majanduslikule kasule

18

(Majandus)üksus analüüsib minimaalset rahastamisnõuet antud kuupäeval sissemaksete puhul, mis peavad katma a) eksisteeriva puudujäägi varasema tööalase teenistuse osas minimaalse rahastamise alusel ja b) hüvitiste tekkimise tulevikus.

19

Sissemaksed, mis katavad eksisteerivat puudujääki minimaalse rahastamise alusel juba saadud teenuste puhul, ei mõjuta tulevasi sissemakseid tulevaste teenuste eest. Need võivad tekitada kohustise vastavalt paragrahvidele 23–26.

20

Kui on olemas minimaalne rahastamisnõue sissemaksete suhtes, mis on seotud tulevaste hüvitiste tekkimisega, siis määrab (majandus)üksus kindlaks tulevaste sissemaksete vähendusena saadava majandusliku kasu alljärgneva nüüdisväärtusena:

a)

hinnanguline tulevase tööalase teenistuse kulutus igal aastal vastavalt paragrahvidele 16 ja 17, millest on maha arvatud

b)

hinnangulised minimaalse rahastamise sissemaksed, mis on nõutavad tulevikus tekkivate hüvitiste suhtes vastaval aastal.

21

(Majandus)üksus arvutab tulevased minimaalse rahastamise sissemaksed, mis on nõutavad tulevikus tekkivate hüvitiste suhtes, võttes arvesse mis tahes olemasoleva ülejäägi mõju minimaalsele rahastamisnõudele. (Majandus)üksus lähtub eeldustest, mida nõutakse minimaalsetes rahastamisnõuetes, ning nende asjaolude suhtes, mida minimaalsed rahastamisnõuded ei käsitle, sellistest eeldustest, mis on kooskõlas kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste tuletamisega ning bilansipäeval eksisteeriva olukorraga vastavalt IAS 19-le. See arvutus sisaldab mis tahes muudatusi, mida on oodata seoses sellega, et (majandus)üksus tasub minimaalsed maksmisele kuuluvad sissemaksed. Kuid arvutus ei hõlma niisuguste minimaalse rahastamisnõude tingimuste oodatavate muutuste mõju, mis on bilansipäeval sisuliselt kehtestamata või lepinguliselt kokkuleppimata.

22

Kui tulevaste hüvitiste suhtes nõutav tulevane minimaalne rahastamise sissemakse ületab IAS 19 järgset tulevast tööalase teenistuse kulutust igal konkreetsel aastal, siis selle ülejäägi nüüdisväärtus vähendab tulevaste sissemaksete vähendusena käsitletava vara summat bilansipäeval. Kuid tulevaste sissemaksete vähendusena käsitletava vara summa ei või mitte kunagi olla väiksem kui null.

Kui minimaalne rahastamisnõue võib tekitada kohustise

23

Kui (majandus)üksus on minimaalse rahastamisnõude kohaselt kohustatud teostama sissemakseid, et katta olemasolevat puudujääki minimaalse rahastamise alusel juba saadud teenuste suhtes, siis määrab (majandus)üksus kindlaks, kas makstavad sissemaksed on kasutatavad tagasimaksena või tulevaste sissemaksete vähendusena pärast nende maksmist plaani.

24

Ulatuses, mil makstavad sissemaksed ei ole saadaval pärast nende maksmist plaani, kajastab (majandus)üksus kohustist kohustuse tekkimisel. Kohustis vähendab kindlaksmääratud hüvitise vara või suurendab kindlaksmääratud hüvitise kohustist nii, et IAS 19 paragrahvi 58 rakendamisel sissemaksete tegemise korral ei teki ei tulu ega kulu.

25

(Majandus)üksus rakendab IAS 19 paragrahvi 58A enne kohustise tuletamist vastavalt paragrahvile 24.

26

Kohustist minimaalse rahastamisnõude suhtes ja selle kohustise iga edaspidist ümberhindlust kajastatakse viivitamata kooskõlas (majandus)üksuses kasutatavate meetoditega kajastamaks IAS 19 paragrahvis 58 toodud kindlaksmääratud hüvitise vara mõõtmise piirangu mõju. Eelkõige:

a)

(Majandus)üksus, mis kajastab paragrahvis 58 toodud piirangu mõju kasumi või kahjumina vastavalt IAS 19 paragrahvi 61 punktile g, kajastab korrigeerimist viivitamata kasumiaruandes.

b)

(Majandus)üksus, mis kajastab paragrahvis 58 toodud piirangu mõju kajastatud tulude ja kulude aruandes vastavalt IAS 19 paragrahvile 93C, kajastab korrigeerimist viivitamata kajastatud tulude ja kulude aruandes.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

27

(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2008 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud.

ÜLEMINEK

28

(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust esimestes finantsaruannetes esitatud perioodi algusest millele tõlgendus rakendub. (Majandus)üksus kajastab käesoleva tõlgenduse rakendamisest tulenevat mis tahes esialgset korrigeerimist jaotamata kasumis selle perioodi alguses.