(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas määrusega (EÜ) nr 954/2006 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Venemaalt pärinevate teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

(2)

Pärast määruse (EÜ) nr 954/2006 jõustumist ning nõuandekomiteele teatamist jälgis komisjon erilise tähelepanuga rauast või terasest õmblusteta torude impordi arengut kõigist kõnealuste meetmetega hõlmatud riikidest. Jälgimine näitas, et Venemaa eksportiva tootjarühma, OAO Grupi (OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works ja nendega seotud ettevõtjad) (edaspidi „TMK”, „äriühing” või „grupp”) eksport ühendusse vähenes märkimisväärselt esimese kuue kuu jooksul pärast meetmete kehtestamist. Samuti näitas jälgimine, et TMK suhtes kehtestatud tollimaksu määr tuleks läbi vaadata. TMK teave kulude ja hindade kohta, mille ta esitas jälgimise küsimustikus, näitas, et grupi dumpingumarginaal peaks olema väiksem kui praegu kehtiv 35,8 %.

(3)

Komisjon algatusel algatati TMK poolt komisjonile esitatud andmete alusel TMK suhtes eespool nimetatud määruse osaline vahepealne läbivaatamine. Äriühing väitis, et asjaolud, mille alusel praegused meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad. Tuletatakse meelde, et TMK ei teinud esialgses uurimises täielikku koostööd ning seetõttu arvutati dumpingumarginaal kättesaadavate andmete alusel, st ühe teise uurimises koostööd teinud Venemaa tootjagrupi normaalväärtuse ja Eurostati andmete alusel. TMK väitel ei saanud nad esialgses uurimises koostööd teha peamiselt seetõttu, et nad viisid läbi suuremaid sisemisi ümberkorraldusi, millega oli grupi sees alustatud juba esialgse uurimisperioodi ajal. Sellise erakorralise olukorra tõttu, mis mõjutas nii ettevõtte üldjuhtimist kui tema raamatupidamis- ja auditeerimistavasid, ei olnud TMK-l võimalik esialgses uurimises esitada kohaseid andmeid oma hindade ja kulude kohta. Äriühingu sõnul on alates esialgsest uurimisperioodist tehtud organisatsiooniliste muudatuste tulemuseks äriühingu lihtsam struktuur, paranenud üldjuhtimine ning üleminek IFRSi-põhistele raamatupidamislahendustele, mis kõik võimaldab teha koostööd. Samuti esitas TMK esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema enda omamaistel hindadel või kuludel põhineva normaalväärtuse ja ühendusse eksportimisel kehtivate hindade vahel tehtava võrdluse põhjal selguks, et dumping on kehtiva meetme tasemest tunduvalt väiksem. Seetõttu väitis äriühing, et meetme jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et on olemas piisav tõendusmaterjal osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, otsustas komisjon omal algatusel algatada osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, mis piirdub dumpingumääraga TMK grupi eksportivate tootjate/liikmete suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate 22. juunil 2007. aastal Euroopa Liidu Teatajas (3) ja alustas uurimist.

(5)

Komisjon teatas TMK-le ja sellega seotud äriühingutele ning eksportiva riigi esindajatele ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma arvamused kirjalikult ja taotleda ärakuulamist.

(6)

Komisjon saatis TMK-le ja sellega seotud äriühingutele küsimustikud ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastused. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

(7)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 („läbivaatamise uurimisperiood”).

(8)

Käesolevas uurimises käsitletakse vaatlusaluse tootena sama toodet, mis on määratletud esialgses uurimises, st Venemaalt pärit teatavaid rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torusid, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi (4) kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00 , ex 7304 19 10 , ex 7304 19 30 , ex 7304 22 00 , ex 7304 23 00 , ex 7304 24 00 , ex 7304 29 10 , ex 7304 29 30 , ex 7304 31 80 , ex 7304 39 58 , ex 7304 39 92 , ex 7304 39 93 , ex 7304 51 89 , ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93  (5) alla.

(9)

Venemaa omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud toodetel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(10)

Müük kodumaisel turul toimub sidusettevõtte ZAO TMK Trade House kaudu, kes müüb vaatlusaluse toote edasi sõltumatutele klientidele Venemaal.

(11)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt äriühingu nelja eksportiva tootja puhul, kes tegid uurimises koostööd, kas nende samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele siseturul oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht oli vähemalt 5 % või suurem vastavast eksportmüügi kogumahust ühendusse. Leiti, et samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline. Seejärel määrasid komisjoni talitused kindlaks need omamaisel turul müüdava samasuguse toote liigid, mis olid ühendusse müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(12)

Eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud iga tooteliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigiga, tehti kindlaks, kas sisemaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava vaatlusaluse tooteliigi müügi kogumahust.

(13)

Seejärel uuriti, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib lugeda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses, tehes kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(14)

Juhtudel, kus arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud asjaomase tooteliigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile nimetatud tooteliigi müügi kogumahust ja kus nimetatud tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem asjaomase liigi müügi kogumahust või kui nimetatud liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et nimetatud müük moodustas vähemalt 10 % asjaomase liigi müügi kogumahust. Juhtudel, kui mis tahes tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki ei ole müüdud piisavas koguses selleks, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(15)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli kohaldada teistsugust meetodit. Sellisel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus, liites eksportiva tootja eksporditud liikide tootmiskuludele, mida vajadusel korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendi ning mõistliku kasumimarginaali. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali osakaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud müügi kasumimarginaalil.

(16)

Tootmiskulude, ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas eksportivate tootjate poolt gaasi eest makstud hinnad peegeldasid gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(17)

Tehti kindlaks, et eksportivate tootjate poolt siseturul tasutud gaasihind oli ligikaudu üks neljandik Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaised gaasihinnad on reguleeritud hinnad, jäädes tunduvalt madalamaks maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Seetõttu, kuna gaasihinnad ei peegeldunud eksportivate tootjate aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist, moonutamata gaasihinda, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta korrigeerimise aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus), mis oli kohandatud kohalike jaotushindade jaoks. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hinnad kajastavad mõistlikult kulusid – võib käsitada kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(18)

Nende tooteliikide puhul, mille puhul normaalväärtus arvutati ülalnimetatud viisil, tehti arvutused eksporditud liikide tootmiskulude alusel pärast gaasihinna korrigeerimist.

(19)

Kogu TMK eksportmüük toimub seotud äriühingute kaudu, mis asuvad kas ühenduses või Šveitsis. Seega kehtestati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, st et kasutati seotud äriühingule tegelikult makstud või maksmisele kuuluvaid jaemüügi hindu, mida ühenduse sõltumatu ostja läbivaatamise uurimisperioodil esimest korda maksis ning mis olid korrigeeritud impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kulude ning kasumiga.

(20)

Šveitsis asuva seotud äriühingu TMK Global AG ekspordihindade kohta, mis kehtestati ühenduse klientide suhtes, väitis TMK, et ekspordihinnast kasumi, müügi-, üld- ja halduskulude ning komisjonitasu või agentuuride tasude mahaarvestamine ei oleks õigustatud, kuna TMK Global on väljaspool ühendust asuv täielikult integreeritud eksportmüügi osakond. TMK väitel oleksid sellised mahaarvamised õigustatud ainult ühenduses asuvate äriühingute puhul ja kui nad on osa grupi impordivõrgustikust, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 9.

(21)

Ülaltoodud väitega nõustuti, kuna leiti, et TMK Globalist oli pärast grupisiseseid organisatoorseid muudatusi saanud ekspordiosakond, mis vastutas väljaspool ühendust toimuva ekspordi ja ühenduses toimuva eksportmüügi eest, kuigi mõlema maht oli läbivaatamise uurimisperioodi eel ja selle ajal vähenenud. TMK Global toimib nagu müügikeskus, mis lihtsustab ostmist ja dokumendihaldust otse põhiturgudel asuvate kontorite jaoks, nagu TMK North America ja TMK Middle-East. TMK Global täidab seoses eksportmüügiga oma põhiturgudele ja ühendusse ka muid ekspordiosakonna ülesandeid, nagu juhtimisarvestus ja kaupade jälgimise standardite kehtestamine. Varem tegelesid nende ülesannetega iga tehase kohalikud ekspordiosakonnad, kuid tsentraliseerimise eesmärgil ja järjepidevuse tagamiseks tegeleb nende ülesannetega nüüd TMK Global.

(22)

Kaalutud normaalväärtuse võrdlemine kaalutud ekspordihinnaga toimus nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle alusel võeti, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse füüsiliste omaduste, transpordikulude, kindlustusmaksude, käitlemiskulude, laenukulude ja imporditollimaksude erinevusi.

(23)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust liikide kaupa vastavate vaatlusaluse toote kaalutud keskmiste ekspordihindadega. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(24)

TMK dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 27,2 %.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(26)

Sellega seoses meenutatakse, et TMK ei teinud esialgses uurimises korrapäraselt koostööd. Seetõttu määrati dumpingumarginaal, mis on praegu kohaldatava 35,8 % tollimaksu aluseks, kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, vastavalt algmääruse artiklile 18. Kättesaadavate faktidena kasutas komisjon teise uurimises koostööd teinud Venemaa tootjagrupi jaoks kehtestatud normaalväärtust ning Eurostati andmeid.

(27)

Ebapiisava koostöö põhjusteks, mis viis kättesaadavate faktide kasutamiseni, olid suuremad sisemised ümberkorraldused, millega oli grupi sees alustatud juba esialgse uurimisperioodi ajal. Sellise erakorralise olukorra tõttu, mis mõjutas nii ettevõtte üldjuhtimist kui tema raamatupidamis- ja auditeerimistavasid, ei olnud TMK-l võimalik esialgses uurimises esitada kohaseid andmeid oma hindade ja kulude kohta.

(28)

Käesolevas uurimises tegi TMK täielikult koostööd. Vastupidi esialgsele uurimisele, kui grupp oli veel muutuvas olukorras, võis käesoleva uurimise küsimustiku vastuseid rahuldavalt kontrollida. Kuna grupp esitas usaldusväärseid andmeid normaalväärtuse ja ekspordihinna kohta, oli võimalik arvutada dumpingumarginaal nende oma andmete põhjal.

(29)

Uurimise käigus saadud tõendid on näidanud, et muutusi TMK struktuuris ja raamatupidamistavades, mis võimaldasid grupil käesolevas uurimises koostööd teha, tuleb pidada püsivateks, kuna need on seotud grupi pikaajalise struktuuriga.

(30)

Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse neid muutusi püsivateks.

(31)

Arvestades uurimise tulemusi, leitakse, et on asjakohane muuta TMK vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, kehtestades uueks tollimaksu määraks 27,2 %. Muudetud dumpinguvastane tollimaks tuleks sätestada arvutatud dumpingumarginaali tasemel, kuna see on madalam kui esialgses uurimises määratud kahjumarginaal.

(32)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 954/2006 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(33)

Pärast seda kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada muuta TMK vaatlusaluste toodete impordile kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, pakkus grupp algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. TMK pakutud hinnakohustus ei muutnud komisjoni esialgset järeldust, et vaatlusalune toode ei ole hinnakohustuse jaoks sobiv, nagu on märgitud määruse (EÜ) nr 954/2006 põhjendustes 248–250. Komisjon on arvamusel, et TMK praegune hinnakohustuse pakkumine ei mõjuta vaatlusaluse tootega seotud tehnilisi raskusi, mida on märgitud ülalnimetatud määruse põhjenduses 248, sedavõrd, et see teeks pakutud hinnakohustuse teostatavaks,