16.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/18

(1)

2002. aasta augustis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1514/2002 (2) (edaspidi „esialgne uurimine”) lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Korea Vabariigist ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatud toruliitmike (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordile. Malaisia suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksumäärad on 59,2 % Anggerik Laksana Sdn Bhd puhul ja 75 % kõigi muude äriühingute puhul ning Korea Vabariigi suhtes kehtiv maksumäär on 44 % kõigi äriühingute puhul.

(2)

Väljaspool käesolevat menetlust on praegu jõus nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (3) kehtestatud dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordile (58,6 %) ja Taist pärit ekspordile (58,9 %), v.a kahele Tai äriühingule, ning Taiwanist pärit ekspordile, olenemata sellest, kas need deklareeriti Taiwanist pärinevatena või mitte. Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid laiendati samade toodete impordile Indoneesiast (nõukogu määrus (EÜ) nr 2052/2004), (4) Sri Lankalt (nõukogu määrus (EÜ) nr 2053/2004) (5) ja Filipiinidelt (nõukogu määrus (EÜ) nr 655/2006), (6) olenemata sellest, kas need deklareeriti Indoneesiast, Sri Lankalt ja Filipiinidelt pärinevatena või mitte.

(3)

Pärast seda kui avaldati teade Korea Vabariigist ja Malaisiast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu eelseisva lõppemise (7) kohta, sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse nende meetmete läbivaatamiseks.

(4)

23. mail 2007 esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 % ühenduse teatavate toruliitmike kogutoodangust.

(5)

Taotlust põhjendati väitega, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas aegumise läbivaatamise (8) kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

(7)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud ühenduse tootjaid, teisi ühenduse tootjaid, asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid, importijaid/hulgimüüjaid, kasutajaid ja nende asjaomaseid ühendusi ning mõlema ekspordiriigi valitsuse esindajaid läbivaatamise algatamisest.

(8)

Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku.

(9)

Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(10)

Võttes arvesse Korea Vabariigi eksportivate tootjate ja vaatlusaluse toote importijate/hulgimüüjate ja ühenduse tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks saatis komisjon välja väljavõttelise uuringu küsimustikud, milles küsiti konkreetset teavet iga ühenduse tootja, eksportiva tootja ja importija keskmise müügimahu ja hindade kohta. Üheltki Korea eksportivalt tootjalt vastust ei saadud ning importijatelt laekus üksteist vastust. Väljavõttelise uuringu küsimustiku täitis ainult neli ühenduse tootjat. Seetõttu otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(11)

Küsimustiku täitis neli ühenduse tootjat, ent üks neist saatis pooliku vastuse ja kirjale, milles nõuti lisateavet poolikult täidetud küsimustiku tõttu, ta ei vastanud. Mis puutub Malaisiasse, siis saadi küsimustikule kaks vastust: üheks vastajaks oli uus äriühing ja teiseks äriühing, mis hiljem keeldus kontrollkäigust. Korea eksportivad tootjad küsimustikule ei vastanud. Kaks importijat vastasid küsimustikule.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu ja kahju võimaliku jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Dumpingu jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusaluseks tooteks on Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19, ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 alla.

(15)

Vaatlusaluseid tooteid valmistatakse torude lõikamise ja stantsimise teel. Neid kasutatakse torude ühendamiseks ja neid on erineva kujuga: erinevas suuruses ja erinevast materjalist põlved, siirdmikud, torukolmikud ja otsakud. Neid kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusseadmetes. Naftakeemiatööstuses on nende puhul kasutatavaks ülemaailmseks standardiks ANSI. Muu otstarbe puhul on ühenduses kõige levinumaks standardiks DIN.

(16)

Sarnaselt esialgse menetlusega on uurimine näidanud, et asjaomastes riikides toodetud, kohalikul turul müüdavatel ja/või ühendusse eksporditavatel vaatlusalustel toodetel on samasugused füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused ning lõppkasutus nagu taotluse esitajaks olevate ühenduse tootjate müüdavatel toodetel, ja seepärast loetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas meetmete kehtivuse lõppemine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

(18)

Nagu juba eespool öeldud, tuli komisjonil uurimisel tugineda muudele allikatele, sest Korea ja Malaisia eksportivad tootjad ei soostunud koostööd tegema (v.a uus äriühing). Seoses sellega ja kooskõlas algmääruse artikliga 18 kasutati impordikoguste ja -hindade kindlakstegemiseks muudest allikatest üle kontrollitud Eurostati andmeid kaheksakohalise CN-koodi kohta. Dumpingumarginaali arvutamiseks kasutati kättesaadavaid fakte, st antud juhul taotluses ja USA statistikas sisalduvat teavet.

(19)

Arvestades, et vaatlusaluse toote import Koreast ja Malaisiast ELi on väike, pidi komisjon kasutama teise riigi andmeid. Sobivaks riigiks loeti USAd, sest sealne turg on sarnase suurusega ja seal on palju kohalikke tootjaid, ent ka impordi osakaal on suur, mistõttu valitseb sealsel turul väga tihe konkurents. Lisaks on USA Koreast ja Malaisiast pärit ekspordi peamine sihtkoht.

(20)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) võeti normaalväärtuse aluseks taotluses esitatud andmed, st tootmise hinnanguline maksumus, millele lisati Korea ja Malaisia puhul vastavalt 12,3 % ja 15,1 % müügi-, üld- ja halduskuludeks ja 5,6 % ja 6 % kasumiks (mõlemad väljendatuna protsendina käibest). Nimetatud protsendimäärasid võib lugeda üsna konservatiivseteks.

(21)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Korea ja Malaisia eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu (v.a üks uus äriühing) arvutati vaatlusaluse toote ekspordihind Koreast ja Malaisiast USAsse suunduva ekspordi hindade põhjal, mis saadi USA impordistatistikast. Neid arvulisi väärtusi korrigeeriti tooteliikide lõikes vastavalt iga tooteliigi kogusele tonnides, tuginedes taotluses esitatud teabele.

(22)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlema väärtus oli kindlaks tehtud tehasehinna tasandil.

(23)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

(24)

Arvestusliku normaalväärtuse ja arvestusliku ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu mõlemas asjaomases riigis; dumpingumarginaal võrdus summaga, mille võrra kindlaksmääratud normaalväärtus ületas ühendusse eksportimise hinda. Leitud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril oli Korea puhul 15,1 % ja Malaisia puhul 61,3 %.

(25)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust. Korea ja Malaisia eksportivate tootjate (v.a arvatud üks uus äriühing) koostöö puudumise tõttu ja võttes arvesse avaliku teabe puudumist toruliitmike tööstuse kohta, tuginevad edaspidi esitatud järeldused kooskõlas algmääruse artikliga 18 eeskätt faktidele, mis on kättesaadavad, st Eurostati andmetele, läbivaatamise taotlusele ja USA statistikale.

(26)

Nii Korea kui ka Malaisia hinnanguline tootmisvõimsus on 35 300 tonni ja ekspordivõimsus 20 000 tonni. See on üle veerandi ühenduse tarbimisest.

(27)

Nagu juba sissejuhatavates märkustes öeldud, on vaatlusaluse toote eksport kahest asjaomasest riigist ühendusse sisuliselt olematu. Mis puutub eksporti kolmandatesse riikidesse, siis väidetakse taotluses, et vaatlusalust toodet eksporditakse USAsse dumpinguhinnaga.

(28)

Lähtuvalt eespool nimetatud asjaoludest, st kõrgetest dumpingumarginaalidest, kõnealuste riikide ülisuurest vabast tootmisvõimsusest ja suurest ekspordivõimsusest, võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamisel jätkuks dumpinguhindadega import nendest riikidest ELi. Hoolimata nende ekspordile kehtestatud kõrgetest dumpinguvastastest tollimaksudest, mille tõttu eksport sisuliselt lakkas, ei nõudnud ükski Malaisia eksportivatest tootjatest vahepealset läbivaatamist. Lisaks tuleks meeles pidada, et Korea eksportivad äriühingud ei teinud koostööd esialgses uurimises. Koostööst hoidumine käesolevas uurimises viitab asjaolule, et need eksportivad tootjad ei tahtnud või ei suutnud näidata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingut ei toimu.

(29)

Kolm äriühingut tegid uurimisel täiel määral koostööd. Need äriühingud asuvad Prantsusmaal (Interfit), Austrias (Erne Fittings) ja Itaalias (Virgilio Cena). Austria kontsernil on ka seotud ettevõte Saksamaal (Siekmann Fittings). Uurimise tulemusel selgus, et taotluse esitanud ja täielikku koostööd tegeva kolme kõnealuse ühenduse tootja toodang moodustab üle 50 % ühenduse toruliitmike toodangust ja seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(30)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks taotluse esitanud ühenduse tootjate ja teiste ühenduse tootjate müügi (andmed esitati taotluses) ning asjaomastest riikidest ja kolmandatest riikidest pärit impordi (Eurostati andmed) kogumahu põhjal.

(31)

Nende andmete kohaselt kasvas vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine 26 %, s.o 58 561 tonnilt 2002. aastal 73 519 tonnini uurimisperioodi jooksul. Toruliitmikke kasutatakse eeskätt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tootmisseadmetes, mis terasetööstuse kasvu arvestades võib seletada nimetatud tõusu.

(32)

Tabel 1

Tarbimine ühenduses

(33)

Malaisiast ja Koreast pärit impordi maht vähenes 404 tonnilt 11 tonnini. See näib olevat alates 2002. aasta veebruaris kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tulemus. Nende turuosa on minimaalne.

(34)

Tabel 2

Import asjaomastest riikidest

(35)

Kuivõrd import asjaomastest riikidest on väga piiratud ja võttes arvesse eri liiki toodete suurt valikut, ei saa Eurostati hindu lugeda detailse analüüsi jaoks usaldusväärseks allikaks.

(36)

Koostöö puudumise tõttu asjaomaste riikidega arvutati allalöömise marginaalid taotluses kasutatud metoodika abil, st võrreldes vaatlusaluste riikide ekspordihindu USAsse eksportimisel ja taotluse esitajate poolt ühenduse turul kehtestatud hindu. Allalöömismarginaal on Korea puhul 25,2 % ja Malaisia puhul 53,3 %.

(37)

Ühenduse tootmisharu tootmine kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %, samas kui tarbimine kasvas 26 %.

(38)

Tabel 3

Tootmismaht

(39)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 6 %, hoolimata mõningasest langusest 2003. aastal.

(40)

Tabel 4

Tootmisvõimsus

(41)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 1 %.

(42)

Tabel 5

Tootmisvõimsuse rakendamine

(43)

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduse turul kasvas 2002. aastast uurimisperioodini 11 %.

(44)

Tabel 6

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele isikutele

(45)

Vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu kehtestatud keskmised müügihinnad järk-järgult suurenesid. Summaarne kasv 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel oli 63 %. Kasvu põhjuseks on osaliselt peamise toormaterjali – terastorude – maksumuse suurenemine ja osalt ka kahe ühenduse tootja keskendumine kallimatele eriliikidele.

(46)

Tabel 7

Ühenduse tootmisharu müügihind

(47)

Ühenduse tootmisharu üldine turuosa vähenes 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 7 protsendipunkti.

(48)

Tabel 8

Ühenduse tootmisharu müügi turuosa

(49)

Samal ajal kui ühenduse tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 26 %, suurenes ühenduse tootmisharu müük turul ainult 11 % võrra ja ühenduse tootmisharu müügi osa turul vähenes 7 protsendipunkti. Niisiis ei kaasnenud ühenduse tarbimise kasvutendentsiga vastavat suurenemist ühenduse tootmisharu läbimüügis.

(50)

Vaatlusalusel perioodil tegi kasumlikkus, mida väljendatakse protsendina sõltumatutele isikutele toimunud müügi netoväärtusest, läbi järgmise arengu:

(51)

Tabel 9

Kasumlikkus

(52)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus kasvas samas tempos ühenduse tootmisharu müügihindade kasvuga. Hoolimata olulisest langusest 2003. ja 2005. aastal kerkis üldine kasumlikkus 10 protsendini. Selle põhjuseks oli keskendumine suurema lisandväärtusega toodete tootmisele vaatlusalusel perioodil, mil ühenduse tootmisharu keskmine kasum oli 4 %.

(53)

Investeeringutasuvus, väljendatuna kasumina/kahjumina investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, järgis kasumlikkusega sama arengusuunda.

(54)

Tabel 10

Investeeringutasuvus

(55)

2002. ja 2005. aasta vahelisel perioodil rahavoog kõikus märkimisväärselt ja suurenes oluliselt 2006. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Rahavoo suurenemine näitab, et tootmisharu hakkas taastuma.

(56)

Tabel 11

Rahavoog

(57)

Ühenduse tootmisharu investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 65 %. Lõviosa investeeringutest tehti masinatesse, et suurendada tootlikkust. Ükski uuritud äriühingutest ei maininud, et tal oleks raskusi kapitali kaasamisega.

(58)

Tabel 12

Investeeringud

(59)

Järgmine tabel näitab, et lõppvarude kõver jäi stabiilseks; sellest hoolimata võib vaatlusalusel perioodil täheldada väikest, ligikaudu 1 % langust.

(60)

Tabel 13

Varud

(61)

Pärast 5 % langust 2003. aastal vähenes tööhõive vaatlusalusel perioodil 2 %.

(62)

Tabel 14

Tööhõive

(63)

Koos tootmise kasvuga ja tööhõive vähenemisega suurenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 8 %.

(64)

Tabel 15

Tootlikkus

(65)

Ühenduse tootmisharu tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult. Tööjõukulude summaarne kasv vaatlusalusel perioodil oli 22 %. Tööjõukulud kasvasid peamiselt äriühingus, mis muutis oma tootevalikut, keskendudes laialdaselt kasutatavate toodete asemel spetsialiseeritud toodetele, mis nõuavad kõrgemat erialast kvalifikatsiooni.

(66)

Tabel 16

Tööjõukulud

(67)

Ühenduse tootmisharu toruliitmike eksport vaatlusalusel perioodil ei olnud väga stabiilne, esines suuri kõikumisi. Üldjoontes vähenes eksport kolmandatesse riikidesse 15 %, eeskätt euro ja USA dollari ebasoodsa vahetuskursi tõttu.

(68)

Tabel 17

Ühenduse tootmisharu eksport

(69)

Määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestati dumpinguvastane tollimaks toruliitmike impordile Hiina Rahvavabariigist (58,6 %) ja Taist (58,9 %). Meetmeid rakendatakse Hiinast pärit ja ühest järgmisest riigist tarnitud vaatlusaluste toodete suhtes: Filipiinid, Indoneesia, Sri Lanka ja Taiwan. Hoolimata Hiina päritolu toodete impordi suhtes kehtivatest meetmetest, kasvab eksport Hiinast ELi pidevalt.

(70)

Toruliitmike impordi kogumaht muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide enam kui kahekordistus vaatlusalusel perioodil, tõustes 9 654 tonnilt 2002. aastal 24 105 tonnini uurimisperioodi lõpus.

(71)

Toruliitmike ühendusse importimise maht kolmandatest riikidest, v.a Korea ja Malaisia, muutus järgmiselt:

(72)

Tabel 18

Import muudest kolmandatest riikidest

(73)

Kolmandatest riikidest, v.a asjaomastest riikidest, pärit impordi turuosa kerkis 33 protsendini ELi tarbimisest. See tähendab 99-protsendilist tõusu vaatlusalusel perioodil, mille tulemusena kerkis turuosa 16 protsendilt 33 protsendini.

(74)

Tabel 19

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

(75)

Tabel 20

Põhiimport ELi

(76)

Enamiku eespool esitatud näitajate positiivne areng näitab seda, et 2002. aastast kuni 2007. aasta keskpaigani on ühenduse tootmisharu majanduslik olukord osaliselt taastunud nendest asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(77)

Kehtivad meetmed on ühenduse tootmisharu olukorda alates 2002. aastast osaliselt parandanud. Ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada müügimahtu ja hindu. Positiivset arengutendentsi näitasid sellised majandustegurid nagu tootmine, tootmisvõimsus, kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus ja tootlikkus. See näitab, et ühenduse tootmisharu tegi jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks. Selle tulemusena on ühenduse tootmisharu müük ühenduses olnud kasumlik 2002. aastast saadik.

(78)

Ühenduse tootmisharu ei suutnud aga ära kasutada ühenduse tarbimise märkimisväärset kasvu ja mõned positiivsed tegurid tulenevad ka olulise Ühendkuningriigis asuva ühenduse tootja kadumisest – tema tegevuse võtsid üle kaks äriühingut, kes toetavad taotlust.

(79)

Sellegipoolest saab järeldada, et üldiselt on meetmete võtmine Korea ja Malaisia suhtes ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda parandanud.

(80)

Pidades silmas ühenduse tootmisharu esialgset toibumist, ei saanud dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju jätkumist kindlaks teha. Seepärast uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemise korral kahju korduks.

(81)

Nagu juba eespool nimetatud, on Korea ja Malaisia tootjatel võimsus suunata ühenduse turule suured ekspordimahud, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama. Taotluse kohaselt sõltuvad kõnealused riigid oluliselt eksporditurgudest: Korea 75 % ja Malaisia 84 % ulatuses. Lisaks näib, et muud eksporditurud, nagu USA ja Jaapan, ei tarbi ära kogu vaba tootmisvõimsust, sest nendesse riikidesse suunatud ekspordi maht on juba märkimisväärne ja seepärast suunataks eksport ümber ühenduse turule. Lisaks näib, et Aasia turul valitseb üleüldine liigvõimsus.

(82)

Hindade suhtes leiti USA statistika põhjal, et Malaisia ja Korea ekspordihinnad USAsse olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Ehkki toodete liikide arvukuse tõttu ei olnud võimalik üksikasjalikku analüüsi läbi viia, on tõenäoline, et need eksportijad ühtlustavad oma hinnad teiste Aasia riikide väga madalate hindadega, et kaotatud turuosa tagasi võita. Selline hinnakäitumine koos koostöövalmiduse puudumisega ja võime tarnida ühenduse turule vaatlusaluse toote märkimisväärseid koguseid viitab negatiivsele mõjule ühenduse tootmisharule.

(83)

Lisaks ei tohiks unustada, et mastaabisäästu saavutamiseks peab ühenduse tootmisharu jääma konkurentsivõimeliseks, et toota teatud hulgal standardtooteid, mis konkureerivad seega otseselt Koreast ja Malaisiast pärit importtoodetega.

(84)

Eespool öeldut silmas pidades järeldatakse, et kui meetmed kaotaksid kehtivuse, oleks tulemuseks suure tõenäosusega dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumine ühenduse tootmisharule.

(85)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Kasutajad oma seisukohti ei esitanud.

(86)

Selleks et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt. Komisjon saatis väljavõttelise uuringu küsimustiku vaatlusaluse toote 64 importijale ja sai 11 vastust. Komisjon saatis küsimustiku neile üheteistkümnele äriühingule ja sai vaid kaks osalist vastust, milles ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kehtivad meetmed oleks neid materiaalselt mõjutanud. On selge, et importijad on leidnud muud tarneallikad – seda näitab ka muude kolmandate riikide arvestatav turuosa (33 %). Sellest võib järeldada, et ühenduse turul on tagatud konkurentsitingimused.

(87)

Käesolev uurimine kujutab endast läbivaatamist ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, ning tänu sellele on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele isikutele.

(88)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(89)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tootmisharuga. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra areng paremuse suunas, kui praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel oli taastatud tõhus konkurents. Ühenduse tootmisharu pingutused tootmise ratsionaliseerimiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on toonud kaasa mõistliku kasumi vaatlusaluse perioodi kahel viimasel aastal.

(90)

Eespool öeldut silmas pidades tundub olemasolevate meetmete säilitamine vajalik, et vältida dumpinguhinnaga impordi negatiivset mõju, mis võib ohustada ühenduse tootmisharu taastumisprotsessi ja kokkuvõttes selle olemasolu üldse. Samuti tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu kadumine avaldaks negatiivset mõju ka järgtööstusele, mille tarnijavalik väheneks märgatavalt.

(91)

Nagu eespool nimetatud, vastas komisjoni saadetud küsimustikule vaid kaks importijat 64st. Nad ei avaldanud negatiivset arvamust meetmete võimaliku jätkumise kohta. Koostöö puudumine iseenesest kinnitab, et meetmed ei avaldanud kõnealuse sektori majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju. Seda kinnitab ka tõsiasi, et importijad jätkasid vaatlusaluse tootega kauplemist märkimisväärses mahus ning vaatlusalusel perioodil impordimaht koguni kasvas.

(92)

Seetõttu ollakse seisukohal, et praegu kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole vaatlusaluse toote importijate majandusolukorda negatiivselt mõjutanud. Samadel põhjustel on ka ebatõenäoline, et meetmete jätkamine võiks nende majandusolukorda tulevikus halvendada.

(93)

Käesoleva uurimise käigus ei teatanud endast ükski kasutaja. Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt naftakeemia- ja ehitustööstuses. Nimetatud tootmisharude koostöö puudumine kinnitab, et toruliitmikud moodustavad väga väikese osa nende tootmiskuludest ja et kehtivad meetmed ei ole nende konkurentsivõimet halvendanud.

(94)

Seepärast järeldati, et kui meetmed säilitatakse samal tasemel, ei muuda see kasutajate olukorda halvemaks.

(95)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul teataval määral toibuda. Kui meetmed kaotaksid kehtivuse, seab see ohtu taastumisprotsessi ning võib kaasa tuua ühenduse tootmisharu kadumise. Seega on meetmete jätkumine ühenduse tootmisharu huvides.

(96)

Peale selle näis, et olemasolevad meetmed ei avaldanud kasutajate ja importijate majandusolukorrale märkimisväärset negatiivset mõju. Seepärast järeldati, et dumpinguvastaste meetmete jätkumise vastu pole mingeid mõjuvaid põhjuseid.

(97)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Neile on antud võimalus esitada pärast kõnealust teavitamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Koreast ei saadud ühtki märkust; üks märkus saadi ühelt Malaisia äriühingult, mis aga ei andnud põhjust muuta eespool esitatud järeldusi.

(98)

Eeltoodu põhjal otsustatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, et tuleks säilitada Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1514/2002 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud,