3.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/13

(1)

23. juulil 2007 esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi kohta tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, ühenduse sidrunhappe kogutoodangust.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid kõnealuse toote dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 4. septembril 2007 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon teatas ametlikult dumpinguvastase menetluse algatamisest eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, tarbijaühingutele, ekspordiriigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Selleks et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina esindajatele taotluse vormid. Kaheksa eksportivat tootjat, sealhulgas sidusettevõtete rühmad, taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist juhuks, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Uurimisega seotud eksportivate tootjate ja importijate ilmset arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning kui see on vajalik, siis moodustada valim, paluti eksportivatel tootjatel, importijatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel endast teada anda ning esitada algatamisteate kohaselt põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist.

(8)

Eksportivate tootjate puhul moodustati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sidrunhappe ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal moodustati valim neljast äriühingust või sidusettevõtete rühmast (edaspidi „valimisse kuuluvad äriühingud”), kelle ühendusse ekspordi maht on suurim. Nelja valimisse kuuluva äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil 79 % Hiina sidrunhappe koguekspordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud.

(9)

Kõik neli valimisse mittekuuluvat tootjat on taotlenud individuaalset dumpingumarginaali vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3. Vaid üks äriühing, nimelt DSM Citric Acid (Wuxi) Ltd., esitas nõutud teabe ettenähtud tähtaja jooksul. Seepärast saadi ainult üks täielik individuaalse dumpingumarginaali taotlus. Kuna kõnealune taotlus ei olnud põhjendamatult koormav ega oleks takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist, taotlus rahuldati.

(10)

Sõltumatute ühenduse importijate puhul moodustati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise sidrunhappe impordimahu põhjal, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Sõltumatutelt ühenduse importijatelt saadud andmete põhjal moodustati valim neljast äriühingust või sidusettevõtete rühmast (edaspidi „valimisse kuuluvad äriühingud”), kelle ühendusse impordi maht on suurim. Nelja valimisse kuuluva äriühingu impordimaht moodustas uurimisperioodil 36 % Hiina sidrunhappe koguimpordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud. Üks valimisse kuuluv importija ei suutnud esitada nõutud teavet. Kolme ülejäänud importija impordimaht moodustas uurimisperioodil 29 % Hiina sidrunhappe koguimpordist ühendusse.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Arvestades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi, käesoleval juhul Kanada (vt põhjendusi 40–44 allpool) andmete põhjal järgmise äriühingu valduses:

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimiseks analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on sidrunhape (sealhulgas naatriumtsitraat), mida kasutatakse hapendaja ja happesuse regulaatorina ja millel on palju kasutusalasid, nt joogid, toit, pesuained, kosmeetika ja ravimid. Sidrunhappe põhitoorained on suhkur/melass, tapiokk, mais või glükoos (mida saadakse teraviljast) ning mitmesugused ained, mida kasutatakse süsivesikute mikroobsel sukelkääritamisel.

(16)

Vaatlusalune toode hõlmab sidrunhappe monohüdraati, anhüdriidset sidrunhapet ja trinaatriumtsitraatdihüdraati. Kolm nimetatud tooteliiki moodustavad vaatlusaluse toote, sest neil on sarnased keemilised põhiomadused ja sarnased kasutusalad. Kõnealused tooteliigid kuuluvad CN-koodide 2918 14 00 (sidrunhappe monohüdraat, anhüdriidne sidrunhape) ja ex 2918 15 00 (trinaatriumtsitraatdihüdraat) alla. CN-koodi 2918 15 00 alla kuuluvad ka muud soolad ja estrid, mida vaatlusalune toode ei hõlma.

(17)

Uurimine on näidanud, et kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad tehnilised ja keemilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel. Seepärast käsitatakse neid käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

(18)

Leiti, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetava ja müüdava sidrunhappe ning Hiinas ja võrdlusriigis Kanadas toodetava ning müüdava sidrunhappe tehnilised ja keemilised põhiomadused ning põhikasutusalad on samad mis Hiinas toodetaval ja ekspordiks ühendusse müüdaval sidrunhappel. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Nagu eespool põhjenduses 6 on märgitud, nähti algatamisteates ette Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring. Kokku vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul kaheksa äriühingute rühma, kes esitasid nõutud teabe. Eurostati andmetel moodustas nende toodang 96 % impordi kogumahust. Koostöö tase oli seega kõrge. Kõik eksportivad tootjad on taotlenud turumajanduslikku kohtlemist ja individuaalset kohtlemist. Nagu eespool põhjenduses 8 on märgitud, koostati valim ühendusse eksportimise mahu alusel neljast äriühingute rühmast.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toodete impordi suhtes tehtava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(21)

Turumajandusliku kohtlemise tingimused on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud allpool:

(22)

Kõik asjaomases menetluses koostööd teinud kaheksa äriühingut või äriühingute rühma taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku kohtlemist ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, kes olid seotud sidrunhappe müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas sidusettevõtete rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Turumajanduslikku kohtlemist taotlesid järgmised rühmad:

(23)

Eespool nimetatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet vastavalt vajadusele kohapeal.

(24)

Kaks äriühingut või äriühingute rühma (Laiwu Taihe ja DSM Wuxi) vastasid kõigile tingimustele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ja neile võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(25)

Kolm äriühingut või äriühingute rühma (RZBC Co. Ltd., TTCA Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical) on seadnud laenude saamiseks enamikule oma varast hüpoteegid. Hoolimata sellest suutsid nad ikka veel tagada teistele äriühingutele antud laene. Vastutasuks said RZBC, TTCA Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical oma laenudele samalaadsed tagatised samadelt äriühingutelt, kelle laene nad olid taganud. Kõnealused äriühingud kasutasid neid tagatisi selleks, et saada uusi laene, mille suurus oli 25–50 % äriühingute koguvarast. Need äriühingud väitsid, et sellist süsteemi rakendatakse ka turumajanduslikes riikides ning et see on selgesõnaliselt sätestatud Hiina pangandust käsitlevate õigusaktides. Uurimise käigus kogutud teave näitas siiski, et pangad annavad tavaliselt laenu ainult tagatiseks olevate varade väärtuse osa suuruses ja mitte varade väärtust ületavas summas. Lisaks oli laene andnud pangandussüsteem oluliselt riigi mõju all. Seega järeldati, et kolm ülalnimetatud äriühingut ei vastanud esimesele tingimusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21. Seepärast ei olnud nende suhtes võimalik turumajanduslikku kohtlemist rakendada.

(26)

Kahe äriühingu (TTCA Co., Ltd. ja Weifang Ensign) maakasutusõiguse ja/või põhivara väärtus kasvas suhteliselt lühikese aja jooksul, s.o omandamishetkest või äriühingu kapitali mitterahalise sissemakse tegemise hetkest kuni nende uue hindamiseni (mis toimus üks kuni viis aastat hiljem) oluliselt (500–1 500 %). See näitab, et kõnealune vara omandati turuhinnast madalama hinna eest, mis kujutab endast varjatud subsiidiumi. Mõlemad äriühingud väitsid, et väärtuse kasv ei olnud nii märkimisväärne ning oli pigem kooskõlas võrreldavate varade puhul täheldatud tõusuga Hiinas. Selle kohta tõestusmaterjali ei esitatud. Arvestades eelist, mille andis kõnealustele äriühingutele vara omandamine turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, ei vastanud nad kolmandale tingimusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21.

(27)

Üks äriühing, nimelt Anhui BBCA Biochemical Co. Ltd., sai uurimisperioodil märkimisväärse summa (peaaegu 10 % kogu tema varast või 15 % aastakäibest). Peale selle sai ta teatavad üüripinnad enda käsutusse tasuta. Seetõttu ja arvestades saadud subsiidiumi märkimisväärset suurust, leitakse, et esimene ja kolmas tingimus, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ei ole täidetud. Äriühingu märkused selle kohta ei ole sellised, mis muudaksid uurimise tulemusi.

(28)

Üks äriühing, nimelt Shanxi Ruicheng, sai eralaene umbes 20 % ulatuses oma varast. Nende laenude puhul ei oldud tagasimaksmise tingimustes (seni) kokku lepitud ning viitvõlgu ei tekkinud ja intressi ei makstud. Seepärast olid äriühingu laenukulud oluliselt moonutatud. Kuna kõnealune äriühing ei saanud laenulepinguid esitada, ei saa välistada, et kõnealuste laenude puhul on olnud tegemist riigipoolse sekkumisega, mis tähendab, et esimene tingimus, mis on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjenduses 21, ei ole täidetud. Äriühingu märkused selle kohta ei ole sellised, mis muudaksid uurimise tulemusi.

(29)

Vastavalt eelöeldule ei suutnud kaheksast turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina äriühingust või äriühingute rühmast kuus tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(30)

Sellepärast otsustati, et turumajanduslikku kohtlemist tuleks võimaldada kahele äriühingule (Laiwu Taihe ja DSM Wuxi) ning ülejäänud kuue äriühingu/äriühingute rühma puhul tuleks turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud kõnealuste järelduste kohta vastuväiteid.

(31)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

(32)

Kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(33)

Kõik kuus äriühingut või äriühingute rühma, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, vastasid kõikidele artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja neile võimaldati individuaalset kohtlemist.

(34)

Normaalväärtus tuli kindlaks määrata kõigi nelja valimisse kuuluva äriühingu jaoks ning ainsa äriühingu jaoks, kes esitas individuaalse dumpingumarginaali täieliku taotluse, (edaspidi „uuritud äriühingud”), nagu on selgitatud eespool põhjenduses 9.

(35)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas iga eksportiva tootja puhul, kellele sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, oli vaatlusaluse toote omamaine müük tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Turumajanduslikku kohtlemist sai võimaldada ühele viiest uuritud äriühingust (DSM Wuxi). Leiti, et äriühingu puhul, kellele sai võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, oli vaatlusaluse toote omamaine müük tüüpiline.

(36)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse tooteliigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti eksporditava tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(37)

DSM Wuxi puhul näitas uurimine, et ainsa eksporditava tooteliigi müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kuna normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei olnud võimalik võtta aluseks omamaist müüki, tuli kasutada muud meetodit. Seepärast arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 vaatlusaluse toote tootmiskulude alusel. Normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 liideti tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum.

(38)

Kuna DSM Wuxi tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaist müüki ei toimunud, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus sätestatud meetodi kohaselt. Et ühelegi valimisse kuuluvale eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud meetodi kohaselt. Kuna DSM Wuxi müüb valdavalt ainult sidrunhapet, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit kindlaks määrata ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis b sätestatud meetodi kohaselt. Seepärast otsustati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Selleks kasutati võrdlusriigi koostööd tegeva äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit samasuguse toote omamaisel müügil.

(39)

Vajaduse korral kasutati normaalväärtuse arvutamisel kontrollitud tootmis- ning müügi-, üld- ja halduskulusid.

(40)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus kindlaks määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(41)

Algatamisteates osutas komisjon, et ta näeb Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva võrdlusriigina ette Ameerika Ühendriike. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. Kaks huvitatud isikut olid selle ettepaneku vastu. RZBC Co. pakkus võrdlusriigiks Taid.

(42)

Tai kohta kättesaadav teave osutab sellele, et kahe Tai tootja toodangu kogumaht on üksnes umbes 10 000 tonni, sellest 5 000 tonni moodustab eksport (peamiselt Jaapanisse). Kui võrrelda seda omamaist müüki (keskmiselt 2 500 tonni äriühingu kohta) Hiina ekspordiga ühendusse (suurimate eksportijate puhul üle 50 000 tonni), on ebatõenäoline, et kummagi Tai tootja omamaine müük on tüüpiline. Lisaks väidab RZBG, et Tai äriühingute kulude struktuur on Hiina olukorraga paremini võrreldav. Peamine argument, mis seda väidet toetab, on aga see, et nii Tai kui ka Hiina on Aasia riigid. Tuleb märkida, et tööjõukulud moodustavad tavaliselt 5–10 % käibest, nii et need ei ole kindlasti ühegi sidrunhappetootja kulude struktuuri oluline element.

(43)

Tasub märkida, et Tai äriühingud on peamiste tootjariikide (Hiina, EL, USA, Kanada ja Brasiilia) äriühingutest märkimisväärselt väiksemad. Hiina suuremad tootjad on Tai tootjatest umbes 10–20 korda suuremad, samal ajal kui Kanada tootja ja Hiina suuremate tootjate suurus on võrreldav.

(44)

Algul valiti võrdlusriigiks USA ja esialgu nõustusid koostööd tegema kaks USA äriühingut. Hiljem loobusid USA äriühingud koostööd tegemast. Seepärast võeti ühendust Kanada ainsa tootja ja kahe Brasiilia tootjaga, kellel paluti teha uurimises koostööd. Uurimise käigus tegi koostööd üksnes Kanada ainus tootja. Sellepärast kasutati nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, samasuguse toote normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Kanada turul tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud sidrunhappe hindu.

(45)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või ühenduses ja väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu. Kõigile äriühingutele või äriühingute rühmadele sai võimaldada kas turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(46)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(47)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuvate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks ühenduse sõltumatutele ostjatele kehtestatud edasimüügihindade põhjal.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(49)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakkimis- ja krediidikulusid.

(50)

Ühenduses asuvate seotud importijate kaudu toimuva müügi puhul rakendati kohandust vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased sõltumatu importija omadega. Kohandamisel lähtuti nende importijate müügi-, üld- ja halduskuludest ning ühenduse sõltumatutelt importijatelt saadud kasumiandmetest.

(51)

Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. Kuna RZBC kontserni kuulub kaks eksportivat tootjat, kehtestati neile ühesugune dumpingumarginaal nende kahe äriühingu keskmise dumpingumarginaalina.

(52)

Valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud individuaalset uurimist, arvutati dumpingumarginaaliks kõikide valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(53)

Eespool põhjenduses 19 osutatud kõrget koostöötaset (96 %) arvestades kehtestati üleriigiline keskmine dumpingumarginaal koostööd tegeva äriühingu kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel.

(54)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(55)

Ühenduses toodavad samasugust toodet kaks äriühingut: Jungbunzlauer (Austria) ja S.A. Citrique Belge (Belgia) (kuulub DSMi kontserni, mille peakontor on Šveitsis). Kaebuse esitaja Jungbunzlaueri toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust. Mõlemad tootjad tegid uurimise käigus täielikku koostööd, kuid teisena nimetatud Euroopa tootja suhtus uurimisse neutraalselt.

(56)

S.A. Citrique Belge N.V. oli uurimisperioodil Hiinast natuke importinud. Tema impordimaht ei olnud siiski märkimisväärne (1–6 % uurimisperioodi toodangust – vahemik esitatakse konfidentsiaalsuse tagamiseks) ja seepärast ei peetud asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist ühenduse tootmisharu määratlusest.

(57)

Kuna kahe eespool põhjenduses 11 nimetatud koostööd tegeva tootja toodang oli uurimisperioodil 100 % ühenduse kogutoodangust, moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „ühenduse tootmisharuks”.

(58)

Arvestades, et ühenduse tootmisharu koosneb üksnes kahest tootjast, tuli vastavalt algmääruse artiklile 19 ühenduse tootmisharu käsitlevad andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida või esitada vahemikena.

(59)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimahtude põhjal ühenduse turul ja Eurostati ühenduse impordimahtusid käsitlevate andmete põhjal.

(60)

Alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini kasvas ühenduse vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turg 15 %, kuna sidrunhappe kasutusalade hulk suurenes.

(61)

Vaatlusaluse toote import Hiinast ühendusse suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. ELi import suurenes alates 2004. aastast 37 %.

(62)

Hiinast pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt 7 protsendipunkti võrra. Täpsemalt kasvas see 2004.–2005. aastal 2 protsendipunkti võrra, 2005.–2006. aastal veel 2 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil 3 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil oli Hiina impordi turuosa 46 %.

(63)

2004.–2005. aastal tõusis Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi keskmine hind 3 % ja langes siis 2005.–2006. aastal järsult 9 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil püsis hind 2006. aasta madalal tasemel. Üldiselt langesid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 6 %.

(64)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks analüüsiti uurimisperioodi kohta käivaid hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad olid netohinnad, millest olid maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajaduse korral korrigeeriti neid hindu tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. Hiina impordihinnad olid samuti netohinnad, millest olid maha arvatud allahindlused ja soodustused ning mida oli vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemele ühenduse piiril koos asjakohase kohandusega seoses tollimaksude (6,5 %) ja impordijärgsete kuludega. Impordijärgsed kulud hõlmasid ka ühenduse importijate eritöötluskulusid, mida nad kandsid seoses teatavas koguses vaatlusaluse toote pulbristamisega enne edasimüümist. Ühenduse tootmisharu müügihindu ja Hiina impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul. Selliselt arvutatud kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal, mida väljendati ühenduse tootmisharu müügihindade protsendimäärana, oli uurimisperioodil Hiina puhul 17,42 %.

(65)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas ühenduse tootmisharule avalduva dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate kohta vaatlusalusel perioodil. Kuna analüüs käsitleb vaid kahte äriühingut, on konfidentsiaalsuse tagamiseks enamik näitajaid esitatud indekseeritult või vahemikena.

(66)

Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ja ka tootmisvõimsus suurenes 3 %, et kasutada ära tarbimise kasvu. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 2 %.

(67)

Arvestades seda, et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast ning et sidrunhapet tuuakse ühenduse turule ainult kolmest allikast (ühenduse tootmisharu, Hiina ja Iisrael), esitatakse andmed ühenduse tootmisharu turuosade kohta indekseeritud kujul, et säilitada ühenduse tootmisharu esitatud andmete konfidentsiaalsus kooskõlas algmääruse artikliga 19.

(68)

Järgmises tabelis antakse ülevaade ühenduse tootmisharu tulemuslikkusest seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele suurenes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 %. Seda tuleb vaadelda ühenduse tarbimise 15 % kasvu valguses. Sellest lähtuvalt on ühenduse tootmisharu turuosa 2004. aastast uurimisperioodini pidevalt vähenenud ning oli uurimisperioodil kokku viie protsendipunkti võrra väiksem.

(69)

Ühiku müügihind kujunes järgmiselt:

Tabelist ilmneb, et hind tõusis vaatlusalusel perioodil 3 %. Märgitakse, et sidrunhappe põhitooraine on suhkur/melass või glükoos (mida saadakse teraviljast). Lisaks on sidrunhappe tootmisel oluline kuluartikkel ka energia. Energiakulude lõpposatähtsus sidrunhappe tootmises on 16 %, mistõttu tavatingimustes võib eeldada, et nafta- ja gaasihindade oluline muutumine mõjutab otseselt sidrunhappe müügihinda.

(70)

Leiti, et tähtsamate sisendite (suhkur/melass, glükoos ja energia) maailmaturuhinnad tõusid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, põhjustades tootmiskulude märgatavat tõusu. Ühenduse tootmisharu müügihinnad seda muutust ei kajastanud, sest need tõusid vaatlusalusel perioodil üksnes 3 %. Seega kandis ühenduse tootmisharu klientidele üle vaid väikese osa suurenenud kuludest, et kliente mitte kaotada.

(71)

Allpool esitatud arvud näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus. Laovarud vähenesid 28 %, et rahuldada suurenenud turunõudlust.

(72)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisesse vähenesid vaatlusalusel perioodil järsult ning piirdusid uurimisperioodil üksnes hooldustöödega.

(73)

Arvestades ühe ühenduse tootja poolt kantud väga suuri erakorralisi ümberkorralduskulusid, ei peetud põhjendatuks lähtuda tasuvuse kindlaksmääramisel maksueelsest puhaskasumist. Seepärast määrati ühenduse tootmisharu tasuvus kindlaks samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud tegevuskasumi protsendina sellest müügikäibest.

(74)

Ühenduse tootmisharu tasuvus halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Kogu investeeringutasuvust väljendati samasuguse toote tegevuskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust puhasväärtusest. Nimetatud näitaja kujunes koos tasuvusega, vähenedes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Rahavoo puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mille tulemuseks oli ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra üldine järsk halvenemine uurimisperioodil.

(75)

Samasugust toodet valmistavate ühenduse tootmisharu töötajate arv kahanes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %. Keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid 11 %.

(76)

Tootmiskulude vähendamiseks, ratsionaliseerimiseks ja töötajate arvu vähendamiseks tehtud ümberkorralduste tulemus oli suurem tootmismaht töötaja kohta (15 % kasv vaatlusaluse perioodi vältel). Seega võib järeldada, et vaatlusalusel perioodil tegi ühenduse tootmisharu väga olulisi edusamme kulutasuvuse osas.

(77)

Võttes arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(78)

Kuna andmed dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks oleva olukorra tekkimist puuduvad, peetakse seda küsimust ebaoluliseks.

(79)

Vaatlusalusel perioodil liikus mitu kahjunäitajat positiivses suunas: oma tõhusust suurendada püüdev ühenduse tootmisharu suutis suurendada oma müügi- ja tootmismahtu, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist ja tootlikkust, vähendades samal ajal varusid ja aastast tööjõukulu.

(80)

Suurenenud tarbimise taustal vähenes tema turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul siiski 9 %. Lisaks liikusid tootmisharu majandusnäitajad negatiivses suunas: kulutasuvus vähenes pidevalt. Investeeringutasuvus ja rahavoog liikusid samuti negatiivses suunas. Sellise arengu põhjus on asjaolu, et toorainehindade märgatavat tõusu kajastati samasuguse toote müügihindades üksnes osaliselt. Müügihindade väikesest tõusust ei piisanud ühenduse tootmisharu kasumimarginaali säilitamiseks.

(81)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(82)

Komisjon kontrollis kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(83)

Dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa märkimisväärne kasv ühenduses 2004. aastast kuni uurimisperioodini (vastavalt 37 % ja 7 protsendipunkti) ning tuvastatud märkimisväärne hindade allalöömine (vaatlusalusel perioodil 15–21 %) langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega, samal ajal kui kõikide Hiina eksportivate tootjate keskmised hinnad alanesid 6 %.

(84)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ebaõiglase hinnakäitumise tulemusena alandati ühenduse turul hindu ja ühenduse tootmisharu kaotas osa oma turuosast dumpinguhinnaga impordile. Turuosa edasise vähenemise vältimiseks ei saanud ühenduse tootmisharu sisendite hinnatõusu klientidele üle kanda tasuvuse säilitamiseks vajalikul määral.

(85)

Pidades silmas selgelt kindlakstehtud ajalist kokkulangevust ühelt poolt ühenduse tootmisharu hindu märkimisväärselt alla löönud dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu tasuvuse vähenemise ja muude finantsnäitajate halvenemise vahel, järeldati esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(86)

Eurostati andmetel on peamine kolmas riik, kust sidrunhapet imporditakse, Iisrael. Iisraelist pärit impordi turuosa on siiski väike ja kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul 5 protsendilt 2004. aastal vaid 3 protsendini uurimisperioodil. Lisaks olid Iisraelist pärit impordi keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil sama kõrged või isegi kõrgemad kui ühenduse hinnad.

(87)

Peale Iisraelist pärit impordi muudest riikidest olulist importi ei toimu. Lähtudes nimetatud impordi kohta tehtud tähelepanekutest, järeldatakse esialgu, et import mujalt kui Hiinast ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(88)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli seotud samasuguse toote peamise tooraine, suhkru hinnatõusuga, mis oli tingitud ELi suhkruturu korralduse reformist ja sellele järgnenud keemiatööstuse tootmistoetuse kaotamisest.

(89)

Seoses sellega märgitakse, et üks ühenduse tootja kasutab põhitoorainena peamiselt melassi, millele ei ole kunagi tootmistoetust antud, ehkki ametlikult kuulub see ühise põllumajanduspoliitika suhkrusektori alla.

(90)

Uurimine näitas, et suhkru toorainena kasutamise korral oli ühenduse tootmisharul tõepoolest õigus saada ühise suhkruturu korralduse alusel tootmistoetust, et säilitada konkurentsivõime maailmaturul. Tootmistoetus vastas ELi suhkru sekkumishindade erinevusele, millest oli maha arvatud suhkru maailmaturuhind, millele oli liidetud standardsumma, mis vastas saatekuludele suhkru eksportimisel ühendusest. Seega omandas ühenduse tootmisharu oma suhkruvarud maailmaturu hinnaga.

(91)

Kõnealust süsteemi on reformitud alates 2006. aasta juulist, vähendades suhkrusektori kaitset. Vastavalt uuele süsteemile, mis on sätestatud nõukogu 20. veebruari 2006 aasta määruses (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (3) on keemiatööstusel lubatud suhkrutootjate ja peedikasvatajatega tööstusliku suhkru kogustes ja hindades vabalt kokku leppida, mis tähendab, et suhkrusektoris on loobutud võrdlushindade meetodist ja kvootidest. Teiseks võib ühenduse tootmisharu osta teatava koguse tööstuslikku suhkrut maailmaturult tollimaksuvabalt. Kui suhkrut ei ole saada suhkru maailmaturuhinnale vastava hinna eest, on keemiatööstusel õigus taotleda tootmistoetust. Ehkki tootmistoetusi saab ikka veel kohaldada, ei ole seda alates 2006. aasta juulist tehtud. Seda võib pidada selgeks märgiks, et maailmaturuhinna eest oli saadaval piisavas koguses suhkrut.

(92)

Lisaks näitas analüüs, et olenevalt sellest, millist toorainet ühenduse tootmisharu samasuguse toote tootmisel kasutas, moodustas suhkur 2006. aasta jaanuarist kuni juunini samasuguse toote tootmiskuludest 6–21 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks) ning see ei suurenenud uurimisperioodil rohkem kui suhkru maailmaturuhinnad.

(93)

Seega on uurimine näidanud, et suhkruturu reformil ei olnud ühenduse tootmisharu kuludele märgatavat mõju.

(94)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et suhkruturu reform ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(95)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli seotud energiakulude suurenemisega.

(96)

Seoses sellega märgitakse, et sidrunhappe tootmine on energiamahukas, kus energiakulude lõpposatähtsus tootmises on 16 % (vt põhjendust 69 eespool). Energiakulud on vaatlusaluse perioodi jooksul tõepoolest võrdlemisi mõõdukalt kasvanud ja see kajastus tootmiskuludes.

(97)

Käesoleval juhul ei mõjunud ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale negatiivselt mitte energiakulud ise, vaid see, et ühenduse tootmisharu ei saanud suurenenud energiakulusid dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse mahu tekitatud hinnalanguse tõttu vajalikul määral klientidele üle kanda.

(98)

Peale selle väideti, et energiahindade tõus mõjutab kaudselt ka sidrunhappe tootmist, sest Euroopa sidrunhappetööstus konkureerib biokütusetööstusega süsivesikute pärast, mis on üks sidrunhappe tootmisel kasutatav ühend. Kuna energianõudlus ja sellest tulenevalt ka biokütuste nõudlus kasvab, saavad biokütusetootjad süsivesikute (nt suhkru ja selle jääkprodukti melassi ning glükoosi) eest rohkem maksta. See tõstaks kõnealuste süsivesikute hinna ühenduse tootmisharu jaoks kõrgeks. Ühenduse tootmisharu tootmiskulude analüüs näitas siiski (vt põhjendusi 69 ja 92 eespool), et sellist suhkru ja melassi tootmiskulude suurenemist ei ole toimunud, mis poleks olnud seotud suhkruhinna üldise tõusuga maailmaturul. Seepärast ei olnud võimalik kindlaks teha biokütusetööstuse kaudset mõju sidrunhappetootjatele. Seega lükatakse nimetatud väide tagasi.

(99)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et energiakulude suurenemine ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(100)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Euroopa tootjad olid oma turuosa kaotuses ise süüdi sidrunhappe kartelli (1991–1995) tõttu, milles osalesid nii kaebuse esitaja kui ka teine Euroopa tootja eelmise omaniku alluvuses. Need huvitatud isikud väidavad, et müügihind oli konkurentsivastaste tegevuste tõttu kunstlikult kõrge ja võimaldas Hiina tootjatel turule siseneda. Statistika analüüs näitab, et Hiina sidrunhappe import kasvas hüppeliselt 1998.–1999. aastal (64 %) ja veelgi enam 2002.–2004. aastal (137 %), seega mitu aastat pärast kartelli lagunemist.

(101)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et konkurentsivastased tegevused, milles ühenduse tootmisharu on osalenud, ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(102)

Mõned huvitatud isikud on väitnud, et USA dollari odavnemine euro suhtes on soodustanud sidrunhappe importi Euroopa Ühendusse.

(103)

USA dollar odavnes 2004. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajavahemikul euro suhtes 6,01 %. Ei ühenduse tootmisharu hindade kujunemine ega ka vaatlusalusest riigist või muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ei kajasta USA dollari suhteliselt tagasihoidlikku odavnemist euro suhtes.

(104)

Seepärast tuleb USA dollari odavnemist euro suhtes pidada tähtsusetuks ja seda ei saa käsitada ühenduse tootmisharu turuosa kaotuse olulise põhjusena.

(105)

Lisaks meenutatakse, et uurimine peab kindlaks tegema, kas ühenduse tootmisharule on olulist kahju tekitanud dumpinguhinnaga import (hinna ja mahtude seisukohast) või muud tegurid. Seoses hindadega on algmääruse artikli 3 lõikes 6 sätestatud, et tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga impordi hinnatase tekitab kahju. Seega on tegemist vaid viitega hinnatasemete erinevusele ja puudub nõue analüüsida hindade taset mõjutavaid tegureid.

(106)

Ent isegi siis, kui võetaks arvesse USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumist 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul ja eeldataks, et kogu eksportmüük ühendusse toimus USA dollarites, oleks hindade allalöömine ikkagi üle 10 %.

(107)

Sellest tulenevalt järeldati esialgu, et euro kallinemine USA dollari suhtes ei kõrvalda põhjuslikku seost kindlakstehtud kahju ja vaatlusaluse impordi vahel, ning seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(108)

Kokkuvõttes näitab eelnev analüüs, et asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil oluliselt, samal ajal kui kõnealuse imporditud toodangu müügihind langes märgatavalt ning uurimisperioodi ajal löödi hindu suuresti alla. Odava importtoodangu turuosa kasv langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu turuosa vähenemisega ja hinnalangus tasuvuse vähenemisega.

(109)

Teiselt poolt näitas muude võimalike ühenduse tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine, et ühelgi neist ei saanud olla märkimisväärset negatiivset mõju.

(110)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu seisundile ja teisalt dumpinguhinnaga ekspordi kahjustav mõju, järeldatakse esialgu, et vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Komisjon uuris, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaomastele isikutele.

(112)

Nagu on näidatud eespool põhjenduses 11, koosneb ühenduse tootmisharu kahest äriühingust, mille tootmisrajatised asuvad Austrias ja Belgias ja kus töötab ligikaudu 500–600 inimest, kes on otseselt kaasatud samasuguse toote tootmisse, müüki ja haldusse. Meetmete kehtestamise korral hinnalangus ühenduse turul eeldatavasti lõpeb ja ühenduse tootmisharu müügihind hakkab taastuma, mille tulemusena peaks paranema ühenduse tootmisharu majanduslik olukord.

(113)

Teisest küljest, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu finantsnäitajate, eelkõige tasuvuse negatiivne suundumus. Ühenduse tootmisharu kaotab sel juhul veelgi oma turuosa, kuna ta ei suuda kaasa minna Hiinast pärit impordi kehtestatud kunstlikult madala turuhinnaga. Seepärast on tõenäoliselt tagajärjeks tootmismahu ja investeeringute kärpimine, teatavate tootmisvõimsuste sulgemine ja töökohtade vähenemine ühenduses.

(114)

Sellega seoses tasub märkida, et alates 2004. aastast on tegevuse lõpetanud kolm ühenduse sidrunhappetootjat.

(115)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharul taastuda tuvastatud kahjustava dumpingu mõjust.

(116)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 10, vastasid küsimustikule neli valimisse kuuluvat importijat, kelle arvele langes uurimisperioodil umbes 36 % vaatlusaluse toote impordist ühendusse. Üks valimisse kuuluv importija ei suutnud esitada nõutud teavet. Seepärast ei võetud tema esitatud vastuseid arvesse. Kolme ülejäänud importija vastuseid kontrolliti kohapeal.

(117)

Sidrunhappe üldine osakaal nende importijate tegevuse kogukäibes oli väga väike. Hiinast pärit sidrunhappe impordiga sai seostada keskmiselt 1 % nende importijate tegevusest, kuid sidrunhape on sellegipoolest nende tootevalikus oluline. Mõned importijad ostavad vaatlusalust toodet peale Hiina ka muudest allikatest nii ühenduses kui ka väljaspool seda, sealhulgas ühenduse tootmisharult. Valimisse kuuluvate importijate keskmine kasumimarginaal sidrunhappega kauplemisel on ligikaudu 4,4 %.

(118)

Ühenduse importijad ei poolda meetmete kehtestamist. Koostööd tegevad importijad väitsid, et meetmete kehtestamine kahjustaks tõsiselt nende tegevust, sest nad ei saaks kanda hinnatõusu üle kasutajatele. Sellega seoses on kõige tõenäolisem, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit impordile toob kaasa turuhindade korrektsiooni ülespoole. Tollimaksude mõju importijate üldistele tulemustele oleks tõenäoliselt väheoluline, sest sidrunhape moodustab nende kogukäibest vaid väikese osa. Samuti viitab märkimisväärne hindade allalöömine, mis jäi alles ka pärast ühenduse piiril arvestatud CIF-hinna korrigeerimist impordijärgsete kuludega, et hinnatõusuks on ruumi. Seega ei saa välistada, et importijad saavad osa tollimaksust üle kanda oma klientidele toidu- ja joogitööstuses. Arvestades kõnealuse toote müügi väikest osakaalu importijate tegevuses ja nii üldist kui ka sidrunhappe müügiga seotud kasumimarginaali, võib igal juhul eeldada, et ajutiselt kehtestatav tollimaks ei mõjuta oluliselt nende ettevõtjate majanduslikku olukorda.

(119)

Peale selle väideti, et tollimaksude kehtestamine võib tekitada ühenduse turul monopoolse seisundi, välistades kolmandate riikide konkurentsi. Mõned huvitatud isikud olid mures selle pärast, et Euroopa tootjad ei suuda rahuldada Euroopa kasvavat nõudlust. Uurimine on näidanud, et isegi täie võimsusega töötades oleks ühenduse tootmisharu suutnud uurimisperioodil rahuldada üksnes 75 % Euroopa nõudlusest. Seoses sellega tuleb rõhutada, et dumpinguvastased tollimaksud ei tohiks kogu importi peatada, vaid peaksid taastama õiglase konkurentsiolukorra. Seetõttu järeldatakse esialgu, et koos muudest kolmandatest riikidest, nagu Iisrael, pärit impordiga tagaks see ühenduse nõudluse rahuldamiseks piisavad tarned. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist uuritakse Hiina impordi mahtu siiski hoolikalt, et analüüsida tarneolukorda ELi turul.

(120)

Kuigi importijad/turustajad on meetmete kehtestamise vastu, võib olemasoleva teabe põhjal järeldada, et nende võimalikud eelised dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisel on väiksema kaaluga kui ühenduse tootmisharu huvi neutraliseerida Hiina ebaõiglase ja kahjuliku kaubanduspraktika mõju.

(121)

Kasutajate küsimustiku täitis kümme kasutajat. Ühegi äriühingu vastused ei olnud täielikud, mistõttu ei saanud neid analüüsis arvesse võtta, kuid on ilmne, et sidrunhapet kasutatakse mitmel otstarbel, kuid üksnes väikestes kogustes. Seega ei oleks dumpinguvastase tollimaksu mõju sidrunhappe tootmise kogukuludele märkimisväärne. Vaid üks koostööd tegev kasutaja märkis, et meetmete kehtestamisel oleks tema majandustegevusele oluline mõju, kuid ei põhjendanud oma väidet.

(122)

Eelöeldut silmas pidades ja arvestades koostöö üldist madalat taset, ei avaldaks kavandatavad meetmed tõenäoliselt ühenduse kasutajate olukorrale olulist mõju.

(123)

Meetmete kehtestamine aitab ühenduse tootmisharul eeldatavasti tagasi võita kaotatud müügimahu ja turuosa ning suurendada tasuvust. Arvestades ühenduse tootmisharu ebasoodsat majandusolukorda, esineb meetmete puudumisel reaalne oht, et ühenduse tootmisharu võib sulgeda tootmisrajatisi ja vallandada töötajaid. Üldiselt tooks meetmete kehtestamine kasu ka ühenduse kasutajatele, sest piisavas koguses sidrunhappe tarnimine ei oleks ohustatud, samal ajal kui sidrunhappe ostuhinna üldine tõus jääks mõõdukaks. Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid meetmete kehtestamata jätmist ühenduse huvides.

(124)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule edasist kahju.

(125)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks pidada mõistlikuks tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Seepärast seati sihtkasumiks 9 %, lähtudes kasumist, mis saadi enne Hiina sidrunhappe impordi olulist kasvu.

(126)

Eelöeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali (sõltuvalt sellest, kumb on madalam) kõige madalamale leitud tasemele, st käesoleval juhul eranditult kahjumarginaalile.

(127)

Koostöö tase oli väga kõrge ning seepärast peeti asjakohaseks seada ülejäänud, uurimise käigus koostööst hoidunud äriühingute tollimaksu määraks uurimise käigus koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr. Seepärast kinnitati jääktollimaksu määraks 49,3 %.

(128)

Ajutised dumpinguvastased tollimaksud peaksid seega olema järgmised:

(129)

Eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed kehtestatakse ajutiselt väärtuselise tollimaksuna. Arvestades seda, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus ei pruugi olla piisav ühenduse turu vajaduste rahuldamiseks (vt põhjendust 119), uuritakse pärast ajutise tollimaksu kehtestamist hoolikalt Hiinast pärit impordi taset. Kui peaks selguma, et sidrunhappe tarnimisel ühenduse turul esineb raskusi, kaalutakse muude meetmete rakendamist.

(130)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata.

(131)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need kõnealuste äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning toodetud nimetatud äriühingute, seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine, käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(132)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,