4.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/227

(1)

Vastavalt nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioonile haridus- ja koolitusstatistika edendamise kohta Euroopa Liidus (2) tuleb komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega kiirendada haridus- ja koolitusstatistika arendamist.

(2)

Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta kohtumisel Brüsselis lepiti kokku Lissaboni strateegia taaskäivitamises. Jõuti järeldusele, et Euroopa peab uuendama oma konkurentsivõime aluseid, suurendama majanduskasvu potentsiaali ja tootlikkust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, asetades põhirõhu teadmistele, innovatsioonile ning inimkapitali optimeerimisele. Seega on kodanike tööhõive, kohanemisvõime ning liikuvus Euroopale äärmiselt olulised.

(3)

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid kohandada teadmistepõhise ühiskonna nõuetele, kõrgema haridustaseme vajadusele ja kvaliteetsema tööhõive nõuetele. Hariduse, koolituse ja elukestva õppe statistika on poliitiliste otsuste seisukohast erakordselt tähtis.

(4)

Elukestev õpe on keskne tegur kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu kujundamisel. 2005. aasta kevadel kogunenud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustes rõhutati, et inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara. Majanduskasvu ja tööhõive ühtsete suuniste ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste, mis nõukogu kinnitas oma otsusega 2005/600/EÜ, (3) eesmärk on aidata tõhusamalt kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele ja kehtestada igakülgsed elukestva õppe strateegiad.

(5)

Haridus- ja koolitussüsteemide eesmärke käsitleva nõukogu aruande vastuvõtmine 2001. aasta veebruaris ning sellest aruandest tuleneva 2001.–2011. aasta tööprogrammi vastuvõtmine 2002. aasta veebruaris on olulised sammud liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise ja kvaliteedi parandamisega seotud ülesannete lahendamisel. Euroopa keskmise soorituse näitajad ja normtasemed ehk standardid kuuluvad avatud koordineerimise meetodi vahendite hulka, millel on oluline osa tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010”. 2003. aasta mais tegid haridusministrid olulise otsuse jõuda 2010. aastaks viie Euroopa standardi täitmiseni, rõhutades sealjuures, et sellega ei kirjutata liikmesriikide valitsustele ette ei siseriiklikke sihte ega meetmeid.

(6)

Nõukogu võttis 24. mail 2005. aastal vastu järeldused uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta (4). Nendes järeldustes tegi nõukogu komisjonile ettepaneku esitada nõukogule uute näitajate väljatöötamise strateegiad ja ettepanekud üheksas konkreetses hariduse ja koolituse valdkonnas ning rõhutas samuti, et uute näitajate väljatöötamisel tuleks täielikult arvestada liikmesriikide vastutusega oma haridussüsteemi korraldamise eest ning see ei tohiks haridussüsteemile ega asjaomastele institutsioonidele panna põhjendamatut haldus- või finantskoormust, samuti ei peaks see vältimatult suurendama edasimineku jälgimiseks kasutatavate näitajate arvu.

(7)

Nõukogu võttis 2004. aasta novembris samuti vastu järeldused kutseharidus- ja koolitusalase koostöö kohta Euroopas ning nõustus, et Euroopa tasandil on prioriteet kutsehariduse ja -koolitusega seotud statistika ulatuse, täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamine, et võimaldada saavutatu hindamist.

(8)

Võrreldav statistiline teave ühenduse tasandil on oluline hariduse ja elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel ja nende rakendamiseks tehtud töö hindamisel. Euroopa ühtse statistilise teabesüsteemi loomiseks hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas peaks statistika koostamine põhinema ühtsetel mõistetel ja võrreldaval teabel.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes osutatud määratlust tööturul ebasoodsas olukorras olevate inimeste kohta.

(10)

Komisjon (Eurostat) kogub teavet kutseõppe kohta ettevõtetes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (5). Hariduse ja elukestva õppega seotud statistika koostamise järjepidevuse ja arendamise tagamiseks on siiski vaja kehtestada üldisem õiguslik raamistik, mis hõlmaks vähemalt selle valdkonna praegust ja tulevikuks kavandatud tegevust. Komisjon (Eurostat) kogub iga-aastast haridusega seotud teavet liikmesriikidest vabatahtlikkuse alusel ühismeetme raames (koostöös Unesco statistika instituudiga (UIS) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD)), mida tavapäraselt nimetatakse UOE andmekogumiseks. Komisjon (Eurostat) kogub hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud teavet ka muudest leibkondi käsitlevatest allikatest, nagu Euroopa Liidu tööjõuküsitlus (6) ja ühenduse tulu ja elutingimusi käsitlev statistika, (7) ning oma sihtuuringutest.

(11)

Kuna hariduse ja elukestva õppe valdkonnas on poliitika kujundamine ja jälgimine oma olemuselt muutuv ja areneva keskkonnaga kohanev, siis peaks statistika regulatiivne raamistik võimaldama teatud ulatuses piiratud ja kontrollitud paindlikkust, võttes arvesse vastajatele ja liikmesriikidele tekkivat koormust.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlaste andmete koostamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Ühenduse eristatistika koostamist reguleeritakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (8) sätestatud eeskirjadega.

(14)

Käesoleva määrusega tagatakse täielikult isikuandmete kaitse, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.

(15)

Statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (9).

(16)

Komisjoni 17. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, (10) kehtestatakse juurdepääsu tingimused ühenduse ametiasutusele edastatavatele konfidentsiaalsetele andmetele.

(17)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(18)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus valida ja määratleda statistika objekte, nende omadusi seoses poliitika või tehniliste vajadustega, omaduste jagunemist, vaatlusperioodi ja tulemuste edastamise tähtaegu, kvaliteedinõudeid, sealhulgas nõutavat täpsust ja teabe kvaliteediraamistikku. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)

Statistikaprogrammi komiteega, mis on loodud nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom, (12) on nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt konsulteeritud,

a)

„ühenduse statistika” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;

b)

„statistika koostamine” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;

c)

„liikmesriikide ametiasutused” — on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 kolmandas taandes;

d)

„haridus” — organiseeritud ja sihiteadlik suhtlemine, mille eesmärk on õppimine (13);

e)

„elukestev õpe” — igasugune õppetegevus elu jooksul eesmärgiga parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööalases perspektiivis (14);

f)

„mikroandmed” — konkreetsed statistilised kirjed;

g)

„konfidentsiaalsed andmed” — andmed, mis võimaldavad ainult kaudset asjaomaste statistiliste ühikute identifitseerimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 ja määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90.

a)

1. valdkond hõlmab haridus- ja koolitussüsteemide statistikat;

b)

2. valdkond hõlmab täiskasvanute elukestvas õppes osalemise statistikat;

c)

3. valdkond hõlmab muud hariduse ja elukestva õppe statistikat, nagu näiteks inimkapitali, hariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasutegurite statistikat, mis ei kuulu 1. ega 2. valdkonda.

a)

1. ja 2. valdkonna puhul hariduse ja elukestva õppe statistika korrapärane esitamine määratud tähtaegadel liikmesriikide poolt;

b)

3. valdkonna puhul muude statistiliste teabesüsteemide ja uuringute kasutamine täiendavate statistiliste muutujate ja näitajate saamiseks hariduse ja elukestva õppe kohta;

c)

statistilisi raamistikke, mõisteid ja meetodeid käsitlevate normide ja käsiraamatute koostamine, parandamine ja ajakohastamine;

d)

andmete kvaliteedi parandamine kvaliteedinõuete raamistikus, mis hõlmab andmete:

a)

valdkonda kuuluvate objektide ja nende karakteristikute valimine ja määramine vastavalt poliitilistele või tehnilistele vajadustele;

b)

karakteristikute jaotused;

c)

vaatlusperiood ja tulemuste edastamise tähtajad;

d)

kvaliteedinõuded, sealhulgas nõuded täpsusele;

e)

kvaliteedist teavitamise raamistik.

a)

kõikide valdkondade puhul: haridusasutuste ja üksikisikute potentsiaalset koormust;

b)

kõikide valdkondade puhul: artikli 4 lõikes 3 osutatud pilootuuringute tulemusi;

c)

1. valdkonna puhul: uusimaid kokkuleppeid UISi, OECD ja komisjoni (Eurostat) vahel mõistete, definitsioonide, andmekogumise formaadi, andmetöötluse, tulemuste edastamise ajavahemike ja tähtaegade kohta;

d)

2. valdkonna puhul: 2005.–2007. aastal teostatud täiskasvanute koolituse alase pilootuuringu tulemusi ja edasise arendamise vajadust;

e)

3. valdkonna puhul: olemasolevate ühenduse andmeallikate kättesaadavust, sobivust ja õiguslikku konteksti pärast kõikide olemasolevate andmeallikate ammendavat uurimist.