29.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 286/33

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1006/2008,

29. september 2008,

mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3317/94 (millega kehtestatakse üldsätted, mis käsitlevad kalapüügi lubamist kolmanda riigi vetes kalastuskokkuleppe alusel) (1) on kindlaks määratud ühenduse kalalaevadele kalapüügi lubamise kord kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kalanduskokkulepete alusel. Kõnealuse määrusega kehtestatud menetlust ei peeta enam asjakohaseks seoses rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad kahepoolsetest kalanduskokkulepetest ning mitmepoolsetest lepingutest ja konventsioonidest, mis on vastu võetud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või samalaadsete struktuuride raames. Lisaks ei piisa kõnealusest määrusest enam ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, eelkõige seoses kalavarude säästva kasutamise ja kontrollimisega.

(2)

Vastavalt 2006.–2008. aasta tegevuskavale ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks, mis on ära toodud komisjoni 8. detsembri 2005. aasta teatises nõukogule ja parlamendile, ning pidades silmas pärast määruse (EÜ) nr 3317/94 vastuvõtmist muutunud asjaolusid seoses püügitegevusega ühenduse vetest väljaspool ning selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi, on vaja kehtestada üldine ühenduse süsteem, mis hõlmab ühenduse kalalaevadele lubade andmist igasuguseks püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool. Lisaks sellele tuleks eeskirjad, mis reguleerivad kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu ühenduse vetele ja on praegu sätestatud erinevates õigusaktides, uuesti sõnastada ja viia võimaluse korral vastavusse ühenduse kalalaevade suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(3)

Ühenduse kalalaevadel tuleks lubada teostada püügitegevust ühenduse vetest väljaspool üksnes siis, kui nad on saanud loa pädevalt asutuselt, kes vastutab asjaomaseks püügitegevuseks lubade väljastamise eest; selliseks asutuseks võib olla näiteks selle kolmanda riigi pädev asutus, kelle vetes püügitegevus toimub, rahvusvahelistes vetes püügitegevuseks lubasid väljastav pädev asutus vastavalt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni või samalaadse struktuuri raames vastuvõetud sätetele või, kui püügitegevus avamerel ei ole hõlmatud ühegi lepinguga, siis asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, ilma et see piiraks avamerel püügitegevust käsitlevate ühenduse õigusaktide kehtivust.

(4)

Tähtis on selgelt sõnastada komisjoni ja liikmesriikide vastutus seoses püügilubade väljastamisega ühenduse kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool. Seoses sellega peaks komisjon suutma tagada, et täidetakse rahvusvahelisi kohustusi ja ühise kalanduspoliitika sätteid, et püügiloataotluste edastamise taotlused on täielikud ja et need edastatakse vastavalt asjaomaste lepingute alusel kehtestatud tähtaegadele.

(5)	Ühenduse kalalaevu tuleks lugeda ühenduse vetest väljaspool toimuvaks püügitegevuseks loa saamise tingimustele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud rida kriteeriume, mis tulenevad ühenduse poolt võetud rahvusvahelistest kohustustest ning ühise kalanduspoliitika eeskirjadest ja eesmärkidest.

(6)

Kui nõukogu menetlust otsuse vastuvõtmiseks kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele kalanduskokkuleppele lisatud ja liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste jaotamist käsitleva uue protokolli ajutise kohaldamise kohta ei saa lõpule viia enne ajutise kohaldamise alguskuupäeva, siis tuleks ühenduse kalalaevade püügitegevuse katkemise vältimiseks lubada komisjonil ajutiselt, eelmise protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul, edastada taotlusi kalapüügiloa saamiseks antud kolmandale riigile.

(7)

Kalandusalaste partnerluslepingute alusel ühendusele kättesaadavaks tehtud kalapüügivõimaluste täieliku kasutamise tagamiseks on vaja anda komisjonile volitused teatavate liikmesriikide poolt kasutamata jäänud kalapüügivõimaluste üleandmiseks mõnele teisele liikmesriigile, ilma et see mõjutaks kalapüügivõimaluste jaotamist või vahetamist liikmesriikide vahel kõnealuse protokolli alusel.

(8)	Kalandusalased partnerluslepingud on lepingud, millele on viidatud nõukogu 15. juuli 2004. aasta järeldustes ja mida nõukogu nende sõlmimise või ajutise kohaldamise ajal on sellisena määratlenud.

(9)

Sätted, mis käsitlevad ühenduse kalalaevadele ühenduse vetest väljaspool eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise kontrollimist ja kolmandatele riikidele ühenduse vetes eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise kontrollimist, tuleks ühtlustada ja need peaksid võimaldama võtta õigeaegselt meetmeid, et takistada liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel kõnealuste püügivõimaluste ületamist.

(10)	Järjekindlaks ja tõhusaks rikkumiste eest karistamiseks tuleks võimaldada komisjoni, ühenduse, liikmesriikide ja kolmandate riikide inspektorite koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuannete kasutamist täies mahus.

(11)

Kõik andmed, mis on seotud kalanduskokkulepete alusel toimuva ühenduse kalalaevade püügitegevusega ühenduse vetest väljaspool, peavad olema ajakohastatud ja vastavalt vajadusele ligipääsetavad asjaomastele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Selleks on vaja luua ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem.

(12)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2). Nendes eeskirjades võidakse ette näha ka erandeid määruses sätestatud kohustustest, kui nimetatud kohustused tekitaksid tegevuse majandusliku tähtsusega võrreldes ebaproportsionaalse koormuse, kusjuures tõhususe huvides tuleks sellised erandid vastu võtta kasutades otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust.

(13)

Nii määrus (EÜ) nr 3317/94 kui ka 27. juuni 1994. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) (3) ja 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) sätted, milles käsitletakse kolmanda riigi kalalaevade juurdepääsu ühenduse vetele, (4) tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, mis käsitlevad:

loa andmist ühenduse kalalaevadele:

i)	püügitegevuseks kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ühenduse ja kõnealuse riigi vahel sõlmitud kalanduskokkuleppe raames või

ii)

püügitegevuseks, mille suhtes kohaldatakse kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on vastu võetud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni või samalaadse struktuuri raames, milles ühendus on osaline või lepinguväline koostööpartner (edaspidi piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon), või

iii)	püügitegevuseks ühenduse vetest väljapoole jäävas piirkonnas, mis ei kuulu kalanduskokkuleppe või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse;

b)	loa andmist kolmandate riikide kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetes;

ning loaga hõlmatud tegevustega seotud aruandekohustust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„leping” – kalanduskokkulepe, mis on sõlmitud või mille suhtes on vastu võetud otsus ajutise kohaldamise kohta kooskõlas asutamislepingu artikliga 300;

„piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon” – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või samalaadne struktuur, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere elusressursside osas, mis jäävad organisatsiooni asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel tema vastutusalasse;

c)	„püügitegevus” – kalapüük, kala hoidmine pardal, töötlemine ja ümberpaigutamine;

d)	„ühenduse kalalaev” – ühenduse kalalaev vastavalt 20. detsembri 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (5) artikli 3 punktile d;

e)	„ühenduse laevastikuregister” – ühenduse kalalaevastiku register vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikele 3;

f)	„kalapüügivõimalus” – kalapüügivõimalus vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktile q;

g)	„lubasid väljastav asutus” – asutus, mis vastutab loa andmise eest ühenduse laevade püügitegevuseks lepingu alusel või kolmanda riigi kalalaevadele püügitegevuseks ühenduse vetes;

h)	„kalapüügiluba” – õigus teostada püügitegevust kindlaksmääratud ajavahemikul, konkreetses piirkonnas või kalapüügiliigi puhul;

i)	„püügikoormus” – püügikoormus vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktile h;

j)	„elektrooniline andmeedastus” – andmeedastus elektroonilises vormis, mille sisu, formaadi ja edastusprotokolli määrab kindlaks komisjon või milles lepivad kokku lepingupooled;

k)	„kalapüügiliik” – kalalaevastiku osa, mis on määratud selliste kriteeriumide alusel nagu laeva tüüp, püügitegevuse liik ja kasutatavad püügivahendid;

l)	„tõsine rikkumine” – tõsine rikkumine vastavalt 24. juuni 1999. aasta nõukogu määrusele (EÜ) nr 1447/99, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside loetelu, (6) või tõsine rikkumine asjaomase lepingu alusel;

„IUU-loetelu” – loetelu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud kalalaevadest, mille on kindlaks teinud piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon või komisjon vastavalt nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) (7);

n)	„ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem” – komisjoni poolt vastavalt artiklile 12 loodud teabesüsteem;

„kolmanda riigi kalalaev” –

—	igas suuruses laev, millel põhi- või kõrvaltegevusalana tegeldakse kalatoodete püüdmisega;

—	laev, millele teistelt laevadelt laaditakse ümber kalatooteid, isegi kui kõnealusel laeval kalapüügiga ei tegelda;

—	laev, mille pardal kalatooted läbivad enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilustamine, naha eemaldamine, tükeldamine, külmutamine ja/või töötlemine,

ning mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja/või on registreeritud kolmandas riigis.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ÜHENDUSE VETEST VÄLJASPOOL

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 3

Üldsäte

Ainult neil ühenduse kalalaevadel, millel on vastavalt käesolevale määrusele väljastatud kalapüügiluba, on õigus teostada püügitegevust ühenduse vetest väljaspool.

II JAGU

Püügitegevuse lubamine lepingute raames

Artikkel 4

Taotluste esitamine

1. Hiljemalt viis tööpäeva enne asjakohases lepingus sätestatud tähtaega taotluste edastamiseks või kui lepingus ei ole tähtaega sätestatud, siis lepingus sätestatud korras, kuid ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide vastavate sätete kohaldamist, esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt taotlused asjaomastele kalalaevadele kalapüügiloa saamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud taotlustes märgitakse laeva number ühenduse laevastikuregistris, laeva rahvusvaheline raadiokutsung ja muud asjaomase lepingu alusel nõutavad või kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusega sätestatavad andmed.

Artikkel 5

Kõlblikkuskriteeriumid

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse kalapüügiloa saamiseks üksnes selliste oma lipu all sõitvate laevade puhul:

mis juba teostavad püügitegevust ning mis on eelmise 12 kuu jooksul asjaomase lepingu alusel toimunud püügitegevuse või uue lepingu puhul sellele eelnenud lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus täitnud, kui see on olnud asjakohane, lepingu alusel kõnealuseks ajavahemikuks ette nähtud tingimused;

mille suhtes on kalapüügiloa taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul kohaldatud sanktsioonide kehtestamise menetlust tõsiste rikkumiste eest või mille puhul on kahtlustatud selliste rikkumiste toimepanemist vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või laeva omanik on muutunud ning uus omanik tagab tingimuste täitmise;

c)	mis ei ole kantud IUU-loetellu;

d)	mille andmed ühenduse laevastikuregistris ja ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemis on täielikud ja täpsed;

e)	millel on komisjoni 3. augusti 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1281/2005 (kalalaevatunnistuste haldamise ja nendes sisalduva miinimumteabe kohta) (8) osutatud kalalaevatunnistus;

f)	mille kohta on olemas ja lubasid väljastavale asutusele kättesaadavad asjaomase lepingu alusel nõutavad andmed ning

g)	mille kohta esitatud taotlused kalapüügiloa saamiseks on kooskõlas asjaomase lepingu ja käesoleva määrusega.

2. Iga liikmesriik tagab, et kalapüügilubade taotlused, mille edastamist ta taotleb, vastavad kõnealuse liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele asjaomase lepingu alusel.

Artikkel 6

Taotluste edastamine

1. Komisjon edastab taotlused asjaomasele lubasid väljastavale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast liikmesriigilt taotluse saamist ning vastavalt käesolevale artiklile.

2. Komisjon vaatab loataotluste edastamise taotlused läbi, võttes arvesse:

a)	igale liikmesriigile nõukogu poolt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 või asutamislepingu artikli 37 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalusi ja

b)	asjaomases lepingus ja käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

3. Komisjon kontrollib, et:

a)	artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud ning

b)	kalapüügilubade taotlused, mille edastamist asjaomane liikmesriik taotleb, vastavad asjaomase lepingu alusel kättesaadavatele kalapüügivõimalustele, võttes sealjuures arvesse kõikide liikmesriikide taotlusi.

Artikkel 7

Taotluste edastamata jätmine

1. Komisjon ei edasta lubasid väljastavale asutusele taotlusi, mille puhul:

a)	liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 2 kohaselt edastatud andmed on asjaomase laeva osas puudulikud;

b)	liikmesriigi kalapüügivõimalused ei ole asjaomase lepingu tehnilisi tingimusi arvesse võttes piisavad selle liikmesriigi esitatud taotluste rahuldamiseks;

c)	asjaomases lepingus ja käesolevas määruses sätestatud tingimused on täitmata.

2. Ühe või mitme taotluse edastamata jätmisel teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile, ning esitab oma põhjendused.

Kui liikmesriik ei nõustu komisjoni esitatud põhjendustega, edastab ta komisjonile viie tööpäeva jooksul kogu teabe või kõik dokumendid, mis põhjendavad tema vastuväiteid. Komisjon vaatab taotluse saadud teabele tuginedes uuesti läbi.

Artikkel 8

Teavitamine

1. Komisjon teatab viivitamata elektrooniliselt lipuliikmesriigile lubasid väljastava asutuse otsusest kalapüügiloa andmiseks või otsusest teatud kalalaevale kalapüügiluba mitte anda.

Kui lepingu alusel või lepingust tulenevalt nõutakse, saadetakse täiendavad ja originaaldokumendid paberkandjal ja/või elektroonilisel teel.

2. Lipuliikmesriigid teavitavad viivitamata asjaomaste kalalaevade omanikke lõike 1 kohaselt saadud teabest.

3. Kui lubasid väljastav asutus teatab komisjonile, et ta on otsustanud peatada või tühistada ühenduse kalalaevale lepingu alusel antud kalapüügiloa, teatab komisjon sellest viivitamata elektrooniliselt kõnealuse laeva lipuliikmesriigile. Lipuliikmesriik edastab kõnealuse teabe viivitamata asjaomase laeva omanikule.

4. Komisjon viib lipuliikmesriigi ja asjaomase lubasid väljastava asutusega konsulteerides läbi kontrolli, et teha kindlaks kalapüügiloa väljastamisest keeldumise või peatamise otsuse vastavus asjaomase lepingu tingimustele, ning teavitab neid mõlemaid tulemustest.

Artikkel 9

Püügitegevuse jätkumine

1. Kui:

—	kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsele kalanduskokkuleppele lisatud protokolli, milles on esitatud nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused, kehtivus on lõppenud, ning

—	komisjon on parafeerinud uue protokolli, kuid otsust selle sõlmimise või ajutise kohaldamise kohta ei ole veel vastu võetud,

siis võib komisjon kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates eelmise protokolli kehtivuse lõppemisest ja ilma et see piiraks nõukogu pädevust otsustada uue protokolli sõlmimise või ajutise kohaldamise üle, edastada kalapüügilubade taotlused käesoleva määruse kohaselt asjaomasele kolmandale riigile.

2. Kalapüügiloa kehtivuse lõppemisel võivad ühenduse laevad, millel on asjaomase kalanduskokkuleppe alusel lubatud teostada püügitegevust, jätkata vastavalt selle lepingu alusel kehtestatud eeskirjadele lepingukohast püügitegevust maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast loa kehtivuse lõppemise kuupäeva, tingimusel et teaduslikud nõuanded seda lubavad.

3. Sellega seoses kasutab komisjon lõike 1 puhul eelmises protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamise meetodit ja lõike 2 puhul kehtivas protokollis sätestatud meetodit.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste mittetäielik kasutamine kalandusalaste partnerluslepingute raames

1. Kui kalandusalase partnerluslepingu raames selgub, käesoleva määruse artiklis 4 osutatud püügiloataotluste edastamise taotluste alusel, et kalapüügilubasid või ühendusele lepingu alusel jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike ja palub neil kinnitada, et nad ei kasuta nimetatud kalapüügivõimalusi. Kui vastust ei esitata tähtajaks, mille kohta nõukogu teeb otsuse kalandusalase partnerluslepingu sõlmimisel, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta antud perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult.

2. Pärast asjaomaselt liikmesriigilt kinnituse saamist hindab komisjon kasutamata kalapüügivõimaluste kogumahtu ja teeb selle hinnangu teatavaks liikmesriikidele.

3. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 2 osutatud kasutamata kalapüügivõimalusi, esitavad komisjonile loetelu kõigist laevadest, millele nad kavatsevad taotleda kalapüügiluba, ning kooskõlas artikliga 4 püügiloataotluste edastamise taotluse kõigi nende laevade kohta.

4. Komisjon otsustab ümberjaotamise tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Kui asjaomane liikmesriik vaidlustab ümberjaotamise, siis teeb komisjon selle kohta otsuse vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume, ning teavitab sellest asjaomaseid liikmesriike.

5. Käesoleva artikli kohane taotluste edastamine ei mõjuta mingil viisil kalapüügivõimaluste jaotamist või nende vahetamist liikmesriikide vahel kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 20.

6. Kuni lõikes 1 osutatud tähtaegade kehtestamiseni on komisjonil õigus kohaldada lõigetes 1 kuni 4 sätestatud mehhanismi.

III JAGU

Lepingu reguleerimisalasse mittekuuluv püügitegevus

Artikkel 11

Üldsätted

1. Ühenduse kalalaeva käitaja, kes kavatseb teostada püügitegevust avamerel vetes, mis ei kuulu lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse, teavitab sellisest tegevusest lipuliikmesriigi asutusi.

Ilma et see piiraks avamerel püügitegevust käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist, tohivad ühenduse kalalaevad teostada püügitegevust avamerel vetes, mis ei kuulu lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni reguleerimisalasse, kui nad on saanud oma lipuliikmesriigilt loa vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kümne päeva jooksul enne esimeses lõigus osutatud püügitegevuse algust laevadest, millele on antud luba esimese lõigu kohaseks püügitegevuseks, näidates ära loaga hõlmatud liigid, püügivahendid, ajavahemiku ja piirkonna.

2. Liikmesriigid püüavad koguda teavet liikmesriikide kodanike ja kolmanda riigi vahel sõlmitud mis tahes kokkulepete kohta, mis võimaldavad tema lipu all sõitvatel laevadel teostada püügitegevust kolmanda riigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes, ning edastavad komisjonile elektrooniliselt asjaomaste laevade loetelu.

3. Käesolev jagu kehtib üksnes üle 24 meetrise kogupikkusega laevade suhtes.

IV JAGU

Aruandekohustus ja püügikeeld

Artikkel 12

Ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem

1. Komisjon loob ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemi, mis sisaldab käesoleva määruse kohaselt väljastatud püügilubadega seotud andmeid. Sel eesmärgil koostab komisjon turvalise veebilehe.

2. Liikmesriigid tagavad, et ühenduse kalapüügilubade teabesüsteem sisaldaks püügilubadega seotud andmeid, mis on nõutavad lepingu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni raames. Nad tagavad kõnealuste andmete pideva ajakohastamise.

Artikkel 13

Saagi- ja püügikoormusaruandlus

1. Ühenduse kalalaevad, millele on antud kalapüügiluba II või III jao alusel, edastavad iga nädal oma riigi pädevale asutusele andmed laeva saagi ja vajadusel püügikoormuse kohta. Komisjonil on andmetele taotluse korral juurdepääs.

Olenemata esimesest lõigust, edastavad üle 24 meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad vastavalt komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1566/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (9) alates 1. jaanuarist 2010 iga päev oma riigi pädevale asutusele andmed laeva saagi ja vajadusel püügikoormuse kohta. Sama kehtib alates 1. jaanuarist 2011 ka üle 15 meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes.

2. Liikmesriigid koguvad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid ja esitavad komisjonile või komisjoni määratud asutusele elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva andmed iga kalavaru, kalavarurühma või kalapüügiliigi püütud koguste kohta ning vajaduse korral asjaomase lepingu või seda lepingut rakendava määruse alusel andmed rakendatud püügikoormuse kohta nende lipu all sõitvate laevade kohta eelmise kuu jooksul lepingu reguleerimisalasse jäävates vetes ning eelmise kuue kuu jooksul kalapüügi kohta ühendusest väljapoole jäävates vetes, mis ei jää lepingu reguleerimisalasse.

3. Komisjon otsustab vastavalt artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele, millises vormis käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud andmeid edastatakse.

Artikkel 14

Saagi ja püügikoormuse kontroll

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2371/2002 V peatüki sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid asjaomases lepingus sätestatud saagi- ja vajadusel püügikoormusaruandluse kohustuse täitmise.

Artikkel 15

Püügikeeld

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 26 lõike 4 ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 3 kohaldamist, keelustab liikmesriik viivitamata püügitegevuse vastava piirkonna, püügivahendi, kalavaru või kalavarurühma osas, kui ta leiab, et tema olemasolevad kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

2. Kui liikmesriigi olemasolevad kalapüügivõimalused on väljendatud nii saagi kui püügikoormuse piirangutena, keelustab liikmesriik püügitegevuse vastava püügipiirkonna, püügivahendi, kalavaru või kalavarurühma osas kohe, kui üks neist võimalustest loetakse ammendatuks. Selleks et võimaldada selliste ammendamata kalapüügivõimaluste jätkuvat kasutamist, mis on suunatud ka ammendatud kalapüügivõimalustele, teatavad liikmesriigid komisjonile tehnilistest meetmetest, millel puudub negatiivne mõju ammendatud kalapüügivõimalustele. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata igast käesoleva artikli kohasest püügitegevuse keelustamise otsusest.

4. Kui komisjon leiab, et ühenduse või liikmesriigi olemasolevad kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks, teatab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele ja palub neil keelustada püügitegevus vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

5. Niipea kui püügitegevus on vastavalt lõikele 1 või 2 keelustatud, peatatakse asjaomase kalavaru või kalavarurühma jaoks antud kalapüügiluba.

Artikkel 16

Kalapüügilubade peatamine

1. Kui kalanduskokkuleppe alusel lubasid väljastav asutus teatab komisjonile, et ta on otsustanud liikmesriigi lipu all sõitva laeva kalapüügiloa peatada või tühistada, teatab komisjon sellest viivitamata lipuliikmesriigile. Komisjon viib läbi asjakohased kontrollid, vastavalt asjaomases lepingus sätestatud menetlustele, vajaduse korral konsulteerides lipuliikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi lubasid väljastava asutusega, ning teatab tulemustest lipuliikmesriigile ja vajaduse korral kolmanda riigi lubasid väljastavale asutusele.

2. Kui kolmanda riigi lubasid väljastav asutus peatab tema poolt ühenduse kalalaevale antud kalapüügiloa, peatab lipuliikmesriik lepingu alusel antud püügiloa kogu kalapüügiloa peatamise ajaks.

Kui kolmanda riigi lubasid väljastav asutus tühistab kalapüügiloa lõplikult, tühistab lipuliikmesriik viivitamatult asjaomasele laevale asjaomase lepingu alusel antud püügiloa.

3. Komisjoni, ühenduse, liikmesriikide või lepinguosalise kolmanda riigi inspektorite koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded on vastuvõetavaks tõendiks iga liikmesriigi haldus- ja kohtumenetlustes. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel asjaomase liikmesriigi inspekteerimis- või järelevalvearuannetega.

V JAGU

Juurdepääs andmetele

Artikkel 17

Juurdepääs andmetele

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (10) sätestatud kohustuste täitmist, tehakse komisjonile või komisjoni määratud asutusele liikmesriigi poolt käesoleva peatüki kohaselt edastatud andmed turvalisel veebilehel, mis on seotud ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemiga, kättesaadavaks kõikidele asjaomastele kasutajatele, kellele on andnud selleks loa:

a)	liikmesriigid;

b)	komisjon või komisjoni määratud asutus, seoses kontrolli ja inspekteerimisega.

Neile isikutele kättesaadav teave piirdub andmetega, mida neil on vaja kalapüügilubade väljastamise menetluse ja/või inspekteerimistegevuse raames, ning neile kohaldatakse andmete konfidentsiaalsust reguleerivaid eeskirju.

2. Ühenduse kalapüügilubade teabesüsteemis registreeritud laeva omanikud või esindajad võivad saada registris olevatest andmetest elektroonilise koopia, kui nad edastavad komisjonile sellekohase ametliku taotluse oma riigi haldusasutuse kaudu.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ÜHENDUSE VETES

Artikkel 18

Üldsätted

1. Kolmanda riigi kalalaevadel on õigus:

a)	teostada püügitegevust ühenduse vetes, tingimusel et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt käesolevale peatükile;

b)	saaki lossida, sadamas ümber laadida või töödelda, tingimusel et neil on eelnev luba liikmesriigilt, kelle vetes tegevus toimub.

2. Kolmanda riigi kalalaevad, millel on antud kalendriaasta 31. detsembril luba teostada püügitegevust lepingu alusel, võivad jätkata püügitegevust kõnealuse lepingu alusel alates järgneva aasta 1. jaanuarist, kuni komisjon teeb vastavalt artiklile 20 otsuse asjaomastele laevadele kalapüügiloa andmise kohta nimetatud aastaks.

Artikkel 19

Kolmanda riigi taotluste edastamine

1. Asjaomane kolmas riik edastab komisjonile kuupäeval, mil jõustub leping sellele riigile ühenduse vetes kalapüügivõimaluste andmise kohta, elektrooniliselt loetelu tema lipu all sõitvatest ja/või tema riigis registreeritud laevadest, mis kavatsevad neid kalapüügivõimalusi kasutada.

2. Kolmanda riigi pädevad asutused edastavad asjaomases lepingus sätestatud või komisjoni määratud tähtajaks komisjonile elektrooniliselt tema lipu all sõitvate laevade kalapüügilubade taotlused, kus on märgitud laeva rahvusvaheline raadiokutsung ja kõik muud lepingu alusel nõutavad või kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusega sätestatud andmed.

Artikkel 20

Kalapüügilubade väljastamine

1. Komisjon vaatab kalapüügilubade taotlused läbi, võttes arvesse kolmandale riigile antud kalapüügivõimalusi, ning väljastab kalapüügiload vastavalt nõukogu poolt vastuvõetud meetmetele ja asjaomase lepingu sätetele.

2. Komisjon teavitab kolmanda riigi ja liikmesriikide pädevaid asutusi väljastatud kalapüügilubadest.

Artikkel 21

Kõlblikkuskriteeriumid

Komisjon väljastab kalapüügiloa ainult järgmistele kolmanda riigi laevadele:

a)	millel on õigus saada kalapüügiluba asjaomase lepingu alusel ja mis vajaduse korral sisalduvad nende laevade loetelus, mille kohta on teatatud, et nad teostavad püügitegevust kõnealuse lepingu alusel;

b)	mis on eelmise 12 kuu jooksul asjaomase lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus või uue lepingu puhul sellele eelnenud lepingu alusel toimunud püügitegevuse käigus täitnud, kui see on asjakohane, lepinguga kõnealuseks ajavahemikuks ettenähtud tingimusi;

mille suhtes on 12 kuu jooksul enne kalapüügiloa taotlemist kohaldatud sanktsioonide kehtestamise menetlust tõsiste rikkumiste eest või mille puhul on kahtlustatud selliste rikkumiste toimepanemist vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või mille omanik on muutunud ning uus omanik tagab tingimuste täitmise;

d)	mis ei ole kantud IUU-loetellu;

e)	mille kohta on kättesaadavad asjaomase lepingu alusel nõutavad andmed ning

f)	mille jaoks esitatud taotlused on kooskõlas asjaomase lepingu ja käesoleva peatükiga.

Artikkel 22

Üldised kohustused

Kolmanda riigi kalalaevad, millele on käesoleva peatüki kohaselt antud kalapüügiluba, järgivad ühise kalanduspoliitika sätteid kaitse- ja kontrollimeetmete kohta ning muid sätteid, mis reguleerivad asjaomases kalastusvööndis ühenduse kalalaevade püügitegevust, ning asjaomase lepingu sätteid.

Artikkel 23

Saagi ja püügikoormuse kontroll

1. Kolmanda riigi kalalaevad, mis teostavad püügitegevust ühenduse vetes, edastavad oma riigi asutustele ja komisjonile või komisjoni määratud asutusele iga nädal andmed:

a)	mida nõutakse asjaomase lepinguga;

b)	mille komisjon on määranud vastavalt asjaomases lepingus sätestatud menetlusele või

c)	mis on ette nähtud vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Olenemata esimesest lõigust, edastavad üle 24 meetrise kogupikkusega kolmanda riigi kalalaevad need andmed elektrooniliselt iga päev alates 1. jaanuarist 2010. See kehtib alates 1. jaanuarist 2011 ka üle 15 meetrise kogupikkusega kolmanda riigi kalalaevade suhtes.

2. Kui see on nõutud asjaomase lepingu alusel, kogub kolmas riik oma laevade poolt lõike 1 kohaselt edastatud püügiandmed ja edastab komisjonile või komisjoni määratud asutusele elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva andmed iga kalavaru, kalavarurühma või kalapüügiliigi koguste kohta, mis tema lipu all sõitvad laevad püüdsid eelmise kuu jooksul ühenduse vetes.

3. Lõikes 2 osutatud püügiandmed on liikmesriigile kättesaadavad taotluse korral ja tingimusel, et kohaldatakse andmete konfidentsiaalsust reguleerivaid eeskirju.

Artikkel 24

Püügikeeld

1. Kui kolmandale riigile eraldatud kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele kolmandale riigile ja liikmesriikide pädevatele inspekteerimisasutustele. Selleks et võimaldada selliste ammendamata kalapüügivõimaluste jätkuvat kasutamist, mis on suunatud ka ammendatud püügivõimalustele, esitab kolmas riik komisjonile tehnilised meetmed, millel puudub negatiivne mõju ammendatud kalapüügivõimalustele. Selle sätte kohaldamine ei piira asjaomase lepingu erisätete kohaldamist.

2. Alates komisjoni poolsest teavitamise kuupäevast loetakse kõnealuse riigi lipu all sõitvatele laevadele väljastatud kalapüügiload asjaomase püügitegevuse osas peatatuks ja nendel laevadel ei lubata enam asjaomast püügitegevust teostada.

3. Kui lõike 2 kohast püügitegevuse peatamist kohaldatakse kõigi tegevuste suhtes, milleks on välja antud kalapüügiluba, käsitatakse neid kalapüügilubasid tühistatuna.

4. Kolmas riik tagab, et asjaomaseid kalalaevu teavitatakse viivitamatult käesoleva artikli kohaldamisest ja et nad lõpetavad kõik asjaomased püügitegevused.

5. Niipea kui püügitegevus on vastavalt lõikele 1 või 2 keelustatud, peatatakse asjaomase kalavaru või kalavarurühma jaoks antud kalapüügiluba.

Artikkel 25

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse alusel kohtumenetluse läbiviimist, teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamatult igast registreeritud rikkumisest, mis on seotud kolmanda riigi kalalaeva püügitegevusega ühenduse vetes asjaomase lepingu alusel.

2. Kolmanda riigi kalalaevadele, mis ei ole täitnud asjaomases lepingus sätestatud kohustusi, ei anta kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba kuni 12 kuu jooksul.

Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, millel ei lubata asjaomasest lepingust tulenevate eeskirjade rikkumise tõttu teostada püügitegevust ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

3. Komisjon teatab liikmesriikide inspekteerimisasutustele lõike 2 kohaselt võetud meetmetest.

IV PEATÜKK

RAKENDUSMEETMED

Artikkel 26

Üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need eeskirjad võivad ette näha ka erandeid käesolevas määruses sätestatud kohustustest, kui need kohustused tekitaksid ebaproportsionaalse koormuse võrreldes kõnealuse tegevuse majandusliku tähtsusega.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 20 tööpäeva.

V PEATÜKK

ÜHIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Rahvusvahelised kohustused

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira asjaomaste lepingute sätete ega nende sätete rakendamiseks kehtestatud ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrusest (EMÜ) nr 2847/93 jäetakse välja artiklid 18, 28b, 28c ja 28d.

2. Määrusest (EÜ) nr 1627/94 jäetakse välja artikli 3 lõige 2, artikli 4 lõige 2 ning artiklid 9 ja 10.

3. Määrus (EÜ) nr 3317/94 tunnistatakse kehtetuks.

4. Viiteid välja jäetud sätetele tõlgendatakse viidetena käesoleva määruse sätetele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 30

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 18 kohaldamist jätkatakse käesoleva määruse artiklis 13 nimetatud üksikasjalikke eeskirju kehtestava määruse jõustumiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) EÜT L 350, 31.12.1994, lk 13.

(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(4) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(5) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(6) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5.

(7) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(8) ELT L 203, 4.8.2005, lk 3.

(9) ELT L 340, 22.12.2007, lk 46.

(10) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

I LISA

Artiklis 10 osutatud ümberjaotamise kriteeriumid

Kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

—	iga taotluse saabumiskuupäev;

—	ümberjaotamiseks kasutada olevad kalapüügivõimalused;

—	saadud taotluste arv;

—	taotlused esitanud liikmesriikide arv;

—	juhul kui kalapüügivõimalused põhinevad täielikult või osaliselt püügikoormuse või saagi kogusel, eeldatavalt rakendatav püügikoormus või iga asjaomase laeva hinnanguline saagi kogus.

II LISA

Määrus (EÜ) nr 1627/94	Käesoleva määruse vastav säte
Artikli 3 lõige 2	III peatükk
Artikli 4 lõige 2	III peatükk
Artikkel 9	Artiklid 19 kuni 21
Artikkel 10	Artikkel 25
Määrus (EMÜ) nr 2847/93	Käesoleva määruse vastav säte
Artikkel 18	Artikkel 13
Artikkel 28b	Artikkel 18
Artikkel 28c	Artikkel 22
Artikkel 28d	Artikkel 24