|
17.10.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 276/3 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1010/2008,
13. oktoober 2008,
millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 18 ja osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 19 kehtestatakse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1000/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikleid 15, 18 ja 19,
võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed
|
(1) |
Juulis 2002 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „kehtiv meede”) määraga 7,1 % Indiast pärineva CN-koodi ex29214210 (TARICi koodi 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid algmääruse artikli 10 põhjal algatatud subsideerimisvastase menetluse (edaspidi „esialgne uurimine”) tulemustel. |
|
(2) |
Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (3) Indiast pärineva sama toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 18,3 %. |
|
(3) |
Eespool nimetatud tasakaalustavate ja dumpinguvastaste menetluste raames kiitis komisjon otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks India eksportiva tootja Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse. |
|
(4) |
Detsembris 2003 teatas Kokan komisjonile, et soovib oma kohustusest vabatahtlikult taganeda. Seetõttu tunnistati komisjoni otsus kohustuse heakskiitmise kohta komisjoni otsusega 2004/255/EÜ (5) kehtetuks. |
|
(5) |
Aprillis 2005 algatas komisjon (6) pärast Kokani esitatud taotluse saamist vastavalt algmääruse artiklile 19 ja määruse (EÜ) nr 384/96 (7) (edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”) artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise, milles piirduti äriühingu pakutava kohustuse vastuvõetavuse uurimisega. |
|
(6) |
Pärast uurimist kiitis komisjon detsembris 2005 otsusega 2006/37/EÜ (8) heaks Kokani pakutud kohustuse seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpinguvastase ja tasakaalustava menetlusega. |
|
(7) |
Jaanuaris 2006 muudeti põhjenduses 6 viidatud uurimise tulemusena nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (9) määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ja määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, et võtta arvesse eespool nimetatud kohustuse heakskiitmist. |
|
(8) |
Pärast läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 sätetele kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (10) dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes. |
1.2. Läbivaatamistaotlus
|
(9) |
Pärast eelseisva aegumise teadaande (11) avaldamist sai komisjon 24. aprillil 2007 taotluse aegumise läbivaatamise kohta vastavalt algmääruse artiklile 18. Kõnealuse taotluse esitasid kaks ühenduse tootjat (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab 100 % ühenduse sulfaniilhappe toodangust. |
|
(10) |
Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise või kordumise ja kahju ühenduse tootmisharule. |
|
(11) |
Komisjon vaatas läbi taotluse esitajate esitatud tõendusmaterjali ning pidas seda piisavaks, et õigustada läbivaatamise algatamist vastavalt algmääruse artikli 18 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist teatas komisjon 24. juulil 2007Euroopa Liidu Teatajas (12) algatamise kohta avaldatud teadaandes aegumisläbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 18. |
|
(12) |
Tuleb märkida, et enne aegumise läbivaatamise algatamist ja kooskõlas algmääruse artikli 10 lõikega 9 ja artikli 22 lõikega 1 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus India valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua selgust kaebuse sisuga seotud olukorda ning jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. India valitsus ei vastanud sellele konsultatsioonipakkumisele. Lisaks pakuti konsultatsioonide pidamise võimalust India ametiasutustele, kellega neid allpool mainitud osalise vahepealse läbivaatamise raames ka peeti. Neil konsultatsioonidel ei jõutud vastastikku rahuldava lahenduseni, mis oleks taganud läbivaatamise algatamisest loobumise. |
1.3. Osaline vahepealne läbivaatamine
|
(13) |
29. septembril 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadaandega (13) (edaspidi „artikli 19 kohane algatamisteadaanne”) algatas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 19 omal algatusel osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus subsideerimise tasandiga, sest komisjoni käsutuses oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mille kohaselt olid meetmete kehtestamise aluseks olnud subsideerimisega seotud asjaolud muutunud ning need muutused olid püsiva iseloomuga. |
|
(14) |
Läbivaatamine piirdus artikli 19 kohase algatamisteadaande lisas nimetatud äriühingu Kokan subsideerimise tasandiga ja muude eksportijatega, keda kutsuti üles endast teada andma algatamisteadaandes sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. |
1.4. Uurimine
1.4.1. Uurimisperiood
|
(15) |
Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Seda ajavahemikku kasutati ka väidetavate muutunud asjaolude uurimiseks, mis tõid kaasa osalise vahepealse läbivaatamise algatamise. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks oluliste trendide uurimine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
1.4.2. Uurimisega seotud isikud
|
(16) |
Komisjon teavitas teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning nende ühendusi, eksportiva riigi esindajaid, taotluse esitajat ja ühenduse tootjaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest ja osalisest vahepealsest läbivaatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteadaandes sätestatud tähtaja jooksul. |
|
(17) |
Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid. |
|
(18) |
Aegumise läbivaatamise raames saadeti küsimustikud kõikidele teadaolevatele asjast huvitatud isikutele, nimelt kahele ühenduse tootjale, India eksportivale tootjale, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele ning India valitsusele. Seoses osalise vahepealse läbivaatamisega saadeti küsimustikud India eksportivale tootjale ja India valitsusele. |
|
(19) |
Vastused küsimustikule saadi India valitsuselt, mõlemalt ühenduse tootjalt ja asjaomase riigi eksportivalt tootjalt ning ka neljalt kasutajalt. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ja ükski muu importija ei andnud uurimiste käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada. |
|
(20) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvide ning samuti väidetava muutunud subsideerimistaseme kindlakstegemiseks. Sellega seoses tegi komisjon Delhis kontrollkäike India valitsuse, Mumbais Maharashtra valitsuse, Mumbais India Reservpanga ja järgmiste äriühingute ruumidesse:
|
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
|
(21) |
Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärinev sulfaniilhape (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida praegu liigitatakse CN-koodi ex29214210 (TARIC 2921421060) alla. Põhiliselt on olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mida määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Kuigi sulfaniilhappel on mitmeid eri kasutusalasid, peavad kasutajad kõiki tema klasse ja esinemiskujusid mõistlikul viisil omavahel asendatavateks, enamikel rakendusaladel kasutatakse neid vaheldumisi ja seega käsitletakse neid, nagu ka esialgse uurimise puhul, ühe tootena. |
2.2. Samasugune toode
|
(22) |
Samuti nagu leiti esialgsel uurimisel, kinnitasid ka praegused uurimised, et sulfaniilhape ja tema soolad on selgelt toorained ning nende kvaliteet ja põhilised füüsilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et asjaomasel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja oma siseturul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel, ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja põhiliselt samad kasutusviisid ning seega loetakse nad samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses. |
3. SUBSIDEERIMISE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
3.1. Sissejuhatus
|
(23) |
Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis hõlmavad väidetavalt subsiidiumide andmist:
|
|
(24) |
Punktides a, b, c ja e nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadusega lubatakse India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides (alates 1. septembrist 2004 pealkirja all „Väliskaubanduspoliitika”), mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva juhtumi uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta tegevuskava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 dokumendis „Menetlusjuhend – 1. september 2004 – 31. märts 2009, I köide” (edaspidi „HOP I 2004–2009”). |
|
(25) |
Punktis d nimetatud tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. |
|
(26) |
Punktis f nimetatud kava haldab Maharashtra osariik ja see põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi määrustel. |
|
(27) |
Punktis g nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal (edaspidi „RBI”) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas. |
3.2. Eksportkauba tootmise eritsoonide kava (Export Processing Zones Scheme – EPZS)/erimajandustsoonide kava (Special Economic Zones Scheme – SEZS)/ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Units Scheme – EOUS)
|
(28) |
Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei kuulu erimajandustsoonide kava ega eksportkauba tootmise eritsoonide kava alla. Siiski oli koostööd tegev eksportiv tootja asutatud ekspordisuunitlusega üksuste kava raames ja ta sai uurimisperioodil tasakaalustatavaid soodustusi. Allpool esitatud kirjeldus ja hinnang on seega antud vaid ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta. |
3.2.1. Õiguslik alus
|
(29) |
Ekspordisuunitlusega üksuste kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 6 ja dokumendis HOP I 2004–2009. |
3.2.2. Toetuse saajad
|
(30) |
Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames võib asutada kõiki põhimõtteliselt kogu toodangu või teenuste ekspordiga tegelevaid äriühinguid, välja arvatud ainult turustamisega tegelevad äriühingud. Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames toetuse saamiseks peavad tööstussektori ettevõtted ületama põhivarade osas minimaalse investeeringute läve (10 miljonit India ruupiat). |
3.2.3. Rakendamine
|
(31) |
Ekspordisuunitlusega üksused võivad asuda ja neid võib asutada igal pool Indias. |
|
(32) |
Taotlus ekspordisuunitlusega üksuse staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad ettevõtte taotluse heaks, edastatakse nõusolekuga seotud tingimused äriühingule. Leping äriühingu ekspordisuunitlusega üksuse staatuse tunnustamise kohta kehtib viis aastat. Lepingut võib pikendada järgnevateks perioodideks. |
|
(33) |
EXIM-poliitikas 2004–2009 sätestatud ekspordisuunitlusega üksuse staatusega äriühingu oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtust. |
|
(34) |
Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:
|
|
(35) |
Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all. |
|
(36) |
Kõnealused üksused on seadusega kohustatud pidama arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning HOP I 2004–2009 punkti 6.11.1 kohaselt toimunud ekspordi kohta. Nimetatud dokumendid tuleb regulaarselt esitada pädevatele asutustele kvartali- ja aastaaruannetena. |
|
(37) |
Samas ei pea (ekspordisuunitlusega üksus) „seostama iga impordisaadetist ekspordi, muudele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP I 2004–2009 punktis 6.11.2. |
|
(38) |
Müük kodumaal toimub ja registreeritakse ettevõtte enda kinnituse alusel. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab alaliselt ekspordisuunitlusega üksuse juures. |
|
(39) |
Käesoleva juhtumi puhul kasutas koostööd tegev eksportiv tootja seda kava, et soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta, saada tagasi müügimaks ja saada osaline tollimaksutagastus kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt. Uurimine näitas, et asjaomane eksportiv tootja ei saanud kasu ekspordisuunitlusega üksuste kavaga ettenähtud tulumaksusoodustustest. |
3.2.4. Kokkuvõte ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta
|
(40) |
Kodumaalt hangitud kaupade puhul aktsiisimaksust vabastamise korral leiti, et ekspordisuunitlusega üksuste kava alla mittekuuluva äriühingu makstavat tollimaksu ostude pealt võib kasutada krediidina tema tulevaste maksukohustuste jaoks, nt aktsiisimaksu maksmisel kodumaise müügi puhul (nn CENVAT-mehhanism). Seepärast pole ostudelt makstav aktsiisimaks määrav. CENVAT-krediidi abil on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel. Ekspordisuunitlusega üksuse vabastamisel aktsiisimaksust ei loobu valitsus seega ühestki lisatulust ning sellest tulenevalt ei saa ekspordisuunitlusega üksuste kava mingit lisakasu. |
|
(41) |
Müügimaksu tagastamine ja osaline tollimaksutagastus kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt on subsiidiumid algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest ekspordisuunitlusega üksus saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna müügimaksu ja kütuselt tavaliselt nõutavate maksude tagasi saamisega säästab see oma likviidsust. Juriidiliselt sõltuvad need toetused ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordi eesmärk, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 punktis 6.1, on conditio sine qua non saada soodustusi. |
3.2.5. Subsiidiumi suuruse arvutamine
|
(42) |
Subsiidiumi suurus arvutati uurimisperioodi jooksul kodumaalt hangitud kaupade tagastatud müügimaksu ja kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt osaliselt tagastatud tollimaksu alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjakohasele ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 3,2 %. |
3.3. Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPBS)
3.3.1. Õiguslik alus
|
(43) |
Imporditollimaksude hüvituskava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja HOP I 2004–2009 punktides 4.37–4.53. |
3.3.2. Tulemused
|
(44) |
Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil imporditollimaksude hüvituskava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik. |
3.4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS)
3.4.1. Õiguslik alus
|
(45) |
Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 5. peatükis ja HOP I 2004–2009 5. peatükis. |
3.4.2. Tulemused
|
(46) |
Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik. |
3.5. Tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme – ITES)
|
(47) |
Leiti et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil tulumaksuvabastuse kava raames mingeid soodustusi. Seepärast ei peetud nimetatud kava edasist analüüsi käesoleva uurimise seisukohast vajalikuks. |
3.6. Eellubade kava (Advance Licence Scheme – ALS)/eelvolituste kava (Advance Authorisation Scheme – AAS)
3.6.1. Õiguslik alus
|
(48) |
Nimetatud kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1–4.1.14 ja HOP I 2004–2009 punktides 4.1–4.30. Alates 1. aprillist 2006 on kava nimi eelvolituste kava (AAS). |
3.6.2. Tulemused
|
(49) |
Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud uurimisperioodil eelvolituste kava raames mingeid soodustusi. Seepärast ei peetud nimetatud kava edasist analüüsi käesoleva uurimise seisukohast vajalikuks. |
3.7. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives (PSI) of the Government of Maharashtra)
3.7.1. Õiguslik alus
|
(50) |
Selleks, et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud toetusi osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele tegevuskava alusel, mida üldjuhul tuntakse ergutuskava nime all. Kava on alates selle kasutuselevõtust muudetud mitmeid kordi ning „2001. aasta kava” rakendati 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2006 ning pikendati seejärel aasta võrra kuni 31. märtsini 2007. Maharashtra osariigi valitsuse ergutuskava koosneb mitmest allkavast, millest peamised on: i) kohaliku maksu octroi/sisseveomaksu tagastamine, ii) elektrimaksuvabastus ja iii) vabastus kohalikust müügimaksust/kohaliku müügimaksu tühistamine. Maharashtra osariigi valitsuse andmetel ei hõlma 2001. aasta kava viimast maksuskeemi, st ei vabastust müügimaksust ega müügimaksu tühistamist. Uurimise käigus tehti kindlaks, et ettevõtte õigus selle kava alusel soodustusi saada on sätestatud „toetusesaaja tunnistuses”. Uurimise käigus selgus, et ainuke allkava, mida koostööd tegev eksportiv tootja uurimisperioodil kasutas, oli tegelikult vabastus kohalikust müügimaksust (osa viidatud punktist iii). |
3.7.2. Toetuse saajad
|
(51) |
Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud reeglina investeerima vähearenenud piirkondadesse (mis liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse, nt vähearenenud piirkonnad, vähemarenenud piirkonnad, kõige vähem arenenud piirkonnad), rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on, millisesse kategooriasse liigitatakse piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ning investeeringu suurus. |
3.7.3. Rakendamine
|
(52) |
Maharashtra osariigi valitsuse koostööd tegevale eksportivale tootjale antud „toetusesaaja tunnistus” andis äriühingule loa müügimaksust vabastuse allkava alusel saada vabastus siseturu müügi pealt makstavast osariigi müügimaksust 12 aastaks alates maksu kogumise aastast. |
3.7.4. Järeldus
|
(53) |
Maharashtra osariigi valitsuse ergutuskava müügimaksust vabastuse allkava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Uuritud allkava kujutab endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. See vabastus toob äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust. |
|
(54) |
Allkava on ette nähtud üksnes äriühingutele, kes on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Kavast ei saa kasu väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Soodustuse tase erineb vastavalt asjaomasele piirkonnale. See kava on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav. |
3.7.5. Subsiidiumi suuruse arvutamine
|
(55) |
Kava maksuvabastuse osa alusel tühistatud osariigi müügimaksu summa, mis oleks pidanud uurimisperioodil laekuma, loetakse võrdseks Maharashtra osariigi valitsuse antava intressivaba laenuga sama suures summas. Seega arvutati koostööd tegeva eksportiva tootja saadav kasu intressi alusel, mis äriühing uurimisperioodil maksis võrreldavalt kommertslaenult. |
|
(56) |
Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma (lugeja) äriühingu kogukäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. |
|
(57) |
Ülaltoodu põhjal sai äriühing selle kava alusel subsiidiumi suuruses 0,6 %. |
3.8. Ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme – ECS)
3.8.1. Õiguslik alus
|
(58) |
Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) koondringkirjades IECD nr 02/04.02.02/2006-07 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 01/04.02.02/2006-07 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele. |
3.8.2. Toetuse saajad
|
(59) |
Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja sai kasu ekspordikrediidi kava soodustustest. |
3.8.3. Rakendamine
|
(60) |
Selle kava raames sätestab RBI ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära kohustusliku maksimaalse ülempiiri India ruupiates või välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, „et teha krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste intressimääradega”. Ekspordikrediidi kava koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast (pakkimislaen), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud laenu, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ühtlasi suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks. |
|
(61) |
RBI koondringkirjade tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määravad vaid turutingimused. |
3.8.4. Kokkuvõte ekspordikrediidi kava kohta
|
(62) |
Esiteks võib ekspordikrediidi kava krediidi soodusintressimäär, mis on sätestatud RBI koondringkirjades, vähendada eksportija intressikulusid, võrreldes nende laenukuludega, mida kujundavad puhtalt turutingimused, ning anda eksportijale soodustusi algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Jõuti järeldusele, et kasu saadi ainult sel puhul, kui leiti selliseid intressimäärade erinevusi. Erinevusi RBI koondringkirjade raames antud laenude ja kommertspankade „sularahalaenude” intressimäärade vahel ei saa seletada ainult kommertspankade turukäitumisega. |
|
(63) |
Teiseks ja hoolimata sellest, et ekspordikrediidi kava sooduslaene annavad kommertspangad, on see soodustus valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus, mis kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud „valitsusasutuse” määratluse alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses, täidab riikliku poliitika (nt rahanduspoliitika) eesmärke ja tema juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI annab korraldusi eraasutustele algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise lõigu tähenduses, sest kommertspangad on seotud teatud tingimustega, sealhulgas ekspordilaenude intressi ülemmääradega, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjades ning RBI ettekirjutustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujul teatavatel tingimustel kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine tegelikult valitsuste tavalistest menetlustest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktiga iv. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on kättesaadavad ainult seoses eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on viidatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a. |
3.8.5. Subsiidiumi suuruse arvutamine
|
(64) |
Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordilaenult makstud intressi ning selle intressimäära erinevuse põhjal, mida antud ettevõte oleks maksnud tavalise kommertslaenu puhul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguseid. Koostööd tegev eksportiv tootja sai ekspordikrediidi kava raames kasu ja saadud subsiidium oli 0,9 %. |
3.9. Tasakaalustatavate subsiidiumide summad
|
(65) |
Algmääruse sätete kohaselt uurimisperioodil leitud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem on uuritud eksportiva tootja puhul 4,7 %. |
|
(66) |
Olemasoleva teabe alusel tootis koostööd tegev eksportiv tootja uurimisperioodil 100 % Indiast ühendusse eksporditud sulfaniilhappest. Andmeid, mis näitaksid, et teiste võimalike olemasolevate eksportivate tootjate subsideerimistase oleks madalam, ei olnud kättesaadavad.
|
3.10. Järeldused subsideerimise jätkumise või kordumise kohta
|
(67) |
Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine. |
|
(68) |
Tehti kindlaks, et kuigi aegumisläbivaatuse käigus leitud subsiidiumimarginaal on madalam kui esialgsel uurimisel tuvastatu, sai vaatlusaluse toote koostööd tegev India eksportiv tootja jätkuvalt kasu India ametivõimude tasakaalustavast subsideerimisest. Peamise uurimisperioodil uuritud kava, st ekspordisuunitlusega üksuste kava osas annab ekspordisuunitlusega üksuse staatus vastavalt EXIM-poliitikale korduvaid soodustusi ja ei ole märke selle kohta, et need programmid lähemas tulevikus lõpetataks. Nende asjaolude põhjal on selge, et vaatlusaluse toote eksportija saab ka tulevikus tasakaalustatavaid subsiidiume. |
|
(69) |
Kuna on tõestatud, et subsideerimine jätkus uurimise ajal ja jätkub tõenäoliselt ka edaspidi, on subsideerimise kordumise tõenäosuse küsimus ebaoluline. |
3.11. Muutunud asjaolude püsivus
|
(70) |
Vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid, arvestades subsideerimist käsitlenud esialgset uurimist, võib põhjendatult pidada püsivaks. |
|
(71) |
Tuletatakse meelde, et kuna muud India eksportijad ei teinud koostööd, piirdus vahepealse uurimise ulatus Kokan Synthetics ja Chemicals Pvt. Ltd subsideerimistaseme uurimisega. |
|
(72) |
Võttes arvesse põhjenduses 68 esitatud uurimise tulemusi, jõuti muutunud asjaolude püsiva iseloomu suhtes järeldusele, et ei ole mingit põhjust arvata, et muutunud subsideerimistase pole püsiva iseloomuga. |
4. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS
|
(73) |
Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks tootjat, kelle toodang moodustab algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ühenduse samasuguse toote kogutoodangu. |
|
(74) |
Tuleks märkida, et esialgse uurimisega võrreldes on äriühingud Sorochimie Chimie Fine ja Quimigal SA muutnud nime, esimese nimi on nüüd Ardenity ja viimase CUF Químicos Industriais. |
|
(75) |
Need kaks tootjat tegid uurimisel koostööd ja toetasid läbivaatamistaotlust. Seetõttu moodustavad nad algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ühenduse tootmisharu. |
5. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL
5.1. Tarbimine ühenduse turul
|
(76) |
Nähtav tarbimine ühenduses tehti kindlaks, lähtudes järgnevast:
|
|
(77) |
Leiti, et ühenduse sulfaniilhappe tarbimine uurimisperioodil oli umbes 10 000 tonni. Vaatlusaluse perioodi jooksul täheldati tarbimise vähenemist 6 %. Tabel 1 Tarbimine ühenduse turul
|
5.1.1. Praegune import asjaomasest riigist
|
(78) |
Pidades silmas tõsiasja, et Kokan esindab 100 % Indiast pärinevat importi ja et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast, esitatakse konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave tabelites 2–5 indekseeritud kujul. |
5.1.2. Impordi maht ja asjaomase impordi turuosa uurimisperioodil
|
(79) |
Indiast pärineva impordi maht ja turuosa muutusid vastavalt allpool esitatud tabelite andmetele. Tabel 2 Import asjaomasest riigist
Tabel 3 Asjaomase riigi turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
(80) |
Import asjaomasest riigist vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 40 % ja India impordi turuosa vähenes 36 %. |
5.2. Vaatlusaluse toote impordi hinna muutumine ja hinnakäitumine
Tabel 4
Asjaomase imporditud toote hinnad
|
Ühiku hinnad |
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Indeks |
100 |
85 |
96 |
110 |
111 |
|
Allikas: Eurostat. |
|||||
|
(81) |
Asjaomase Indiast pärineva impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 11 %. |
|
(82) |
Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomase riigi impordi hindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt korrigeeriti, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Korrigeerimiseks suurendati hindu tavalise tollimaksu ja impordijärgsete kulude võrra. Võrdlus näitas, et India toote korrigeeritud hinnad ei olnud ühenduse tootmisharu hindadest madalamad. Täheldatud hinnatõusu ja hindade allalöömise puudumist tuleb vaadelda mitmete India tootja pakutud hinnakohustuste valguses pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal. |
5.3. Import muudest kolmandatest riikidest
Tabel 5
Import muudest kolmandatest riikidest
|
Muud riigid |
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Import (indeks) |
100 |
93 |
114 |
91 |
91 |
|
Turuosa (indeks) |
100 |
95 |
112 |
98 |
97 |
|
Keskmised hinnad (eurot/tonn) |
855 |
930 |
1 077 |
1 059 |
1 018 |
|
Indeks |
100 |
109 |
126 |
124 |
119 |
|
Allikas: Eurostat. |
|||||
|
(83) |
Impordi maht muudest kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %. Nende turuosa vähenes veidi, vaid 3 % võrra. Peamised eksportivad riigid, nimelt Ameerika Ühendriigid (USA) ja Hiina Rahvavabariik (Hiina RV), andsid vaatlusalusel perioodil peaaegu 100 % sellest impordist. |
|
(84) |
Muudest kolmandatest riikidest pärineva sulfaniilhappe hind oli keskmiselt madalam kui ühenduse tootmisharu hind ja samuti madalam kui India hinnad. Tuletatakse meelde, et Hiina RVst pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestati 2002. aastal dumpinguvastane tollimaks 21 %, mida pärast absorptsioonivastast uurimist tõsteti 2004. aastal 33,7 %ni. |
5.4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord
5.4.1. Sissejuhatavad märkused
|
(85) |
Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave kahe ühenduse tootmisharu moodustava äriühingu kohta indekseeritud kujul. |
|
(86) |
Algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt uuriti kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid. |
5.4.2. Ühenduse tootmisharuga seotud andmed
a) Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste
Tabel 6
Tootmine, olemasolev tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendus
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Võimsus tonnides (indeks) |
100 |
100 |
100 |
105 |
112 |
|
Toodang tonnides (indeks) |
100 |
119 |
115 |
115 |
117 |
|
Tootmisvõimsuse rakendus (indeks) |
100 |
119 |
115 |
109 |
105 |
|
Allikas: Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele. |
|||||
|
(87) |
Ühenduse tootmisharu toodangu tase uurimisperioodil oli 17 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tase. Ka ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus tõusis vaatlusalusel perioodil 12 %, sest üks ühenduse tootja suurendas oma võimsust seadmetesse investeerimise teel, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Need kaks tegurit koos tõid kaasa ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastme üldise tõusu vaatlusalusel perioodil. Veel tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu saavutas uurimisperioodil rahuldava tootmisvõimsuse rakendamise taseme (vahemikus 75–80 %). |
b) Toodangu varud
|
(88) |
Ühenduse tootmisharu aastalõpu toodanguvarude tase vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %. Toodanguvarude tase langes tunduvalt 2004. ja 2005. aastal, kuid suurenes 2006. aastal ja uurimisperioodil. Tabel 7 Lõppvarud (kogus)
|
||||||||||||||||||
c) Müügimaht, turuosa ja kasv
|
(89) |
Ühenduse tootmisharu müügimaht uurimisperioodil oli 5 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kuna vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tarbimine 6 % (vt põhjendust 77), suurenes ühenduse tootmisharu turuosa samal ajavahemikul 12 %. Konkreetselt kasvas ühenduse turuosa vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti võrra. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli ühenduse tootmisharu turuosa rohkem kui 50 %. Tabel 8 Müügimaht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||
|
(90) |
Tuleb märkida, et ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõjutas mõnevõrra ühenduse tootmisharu kasvu. Turuosa kasvu saab peaaegu võrdselt seletada müügimahtude suurenemise ja vähenenud tarbimisega vaatlusaluse perioodi lõpus. |
d) Ühenduse hindu mõjutavad tegurid
|
(91) |
Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil olulisel määral ehk 26 %. Alates 2005. aastast täheldatud arengud tunduvad kajastavat 2004. aastal Hiina impordi vastu võetud absorptsioonivastaseid meetmeid. Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid 2004. ja 2005. aasta vahel tunduvalt ning on pärast seda püsinud üsna stabiilsena. Nimetatud tõus oli siiski aeglasem kui aniliini hinna tõus, mis on sulfaniilhappe tootmise kõige olulisem tooraine. Benseeni derivaadi aniliini, mis moodustas uurimisperioodil umbes 50 % tootmise kogukuludest, hinnatõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel oli ligikaudu 45 %. Tabel 9 Müügihinnad
|
||||||||||||||||||
e) Tööhõive ja tootlikkus
|
(92) |
2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenes tööhõive 9 %, samal ajal kui toodang suurenes, mis näitab ühenduse tootmisharu tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Kuid keskmised kulud töötaja kohta kasvasid samal ajavahemikul 15 %. Tabel 10 Tööhõive ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||
f) Kasumlikkus
Tabel 11
Kasumlikkus
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Indeks |
100 |
–1 286 |
1 519 |
335 |
191 |
|
Allikas: Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele. |
|||||
|
(93) |
Ühenduse tootmisharu kasumlikkus, välja arvatud 2005. aastal, oli ligikaudu või vähem kui 1 % käibest. Olulist kahjumit täheldati 2004. aastal, samas oli ühenduse tootmisharu 2005. ja 2006. aastal ning uurimisperioodil kasumis. Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli 2003. aastal märkimisväärselt madal, tähendas vaatlusalusel perioodil täheldatud nähtav kasv, et kasumlikkuse tase on ikka veel tunduvalt madalam tasemest, mis oleks seda liiki tööstusharu puhul vastuvõetav. |
|
(94) |
Samas täheldatakse, et ühenduse tootmisharu kasumlikkust mõjutas toormaterjali hindade muutumine. 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes keskmine tootmiskulu 25 %. Nagu mainiti põhjenduses 91, on aniliin sulfaniilhappe tootmisel otsustava tähtsusega koostisosa ja tema arvele langeb ligikaudu pool tootmiskuludest. Arvestades tõsiasja, et aniliini hind tõusis 2004. aastal tunduvalt, ei suutnud ühenduse tootmisharu panna oma kliente seda hinnatõusu katma ja kandis kahju. Ühenduse tootmisharu olukord paranes 2005. aastal, kui aniliini hind stabiliseerus ja ühenduse tootmisharu sai tõsta sulfaniilhappe hindu toorainehinna tõusu katmiseks vajalikul määral. 2006. aastal ja uurimisperioodil, kui aniliini hind uuesti tõusis, langes ühenduse tootmisharu kasumlikkus tasemele, mis oli alla 1 % käibest. |
g) Investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime
Tabel 12
Investeeringud, investeeringute tasuvus
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
Uurimisperiood |
|
Investeeringud (indeks) |
100 |
39 |
57 |
255 |
305 |
|
Investeeringute tasuvus (indeks) |
100 |
–1 779 |
2 498 |
420 |
224 |
|
Allikas: Ühenduse tootmisharu vastused küsimustikele. |
|||||
|
(95) |
Ühenduse tootmisharu jätkas investeeringute tegemist sulfaniilhappe tootmisse kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. 2006. aastal ja uurimisperioodil investeeris üks ühenduse tootja lisaks olemasoleva põhivara hooldamisega seotud investeeringutele tootmisvõimsuse suurendamisse, et toota puhta klassi sulfaniilhapet. Kuid tuleb märkida, et eeldatavalt saavutab see uus tootmisvõimsus täisvõimsuse alles 2008. aastal. |
|
(96) |
Kuna ühenduse tootmisharu sai vaatlusalusel perioodil väikest kasumit, on jäänud väga madalaks ka investeeringute tasuvus, mis näitab maksude mahaarvamise eelset tulemust protsendina sulfaniilhappe tootmises kasutatud varade keskmist põhikapitali jääkmaksumust aruandeperioodi alguses ja lõpus, olles uurimisperioodil ligikaudu 2 %. |
|
(97) |
Uurimine näitas, et raske majanduslik olukord on mõjutanud negatiivselt ühenduse tootmisharu kapitalinõudeid. Kuigi üks ühenduse tootjatest on suure kontserni osa, ei täideta kapitalinõudeid alati soovitud tasemel, sest selle kontserni sees jagatakse finantsressursse üldiselt kõige kasumlikumatele üksustele. |
h) Rahavoog
|
(98) |
Rahavoog vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oluliselt ehk 85 %, kuid jäi sellest hoolimata positiivseks. Rahavoog ei järgi kasumlikkuse trendi, sest seda mõjutasid mitterahalised artiklid nagu kulum ja varude liikumine. Tabel 13 Rahavoog
|
||||||||||||||||||
5.5. Järeldus
|
(99) |
2003. aasta ja uurimisperioodi vahel arenes enamik ühenduse tootmisharuga seotud näitajatest positiivselt: müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tootmismaht, lõppvarud, tootlikkus, investeeringud ja investeeringute tasuvus. Kuid tootmisharu kasumlikkus jäi uurimisperioodil allapoole 1 % käibest. |
|
(100) |
2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni on ühenduse tootmisharu oma sulfaniilhappe ühikuhinna tõusust märgatavalt kasu saanud. Kuid müügihinna tõus ei suutnud täielikult kompenseerida tootmiskulude kasvu ja seetõttu kasumimarginaal vähenes. |
|
(101) |
Lisaks sellele takistas ühenduse tarbimise vähenemine 2006. aastal ja uurimisperioodil mõnevõrra ühenduse tootmisharu toibumist. |
|
(102) |
Kokkuvõtteks on selge, et subsideerimisvastaste meetmete kasutuselevõtt andis ühenduse tootmisharule võimaluse oma olukorda stabiliseerida, kuid mitte kahjulikust olukorrast täielikult toibuda, sest kasvasid toormaterjali hinnad, mille kompenseerimiseks ei saanud ühenduse tootmisharu oma klientide kulutusi suurendada. Siiski näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil hakkas ühenduse tootmisharu investeerima uutesse seadmetesse. |
|
(103) |
Ülaltoodud analüüsi valguses selgus ühest küljest, et mahulised näitajad arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt. Teisest küljest aga näitasid ühenduse tootmisharuga seotud majanduslikud näitajad, nagu kasumlikkus ja rahavoog, et ühenduse tootmisharu on ikka veel haavatavas majanduslikus olukorras. Sellest järeldub, et ta ei olnud täielikult toibunud kahjustava subsideerimise tagajärgedest. |
6. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
6.1. Üldised märkused
|
(104) |
Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 analüüsiti kahju kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete tühistamise korral. Selles osas uuriti eriti asjaomase riigi ekspordimahtude ja -hindade võimalikku arengut ning samuti nende võimalikku mõju ühenduse tootmisharu olukorrale meetmete puudumisel. |
6.2. Asjaomase riigi ekspordimahtude ja -hindade areng meetmete tühistamise korral
|
(105) |
Tuletatakse meelde, et isegi subsideerimisvastaste meetmete toimimise ajal oli asjaomasest riigist pärineva impordi turuosa uurimisperioodil 9,7 %. |
|
(106) |
Uurimine näitas, et koostööd tegeval India eksportival tootjal on märkimisväärne reservvõimsus, mis on rohkem kui 30 % ühenduse tarbimisest. See kasutamata võimsus osutab, et nimetatud eksportival tootjal on võimalus suurendada oma praegust toodangut ja suurendada seega ka oma sulfaniilhappe eksporti ühendusse. |
|
(107) |
Samuti märgitakse, et vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine veidi vähenes ja eeldatavalt pole nõudmine lähiaastatel selline, mis suudaks katta Indiast pärineva impordi võimaliku kasvu, kui meetmed lõpetataks. Sellisel juhul asendaks Indiast pärineva sulfaniilhappe eksport vägagi tõenäoliselt suure osa ühenduse tootmisharu müügist, sest imporditud kauba hinnad oleksid tõenäoliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu omad. |
|
(108) |
Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse turg on India eksportiva tootja jaoks jätkuvalt atraktiivne. Leiti, et tema keskmine müügi ekspordihind muudesse kolmandatesse riikidesse oli tunduvalt madalam keskmisest ekspordihinnast ühendusse. Tõsiasja, et India ekspordihindade puhul ei tuvastatud hindade allalöömist, on seletatav hinnakohustuse ja seega India suhtes kehtivate meetmetega. Kuid isegi sel juhul leiti, et India CIF-ekspordihinnad on keskmiselt madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmine hind (ligikaudu 7 %). |
|
(109) |
Seega on tõenäoline, et kui mingeid toimivaid meetmeid ei oleks, ajendaks see India eksportivat tootjat kasutama oma märkimisväärset kasutamata võimsust, samuti suunama oma ekspordi muudest kolmandatest riikidest ümber atraktiivsemale ühenduse turule hinnatasemega, mis oleks tunduvalt madalam ühenduse tootmisharu praegusest hinnatasemest. |
6.3. Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta
|
(110) |
Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et meetmete lõppemisel toimuks import asjaomasest riigist ühenduse turule väga tõenäoliselt märkimisväärses koguses ja subsideeritud hindadega, mis oleksid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Tõenäoliselt oleks selle tulemuseks hinnalanguse trendi toomine ühenduse turule koos eeldatava negatiivse mõjuga ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. See omakorda annaks tagasikäigu toibumisele, mis saavutati osaliselt vaatlusalusel perioodil, tuues kaasa kahju tõenäolise kordumise. |
7. ÜHENDUSE HUVID
7.1. Sissejuhatus
|
(111) |
Vastavalt algmääruse artiklile 31 uuriti, kas olemasolevate subsiidiumivastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramisel tugineti kõikide erinevate asjaomaste huvide hindamisele. |
|
(112) |
Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine, ja seega analüüsitakse olukorda, kus subsiidiumivastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste subsiidiumivastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele. |
|
(113) |
Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. |
7.2. Ühenduse tootmisharu huvid
|
(114) |
Võib põhjendatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saaks praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ning saavutaks parema olukorra, võites tagasi turuosa ning suurendades oma kasumlikkust. Kui meetmed lõpetataks, hakkaks ühenduse tootmisharu asjaomasest riigist subsideeritud hinnaga impordi suurenemise tõttu jälle kahju kandma ning tema praegune nõrk majanduslik olukord halveneks. |
|
(115) |
Selle põhjal võib järeldada, et meetmete jätkumine oleks ühenduse tootmisharu huvides. |
7.3. Importijate huvid
|
(116) |
Tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei omaks tõsist mõju ühenduse sulfaniilhappe importijatele. Nagu eespool nimetatud, ei osalenud ükski importija esialgses uurimises. Seega ei ole esitatud mingeid mõjuvaid põhjendusi selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus importijate huvidega. |
7.4. Kasutajate huvid
|
(117) |
Komisjon saatis küsimustikud kõigile 31 teadaolevale kasutajale, kellest ainult neli vastasid küsimustikule. Kolm vastust küsimustikule saadi ühenduse äriühingutelt, kes toodavad optilisi valgendeid ja üks vastus saadi värvaineid tootvalt äriühingult. Kuid ühegi kasutaja esitatud andmetel meetmete mõju ja osa kohta, mis sulfaniilhappe moodustas nende tootmiskuludest, ei olnud olulist tähtsust. |
|
(118) |
Nende nelja tootja imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 47,3 % ühenduse koguimpordist. Pealegi, kuna kõnealused neli kasutajat ostavad märkimisväärses mahus sulfaniilhapet ühenduse tootmisharult, siis uurimisperioodil moodustas nende üldine osakaal ühenduse tarbimisest ligikaudu 40 %. |
|
(119) |
Kolm kasutajat esitasid ühesugused väited meetmete jätkamise vastu põhjendusega, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus ei ole sisemaise nõudluse rahuldamiseks piisav ja et meetmed kahjustavad nende tootmisahela järgmise etapi toodete konkurentsivõimet. Neljas kasutaja ei andnud vastust selle kohta, kas ta on meetmete jätkamise poolt või vastu. |
|
(120) |
Ühenduse turu varustatuse kohta võib öelda, et ühenduse tootmisharu praegune võimsus suudaks rahuldada umbes 80 % ühenduse tarbimisest. Samuti tuleks rõhutada, et ühenduse tootmisharu on investeerinud uutesse seadmetesse, et suurendada oma puhta klassi sulfaniilhappe toodangut. Igal juhul pole meetmete eesmärk takistada asjaomasest riigist pärineva importtoodangu tulekut ühenduse turule, vaid tagada, et see toimuks mittesubsideeritud ja mittekahjulike hindadega. Seetõttu võib eeldada, et asjaomasest riigist pärinevat importtoodangut tuuakse jätkuvalt turule, nagu on tehtud pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal. |
|
(121) |
Samuti tuleks märkida, et sulfaniilhappe tootmine väljaspool ühendust piirdub ainult mõne maailma riigiga, nagu India, Hiina RV ja USA. Seega on oluline, et ühenduse tootmisharul võimaldatakse tegutseda tõhusates konkurentsitingimustes, et sisemaised tootevarud oleksid ka edaspidi kõikidele ühenduse kasutajatele kättesaadavad. |
|
(122) |
Kasutajate konkurentsivõime kohta tuleks märkida, et vaatamata käesoleva uurimise raames kasutajatelt saadud teabe puudulikkusele, näitas esialgne uurimine, et subsideerimisvastased meetmed tõstaksid sulfaniilhapet sisaldavate optiliste valgendite ja värvainete kogukulusid vähem kui 1 %. |
|
(123) |
Eespool öeldu põhjal, sarnaselt esialgsel uurimisel tehtud järeldusele, arvatakse ka aegumise läbivaatamise raames, et meetmete kohaldamise jätkamisel ei oleks olulist kahjulikku mõju kasutajate olukorrale. |
7.5. Järeldus ühenduse huvi kohta
|
(124) |
Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid olemasolevate subsiidiumivastaste meetmete säilitamise vastu. |
8. TASAKAALUSTAVAD MEETMED
|
(125) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks ja muutmiseks. Samuti anti neile aega vastuväidete esitamiseks ja märkuste tegemiseks. Ei saadud ühtegi sellist märkust, mille põhjal oleks võinud muuta eespool esitatud järeldusi. |
|
(126) |
Pidades silmas aegumise läbivaatamise käigus tehtud järeldusi subsideerimise jätkumise tõenäosuse, kahju kordumise tõenäosuse ja ühenduse huvi kohta, tuleks säilitada tasakaalustavad meetmed Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, et ära hoida subsideeritud impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumist. |
|
(127) |
Pidades silmas osalise vahepealse läbivaatamise tulemusi, mis piirdus India koostööd tegeva eksportiva tootja subsideerimise tasemega, peetakse vajalikuks muuta kohaldatava tasakaalustava tollimaksu määra 7,1 %lt 4,7 %le. Kuna koostööd tegev eksportiv tootja tootis uurimisperioodil 100 % Indiast ühendusse imporditud sulfaniilhappest, peetakse sobivaks, et seda tollimaksumäära rakendatakse ka muude India tootjate toodetud sama importtoote suhtes. Tollimaksu määra ei kohaldata vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud ja müünud ekspordiks ühendusse koostööd tegev eksportiv tootja, kelle hinnakohustus on heaks kiidetud otsusega 2006/37/EÜ. Sellega seoses märgitakse, et India äriühingu madalaimat heakskiidetud impordihinnakohustust on muudetud, et kajastada selle äriühingu suhtes kohaldatava üldise kombineeritud tollimaksumäära (dumpinguvastane ja tasakaalustav) vähenemist. |
|
(128) |
Tasakaalustava tollimaksu määra muutmine mõjutab määrusega (EÜ) nr 1000/2008 Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud 18,3 %-list lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, sest viimast kohandati, et vältida ekspordisubsiidiumidest saadud kasu mõju kahekordset arvestamist (tuletatakse meelde, et lõplik dumpinguvastane tollimaks põhines dumpingumarginaalil, kuna leiti, et viimane on madalam kui kahju kõrvaldamise tase). Algmääruse artikli 24 lõikes 1 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Esialgsel uurimisel leiti, et osad uuritud tasakaalustavatest subsideerimiskavadest kujutasid endast ekspordisubsiidiume subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellisel kujul mõjutasid need subsiidiumid India eksportiva tootja ekspordihinda, tuues seega kaasa suurenenud dumpingumarginaali. Seetõttu kohandati lõplikku dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 1, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist (vt määruse (EÜ) nr 1339/2002 põhjendust 46). |
|
(129) |
Seetõttu tuleb nüüd kohandada India suhtes rakendatavat lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, arvestades käesoleva subsiidiumivastase uurimise uurimisperioodil ekspordisubsiidiumidest saadud ülevaadatud kasu taset. Kuna ekspordisubsiidiumidelt saadud kasu kõnealusel uurimisperioodil oli kokku 4,1 % ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1339/2002 esialgselt kehtestatud dumpingumarginaal oli 24,6 %, peaks ülevaadatud dumpinguvastase tollimaksu tase olema 20,5 %. Määrust (EÜ) nr 1000/2008 tuleks vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva CN-koodi ex29214210 (TARICi kood 2921421060) alla kuuluva sulfaniilhappe suhtes.
2. Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr on 4,7 %.
3. Olenemata lõikest 1, ei kohaldata lõplikku tasakaalustavat tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.
Artikkel 2
1. Vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud importtooted, mille kohta on arve esitanud äriühingud, kelle hinnakohustuse on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on kantud otsuses 2006/37/EÜ esitatud nimekirja, mida pidevalt ajakohastatakse, on vabastatud artikliga 1 kehtestatud tasakaalustavast tollimaksust järgmistel tingimustel:
|
— |
importtooted on tootnud, lähetanud ja nende kohta on arve esitanud eespool kirjeldatud äriühing ühenduse esimesele sõltumatule kliendile ning |
|
— |
nendele importtoodetele on lisatud kinnitusarve, mis on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas sätestatud andmeid ja deklaratsiooni, ning |
|
— |
tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarve kirjeldusele. |
2. Artiklis 1 kirjeldatud kaubale, mis on lõikes 1 loetletud tingimustel tollimaksust vabastatud, tekib vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni kinnitamise hetkel alati tollivõlg, kui ühte või enamat neist tingimustest ei ole täidetud. Lõike 1 teises taandes esitatud tingimust ei loeta täidetuks, kui kinnitusarve ei vasta lisas sätestatule või kui see ei ole autentne või kui komisjon on hinnakohustuse heakskiidu tagasi võtnud määruse või otsusega, mis osundab teatud tehingu(te)le ja tunnistab asjaomase(d) kinnitusarve(d) kehtetuks, lähtudes määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 8 lõikest 9 või subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikest 9.
3. Importijad peavad arvestama tavalise kaubandusriskina asjaolu, et kui mis tahes osapool jätab täitmata lõikes 1 loetletud ja lõikes 2 täpsemalt määratletud tingimused, võib tekkida tollivõlg vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (15) artiklile 201. Tekkinud tollivõlg nõutakse sisse, kui komisjon tühistab hinnakohustusele antud heakskiidu.
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 1000/2008 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatakse järgmist lõplikku tasakaalustavat dumpinguvastast tollimaksu:
|
Riik |
Lõplik tollimaks (%) |
|
Hiina Rahvavabariik |
33,7 |
|
India |
20,5” |
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 13. oktoober 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
B. KOUCHNER
(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.
(2) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1.
(3) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11.
(4) EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36.
(5) ELT L 80, 18.3.2004, lk 29.
(6) ELT C 101, 27.4.2005, lk 34.
(8) ELT L 22, 26.1.2006, lk 52.
(9) ELT L 22, 26.1.2006, lk 5.
(10) ELT L 275, 16.10.2008, lk 1.
(11) ELT C 272, 9.11.2006, lk 18.
(12) ELT C 171, 24.7.2007, lk 14.
(13) ELT C 229, 29.9.2007, lk 9.
(14) Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid.
(15) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
LISA
Kui äriühing müüb ühendusse sulfaniilhapet, mille suhtes on võetud hinnakohustus, esitatakse faktuurarvel järgmised üksikasjad:
|
1. |
Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”. |
|
2. |
Hinnakohustuse heakskiitmist sätestava komisjoni otsuse 2006/37/EÜ artiklis 1 mainitud faktuurarve väljastanud äriühingu nimi. |
|
3. |
Faktuurarve number. |
|
4. |
Faktuurarve väljastamise kuupäev. |
|
5. |
TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus ühenduse piiril. |
|
6. |
Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:
|
|
7. |
Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:
|
|
8. |
Ühenduses asuva importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing esitab otse faktuurarve hinnakohustuse alla kuuluvate kaupade kohta. |
|
9. |
Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud kinnitus: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ning Euroopa Komisjoni otsusega 2006/37/EÜ heaks kiidetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.” |