21.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 223/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 826/2008,

20. august 2008,

millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a, d ja j koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 28 on sätestatud, et eraladustusabi tuleb anda või, Grana Padano, Parmigiano Reggiano ja Provolone juustu puhul.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 31 on sätestatud, et eraladustusabi võib anda valge suhkru, oliiviõli, täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha, kaua säilivate juustude, lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustude ning sea-, lamba- ja kitseliha puhul.

(3)

Et abikava õigeaegselt rakendada, tuleks sätestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(4)

Praegu on eraladustusabi andmise võimalus sätestatud nõukogu määrustes, mis käsitlevad teatavate toodete ühist turukorraldust. Nimetatud määrused on asendatud määrusega (EÜ) nr 1234/2007.

(5)

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide lihtsustamiseks ja tõhustamiseks tuleks sätestada eraladustusabikava rakendamise ühiseeskirjad.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 28 ja 31 nimetatud toodete eraladustuseks antav abi peaks olema kas eelnevalt fikseeritud või see tuleks kindlaks määrata pakkumismenetluse kaudu.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 28 nimetatud toodete eraladustusabikava tuleks rakendada siis, kui nimetatud määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 31 nimetatud toodete eraladustusabikava võib rakendada siis, kui nimetatud määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(9)

Ümberkorraldused ühenduse suhkrutööstuses on tekitanud piirkondlikku eristumist: on piirkondi, kus kas kohaliku tootmise või impordi tõttu on tekkinud suhkru ülejääk, ning piirkondi, kus on suhkru puudujääk. Ülejäägiga piirkondades valitseb eeldatavasti tootjahindade alandamise surve, sest kohalik pakkumine ületab kohalikku nõudlust. Puudujäägiga piirkondades on tootjahinnad eeldatavasti püsivamad, sest kohalik pakkumine ei suuda täita kohalikku nõudlust. Hindade langus teatavates liikmesriikides ei kajastu ühenduse keskmises hinnas ja seetõttu tuleks ette näha sätted pakkumismenetluse algatamiseks, mis piirduks liikmesriikidega, kus keskmised riigisisesed hinnad langevad alla 80 % võrdlushinnast.

(10)

Üldreeglina tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks anda eraladustusabi ainult ettevõtjatele, kes asuvad ja on käibemaksukohustuslasena registreeritud ühenduses.

(11)

Et näha ette oliiviõli ja suhkru tootmise tõhus kontroll, peaksid ettevõtjad, kellel on õigus saada eraladustusabi, vastama täiendavatele tingimustele.

(12)

Tagamaks, et selle korralduse üle on võimalik teostada nõuetekohast järelevalvet, tuleks käesolevas määruses ette näha, millist teavet on vaja ladustuslepingu sõlmimiseks ning millised on lepinguosaliste kohustused.

(13)

Kava tõhustamiseks tuleks lepingud sõlmida teatavate miinimumkoguste kohta, mis esitatakse vajaduse korral toodete kaupa, ja täpsustada lepinguosaliste kohustused, eriti need, mis võimaldavad ladustustoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tulemuslikult kontrollida.

(14)

Kui abi määratakse kindlaks pakkumismenetluse kaudu, peaksid pakkumised sisaldama kogu teavet, mida on vaja nende hindamiseks, ning tuleks ette näha teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(15)

Saadud pakkumiste põhjal võib määrata kindlaks abisumma ülemmäära. Siiski võib turul esineda olukordi, kus majanduslikud või muud tingimused nõuavad kõikide saadud pakkumiste tagasilükkamist.

(16)

Lepingulise koguse ladustamine kokkulepitud aja jooksul on eraladustusabi andmise esmanõudeid. Kaubandustavasid silmas pidades ja praktilistel põhjustel võiksid abiga hõlmatud koguse osas olla lubatud teatavad kõikumised.

(17)

Arvestades teatavate eraladustusmeetmete erakorralist iseloomu, mis tuleneb majanduslikest oludest, võiks ette kindlaks määratud abi puhul olla vaja tagatist, kindlustamaks, et taotlus on mõeldud tõsiselt, ning tagamaks, et meede avaldaks turul soovitud mõju. Pakkumismenetlusega seotud tagatis peaks kindlustama, et pakutud ja võimalikud vastuvõetud kogused ladustatakse käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Seepärast tuleks vastu võtta sätted, mis käsitlevad vastavalt komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) esitatud tagatise vabastamist ja sellest ilmajäämist.

(18)

Tagamaks, et ladustamist juhitaks nõuetekohaselt, on kohane võtta vastu sätted tasutava abisumma vähendamiseks, kui lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus on väiksem, kui lepingus ette nähtud, või kui lepingulisest ladustusajast ei peeta täielikult kinni.

(19)

Pidades silmas turuolusid ja -arenguid, võib olla kohane kutsuda lepinguosalist üles määrama oma varud ekspordiks alates nende lattu paigutamise hetkest.

(20)

Kui eraladustusabi summa määratakse teatavate lihatoodete puhul ette kindlaks, näevad praegused eeskirjad ette järelemõtlemisaja, et oleks võimalik turuolukorda hinnata, enne kui tehakse teatavaks otsused abitaotluste kohta. Lisaks tuleks vajaduse korral sätestada erimeetmed eelkõige menetluses olevate taotluste jaoks. Need erimeetmed on selleks, et hoida ära eraladustusabikava ülemäärast või spekulatiivset kasutamist. Nimetatud meetmed nõuavad kiiret tegutsemist ja komisjonil peaksid olema volitused tegutseda ilma korralduskomitee abita ja võtta viivitamata kõik vajalikud meetmed. Nimetatud erimeetmed on kehtestatud veiseliha, sealiha ning lamba- ja kitseliha puhul. Tagamaks eraladustuskava nõuetekohast toimimist nende toodete puhul, on vaja säilitada senine meetmete võtmise kord sellisena, nagu see on kehtestatud, ilma olulisi muudatusi tegemata.

(21)

On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teha ettemakseid, muuta abisummat juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust abi saamise tingimustele, sätestada võimalikud sanktsioonid ning määrata kindlaks teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

(22)

Samuti tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad dokumenteerimise, aruandluse ning kontrollimissageduse ja kontrolli iseloomu kohta.

(23)

Tuleks võtta meetmed eeskirjade eiramise ja pettuse takistamiseks ning nende eest karistuse määramiseks. Sel otstarbel tuleks lepinguosalised, kelle puhul on tuvastatud, et nad on esitanud valeandmeid, üheks aastaks eraladustusabist ilma jätta.

(24)

Käesolevasse määrusse on inkorporeeritud teatavad eraladustust käsitlevad sätted, mis sisalduvad komisjoni 5. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 562/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse kohta piima- ja piimatootesektoris, (3) komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 952/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta, (4) ning komisjoni 5. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 105/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega võiturul. (5) Kõnealused sätted tuleks välja jätta ja nimetatud määrusi tuleks vastavalt muuta.

(25)

Lisaks on käesolevasse määrusse inkorporeeritud eraladustust käsitlevad sätted järgmistest määrustest, mis tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega:

—

komisjoni 27. novembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3444/90, milles sätestatakse sealiha eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad; (6)

—

komisjoni 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2659/94, millega kehtestatakse Grana Padano, Parmigiano Reggiano ja Provolone juustude eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad; (7)

—

komisjoni 2. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 907/2000, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veise- ja vasikalihasektori eraladustusabiga; (8)

—

komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2153/2005 oliiviõli eraladustusabi kava kohta; (9)

—

komisjoni 4. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 6/2008, millega kehtestatakse lamba- ja kitselihale eraladustusabi andmise üksikasjalikud eeskirjad; (10)

—

komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 85/2008 lamba- ja kitseliha suhtes eraladustusabi andmise eritingimuste kohta; (11)

—

komisjoni 8. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 414/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2008/2009. (12)

(26)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Sissejuhatavad sätted

1.   jagu

Reguleerimisala ja eraladustusabi andmise üldeeskirjad

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühiseeskirjad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 28 ja 31 loetletud toodetele eraladustusabi andmiseks.

Määruse kohaldamine ei piira erisätete kohaldamist, mis on ette nähtud komisjoni määrustes, millega kas avatakse pakkumismenetlus või määratakse ette kindlaks eraladustuseks antav abi.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on „liikmesriikide pädevad asutused” liikmesriikide poolt makseasutustena akrediteeritud asutused või organid, mis vastavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (13) artiklis 6 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Toodete abikõlblikkus

1.   Et vastata eraladustusabi saamise tingimustele, peavad tooted lisaks määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud nõuetele vastama käesoleva määruse I lisas loetletud nõuetele.

2.   Või, mida ladustatakse muus kui tootjaliikmesriigis, peab vastama ka käesoleva määruse II lisas sätestatud lisatingimustele.

Artikkel 3

Valge suhkru jaoks abi andmise tingimused

1.   Otsuse anda valgele suhkrule eraladustusabi võib teha, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

ühenduse keskmine valge suhkru hind, mis on registreeritud hinnaaruandluse süsteemis, on madalam kui 85 % võrdlushinnast;

b)

tõenäoliselt jäävad valge suhkru keskmised registreeritud hinnad turuolukorrast tingituna samale tasemele või langevad sellest allapoole, võttes arvesse turukorralduse mehhanismi ja eriti kõrvaldamise eeldatavat mõju.

Kui esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidest ei tulene teisiti, võib eraladustusabi andmine piirduda liikmesriikidega, kus hinnaaruandlussüsteemis registreeritud valge suhkru keskmine hind on alla 80 % võrdlushinnast. Abi antakse suhkru suhtes, mis on ladustatud või ladustatakse nendes liikmesriikides heakskiidetud suhkrutootjate poolt.

2.   Valget suhkrut võib eraladustada ajavahemikul, mis kestab 1. novembrist kuni 30. juunini selle turustusaasta jooksul, mil abi antakse.

Artikkel 4

Oliiviõli jaoks abi andmise tingimused

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 33 kohaldamisel registreeritakse keskmine hind turul vähemalt kahenädalase ajavahemiku jooksul.

Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate aruannete kohta on sätestatud käesoleva määruse III lisa A osas.

Artikkel 5

Veiseliha jaoks abi andmise tingimused

Eraladustusabi võib anda, kui vastavalt III lisa B osale arvutatud täiskasvanud isasveiste rümpade ühenduse keskmine turuhind väljendatuna järgus R3 on 2 291 eurot tonni kohta või madalam.

2.   jagu

Eraladustusabi kindlaksmääramise üldeeskirjad

Artikkel 6

Abi kindlaksmääramise kord

Et määrata kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 28 ja 31 loetletud toodete eraladustusabi summa, avab komisjon piiratud ajaks käesoleva määruse artikli 9 kohaselt pakkumismenetluse või määrab abi ette kindlaks käesoleva määruse artikli 16 kohaselt.

Artikkel 7

Eraladustusabi pakkumised ja taotlused

1.   Ettevõtja, kes vajab abi, esitab selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus toodet ladustatakse või hakatakse ladustama, pakkumise vastavalt artikli 9 lõikele 1 või taotluse vastavalt artikli 16 lõikele 1.

2.   Sektorites, kus ladustuskava on avatud üksnes ühele või mitmele piirkonnale või liikmesriigile, võib pakkumisi ja taotlusi esitada üksnes nendes piirkondades või liikmesriikides.

3.   Eraladustusabi pakkumised ja taotlused soolase ja mageda või ning juustu kohta kehtivad ka toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud.

4.   Värske või jahutatud veise-, sea-, lamba- ja kitseliha ning oliiviõli eraladustusabi pakkumised ja taotlused esitatakse selliste tootekoguste kohta, mis ei ole veel ladustatud.

5.   Suhkru eraladustusabi pakkumised ja taotlused esitatakse suhkru kohta, mis on juba ladustatud või mis ladustatakse.

Artikkel 8

Ettevõtjate abikõlblikkuse tingimused

1.   Ettevõtjad, kes esitavad taotluse või pakkumise eraladustusabi saamiseks, peavad asuma ja olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ühenduses.

2.   Oliiviõli puhul peavad ettevõtjad, kes esitavad taotluse või pakkumise eraladustusabi saamiseks, vastama lõikes 1 sätestatud tingimustele ja IV lisas sätestatud lisatingimustele.

3.   Suhkru puhul peavad ettevõtjad, kes esitavad taotluse või pakkumise eraladustusabi saamiseks, vastama lõikes 1 sätestatud tingimustele ja olema suhkrutootjad määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

II   PEATÜKK

Pakkumismenetluse kaudu antav abi

Artikkel 9

Pakkumismenetluse avamine

1.   Pakkumismenetlus avatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega, edaspidi „pakkumismenetluse avamise määrus”.

2.   Pakkumisemenetluse avamise määrus võib sisaldada järgmist teavet:

a)

asjaomased tooted, vajaduse korral koos vastavate CN-koodidega;

b)

koguste mõõtühik (partiid, vaadid/silod);

c)

pakkumismenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumisperiood”) ja alaperioodid, mil pakkumisi saab esitada;

d)

avamis- ja sulgemistähtajad, mille vahel võib pakkumisi esitada;

e)

minimaalne ja maksimaalne ladustusaeg;

f)

vajaduse korral pakkumismenetlusega hõlmatud üldkogus;

g)

minimaalne kogus, mille peale pakkumine teha;

h)

tagatise suurus ühiku kohta;

i)

lattu paigutamise ja laost väljaviimise ajavahemik;

j)

teave, mis peab olema kantud pakendile.

3.   Pakkumismenetluse avamise määruse jõustumise ja pakkumiste esitamise esimese päeva vahele peab jääma vähemalt kuus päeva.

Artikkel 10

Pakkumiste esitamine

1.   Pakkumised tuleb esitada, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid.

Liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et elektroonilistele pakkumistele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (14) artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratud kindlaks elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni eeskirjades, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2004/563/EÜ, Euratom (15) ja selle rakenduseeskirjades.

2.   Pakkumine kehtib, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

pakkumine sisaldab viidet pakkumismenetluse avamise määrusele ja pakkumiste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva;

b)

pakkumises on märgitud pakkuja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

c)

selles on märgitud toode ja vajaduse korral vastav CN-kood;

d)

selles on vajaduse korral märgitud ladustusaeg;

e)

selles on märgitud pakkumisega hõlmatud tootekogus;

f)

kui tooted on juba ladustatud, on selles märgitud lao nimi ja aadress, laopartii/vaadi/silo number ja vajaduse korral loanumber tootjaettevõtte kindlakstegemiseks;

g)

selles on märgitud pakutava abi suurus päevas ühiku kohta eurodes ja sentides ilma käibemaksuta;

h)

pakkuja on enne pakkumiste esitamise alaperioodi lõppu esitanud tagatise kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotise sätetega ning on sama tähtaja jooksul esitanud selle kohta tõendi;

i)

pakkumine ei sisalda muid pakkujapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses ja pakkumismenetluse avamise määruses sätestatud tingimuste;

j)

pakkumine on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumine esitatakse.

3.   Pärast pakkumise esitamist ei saa pakkumist tagasi võtta ega muuta.

Artikkel 11

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad otsuse pakkumiste kehtivuse kohta artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste põhjal.

2.   Isikud, keda on volitatud pakkumisi vastu võtma ja läbi vaatama, ei tohi avaldada pakkumistega seotud üksikasju selleks volitamata isikutele.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, et pakkumine ei ole kehtiv, teatab ta sellest pakkujale.

Artikkel 12

Pakkumistest komisjonile teatamine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad kõikidest kehtivatest pakkumistest komisjonile.

2.   Teatised ei sisalda artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud andmeid.

3.   Teatised edastatakse elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni poolt liikmesriikidele teatavaks tehtud meetodit, tähtaja jooksul, mis on määratud kindlaks asjaomase pakkumismenetluse avamise määruses.

4.   Teatiste vorm ja sisu on kindlaks määratud komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistes.

5.   Kui teatisi ei ole esitatud, teatab liikmesriigi pädev asutus sellest komisjonile lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul.

Artikkel 13

Pakkumistel põhinev otsus

1.   Artikli 12 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud pakkumiste põhjal otsustab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras:

a)

mitte määrata kindlaks abi maksimummäära või

b)

määrata kindlaks abi maksimummäär.

2.   Kui kohaldatakse artikli 9 lõike 2 punkti f, kinnitab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras koefitsiendi, mida kohaldatakse pakkumiste suhtes, mis on esitatud abi maksimumtasemel, kui abi andmine kõikide koguste suhtes, mille kohta seda summat pakutakse, viiks üldsumma ületamiseni.

Erandina artikli 10 lõikest 3 võib pakkuja, kelle pakkumise suhtes kohaldatakse kõnealust koefitsienti, võtta oma pakkumise tagasi kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil avaldatakse eespool nimetatud koefitsiendi kinnitamise määrus.

3.   Otsused lõigetes 1 ja 2 osutatud eraladustusabi kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Pakkumisi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui abi maksimummäär on vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile b kindlaks määratud, võtavad liikmesriikide pädevad asutused vastu pakkumised, milles märgitud abi on võrdne maksimummääraga või sellest madalam, ilma et see piiraks artikli 13 lõike 2 kohaldamist. Kõik muud pakkumised lükatakse tagasi.

2.   Kui maksimummäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumised.

Liikmesriikide pädevad asutused ei võta vastu pakkumisi, millest ei ole artikli 12 lõike 1 sätete kohaselt teatatud.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused vastu pärast seda, kui on avaldatud artikli 13 lõikes 1 osutatud komisjoni otsus abi kohta, ning teatavad pakkujatele nende pakkumismenetluses osalemise tulemusest kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse avaldamist.

4.   Eduka pakkuja õigused ja kohustused ei ole üleantavad.

Artikkel 15

Esmanõuded ja tagatised

1.   Esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõikes 2 määratletud tähenduses on:

a)

mitte võtta pakkumist tagasi;

b)

paigutada lattu ja hoida lepinguosalise omal vastutusel käesoleva määruse artikli 19 tähenduses ja käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud tingimustel lepingulisel ladustusajal laos vähemalt 99 %, lihatoodete puhul vastavalt 90 %, oliiviõli puhul 98 % ja juustu puhul 95 % lepingulisest kogusest;

c)

kui kohaldatakse artikli 28 lõiget 3, eksportida tooted vastavalt ühele kolmest seal loetletud võimalusest.

2.   Tagatis vabastatakse viivitamata, kui:

a)

pakkumine on kehtetu, see lükatakse tagasi või see võetakse artikli 13 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel tagasi;

b)

artikli 13 lõike 2 esimese lõigu kohaldamisel vastab vabastatud tagatissumma kogusele, mille osas pakkumist vastu ei võetud.

3.   Tagatised vabastatakse nende koguste osas, millega seoses on lepingulised kohustused täidetud.

4.   Kui käesoleva määruse artikli 25 lõikes 1 sätestatud lattu paigutamise tähtaeg on ületatud, jäädakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 23 tagatisest ilma.

III   PEATÜKK

Ette kindlaks määratud abi

Artikkel 16

Abisumma ette kindlaks määramine

1.   Eraladustusabi summa määratakse ette kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras määrusega, edaspidi „abisumma ette kindlaks määramise määrus”.

2.   Abisumma ette kindlaks määramise määrus võib sisaldada järgmist teavet:

a)

asjaomased tooted, vajaduse korral koos vastavate CN-koodidega;

b)

eraladustusabi summa abiga hõlmatud toodete massiühiku kohta;

c)

koguste mõõtühik (partiid, vaadid, silod);

d)

miinimumkogus ühe taotluse kohta;

e)

eraladustusabi taotlemise ajavahemik;

f)

lattu paigutamise ja laost väljaviimise ajavahemik;

g)

minimaalne ja maksimaalne ladustusaeg;

h)

teave, mis peab olema kantud pakendile;

i)

vajaduse korral tagatise summa ühiku kohta.

Artikkel 17

Abitaotlused

1.   Taotlused tuleb esitada, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid.

Liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et elektroonilistele pakkumistele lisataks täiustatud elektrooniline allkiri direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 punkti 2 tähenduses või elektrooniline allkiri, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, kohaldades samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratud kindlaks elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni eeskirjades, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2004/563/EÜ, Euratom ja selle rakenduseeskirjades.

2.   Taotlus on kehtiv, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

see sisaldab viidet abisumma ette kindlaks määramise määrusele;

b)

selles on märgitud taotleja andmed: nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber;

c)

selles on märgitud toode ja vajaduse korral vastav CN-kood;

d)

selles on märgitud toote kogus;

e)

selles on vajaduse korral märgitud ladustusaeg;

f)

kui tooted on juba ladustatud, on taotluses märgitud lao nimi ja aadress, laopartii/vaadi number ning vajaduse korral loanumber tootjaettevõtte kindlakstegemiseks;

g)

see ei sisalda muid taotlejapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses ja abisumma ette kindlaks määramise määruses sätestatud tingimuste;

h)

taotlus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotlus esitatakse;

i)

taotleja on esitanud tagatise kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotise sätetega ning on vajaduse korral esitanud selle kohta tõendi.

3.   Pärast taotluse esitamist selle sisu ei muudeta.

Artikkel 18

Esmanõuded ja tagatised

1.   Kui kohaldatakse artikli 17 lõike 2 punkti i, on esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses järgmised:

a)

mitte võtta lepingu sõlmimise taotlust tagasi;

b)

paigutada lattu ja hoida lepinguosalise omal vastutusel käesoleva määruse artikli 19 tähenduses ja käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud tingimustel lepingulisel ladustusajal laos vähemalt 99 %, lihatoodete puhul vastavalt 90 %, oliiviõli puhul 98 % ja juustude puhul 95 % lepingulisest kogusest;

c)

artikli 28 lõike 3 kohaldamisel eksportida tooteid vastavalt ühele kolmest seal loetletud võimalusest.

2.   Kui lepingu sõlmimise taotlusi vastu ei võeta, vabastatakse tagatised viivitamata.

3.   Tagatised vabastatakse koguste osas, millega seoses on lepingulised kohustused täidetud.

4.   Kui käesoleva määruse artikli 25 lõikes 1 sätestatud lattu paigutamise tähtaeg on ületatud, jäädakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklile 23 tagatisest ilma.

IV   PEATÜKK

Lepingud

Artikkel 19

Lepingute sõlmimine

Lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi pädeva asutuse, kelle territooriumil tooted on ladustatud või ladustatakse, ja eduka pakkuja või taotleja vahel, kes vastab artiklis 8 sätestatud tingimustele, edaspidi „lepinguosaline”.

Artikkel 20

Ladustamiskohaga seonduv teave

Pärast liikmesriigilt artikli 14 lõikes 3 osutatud teatise saamist, pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingu sõlmimist või pärast artikli 23 lõikes 2 osutatud otsuste teatavakstegemist või avaldamist saadab edukas pakkuja või taotleja liikmesriigi pädevale asutusele:

a)

ladustamiskoha või -kohtade nime ja aadressi ning igas ladustamiskohas vastavate kogustega silode, partiide või vaatide täpse asukoha;

b)

teate iga seni ladustamata partii lattu saabumise kuupäeva kohta ja ajagraafiku, mis on vajalik lepingulise koguse lattu paigutamiseks; iga lattu saabuva partii kohta tuleb näidata kogus ja täpne asukoht.

Pädev asutus võib nõuda, et eespool nimetatud teave esitatakse vähemalt kaks tööpäeva enne iga partii lattu paigutamist.

Artikkel 21

Lepingu elemendid

Leping sisaldab käesoleva määruse artiklis 22 nimetatud elemente ning kas pakkumismenetluse avamise määruse vastavates sätetes ja pakkumises ette nähtud elemente või abisumma ette kindlaks määramise määruse vastavates sätetes ja taotluses ette nähtud elemente.

Artikkel 22

Lepinguosalise kohustused

1.   Lepingus nähakse lepinguosalistele ette vähemalt järgmised kohustused:

a)

paigutada lepinguline tootekogus lattu ja hoida seda laos lepingulise ladustusaja jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad toote I lisas osutatud omaduste säilimise ilma ladustatud tooteid asendamata ja teise ladustamiskohta üle viimata. Juustude puhul võib lepinguosalise põhjendatud taotluse korral pädev asutus siiski lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist. Muude toodete puhul võib pädev asutus lepinguosalise põhjendatud taotluse korral lubada ladustatud tooteid ümber paigutada üksnes erandjuhtudel;

b)

säilitada ladustamiskohta saabumisel koostatud kaalumisdokumendid;

c)

saata lattu paigutamisega seotud dokumendid pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud lattu paigutamise kuupäeva;

d)

võimaldada pädeval asutusel igal ajal kontrollida kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmist;

e)

ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja eristatavad: iga eraldi ladustatud kaubaühik peab olema märgistatud nii, et oleks näidatud lattu paigutamise kuupäev, lepingu number, toote nimetus ja mass.

2.   Lepinguosaline annab kontrollimise eest vastutava asutuse käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida eraladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

a)

vajaduse korral loanumber tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

toodete päritolu ja valmistamiskuupäev või suhkru puhul tootmise turustusaasta ning vajaduse korral tapakuupäev;

c)

lattu saabumise kuupäev;

d)

pakkeühikute mass ja arv;

e)

nende olemasolu laos ja lao aadress;

f)

lepingulise ladustamisaja eeldatav lõppkuupäev ja lõpuks tegelik laost väljaviimise kuupäev.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel kaalutakse pärast tükeldamist või osalist või täielikku konditustamist ladustatava liha puhul tegelikult ladustatavaid tooteid ning see võib toimuda tükeldamise või osalise või täieliku konditustamise kohas. Ladustatavate toodete massi kindlaksmääramine ei tohi toimuda enne lepingu sõlmimist.

3.   Lepinguosaline või vajaduse korral laopidaja peab laoarvestust, mis on laos kättesaadav ja sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

a)

eraladustatud toodete märgistus partii/vaadi/silo kaupa;

b)

lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev,

c)

kogus iga ladustuskoha kohta partiides/vaatides/silodes;

d)

toodete asukoht laos.

Artikkel 23

Lepingute sõlmimine ette kindaks määratud abi kohta

1.   Juba ladustatud toodete puhul sõlmitakse lepingud 30 päeva jooksul alates artikli 17 lõike 2 punktis f osutatud teabe kättesaamise kuupäevast, vajaduse korral eeldusel, et seejärel esitatakse artikli 36 lõike 2 teise lõigu kohane kinnitus toodete abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping õigustühiseks.

2.   Toodete puhul, mis ei ole veel ladustatud, teeb pädev asutus igale taotlejale viiendal tööpäeval pärast taotluse esitamist teatavaks tema taotluse kohta tehtud otsuse, tingimusel, et komisjon ei kehtesta vahepeal erimeetmeid kooskõlas lõikega 3; leping loetakse sõlmituks käesolevas lõikes osutatud otsust käsitleva teatise väljasaatmise päeval.

3.   Kui veise-, sea-, lamba- ja kitseliha suhtes ette kindlaks määratud abi puhul ilmneb olukorraga tutvumisel, et käesoleva määrusega kehtestatud abikava on liigtarvitatud või kui on olemas oht, et seda liigtarvitatakse, võib komisjon:

a)

peatada kava kohaldamise kuni viieks tööpäevaks; sel ajavahemikul esitatud lepingute sõlmimise taotlusi ei võeta vastu;

b)

kehtestada ühtse protsendimäära, mille võrra lepingute sõlmimise taotlustes märgitud koguseid vähendatakse, vajaduse korral arvestades lepingujärgset miinimumkogust,

c)

lükata tagasi taotlused, mis on esitatud enne peatamisaega ja mille vastuvõtmine oleks otsustatud peatamisajal.

Artikkel 24

Lepingute sõlmimine pakkumismenetluse teel antava abi kohta

Pärast seda, kui on edastatud kogu artiklis 20 osutatud teave, teatab liikmesriigi pädev asutus edukale pakkujale, et kogu vajalik teave on esitatud ja et sellest hetkest loetakse leping sõlmituks.

Lepingu sõlmimise kuupäev on päev, mil liikmesriigi pädev asutus lepinguosalisele teate edastab.

Artikkel 25

Veel ladustamata toodete ladustamine

1.   Toodete puhul, mille ladustamine toimub pärast lepingu sõlmimist, paigutatakse lepinguline kogus lattu 28 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.

2.   Tooted ladustatakse üksikpartiidena/-vaatidena/-silodena, iga partii/vaat/silo kajastab teataval päeval lattu pandud kogust lepingu ja ladustuskoha kaupa.

3.   Lattu paigutamine lõppeb päeval, mil lattu paigutatakse lepingulise koguse viimane üksikpartii/vaat/silo.

Artikkel 26

Lisasätted lihatoodete ladustamise kohta

1.   Veiseliha puhul võivad lepinguosalised pädeva asutuse pideva järelevalve all ladustamisaja jooksul tükeldada ja osaliselt või täielikult konditustada kõik tooted või osa nendest, tingimusel, et sõlmitud lepinguga hõlmatud koguste ladustamise tagamiseks kasutatakse piisavat arvu rümpasid ja et kogu liha, mis saadakse nende toimingute tulemusel, ladustatakse. Lepinguosalised, kes soovivad seda võimalust kasutada, teatavad sellest pädevale asutusele hiljemalt lattu paigutamise alguspäeval.

Pädev asutus võib siiski nõuda, et esimeses lõigus osutatud teatamine toimuks vähemalt kaks tööpäeva enne iga üksikpartii lattu paigutamist.

Suuri kõõluseid, kõhri, luid, pekitükke ja muid tükeldamisel või osalisel või täielikul konditustamisel tekkinud jäätmeid ei ladustata.

2.   Lihatoodete puhul algab lepingulise koguse iga üksikpartii lattu paigutamine päeval, mil asjaomane partii läheb pädeva asutuse kontrolli alla. Selle päeva all mõistetakse päeva, mil värske jahutatud toote netokaal määratakse:

a)

ladustamiskohas, kui toode külmutatakse ladustamiskoha territooriumil;

b)

külmutamiskohas, kui toode külmutatakse nõuetekohaselt väljaspool ladustamiskohta;

c)

konditustamis- või tükeldamiskohas, kui liha ladustatakse pärast konditustamist või tükeldamist.

Artikkel 27

Lepinguline ladustamisaeg

1.   Kui tooted ladustatakse pärast lepingu sõlmimist, algab lepinguline ladustamisaeg viimase partii/vaadi/silo lattu paigutamise päevale järgneval päeval.

2.   Juba ladustatud toodete puhul algab lepinguline ladustamisaeg päeval, mis järgneb päevale, mil pädev asutus saab artikli 10 lõike 2 punktis f ja artikli 17 lõike 2 punktis f nimetatud teabe.

3.   Oliiviõli puhul ei alga lepinguline ladustamisaeg enne, kui vaadid on pärast proovide võtmist pitseeritud.

4.   Ladustusaja viimase päeva võib kindlaks määrata pakkumismenetluse avamise määruses või abisumma ette kindlaks määramise määruses, nagu on osutatud artikli 9 lõike 2 punktis i ja artikli 16 lõike 2 punktis f.

Artikkel 28

Laost väljaviimine

1.   Laost väljaviimine võib alata lepingulise ladustusaja viimasele päevale järgnevast päevast või, olenevalt olukorrast, abisumma ette kindlaks määramise määruses või pakkumismenetluse avamise määruses nimetatud kuupäevast.

2.   Laost väljaviimine toimub tervete laopartiide kaupa või pädeva asutuse loal väiksemate kogustena.

Artikli 27 lõikes 3 ja artikli 36 lõike 5 punktis a osutatud juhul võib siiski laost välja viia üksnes pitseeritud koguse.

3.   Võib ette näha, et kahekuulise ladustusaja lõppedes võib lepinguosaline laost välja viia terve kõnealuse lepinguga hõlmatud koguse või osa sellest, kuid vähemalt viis tonni lepinguosalise ja ladustuskoha kohta või, kui saadaolev kogus on väiksem kui viis tonni, siis terve lepinguliselt ladustuskohas oleva tootekoguse, tingimusel, et 60 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

tooted on ilma täiendava töötlemiseta viidud ühenduse tolliterritooriumilt välja;

b)

tooted on määruse (EÜ) nr 800/1999 (16) artikli 36 lõikes 1 nimetatud juhtudel ilma edasise töötlemiseta jõudnud oma sihtkohta või

c)

tooted on ilma edasise töötlemiseta paigutatud määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 40 lõike 2 kohaselt heakskiidetud pardavarulattu.

Iga ekspordiks mõeldud üksikpartii lepinguline ladustusaeg lõpeb päeval enne:

a)

laost väljaviimise kuupäeva või

b)

ekspordideklaratsiooni vastuvõtmispäeva, kui toodet ei ole ühest kohast teise viidud.

Abi suurust vähendatakse võrdeliselt ladustusaja vähendamisega vastavalt päevasummadele, mille komisjon määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Käesoleva lõigu kohaldamisel esitatakse toodete puhul, mis vastavad eksporditoetuse saamise tingimustele, eksporditõend vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklitele 7 ja 8.

Toodete puhul, mis toetuse saamise tingimustele ei vasta, esitatakse eksporditõendid määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 8 sätestatud juhtudel kontrolleksemplari T5 originaali kujul kooskõlas komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (17) artiklitega 912a, 912b, 912c, 912e ja 912g. Kontrolleksemplari lahtrisse 107 märgitakse käesoleva määruse number.

Artikkel 29

Väljaviimisest teatamine

Kui lepinguosaline kavatseb hakata tooteid laost välja viima, teatab ta sellest pädevale asutusele kooskõlas artikli 36 lõike 6 sätetega.

Kui esimese lõigu nõuet ei ole täidetud, kuid pädev asutus on veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, vähendatakse abi 15 % ja seda makstakse üksnes selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevale asutusele rahuldavad tõendid, et toodet on hoitud lepingujärgses laos.

Kui esimese lõigu nõuet ei ole täidetud ja pädev asutus ei ole veendunud, et 30 päeva jooksul pärast laost väljaviimist on esitatud piisavad tõendid laost väljaviimise kuupäeva ja asjaomaste koguste kohta, siis asjaomase lepingu suhtes abi ei maksta ning vajaduse korral jäädakse asjaomase lepingu suhtes ilma kogu tagatisest.

V   PEATÜKK

Abi maksmine

Artikkel 30

Abi maksmise taotlemine

1.   Abi või artikli 31 alusel tehtud ettemakse korral abi jääksumma makstakse lepinguosalise abitaotluse alusel, mis tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamisaja lõppu.

2.   Kui lepinguosaline ei suutnud tõendavaid dokumente hoolimata kiirest tegutsemisest kolmekuulise tähtaja jooksul esitada, võib nende esitamiseks anda ajapikendust, mis ei tohi olla kokku pikem kui kolm kuud.

3.   Artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaldamisel tuleb vajalikud tõendusmaterjalid esitada määruse (EMÜ) nr 800/1999 artikli 49 lõigetes 2, 4 ja 6 määratud tähtaegade jooksul.

Artikkel 31

Abi ettemaksmine

1.   Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha abi ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest.

2.   Ettemakse ei ole suurem kui 90päevasele või vajadusel kolmekuulisele ladustusajale vastav abi. Lõikes 1 osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast abi jääksumma tasumist.

Artikkel 32

Abi maksmine

Abi või abi jääksumma makstakse 120 päeva jooksul alates abitaotluse esitamise päevast eeldusel, et lepingutingimused on täidetud ning lõplik kontroll teostatud. Kui aga abi saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

Artikkel 33

Abi maksmine konditustamise puhul veiselihasektoris

1.   Abi ei maksta, kui konditustamise puhul ei ületa 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta tegelikult ladustatav kondita liha kogus 67 kilogrammi.

2.   Kui 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta tegelikult ladustatav kondita liha kogus on suurem kui 67 kilogrammi, kuid väiksem kui 75 kilogrammi, vähendatakse abisummat võrdeliselt.

3.   Abi summat ei vähendata ega suurendata, kui 100 kilogrammi kasutatud kondiga liha kohta tegelikult ladustatav kondita liha kogus on 75 kilogrammi või rohkem.

Artikkel 34

Summa vähendamine või makse välistamine

1.   Kui lepingujärgsel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingujärgsest kogusest väiksem, aga vähemalt 99 % sellest, makstakse abi tegelikult ladustatava koguse kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha puhul makstakse abi tegelikult ladustatava koguse eest, kui see moodustab vähemalt 90 % lepingulisest kogusest.

Oliiviõli puhul makstakse abi tegelikult ladustatava koguse eest, kui see moodustab vähemalt 98 % lepingulisest kogusest.

Juustu puhul makstakse abi tegelikult ladustatava koguse eest, kui see moodustab vähemalt 95 % lepingulisest kogusest.

2.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui lõikes 1 esitatud protsendid, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat abi poole võrra, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Kui pädev asutus siiski leiab, et lepinguosaline käitus tahtlikult või hooletult, võib ta otsustada vähendada abi suuremas ulatuses või seda üldse mitte maksta.

3.   Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, abi ei maksta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

4.   Kui artikli 25 lõikes 1 osutatud tähtaega ületatakse rohkem kui 10 päeva võrra, siis abi ei anta.

5.   Kui ladustamise või väljaviimise ajal toimunud kontrollimisel ilmnevad ebakvaliteetsed tooted, ei maksta nende koguste eest abi. Abi saamiseks kõlbliku laopartii allesjääv osa peab olema vähemalt pakkumismenetluse avamise määruses või abisumma ette kindlaks määramise määruses sätestatud miinimumkogus. Sama reegel kehtib, kui osa laopartiist kõrvaldatakse sel põhjusel enne minimaalse ladustusaja lõppu või enne esimest laost väljaviimiseks lubatud kuupäeva, kui selline kuupäev on sätestatud pakkumismenetluse avamise määruses või abisumma ette kindlaks määramise määruses.

Ebakvaliteetseid tooteid ei võeta arvesse lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tegelikult ladustatava koguse arvutamisel.

6.   Kui lepinguosaline ei suuda terve ladustatud koguse osas järgida lepingulise ladustusaja lõppu, kui see on vastavalt artikli 27 lõikele 4 kindlaks määratud, või artikli 28 lõikes 3 nimetatud kahekuulist tähtaega, vähendatakse kõnealuse lepinguga seotud abi 10 % iga ületatud kalendripäeva kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Vähendamine ei tohi siiski ületada 100 % abisummast.

VI   PEATÜKK

Teavitamine

Artikkel 35

Liikmesriikide kohustused komisjoni teavitamisel

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

a)

vähemalt korra nädalas ladustamisperioodide kaupa teabe toodete ja koguste kohta, mille kohta on eelneval nädalal sõlmitud lepingud ning vajaduse korral toodete koguste kohta, millega seoses on esitatud lepingute sõlmimise taotlused;

b)

mitte hiljem kui iga kuu lõpus eelneva kuu kohta:

i)

asjaomase kuu jooksul lattu paigutatud ja laost väljaviidud toodete kogused, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna;

ii)

asjaomase kuu lõpus laos olevate toodete kogus, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna;

iii)

toodete kogus, mille lepinguline ladustusaeg on lõppenud;

iv)

kui ladustusaega on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 lõike d alapunktide ii ja iii kohaselt lühendatud või pikendatud, teabe toodete ja koguste kohta, mille ladustusaega on muudetud, ning teabe laost väljaviimise esialgsete ja muudetud kuupäevade kohta.

2.   Komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks kõikide teatiste näidised.

3.   Täpsem teave teatiste kohta sätestatakse abisumma ette kindlaks määramise määrustes või pakkumismenetluse avamise määrustes.

VII   PEATÜKK

Kontroll ja karistused

Artikkel 36

Kontroll

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad abitaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid, nagu on kindlaks määratud lõigetes 2–8.

2.   Kontrollimise eest vastutav asutus teostab kontrolli:

a)

lihatoodete puhul lattu paigutamise ajal;

b)

oliiviõli puhul enne vaatide pitseerimist;

c)

teiste toodete puhul 30 päeva jooksul alates lattu paigutamise kuupäevast või laos juba olevate toodete puhul artikli 10 lõike 2 punktis f või artikli 17 lõike 2 punktis f osutatud teabe saamise kuupäevast.

Ilma et see piiraks artikli 26, artikli 27 lõike 3 ja käesoleva artikli lõike 5 esimese lõigu punkti a kohaldamist, tuleb ladustatud toodete abikõlblikkuse füüsiliseks kontrollimiseks võtta representatiivne proov vähemalt 5 % ladustatud kogustest, et teha kindlaks, kas kõik partiid vastavad muu hulgas kaalu, märgistuse, omaduste ja koostise poolest lepingu sõlmimise taotluses esitatud andmetele.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 2 ettenähtud 30päevast tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

4.   Kui kontrollimisel selgub, et ladustatavad tooted ei vasta I lisas esitatud kvaliteedinõuetele, siis jäädakse ilma artikli 9 lõike 2 punktis h ja artikli 16 lõike 2 alapunktis i osutatud tagatisest, kui see oli esitatud.

5.   Kontrollimise eest vastutav asutus:

a)

pitseerib lõikes 2 sätestatud kontrolli toimumise ajal kõik lepinguga, laopartiiga või väiksema kogusega seotud tooted, või

b)

kontrollib ette teatamata lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

Esimese lõigu punktis b osutatud kontroll peab vastama vähemalt 10 protsendile lepingulisest üldkogusest ning olema representatiivne. Kontrolli käigus uuritakse artikli 22 lõikes 3 osutatud laoarvestust ning tõendavaid dokumente, nagu kaalu- ja üleandmisdokumendid, ning võimalusel kontrollitakse toodete massi ja liiki ning nende märgistamist vähemalt 5 % ette teatamata kontrollitava koguse puhul.

6.   Lepingulise ladustusaja lõpus peab kontrollimise eest vastutav asutus juhuslike proovidega kontrollima iga lepingu puhul ladustatud toodete kaalu ja märgistust. Kontrollimise eesmärgil teatab lepinguosaline pädevale asutusele asjaomastest laopartiidest/vaatidest/silodest vähemalt viis tööpäeva enne:

a)

lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu või

b)

väljaviimise algust, kui tooted viiakse välja enne lepingujärgse maksimaalse ladustusaja lõppu.

Liikmesriigid võivad nõustuda lühema ajavahemikuga kui viis tööpäeva.

7.   Kui kohaldatakse lõike 5 punktis a esitatud võimalust, siis kontrollitakse pitserite olemasolu ja rikkumatust lepingulise ladustamisaja lõpus. Pitseerimis- ja käitlemiskulud kannab lepinguosaline.

8.   Kõik toodete kvaliteedi ja koostise tõendamiseks võetavad proovid võetakse kontrolli eest vastutava asutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

Kaalumisel toimub nende ametnike juuresolekul füüsiline kontroll ja kaalu kindlakstegemine.

Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik ametnike kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel tuleb neist teha koopia, mida säilitatakse kontrollkäigu kaustas.

Artikkel 37

Aruandlus

1.   Kontrollimise eest vastutav asutus koostab kontrolliaruande iga kohapealse kontrolli kohta. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Aruanne sisaldab järgmist:

a)

kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

b)

etteteatamise üksikasjad;

c)

kontrolli kestus;

d)

vastutavad osalevad isikud;

e)

teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

f)

tulemused ja järeldused;

g)

järelkontrolli vajadus.

Nimetatud aruandele peab alla kirjutama vastutav ametnik ja lepinguosaline või vajaduse korral laojuhataja ning see tuleb lisada maksedokumentidele.

2.   Kui vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate tootekoguste puhul on eiratud olulisi eeskirju, kontrollitakse suuremat valimit, mille määrab kontrolli eest vastutav asutus.

3.   Kontrolli eest vastutav asutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 38 lõikele 1 võivad põhjustada abi välistamise või vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 alusetult makstud abi tagasimaksmise, vajadusel koos intressidega.

Artikkel 38

Karistused

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et pakkuja või taotleja poolt käesolevast määrusest tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused pakkuja või taotleja osalemise selle toote eraladustusabi andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses, mille kohta esitati valeandmeid, ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

2.   Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui pakkuja või taotleja esitab pädevat asutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3.   Alusetult makstud abi nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (18) artiklis 73 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006. (19)

VIII   PEATÜKK

Muutmine, kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted

Artikkel 39

Määruse (EÜ) nr 562/2005 muutmine

Määruse (EÜ) nr 562/2005 artikli 1 lõige 2 ja artikkel 3 jäetakse välja.

Artikkel 40

Määruse (EÜ) nr 952/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 952/2006 VIa peatükk jäetakse välja.

Kõnealust peatükki kohaldatakse siiski edasi väljajäetud peatüki alusel 2008. aastal sõlmitud lepingute puhul.

Artikkel 41

Määruse (EÜ) nr 105/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 105/2008 III peatükk jäetakse välja.

Kõnealust peatükki kohaldatakse siiski edasi väljajäetud peatüki alusel 2008. aastal sõlmitud lepingute puhul.

Artikkel 42

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 3444/90, (EÜ) nr 907/2000, (EÜ) nr 2153/2005, (EÜ) nr 6/2008 ja (EÜ) nr 85/2008 tunnistatakse kehtetuks. Nende kohaldamist jätkatakse siiski lepingute puhul, mis sõlmiti kehtetuks tunnistatud määruste alusel enne käesoleva määruse jõustumist.

Määrus (EÜ) nr 2659/94 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealust määrust kohaldatakse siiski edasi lepingute puhul, mis sõlmiti kehtetuks tunnistatud määruse alusel enne 1. märtsi 2009.

Määrus (EÜ) nr 414/2008 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealust määrust kohaldatakse siiski edasi lepingute puhul, mis sõlmiti kehtetuks tunnistatud määruse alusel turustusaastal 2008/2009.

Artikkel 43

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. august 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(3)  ELT L 95, 14.4.2005, lk 11.

(4)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 39. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 707/2008 (ELT L 197, 25.7.2008, lk 4).

(5)  ELT L 32, 6.2.2008, lk 3.

(6)  EÜT L 333, 30.11.1990, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(7)  EÜT L 284, 1.11.1994, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 588/2007 (ELT L 139, 31.5.2007, lk 16).

(8)  EÜT L 105, 3.5.2000, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(9)  ELT L 342, 24.12.2005, lk 39.

(10)  ELT L 3, 5.1.2008, lk 13.

(11)  ELT L 27, 31.1.2008, lk 3.

(12)  ELT L 125, 9.5.2008, lk 17. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 750/2008 (ELT L 202, 31.7.2008, lk 44).

(13)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(14)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

(15)  ELT L 251, 27.7.2004, lk 9.

(16)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(17)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(18)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

(19)  ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.

I LISA

KVALITEEDINÕUDED

Abi antakse ainult selliste toodete eraladustamisel, mis on veatud ja standardse turustuskvaliteediga, ühenduse päritolu ning mille suhtes tuleb sätestada kvaliteedinõuded.

Eraladustamiseks abikõlblike toodete radioaktiivsuse tase ei tohi ületada ühenduse õigusaktidega lubatud piirmäära. Toodete radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab, ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul. Vajaduse korral määratakse kontrollimise kestus ja ulatus kindlaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras.

I.   Liha

Eraladustusabi võib anda üksnes liha puhul, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

veiseliha on liigitatud vastavalt ühenduses kehtivale rümpade liigitamisskaalale, mis on sätestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2006 (1) ning märgistatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1669/2006 (2) artikli 4 lõike 3 punktile c;

b)

vähem kui kaheteist kuu vanuste lammaste rümbad ja jaotustükid on saadud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004 (3) märgistatud loomadelt;

c)

see on saadud loomadelt, keda on kasvatatud ühenduses veiseliha puhul vähemalt viimased kolm kuud ning sea-, lamba- ja kitseliha puhul vähemalt viimased kaks kuud ning kes on tapetud mitte rohkem kui kümme päeva enne toodete ladustamist;

d)

see on saadud kehtivate veterinaarnõuete kohaselt kasvatatud loomadelt;

e)

sellele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (4) II lisa I jaos osutatud tervisemärk;

f)

sellel ei ole omadusi, mis muudaksid selle ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

g)

see ei ole saadud hädatapu korras tapetud loomadelt;

h)

see paigutatakse lattu värskena ja hoitakse laos külmutatuna.

II.   Juust

1.   Grana padano, parmigiano reggiano ja provolone juust

Eraladustusabi antakse ainult järgmiste juustude puhul:

a)

juustude miinimumvanus lepingujärgse ladustamise alguskuupäeval peab olema vastavuses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punktiga b ning juustud ei tohi olla hõlmatud varasemate ladustuslepingutega;

b)

iga juustupartii mass on vähemalt kaks tonni;

c)

juustud peavad kandma järgmist kustutamatut märgistust:

i)

liikmesriigi määratud asutuse poolt välja antud märk;

ii)

tootjaettevõtte number;

iii)

tootmiskuu, võib olla kodeeritud;

iv)

spetsiaalne ladustusmärk, mis kantakse juustudele nende ladustamisel, eristamaks neid ladustuslepinguga hõlmamata juustudest.

2.   Kaua säilivad juustud, pecorino romano, kefalotyri ja kasseri

Eraladustusabi antakse ainult järgmiste juustude puhul:

a)

terved juustud;

b)

ühenduses toodetud juustud, mis:

i)

kannavad kustumatut märgist tootjaettevõtte ning valmistamise päeva ja kuu kohta; need tähised võivad olla kodeeritud;

ii)

on läbinud kvaliteedikontrolli, mille põhjal võib juustu pärast laagerdumist klassifitseerida.

III.   Või

Eraladustusabi antakse ainult võile, mis on valmistatud määruse (EÜ) nr 105/2008 artikli 4 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt tunnustatud ettevõtte poolt taotlusele või pakkumise esitamisele eelnenud 28 päeva jooksul.

Või pakendil peab olema vähemalt järgmine teave, mis võib vajaduse korral olla kodeeritud:

a)

number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

valmistamiskuupäev;

c)

lattu saabumise kuupäev;

d)

tootepartii number;

e)

märge „soolatud” määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punkti a alapunktis ii osutatud või puhul;

f)

netomass.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

IV.   Suhkur

Suhkur, mille suhtes esitatakse pakkumine või taotlus, peab olema:

a)

valge kristallsuhkur lahtiselt ja/või suurtes kottides (800 kg ja rohkem) ja/või 50 kg kottides;

b)

toodetud sama turustusaasta kvoodi alusel, mil pakkumine esitatakse, v.a kõrvaldatud, riiklikku sekkumisametisse edasi toimetatud või neile pakutud valge suhkur;

c)

veatu ja standardse turustuskvaliteediga, vabalt voolav, niiskussisaldusega mitte rohkem kui 0,06 %.

(1)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

(2)  ELT L 312, 11.11.2006, lk 6.

(3)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

II LISA

VÕI, MIDA LADUSTATAKSE MUUS KUI TOOTJALIIKMESRIIGIS

Kui või ladustatakse muus liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb ladustuslepingu sõlmimiseks esitada sertifikaat.

Sertifikaat sisaldab numbrit tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks, valmistamise kuupäeva ja tootepartii numbrit ning sellega kinnitatakse, et asjaomane või on toodetud heakskiidetud ettevõttes, mida kontrollitakse, et või oleks valmistatud koorest või piimast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 6 lõike 2 punktide b ja d tähenduses.

Sertifikaadi annab välja tootjaliikmesriigi pädev asutus 50 päeva jooksul alates või lattu saabumisest.

Kui või ladustatakse muus liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, sõlmitakse ladustuslepingud 60 päeva jooksul alates taotluse registreerimiskuupäevast, vajaduse korral sõltuvalt artikli 36 lõike 2 teise lõigu kohasest kinnitusest või abikõlblikkuse kohta. Kui abikõlblikkust ei kinnitata, tunnistatakse asjaomane leping kehtetuks.

Kui tootjaliikmesriik on kontrollinud või laadi ja koostist, peab sertifikaat sisaldama ka neid tulemusi ja kinnitust, et kõnealune toode on või määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punkti a alapunktide i ja ii tähenduses. Sel juhul peab pakend olema pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

III LISA

ANDMETE ESITAMINE

A.   Oliiviõli

a)

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt igal kolmapäeval määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisas osutatud erinevate õlikategooriate keskmised hinnad, mis registreeriti eelneval nädalal asjaomase liikmesriigi territooriumi tüüpilistel turgudel.

b)

Enne 31. augustit edastavad liikmesriigid komisjonile andmed oma eeldatava oliiviõli ja lauaoliivide kogutoodangu kohta jooksval turustusaastal ning lõpliku prognoosi oliiviõli ja lauaoliivide kogutoodangu kohta eelneval turustusaastal.

c)

Iga turustusaasta septembrist kuni maini edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga kuu viieteistkümnendal kuupäeval andmed oma eeldatava oliiviõli ja lauaoliivide toodangu koguse kohta kuude kaupa alates asjaomase turustusaasta algusest ning punktis b nimetatud prognoosi uuenduse.

d)

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi nende andmete esitamiseks, mida nad peavad kõige asjakohasemaks kogumise ja punktides b ja c ette nähtud teatiste koostamise suhtes ning määravad vajaduse korral asjaomastele oliiviõliettevõtetele andmete edastamise kohustuse.

e)

Punktides a, b ja c osutatud andmed esitatakse komisjoni saadetud vormidel.

f)

Komisjon võib kasutada teisi teabeallikaid.

B.   Veiseliha

Ühenduse keskmise turuhinna arvutamine täiskasvanud isasveiste rümpade puhul, väljendatuna järgus R3

a)

A kategooria keskmine riiklik turuhind, väljendatuna järgus R3, arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1669/2006 artikli 3 punkti a kolmandale taandele.

b)

C kategooria keskmine riiklik turuhind, väljendatuna järgus R3, arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1669/2006 artikli 3 punkti a kolmandale taandele.

c)

A/C kategooria keskmine riiklik turuhind on punktide a ja b kaalutud keskmine, kaalumisel lähtutakse iga kategooria tapaarvu osakaalust A/C kategooria riiklikus kogutapaarvus.

d)

A/C kategooria ühenduse keskmine turuhind on punkti c kaalutud keskmine, kaalumisel lähtutakse A/C kategooria iga liikmesriigi riikliku kogutapaarvu osakaalust A/C kategooria ühenduse kogutapaarvus.

IV LISA

OLIIVIÕLIETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED

Oliiviõliettevõtjad peavad kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

a)

vähemalt 700 oliivikasvatajast koosnev oliiviõli tootjaorganisatsioon, kui ta tegutseb kui oliive ja oliiviõli tootev ja turustav organisatsioon;

b)

tootjaorganisatsioon, mis esindab vähemalt 25 % oma asukohapiirkonna oliivikasvatajaid või oliiviõlitootjaid;

c)

mitmest majanduspiirkonnast pärinevate tootjaorganisatsioonide ühendus, millesse kuulub vähemalt kümme punktides a ja b osutatud tootjaorganisatsiooni või organisatsioonid, mis annavad koos vähemalt 5 % asjaomase liikmesriigi oliiviõli toodangust;

d)

pressimisettevõte, mille seadmetega on kaheksatunnise tööpäeva jooksul võimalik ekstraheerida vähemalt kaks tonni õli ja milles on kahel eelneval turustusaastal toodetud kokku vähemalt 500 tonni neitsioliiviõli;

e)

pakendamisettevõte, mille võimsusest piisab selleks, et pakendada ühe liikmesriigi territooriumil kaheksatunnise tööpäeva jooksul vähemalt kuus tonni õli ja milles on kahel eelneval turustusaastal pakendatud kokku vähemalt 500 tonni oliiviõli.

Juhul kui üks või mitu oliive ja oliiviõli tootvat või turustavat ettevõtet on osutatud esimese lõigu punktis a, võetakse sellisel viisil koondunud oliivikasvatajaid individuaalselt arvesse 700 oliivikasvataja minimaalarvu arvestamiseks.

Abikõlblikud ei ole oliiviõliettevõtjad:

a)

kelle vastu on pädev asutus algatanud menetluse määruste (EÜ) nr 865/2004 ja (EÜ) nr 1234/2007 eeskirjade rikkumise eest;

b)

keda on karistatud nõukogu määrusega nr 136/66/EMÜ (1) ette nähtud toodete abikava rikkumise tõttu turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005;

c)

keda on karistatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1638/98 (2) ette nähtud oliiviettevõtete organisatsioonide tegevuskavade rahastamissüsteemi rikkumise tõttu turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005.

(1)  EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66.

(2)  EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32.