31.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 202/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 744/2008,

24. juuli 2008,

millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (2) kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise eeskirjad. Eelkõige sätestab nimetatud määruse IV jaotise I peatükk tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad saada Euroopa Kalandusfondist (edaspidi „kalandusfond”) rahalist toetust ühenduse kalalaevastiku kohandamise meetmete jaoks.

(2)	Kalandusfondi eesmärk on toetada alates 2002. aasta ühise kalanduspoliitika reformist tehtud samme, et vähendada survet kalavarudele ja samas tagada sektorile säästvad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused.

(3)

Viimase aja majandusliku olukorra ja eelkõige kütusehindade märkimisväärse tõusu taustal on tekkinud vajadus võtta täiendavaid meetmeid eesmärgiga kiiresti kohandada ühenduse kalalaevastik praeguse olukorraga, arvestades vajadust tagada sektorile säästvad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused. Sellised meetmed toetavad asutamislepingu artiklis 33 sätestatud üldeesmärkide saavutamist ning ka nende ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, mis on sätestatud 20. detsembri 2002. aasta nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta. (3) Sellega seoses peaksid meetmed parandama nii praegust rasket majanduslikku ja sotsiaalset olukorda kui aitama kaasa järjepidevale liigse püügivõimsuse vähendamisele.

(4)	On oluline tagada, et meetmed on võrdselt kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele ning vältida liikmesriikide või laevastike vahelise konkurentsi moonutamist. Seetõttu on vaja sellega tegeleda ja seda koordineerida ühenduse tasandil.

(5)

Sellest tulenevalt on vaja ühenduse algatust, mis täiendab määruse (EÜ) nr 1198/2006 teatavaid sätteid ning võimaldab ajutisi erandeid määruste (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 1198/2006 teatavatest sätetest. Nimetatud algatus peab sisaldama üldise iseloomuga erimeetmeid ja laevastiku kohandamise kavade rakendamist liikmesriikides, mis tõhusalt arvestaks praeguste majandusraskustega, samas tagades kalandussektori pikaajalise elujõulisuse.

(6)	Arvestades meetmete erakorralisust ja majandusraskusi, millele meetmed suunatud on, peab meetme kestus olema lühim võimalik ajavahemik, mis on piisav soovitud eesmärkide saavutamiseks.

(7)	Kõnealuseid meetmeid peaksid rakendama liikmesriigid kalandusfondi rakenduskavade osana ja meetmeid tuleks rahastada liikmesriikidele selle raames ette nähtud vahenditest.

(8)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema õigus täiendada tegevusi, mis saavad abi nimetatud vahenditest, rahastades teatavaid meetmeid üksnes riiklikest toetustest ilma rahastamiseta ühenduse vahenditest. Arvestades vajadust tegeleda kiirelt tõsise olukorraga kalandussektoris, ei tohiks meetmete suhtes, mille eesmärk on saavutada struktuurne tõhustamine ja sektori pikaajaline majanduslik elujõulisus, kohaldada asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89. Et piirata võimalikke konkurentsimoonutusi ja mõjusid siseturule, kohaldatakse nimetatud meetmete suhtes teatavaid piiranguid.

(9)

Käesolev määrus peaks nägema ette ühenduse toetuse meetmetele kalapüügi alaliseks lõpetamiseks ja ajutiseks peatamiseks, laevadesse tehtavateks investeeringuteks, et vähendada kalalaevade sõltuvust kütusest, sotsiaalmajanduslikeks hüvitisteks ning samuti teatavat kollektiivset laadi tegevusteks. Meetmete tõhususe tagamiseks, samuti selleks, et liikmesriigid saaksid kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid võimalikult suurel määral, tuleks vähendada erasektori finantsosaluse määra meetmete rahastamisel.

(10)

Et toetada ümberkorraldamist, tuleks lubada kalapüügitegevuste ajutist peatamist. Kalapüügitegevuste ajutist peatamist tuleks eelkõige ära kasutada majandusliku tasuvuse suurendamiseks, toetades kalavarude taastamist või edendades soodsamaid turutingimusi. Selleks julgustatakse liikmesriike siduma kalapüügitegevuse ajutise peatamise ajavahemik bioloogilise dünaamika, hooajalisuse ja turudünaamikaga seotud kaalutlustega. Majanduskriisi tingimustes on vaja samuti hõlbustada hüvitise andmist kaluritele, kes on ajutiselt peatanud oma tegevuse enne käesoleva määruse vastuvõtmist.

(11)

Pidades silmas kalandussektori aitamist vähem kütust tarbivate püügitehnikatega kohandumisel, on asjakohane hõlbustada kalalaevade pardal olevate seadmete ümbervahetamist, mis võimaldaks kasutada uusi, vähem energiat tarbivaid püügitehnikaid. Sellega seoses oleks vaja täiendavaid võimalusi kalalaevadesse tehtavate investeeringute toetamiseks.

(12)

Ühendus peaks toetama ka ühistegevusi, mille eesmärk on abistada laevaomanikke laeva energiaauditiga seotud eksperdiarvamuse hankimisel ning eksperdiabi saamisel seoses ümberkorraldus- ja moderniseerimiskavade koostamise ja laevastiku kohandamise kavadega. Lisaks tuleks tagada rahastamine katseprojektidele, mille eesmärk on vähendada laevade, mootorite, seadmete või püügivahendite energiatarbimist.

(13)

Kalandussektori pikaajalist elujõulisust silmas pidades oleks vaja kehtestada uus vahend, mis võimaldaks liikmesriikidel vähendada laevastike püügivõimsust ja suurendada kulutasuvust. Vahendiks peaksid olema laevastiku kohandamise kavad ja käsitlema laevastikke, mille puhul kütusekulud moodustavad keskmiselt vähemalt 30 % kogu tootmiskuludest. Nimetatud laevastiku kohandamise kavade tulemusena peaks kõnealuste kalalaevastike brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud püügivõimsus vähenema vähemalt 30 %.

(14)	Kui liikmesriigid rakendavad meetmeid laevastiku kohandamise kavade raames eesmärgiga tagada ühe või mitme laevastiku pikaajaline elujõulisus püügivõimsuse vähendamise kaudu, tuleks kohaldada soodsamaid tingimusi.

(15)

On vaja toetada liikmesriike laiendamaks nende alalise lõpetamise skeeme, et kohandada nende laevastikud olemasolevate ressurssidega. Seetõttu on asjakohane võimaldada täiendavaid toetamisvõimalusi alaliseks lõpetamiseks. Ümberkorraldamise hõlbustamiseks peaksid olema lubatud täiendavad võimalused kalapüügi ajutiseks peatamiseks laevastiku kohandamise kavadega hõlmatud kaluritele ja laevaomanikele.

(16)

Lisaks peaks liikmesriikidel, kes on vastu võtnud laevastiku kohandamise kava, olema lubatud rakendada osalise utiliseerimise meetmeid tagamaks, et ettenähtud kalandusfondi rahalised vahendid on asjaomase laevastiku püügivõimsuse ja energiatarbimise vähendamiseks kasutatud kulutasuvamalt. Osalise utiliseerimise meetmete raames peab laevaomanikel, kes oma laevastikust kõrvaldavad ühe või mitu laeva, olema võimalus jagada osa piiratud võimsust ümber uue, väiksema ja vähem energiat tarbiva laeva jaoks. Lisaks peab liikmesriikidel olema lubatud jagada teatav hulk kogu laevastiku kohandamise kava raames piiratud püügivõimsusest ümber uutele laevastikele. Sellisel juhul tuleb teha vahendid kättesaadavaks üksnes alaliselt piiratud võimsuse osa jaoks.

(17)	On asjakohane käesoleva määruse raames kohaldada määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 70 ette nähtud liikmesriikide juhtimise ja kontrolliga seotud kohustusi ning nimetatud määruse artiklis 97 ette nähtud korrektsioonimehhanisme.

(18)	Kui püügivõimsust laevastiku kohandamise kava kohaselt vähemalt 30 % võrra ei vähendata, kui kalapüüki alaliselt ei lõpetata või ajutiselt ei peatata või osalist utiliseerimist ei teostata, peetakse seda eeskirjade eiramiseks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 97 tähenduses.

(19)

Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust ja vajadust viivitamatuks tegutsemiseks kõikides liikmesriikides, on asjakohane suurendada ühenduse kaasrahastamise määra kalandusfondi raames käesoleva algatuse raames vastu võetud meetmetele 95 protsendini. Samal põhjusel on oluline, et nimetatud vahendid tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks tavalisest lühema tähtaja jooksul ning et kulud on abikõlblikud käesoleva määruse jõustumise kuupäevast alates.

(20)	Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega sätestatakse ühenduse erimeetmed eesmärgiga pakkuda kalandusfondi raames erakorralist ja ajutist toetust kalandussektori töötajatele ja ettevõtetele, keda mõjutab 2008. aastal toimunud naftahinna tõusust põhjustatud majanduskriis. Nimetatud erimeetmete vormiks on erikord Euroopa Kalandusfondi (edaspidi „kalandusfond”) raames.

2. Erimeetmed sisaldavad järgmist:

a)	üldmeetmed määruse (EÜ) nr 1198/2006 teatavate sätete täiendamiseks ja nendest erandi tegemiseks;

b)	erimeetmed määruste (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 1198/2006 teatavate sätete täiendamiseks ja nendest erandi tegemiseks seoses nende sätete sõltumisega artiklis 12 osutatud laevastiku kohandamise kava rakendamisest.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Määrust kohaldatakse ainult riigiabi suhtes, mille kohta on asjaomased kohalikud ametiasutused teinud haldusotsuse enne 31. detsembrit 2010.

Artikkel 3

Finantsraamistik

1. Määrusega ette nähtud meetmetele võib kalandusfondist anda rahalist abi ajavahemikuks 2007–2013 määratud kulukohustuste assigneeringute piires.

2. Käesoleva erimeetme kohaselt antav riigiabi ei tohi kumuleeruda muu samal eesmärgil antava riigiabiga, eelkõige Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, muude ühenduse rahastamisvahendite ega riiklike vahendite raames antava abiga.

Artikkel 4

Riigiabi eeskirjade kohaldatavus

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 siiski abi suhtes, mida liikmesriigid annavad kooskõlas käesoleva määrusega asutamislepingu artikli 36 tähenduses.

2. Liikmesriikide antava abi suhtes, mida ei rahastata ühenduse rahastamisvahenditest ja mis ületab komisjoni 22. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 736/2008 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) (4) artikli 1 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

3. Kui liikmesriigid annavad abi, mida ei rahastata ühenduse rahastamisvahenditest ja mis ei ületa määruse (EÜ) nr 736/2008 artikli 1 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid, edastavad nad komisjonile kokkuvõtte abi kohta enne selle andmist. Lisaks peavad liikmesriigid esitama igal aastal hiljemalt 1. juuliks aruande käesoleva lõike alusel antud abi kohta.

II PEATÜKK

ÜLDMEETMED

Artikkel 5

Üldmeetmed

Artiklis 1 osutatud isikutele ja ettevõtetele võib riigiabi anda 31. detsembrini 2010 vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 6

Kalapüügi ajutine peatamine

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 24 ette nähtud meetmetele võib kalandusfond ajavahemikul 1. juulist 2008 kuni 31. detsembrini 2009 osaleda kaluritele ja kalalaevade omanikele suunatud kalapüügi ajutise peatamise abimeetmete rahastamises maksimaalselt kolme kuu jooksul, eeldusel et

a)	kalapüügi ajutine peatamine algas enne 31. detsembrit 2008 ja

b)	abi saava ettevõtte suhtes kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2009 järgmisi ümberkorraldamismeetmeid: laevastiku kohandamise kava, püügikoormuse kohandamise kava, riiklik utiliseerimiskava, kalapüügikava, muud ümberkorraldamis-/moderniseerimismeetmed.

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklites 9 ja 10 ette nähtud majandamiskava on kaetud käesoleva lõikega ulatuses, mis puudutab püügikoormuse kohandamise kava määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 tähenduses.

2. Lõikes 1 osutatud meetmetega võib katta järgmisi kulusid:

a)	osa laevaomaniku poolt laeva sadamasoleku ajal kantavatest püsikuludest, nagu näiteks sadamatasud, kindlustuskulud, hooldekulud, laenudega kaasnevad finantseerimiskulud;

b)	osa kalurite põhipalgast.

3. Lõikes 1 ette nähtud meetmete korral ei tohi riigiabi kogusumma liikmesriigi kohta ületada suuremat järgmisest kahest summast: kuus miljonit eurot või 8 % asjaomase liikmesriigi kalandussektorile ette nähtud kalandusfondi rahalisest abist.

Artikkel 7

Kalalaevadesse tehtavad investeeringud ja selektiivsus

Kui abi antakse seadmete rahastamiseks, et märkimisväärselt parandada energiatõhusust kalalaevadel, sealhulgas väikesemahulistel rannapüügiks kasutatavatel laevadel, ning et vähendada heidet ja võidelda kliimamuutuste vastu, võib minimaalne erasektori finantsosalus toimingu rahastamises olla 40 % erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisa punktist a.

Artikkel 8

Sotsiaalmajanduslikud hüvitised

Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikliga 27 sätestatud meetmetele võib kalandusfond osaleda varajase töölt lahkumise meetmete rahastamises, sealhulgas kalandussektori töötajate ennetähtaegne pensionile jäämine, välja arvatud vesiviljelussektori ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise sektori töötajad.

Artikkel 9

Ühistegevused

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 37 sätestatud ühistegevustele võib kalandusfond osaleda selliste meetmete rahastamises, millega toetatakse:

a)	laevarühmade energiaauditite teostamist;

b)	eksperdiarvamuste hankimist ümberkorraldamis- või moderniseerimiskavade koostamiseks, sealhulgas artiklis 12 osutatud laevastiku kohandamise kavade koostamiseks.

2. Kui abi antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete rahastamiseks, võib maksimaalne riigi finantsosalus toimingu rahastamises olla 100 % erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisa punktist a.

3. Kalandusfond võib nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (5) artikli 10 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel osaleda selliste tootjaorganisatsioonide hüvitiste rahastamises, kellel ei ole enam õigust saada abi selle määruse artikli 10 lõike 1 teise ja kolmanda lõigu alusel, et hüvitada kulud, mis tulenevad organisatsioonidele nimetatud määruse artikliga 9 määratud kohustuste täitmisest.

Artikkel 10

Katseprojektid

Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 41 lõikega 2 sätestatud meetmetele võib kalandusfond osaleda katseprojektide rahastamises, mis on seotud laevade, mootorite, seadmete või püügivahendite energiatarbimise ja heite vähendamisele ning kliimamuutuste vastu võitlemisele suunatud tehniliste uuendustega.

III PEATÜKK

ERIMEETMED, MIDA KOHALDATAKSE AINULT LAEVASTIKU KOHANDAMISE KAVAGA HÕLMATUD LAEVASTIKE SUHTES

Artikkel 11

Meetmed, mida kohaldatakse ainult laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laevastike suhtes

Artiklis 1 osutatud isikutele ja ettevõtetele võib vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele anda riigiabi kuni 31. detsembrini 2010 eeldusel, et nad kuuluvad artiklis 12 nimetatud laevastiku või laevastiku osade kohandamise kava kohaldamisalasse.

Artikkel 12

Laevastiku kohandamise kavad

1. Liikmesriik võib majanduskriisi tõttu kannatava kalalaevastiku või laevastiku osade ümberkorraldamiseks vastu võtta ja rakendada laevastiku kohandamise kava.

2. Laevastiku kohandamise kava võib sisaldada määruse (EÜ) nr 1198/2006 IV jaotise I peatükis ja käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

3. Laevastiku või laevastiku osade kohandamise kava võib kohaldada ainult laevastiku suhtes, mille energiakulud moodustavad keskmiselt vähemalt 30 % asjaomase laevastiku 2008. aasta 1. juulile eelnenud 12 kuu tegevustulemuste aruande alusel arvutatud tootmiskuludest.

4. Laevastiku kohandamise kava peab vastama järgmistele nõuetele:

tulemuseks peab olema kavaga hõlmatud laevastiku või laevastiku osa püügivõimsuse püsiv vähendamine vähemalt 30 % hiljemalt 31. detsembriks 2012. Komisjoni heakskiidul võib seda määra vähendada 20 protsendini, kui laevastiku kohandamise kava kohaldatakse liikmesriigis, kelle laevastik koosneb vähem kui sajast aktiivselt tegutsevast laevast või alla 12 000-brutoregistertonnistest laevadest või kui laevastiku kohandamise kava puudutab ainult alla 12 meetri pikkusi laevu ning 30 % vähendamine ohustaks ebaproportsionaalselt kõnealusest laevastikust sõltuvate kalandusega seotud tegevuste elujõulisust;

b)	see peab sisaldama kavaga hõlmatud laevade nimekirja, kus on märgitud laeva nimi ja ühenduse kalalaevastiku registri number.

5. Iga kalalaeva suhtes võib kohaldada ainult ühte laevastiku kohandamise kava. Kalalaeva laevastiku kohandamise kavasse kaasamise tingimused on järgmised:

a)	laev peab olema tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva laevastiku kohandamise kava vastuvõtmise kuupäevale eelnenud kahe aasta jooksul ja

b)	laev peab olema 31. juulil 2008 kasutuskõlblik.

6. Hiljemalt 30. juuniks 2009 peavad liikmesriigid esitama komisjonile vastuvõetud laevastiku kohandamise kavad.

7. Kui liikmesriik taotleb laevastiku kohandamise kavade kasutamiseks oma rakenduskava läbivaatamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklit 18.

Artikkel 13

Laevastiku kohandamise kavade järgimine ja kontrollimine

1. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 67 nimetatud aruanne peab sisaldama laevastiku kohandamise kavade rakendamise tulemusi.

2. Komisjon võib kontrollida laevastiku kohandamise kava rakendamist. Selle ülesande täitmisel võivad komisjoni aidata väliseksperdid, kelle tegevust rahastab kalandusfond vastavalt määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 46 lõikele 1.

Artikkel 14

Kalapüügi alaline lõpetamine

1. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaldamiseks loetakse laevastiku kohandamise kava kõnealuses artiklis nimetatud püügikoormuse kohandamise kavaga samalaadseks.

2. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 lõiget 2 ei kohaldata laevastiku kohandamise kavaga seoses vastu võetud alalise lõpetamise meetmete suhtes.

3. Laevastiku kohandamise kava alusel kalapüügi alalise lõpetamise nimekirja kantud laevad peavad püügitegevuse alaliselt lõpetama kuue kuu jooksul pärast laevastiku kohandamise kava vastuvõtmist.

Artikkel 15

Kalapüügi ajutine peatamine

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 24 ja käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud meetmetele võib kalandusfond osaleda laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud kalurite ja kalalaevade omanike kalapüügi ajutise peatamise abimeetmete rahastamises, tingimusel et ajutine peatamine toimub ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 ning selle maksimaalne kestus on järgmine:

a)	kolm kuud enne laeva lõplikku kasutuselt kõrvaldamist või mootori väljavahetamise jooksul võib anda kolm kuud lisaaega, kui mootori väljavahetamist ei ole veel lõpetatud;

b)	kuus nädalat teiste laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laevade korral, mille suhtes kohaldatakse mõnda muud meedet, millele viidatakse artikli 12 lõikes 2.

2. Lõikes 1 osutatud meetmetega võib katta järgmisi kulusid:

a)	laevaomaniku poolt laeva sadamasoleku ajal kantavad püsikulud, nagu näiteks sadamatasud, kindlustuskulud, hooldekulud, laenudega kaasnevad finantseerimiskulud;

b)	osa kalurite põhipalgast.

Artikkel 16

Kalalaevadesse tehtavad investeeringud ja selektiivsus

1. Kui abi antakse seadmete, püügivahendite või mootori väljavahetamise rahastamiseks, et märkimisväärselt parandada energiatõhusust kalalaevadel, sealhulgas väikesemahulistel rannapüügiks kasutatavatel laevadel, ning et vähendada heidet ja võidelda kliimamuutuste vastu, võib minimaalne erasektori finantsosalus toimingu rahastamises olla kokku 40 % rahastamiskõlblikest kuludest toimingu kohta erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisa punktist a.

2. Liikmesriigid peavad minimaalse erasektori finantsosaluse, millele osutatakse lõikes 1, määrama kindlaks järgmiste objektiivsete kriteeriumide alusel: laeva vanus, energiatõhususe paranemine või laevastiku kohandamise kavas ette nähtud püügimahu vähendamine.

3. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõikes 1 osutatud vanusepiiri ei kohaldata laevade suhtes, millele käesoleva artikli kohaselt antakse abi seadmete või püügivahendite väljavahetamiseks.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 3 punktist c võib kalandusfond anda toetust ühe mootori väljavahetamiseks laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laeva kohta, mille kogupikkus on üle 24 meetri, eeldusel et uus mootor on vähemalt 20 % väiksema võimsusega kui vana ja see suurendab energiatõhusust.

5. Erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõikest 7 lubatakse laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laevadel ühte täiendavat püügivahendite väljavahetamist, kui uued püügivahendid parandavad märkimisväärselt energiatõhusust. Kõnealuse lõike punktides a ja b sätestatud tingimusi ei kohaldata.

IV PEATÜKK

LAEVASTIKU KOHANDAMISE KAVA ALUSEL VÕETAVAD OSALISE UTILISEERIMISE MEETMED

Artikkel 17

Osaline utiliseerimine

Vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele võib kuni 31. detsembrini 2010 anda riigiabi laevaomanikele, kes kõrvaldavad alaliselt kasutuselt ühe või mitu laevastiku kohandamise kavaga hõlmatud laeva, et ehitada uus, väiksema püügivõimsuse ja väiksema energiatarbimisega laev (edaspidi „osaline utiliseerimine”), eeldusel et laevastiku kohandamise kava vastab järgmisele kahele tingimusele:

a)	see hõlmab laevu, mis kasutavad samu püügivahendeid, ning

b)	see hõlmab laevu, mille püügivõimsus on vähemalt 70 % liikmesriigis kõnealuseid püügivahendeid kasutavate laevade püügivõimsusest.

Artikkel 18

Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks ning osalise utiliseerimise korral

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklile 23 on osalises utiliseerimises osalevail laevaomanikel õigus saada riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks piiratud püügivõimsuse ja uuele laevale ümber jaotatud püügivõimsuse katmiseks.

2. Uue laeva püügivõimsus ei tohi olla suurem kui 40 % laeva omanike piiratud püügivõimsusest.

3. Vajaduse korral peab liikmesriik kalalaevatunnistust vastavalt kohandama.

Artikkel 19

Kalapüügivõimsuse piiramine ja ümberjaotamine

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõigetest 3 ja 4 on liikmesriigil õigus käesoleva määruse artiklis 17 osutatud uutele laevadele ümber jaotada kuni 25 % laevastiku kohandamise kava alusel alaliselt piiratud püügivõimsusest.

2. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 nimetatud sihttaset vähendatakse alaliselt piiratud püügivõimsuse ja ümberjaotatud püügivõimsuse vahe võrra.

3. Liikmesriigid ei pea vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ümber jaotatud püügivõimsust arvestama laevastiku koosseisu arvamiste ja koosseisust väljaarvamiste tasakaalustamisel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 alusel.

4. Laevastiku kohandamise kavades, mille puhul osalist utiliseerimist kohaldatakse rohkem kui 33 % laevastiku algse püügivõimsuse suhtes, peab laevastiku kohandamise kava alusel toimuv kogu püügivõimsuse vähendamine olema vähemalt 66 %.

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 20

Finantssätted

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklist 53 kehtestatakse käesoleva meetmega seotud toimingute rahastamise korral kalandusfondi panuse ülemmääraks 95 % riiklike kulutuste kogusummast ning seda ei võeta arvesse käesoleva määruse artikli 53 lõikes 3 nimetatud ülemmäärade kehtestamisel.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 55 lõikest 1 ja lõike 3 teisest lõigust on käesolevate erimeetmete alusel rahastatavate meetmetega seotud kulud abikõlblikud alates 31. juulist 2008.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 81 lõikest 1 teeb komisjon liikmesriigi taotluse korral rakenduskava rahastamisse teise eelmakse, mille suurus on 7 % kalandusfondi panusest rakenduskava rahastamisel ajavahemikus 2007–2013. 2007. aastal vastu võetud rakenduskava käsitlev taotlus tuleb komisjonile esitada hiljemalt 31. oktoobriks 2008. 2008. aastal vastu võetud rakenduskava käsitlev taotlus tuleb komisjonile esitada hiljemalt 30. juuniks 2009. Eelmakse võib vastavalt kalandusfondi eelarvele jaotada kahele rahandusaastale.

4. Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 81 lõikele 2 tehakse teine eelmakse, siis erandina nimetatud artikli lõikest 2 maksab liikmesriigi poolt määratud organ eelmakse kogusumma komisjonile tagasi, kui rakenduskava raames pole esitatud maksetaotlusi kahekümne nelja kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon tegi teise eelmakse esimese osamakse.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI KOHUSTUSED

Artikkel 21

Järelmeetmed ja finantskorrektsioon

1. Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas käesoleva määruse II, III ja IV peatükiga antud abi puhul määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 70 esitatud tingimuste täitmist.

2. Komisjon teeb finantskorrektsioonid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikliga 97, kui liikmesriigid ei täida käesoleva määrusega sätestatud tingimusi, mis näevad eelkõige ette järgmist:

a)	abi saavate isikute või ettevõtete suhtes kohaldatakse artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud ümberkorraldamismeetmeid;

b)	laevastiku kohandamise kavas nõutav püügivõimsuse vähendamine ning kalapüügi alaline lõpetamine või ajutine peatamine vastavalt artiklitele 12, 14 ja 15;

c)	vastavalt artiklitele 17, 18 ja 19 teostatava osalise utiliseerimise raames läbiviidav püügivõimsuse vähendamine.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 97 sätestatud korrektsioonide kriteeriume.

Artikkel 22

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamisest hiljemalt 31. detsembriks 2009.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse rakenduseeskirjad võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 101 lõikes 3 ette nähtud korras.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. HORTEFEUX

(1) 10. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on mundetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(4) ELT L 201, 30.7.2008, lk 16.

(5) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).