17.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1262/2008,

16. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 13

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) avaldas 5. juulil 2007 IFRIC tõlgenduse 13 „Kliendilojaalsuse programmid” (edaspidi „IFRIC tõlgendus 13”). IFRIC tõlgendus 13 kõrvaldab praegused vastuolud raamatupidamistavades, mis on seotud kliendilojaalsuse programmide raames tasuta antud või soodushinnaga müüdud kaupade või teenustega, mille abil ettevõtted premeerivad oma kliente kauba või teenuse ostmisel punktide, lennumiilide või muude boonusühikutega.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 13 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid”.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRIC tõlgendust 13, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid finantsaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRIC 13

„IFRIC tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid” ”

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

IFRIC TÕLGENDUS 13

Kliendilojaalsuse programmid

VIITED

—

IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead”

—

IAS 18 „Tulu”

—

IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”

TAUST

1

Ettevõtted kasutavad kliendilojaalsuse programme, et ergutada kliente oma kaupu või teenuseid ostma. Kui klient ostab kaupu või teenuseid, annab ettevõte sellele kliendile boonuspunkte (mida sageli nimetatakse „punktideks”). Klient võib vahetada boonuspunkte selliste boonuste vastu, nagu näiteks tasuta või soodushinnaga kaubad või teenused.

2

Programmid toimivad mitut moodi. Kliendid peavad näiteks koguma teatud miinimumarvu või miinimumväärtuses boonuspunkte, enne kui nad saavad neid lunastada. Boonuspunktid võivad olla seotud üksikostude või mitme ostuga, või pideva käitumistavaga teatud perioodi jooksul. Ettevõte võib juhtida kliendilojaalsuse programme ise või osaleda kolmanda osapoole poolt juhitavas programmis. Pakutavad boonused võivad sisaldada ettevõtte enda poolt müüdavaid kaupu või teenused ja/või õigusi nõuda kaupu või teenuseid kolmandalt osapoolelt.

RAKENDUSALA

3

Käesolev tõlgendus rakendub kliendilojaalsuse boonuspunktidele, mida:

a)

ettevõte annab oma klientidele müügitehingu käigus, nt. kaupade müügil, teenuste pakkumisel või kliendi poolt ettevõtte varade kasutamisel; ja

b)

kliendid võivad võimalike lisatingimuste täitmisel lunastada neid tulevikus tasuta või soodushinnaga kaupade või teenuste vastu.

Käesolev tõlgendus käsitleb oma klientidele boonuspunkte pakkuva ettevõtte raamatupidamisarvestust.

PROBLEEMID

4

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:

a)

kas ettevõtte kohustust pakkuda tulevikus tasuta või soodushinnaga kaupu või teenuseid („boonuseid”) tuleb kajastada ja mõõta järgmiselt:

i)

jaotada osa müügitehingu käigus saadud või saadaolevast tasust boonuspunktidele ja lükata tulu kajastamine edasi (rakendades standardi IAS 18 paragrahvi 13); või

ii)

kajastada boonuste andmisega seotud tulevasi hinnangulisi kulutusi (rakendades standardi IAS 18 paragrahvi 19); ja

b)

juhul, kui tasu jaotatakse boonuspunktidele:

i)

kui palju peaks neile jaotama;

ii)

millal tulu peaks kajastama; ja

iii)

kui boonuseid pakub kolmas osapool, kuidas peaks tulu kajastama.

KONSENSUS

5

Ettevõte peab rakendama standardi IAS 18 paragrahvi 13 ja kajastama müügitehingu(te)s („esialgne müük”) jagatud boonuspunkte selle (nende) eraldi kindlaksmääratava komponendina. Esialgses müügis saadud või saadaoleva tasu õiglane väärtus jaotatakse boonuspunktide ja müügi teiste komponentide vahel.

6

Boonuspunktidele jaotatud tasu mõõdetakse arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saaks boonuspunkte eraldi müüa.

7

Kui ettevõte annab boonuseid ise, kajastab ta boonuspunktidele jaotatud tasu tuluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse ja ta on täitnud oma kohustused antavate boonuste suhtes. Kajastatud tulu summa põhineb boonuste vastu lunastatavate boonuspunktide arvu suhtel eeldatavasti lunastatavate boonuspunktide koguarvu.

8

Kui boonuseid annab kolmas osapool, hindab ettevõte seda, kas boonuspunktidele jaotatud tasu makstakse talle endale (s.t kui tehingu teostajale) või kolmandale osapoolele (s.t kui kolmanda osapoole agendile).

a)

Juhul, kui ettevõttele makstakse tasu kolmanda osapoole eest, siis ta:

i)

mõõdab oma tulu talle jääva netosummana, s.t vahena boonuspunktidele jaotatud tasu ja boonuseid andvale kolmandale osapoolele makstava summa vahel; ja

ii)

kajastab seda netosummat tuluna hetkel, mil kolmandal osapoolel tekib kohustus boonuseid anda ja õigus saada selle eest tasu. Need sündmused võivad toimuda samaaegselt boonuspunktide andmisega. Teisel juhul, kui klient saab valida, kas ta soovib boonust kätte saada kas ettevõttelt või kolmandalt osapoolelt, võivad need sündmused toimuda alles siis, kui klient valib boonuse kättesaamise kolmandalt osapoolelt.

b)

Kui tasu makstakse ettevõttele, mõõdab ta boonuspunktidele jaotatud brutotasu oma tuluna ja kajastab tulu siis, kui ta on täitnud boonustega seotud kohustused.

9

Kui ükskõik, millisel ajahetkel boonuste andmisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikud vältimatud kulutused ületavad eeldatavasti nende eest saadud või saadaolevat tasu (s.t esialgse müügi hetkel boonuspunktidele jaotatud tasu, mida pole veel tuluna kajastatud, pluss võimalik täiendav tasu, mida saadakse, kui klient lunastab oma boonuspunkte), on ettevõttel kahjulikud lepingud. Ettevõte kajastab ülejääki kohustisena vastavalt standardile IAS 37. Sellise kohustise kajastamise vajadus võib tekkida siis, kui boonuse andmisega kaasnevad eeldatavad kulutused tõusevad, näiteks kui ettevõte muudab oma ootusi lunastatavate boonuspunktide arvu suhtes.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

10

Ettevõte peab käesolevat tõlgendust rakendama majandusaastatele, mis algavad 1. juulil 2008 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui ettevõte rakendab tõlgendust perioodile, mis algab enne 1. juulit 2008, peab ta selle fakti avalikustama.

11

Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse kooskõlas standardiga IAS 8.

Lisa

Rakendusjuhend

Käesolev lisa on tõlgenduse lahutamatu osa

Boonuspunktide õiglase väärtuse mõõtmine

AG1

Vastavalt konsensuse paragrahvile 6 tuleb boonuspunktidele jaotatud tasu mõõta arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saab boonuspunkte eraldi müüa. Juhul, kui õiglane väärtus ei ole otseselt mõõdetav, tuleb seda hinnata.

AG2

Ettevõte võib hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda nende eest lunastatavate boonuste õiglase väärtusega. Selliste boonuste õiglast väärtust vähendatakse arvestades järgmist:

a)

nendele klientidele, kes ei ole teeninud boonuspunkte esialgsel müügil, pakutavate boonuste õiglast väärtust; ja

b)

klientide poolt eeldatavasti mittelunastatavate boonuspunktide osakaalu.

Kui kliendid saavad valida erinevate boonuste vahel, peegeldab boonuspunktide õiglane väärtus kõigi pakutavate boonuste õiglast väärtust, mida on kaalutud iga boonuse eeldatava valimissagedusega.

AG3

Mõnikord võivad ka muud hindamismeetodid olla kättesaadavad. Näiteks, kui boonuseid annab kolmas osapool ja ettevõte maksab kolmandale osapoolele iga tema poolt antava boonuspunkti eest, võib ta hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda summaga, mida ta maksab kolmandale osapoolele, lisades sobiva kasumimarginaali. Konsensuse paragrahvi 6 nõuetele vastavate ja antud tingimustes kõige sobivamate hindamismeetodite valimisel ja rakendamisel on vajalik hinnangute andmine.