9.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 294/2008,

11. märts 2008,

millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust töötada välja tingimused, mis soodustavad investeerimist teadmistesse ja innovatsiooni Euroopas, et suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(2)

Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui väljakutse laad ja ulatus Euroopa Liidus nõuab siiski meetmete võtmist ka ühenduse tasandil.

(3)

Ühendus peaks toetama innovatsiooni edendamist, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, integreeritud elukestva õppe programmi ja struktuurifondide kaudu.

(4)

Ühenduse tasandil tuleks luua uus algatus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”), et täiendada senist ühenduse ja liikmesriikide poliitikat ja algatusi, edendades teadmiste kolmnurga — kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni — lõimimist kogu Euroopa Liidus.

(5)

15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles valmistama ette EIT asutamise ametlik ettepanek, et esitada see 2006. aasta sügisel.

(6)

EIT peamiseks eesmärgiks peaks olema aidata kaasa ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime arendamisele, hõlmates kõrgeimate standardite kohaseid kõrgharidusalaseid, teadus- ja innovatsioonitegevusi. Seejuures peaks EIT hõlbustama ja tõhustama võrgustike loomist ja koostööd ning looma sünergiaid innovaatikakogukondade vahel Euroopas.

(7)

EIT tegevuses tuleks käsitleda innovatsiooni pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Euroopas, eelkõige erialadevahelistes ja -sisestes valdkondades, sealhulgas nendes, mis on Euroopa tasandil juba kindlaks määratud. Seejuures peaks EIT edendama korrapärast dialoogi kodanikuühiskonnaga.

(8)

EIT peaks seadma prioriteediks kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse üleviimise ettevõtluse konteksti ja nende äriotstarbelise kasutamise ning uute ettevõtjate, tütarettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise toetamise.

(9)

EIT peaks toimima peamiselt tippsaavutustele orienteeritud kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade autonoomsete partnerluste kaudu, mis on loodud jätkusuutlike ja pikaealiste iseseisvate strateegiliste võrgustike kujul innovatsiooniprotsessis. EIT juhatus peaks läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva protsessi alusel need partnerlused välja valima ning teadmis- ja innovaatikakogukondadeks nimetama. Juhatus peaks ka EIT tegevust juhtima ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust hindama. Juhatuse koosseis peaks kajastama tasakaalu äri- ja kõrgharidus- ja/või teadusringkondade ning innovatsioonisektori kogemuste vahel.

(10)

Et aidata kaasa konkurentsivõime suurendamisele ja tõsta Euroopa majanduse ja selle innovatsioonivõime atraktiivsust rahvusvahelisel tasandil, peaksid EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukonnad suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu maailma, sealhulgas nende liikuvust edendades, ja samuti teha koostööd kolmandate riikide organisatsioonidega.

(11)

Suhted EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel peaksid põhinema lepingutel, milles sätestatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade õigused ja kohustused, tagatakse piisav koordineerimise tase ning visandatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse ja tulemuste seire- ja hindamismehhanism.

(12)

Vaja on toetada kõrgharidust kui kõikehõlmava innovatsioonistrateegia lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise lepinguga tuleks ette näha, et teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antavate akadeemiliste kraadide ja diplomite andjateks peaksid olema osalevad kõrgharidusasutused, keda tuleks julgustada märgistama nimetatud kraadid ja diplomid ka EIT kraadide ja diplomitena. EIT peaks oma tegevuse ja töö kaudu aitama edendada liikuvust Euroopa teadusruumis ja Euroopa kõrgharidusruumis ning samuti soodustama teadlastele ja üliõpilastele teadmis- ja innovaatikakogukondade raames antud toetuste ülekantavust. Kogu see tegevus peaks toimuma ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (4) sätteid piiramata.

(13)

EIT peaks kehtestama intellektuaalomandi haldamise selged ja läbipaistvad suunised, mis soodustaksid intellektuaalomandi kasutamist sobivatel tingimustel. Nendes suunistes tuleks sätestada, et nõuetekohaselt võetakse arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade eri partnerorganisatsioonide tehtavad panused nende suurusest hoolimata. Kui tegevust rahastatakse ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide alusel, tuleks kohaldada nimetatud programmide eeskirju.

(14)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada EIT vastutus ja läbipaistvus. Asjakohased eeskirjad, millega reguleeritakse EIT tegevust, tuleks ette näha EIT põhikirjas.

(15)

EIT peaks olema juriidiline isik ning oma tegevusliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks ta haldama ise oma eelarvet, mille tulud peaksid sisaldama ühenduse toetust.

(16)

EIT peaks püüdma hankida aina suurema rahalise panuse erasektorist ja oma tegevusega saadud tulust. Seepärast loodetakse, et tööstus-, finants- ja teenustesektorid annavad märkimisväärse panuse EIT ja eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvetesse. Teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärgiks peaks olema erasektorist pärit toetuste osakaalu maksimeerimine. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja nende partnerorganisatsioonid peaksid avalikustama selle, et nende tegevus toimub EIT raames ning et nad saavad rahalist toetust Euroopa Liidu üldeelarvest.

(17)

Ühenduse poolt EIT-le antavast toetusest tuleks rahastada EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise, haldus- ja koordineerimistegevuse kulusid. Topeltrahastamise vältimiseks ei tohiks nendeks tegevusteks samaaegselt toetust anda teistest ühenduse programmidest, näiteks teadusuuringute, tehnoloogiaarendamise ja tutvustamistegevuse raamprogrammist, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist, elukestva õppe programmist, või struktuurifondidest. Kui teadmis- ja innovaatikakogukond või ta partnerorganisatsioonid taotlevad ühenduse abi otse nendest programmidest või fondidest, ei tohiks nende taotlusi võrreldes muude taotlustega mingil moel soosivalt kohelda.

(18)

Ühenduse subsiidiumide ja muude toetuste osas, mis eraldatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5).

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2008.–2013. aastaks rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(20)

EIT on ühenduste asutatud asutus määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõike 1 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt oma finantseeskirjad ise vastu võtma. Sellest tulenevalt tuleks EIT suhtes kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (7).

(21)

EIT peaks igal aastal koostama eelmise kalendriaasta tegevust kirjeldava aruande ja instituudi kavandatud algatusi kirjeldava jooksva kolmeaastase tööprogrammi, millega võimaldatakse EIT-l reageerida teaduse, tehnoloogia, kõrghariduse, innovatsiooni ja muudes asjaomastes valdkondades toimuvatele sise- ja välisarengutele. Need dokumendid tuleks edastada teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil peaks olema õigus avaldada arvamust EIT esimese kolmeaastase tööprogrammi projekti kohta.

(22)

EIT prioriteetsed strateegilised valdkonnad ja rahastamisvajadused seitsmeks aastaks tuleks ette näha strateegilises innovatsioonikavas. Võttes arvesse kõnealuse innovatsioonikava olulisust ühenduse innovatsioonipoliitika jaoks ja sellest tulenevalt selle sotsiaalmajandusliku mõju poliitilist tähtsust ühenduse jaoks, peaksid strateegilise innovatsioonikava vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, tuginedes komisjoni poolt koostatud ettepanekule EIT esitatud kavandi alusel.

(23)

On asjakohane, et komisjon algatab EIT töö kohta sõltumatu välishindamise, eelkõige pidades silmas strateegilise innovatsioonikava koostamist. Vastavalt vajadusele peaks komisjon esitama ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

(24)

Instituudi pikaajalist arengut silmas pidades on asjakohane seada eesmärgiks EIT järkjärguline, etapipõhine rakendamine. Selleks et hinnata nõuetekohaselt EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust ning vajaduse korral viia sisse parandusi, oleks vajalik esialgne etapp piiratud arvu teadmis- ja innovaatikakogukondadega. Kaheksateistkümne kuu jooksul pärast loomist peaks juhatus valima välja kaks või kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda valdkondades, mis aitavad Euroopa Liidul astuda vastu praegustele ja tulevastele väljakutsetele, mis võiksid hõlmata selliseid valdkondi nagu kliimamuutus, taastuvenergia ja järgmise põlvkonna info- ja sidetehnoloogia. Täiendavate teadmis- ja innovaatikakogukondade valimist ja määramist tuleks võimaldada pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist, mis, lähtudes pikaajalisest perspektiivist, hõlmaks ka EIT üksikasjalikku töökorda.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt EIT asutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevaga asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „EIT”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„innovatsioon” — protsess, mille kaudu kerkivad esile uued ideed, mis vastavad ühiskonna või majanduse nõudmistele ja loovad uusi tooteid, teenuseid või äri- ja organisatsioonimudeleid, mis võetakse edukalt kasutusele olemasoleval turul või mis suudavad luua uusi turge; kaasa arvatud sellise protsessi tulemus;

2)

„teadmis- ja innovaatikakogukond” — kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade autonoomne partnerlus strateegilise võrgustiku kujul innovatsiooniprotsessis, mis põhineb ühisel keskpika tähtajaga või pikaajalisel innovatsiooniplaneerimisel eesmärgiga saavutada EIT eesmärgid (olenemata oma täpsest juriidilisest vormist);

3)

„osalev riik” — Euroopa Liidu liikmesriik või muu riik, mis on sõlminud ühendusega lepingu EIT kohta;

4)

„kolmas riik” — mis tahes riik, kes ei ole osalev riik;

5)

„partnerorganisatsioon” — iga organisatsioon, mis on teadmis- ja innovaatikakogukonna liige; partnerorganisatsioonide hulka võivad kuuluda eelkõige kõrgharidusasutused, teadusasutused, riiklikud või eraäriühingud, finantsasutused, piirkondlikud ja kohalikud valitsusasutused, sihtasutused;

6)

„teadusasutus” — avalik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle üks põhieesmärke on tegelda teadusuuringute või tehnoloogiaarendusega;

7)

„kõrgharidusasutus” — ülikool või mis tahes tüüpi kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele magistri- või doktoritaseme akadeemilisi kraade või diplomeid, olenemata selle nimetusest siseriiklikus kontekstis;

8)

„akadeemilised kraadid ja diplomid” — osalevate kõrgharidusasutuste antud magistri- või doktoriõppe kvalifikatsioonid, mis on saadud teadmis- ja innovaatikakogukonna raames toimunud kõrgharidustegevuse tulemusena;

9)

„strateegiline innovatsioonikava” — poliitiline dokument, milles esitatakse EIT tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad, sh ülevaade kavandatud kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusest, seitsme aasta jooksul.

Artikkel 3

Eesmärk

EIT eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja lõimib ta kõrgeimate standardite kohaseid kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusi.

Artikkel 4

EIT organid

1.   EIT organid on:

a)

juhatus, mis koosneb kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ärivallas kogemusi omavatest kõrgelt kvalifitseeritud liikmetest. Juhatus vastutab EIT tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, nimetamise ja hindamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest;

b)

täitevkomitee, mis jälgib EIT juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal;

c)

direktor, kes vastutab juhatuse ees EIT haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on EIT seaduslik esindaja;

d)

siseauditi ülesande täitja, kes nõustab juhatust ja direktorit finants- ja haldusjuhtimise, EIT kontrollistruktuuride ja teadmis- ja innovaatikakogukondadega loodavate rahastamissidemete küsimustes ning juhatuse soovil ka mis tahes muudes küsimustes.

2.   Komisjon võib määrata vaatlejad, kes võtavad osa juhatuse koosolekutest.

3.   EIT organeid käsitlevad üksikasjalikud sätted sätestatakse EIT põhikirjas, mis on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Ülesanded

1.   Oma eesmärgi saavutamiseks täidab EIT järgmisi ülesandeid:

a)

määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

b)

teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

c)

valib välja ja nimetab kooskõlas artikliga 7 prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused; tagab neile vajaliku toetuse; rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid; teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust; tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

d)

mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalisi vahendeid ning kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige püüab ta hankida märkimisväärse ja aina suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

e)

edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EIT kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

f)

edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

g)

püüab saada maailmatasemel kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni pädevusasutuseks;

h)

tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia EIT tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

2.   EIT saab volituse asutada sihtasutus (edaspidi „EIT sihtasutus”), mille konkreetseks eesmärgiks on edendada ja toetada EIT tegevust.

Artikkel 6

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

1.   Teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegelevad eelkõige järgmisega:

a)

innovatsioonitegevus ja Euroopa lisandväärtusega investeeringud, milles täielikult integreeritakse kriitilise massi saavutamiseks kõrghariduse ja teaduse mõõde ning mis innustavad tulemuste levitamist ja kasutamist;

b)

olulist majanduslikku ja ühiskondlikku huvi pakkuvates valdkondades teostatavad eesrindlikud ja innovatsioonipõhised uuringud, mis tuginevad Euroopa tasandi ja siseriiklike uuringute tulemustel ning mis potentsiaalselt tugevdavad Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil;

c)

haridus- ja koolitustegevus magistri- ja doktoriõppe tasandil valdkondades, mis võivad tulevikus aidata rahuldada Euroopa sotsiaalmajanduslikke vajadusi ja mis edendavad innovatsioonialaste oskuste arendamist, juhtimis- ja ettevõtlusoskuste ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvuse parandamist;

d)

parimate tavade vahetamine innovatsioonisektoris, keskendudes koostöö arendamisele kõrgharidus-, teadus- ja ärisektori vahel, hõlmates teenuste- ja finantssektoreid.

2.   Teadmis- ja innovaatikakogukondadel on oma sisekorralduse, koosseisu ning täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemisel märkimisväärne üldine autonoomsus. Eelkõige on teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärgiks olla avatud uutele liikmetele, kui see suurendab partnerluse väärtust.

3.   Suhted EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahel põhinevad lepingul.

Artikkel 7

Teadmis- ja innovaatikakogukondade valimine

1.   EIT valib välja ja nimetab teadmis- ja innovaatikakogukonnaks saava partnerluse avatud ja läbipaistva konkursimenetlusega. EIT võtab vastu ja avalikustab teadmis- ja innovaatikakogukondade üksikasjalikud valikukriteeriumid, mille aluseks on orienteeritus tipptasemel saavutustele ja innovatsioonivõimele; välis- ja sõltumatud eksperdid kaasatakse valimisprotsessi.

2.   Teadmis- ja innovaatikakogukonna valikul võetakse kooskõlas lõikes 1 sätestatud põhimõtetega arvesse eelkõige:

a)

partnerluse olemasolevat ja potentsiaalset innovatsioonivõimet ning tippsaavutusi kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni alal;

b)

partnerluse võimet saavutada strateegilise innovatsioonikava eesmärke;

c)

partnerluse võimet tagada jätkusuutlik ja pikaajaline omafinantseerimine, sealhulgas märkimisväärne ja aina suurenev panus era-, tööstus- ja teenustesektorilt;

d)

kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni teadmiste kolmnurgas tegutsevate organisatsioonide partnerlustes osalemist;

e)

intellektuaalomandi haldamise plaani esitamist, mis on asjaomases sektoris kohane ning vastab EIT intellektuaalomandi haldamise põhimõtetele ja suunistele, märkides ka viisi, kuidas on eri partnerorganisatsioonide panuseid arvesse võetud;

f)

meetmeid erasektori kaasamise ja erasektoriga tehtava koostöö toetamiseks, hõlmates finantssektorit ja eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ning uute, tütar- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, pidades silmas teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuste äriotstarbelist kasutamist;

g)

valmisolekut suhelda organisatsioonidega ja võrgustikega väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukonda eesmärgiga jagada häid tavasid ja tipptaseme teadmisi.

3.   Miinimumtingimus teadmis- ja innovaatikakogukonna moodustamiseks on vähemalt kolme vähemalt kahes erinevas liikmesriigis asutatud partnerorganisatsiooni osalemine. Kõik need partnerorganisatsioonid peavad olema üksteisest sõltumatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) (8) artikli 6 tähenduses.

4.   Teadmis- ja innovaatikakogukonda võivad kuuluda organisatsioonid kolmandatest riikidest, kui juhatus on selle heaks kiitnud. Enamik teadmis- ja innovaatikakogukonnas osalevatest partnerorganisatsioonidest peavad olema asutatud liikmesriikides. Igasse teadmis- ja innovaatikakogukonda kuulub vähemalt üks kõrgharidusasutus ja üks eraettevõte.

Artikkel 8

Akadeemilised kraadid ja diplomid

1.   Artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud kõrgharidustegevustega seotud akadeemilisi kraade ja diplomeid annavad osalevad kõrgharidusasutused siseriiklike eeskirjade ja akrediteerimise korra kohaselt. EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukonna vahelises kokkuleppes nähakse ette, et need akadeemilised kraadid ja diplomid võivad olla märgistatud ka kui EIT kraadid ja diplomid.

2.   EIT julgustab osalevaid kõrgharidusasutusi:

a)

andma ühiseid või mitmekordseid kraade ja -diplomeid, mis kajastavad teadmis- ja innovaatikakogukondade ühtset iseloomu. Need võivad siiski olla ka ühe kõrgharidusasutuse antud;

b)

võtma arvesse:

i)

asutamislepingu artiklite 149 ja 150 kohaselt võetud ühenduse meetmeid;

ii)

Euroopa kõrgharidusruumi kontekstis võetud meetmeid.

Artikkel 9

EIT sõltumatus ning kooskõla ühenduse, liikmesriikide ja valitsustevahelise tegevusega

1.   EIT tegutseb siseriiklikest asutustest ja välistest mõjudest sõltumatult.

2.   EIT tegevus on kooskõlas muu ühenduse tasandil toimuva tegevusega ja muude ühenduse tasandil rakendatavate vahenditega, eelkõige kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

3.   EIT võtab nõuetekohaselt arvesse ka piirkondliku, riikliku ja valitsustevahelise tasandi poliitikasuundi ja algatusi, et kasutada parimaid tavasid, väljakujunenud kontseptsioone ja olemasolevaid ressursse.

Artikkel 10

Intellektuaalomandi haldamine

1.   EIT võtab vastu suunised intellektuaalomandi haldamiseks, mis tuginevad muu hulgas määrusele (EÜ) 1906/2006.

2.   Nende suuniste alusel sõlmivad iga teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerorganisatsioonid omavahel intellektuaalomandi haldamist ja kasutamist käsitleva kokkuleppe, milles määratakse eelkõige kindlaks, kuidas erinevate partnerorganisatsioonide, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panust arvesse võetakse.

Artikkel 11

Õiguslik seisund

1.   EIT on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

2.   EIT suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 12

Vastutus

1.   EIT kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2.   EIT lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu sätetega ning selle lepingu suhtes kohaldatavate seadustega. Otsuste tegemine vastavalt EIT sõlmitud lepingus sisalduvale mis tahes vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EIT kõik kahjud, mida EIT või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

4.   Kõiki EIT makseid seoses lõigetes 2 ja 3 nimetatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse EIT kuludena ning need kaetakse EIT rahalistest vahenditest.

5.   EIT vastu asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel algatatud kohtuasjad kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

Artikkel 13

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele

1.   EIT tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Eelkõige loob EIT kättesaadava tasuta veebisaidi, kus esitatakse teavet EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste kohta.

2.   EIT avalikustab oma kodukorra, artikli 21 lõikes 1 nimetatud finantseeskirjad ning artiklis 7 nimetatud teadmis- ja innovaatikakogukondade üksikasjalikud valikukriteeriumid enne esimest ettepanekute esitamise kutset esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade valimiseks.

3.   EIT avalikustab viivitamata artiklis 15 osutatud jooksva kolmeaastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei avalda EIT kolmandatele isikutele saadud konfidentsiaalset teavet, mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

5.   EIT organite liikmete suhtes kehtib EÜ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

EIT poolt käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9).

6.   EIT valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (10). Juhatus võtab vastu nimetatud määruse praktilise rakendamise korra hiljemalt kuus kuud pärast EIT asutamist.

7.   EIT ametlikud dokumendid ja trükised tõlgitakse kooskõlas 15. aprilli 1958. aasta määrusega nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (11). Vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/1994 (12).

Artikkel 14

Rahalised vahendid

1.   EITd rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetusega artiklis 19 sätestatud rahastamispaketis ja muudest era- ja avaliku sektori allikatest eraldatavate toetustega.

2.   Teadmis- ja innovaatikakogukondi rahastatakse eelkõige järgmistest allikatest:

a)

äriühingute või eraorganisatsioonide antavate toetustega, mis moodustavad märkimisväärse osa rahastamisest;

b)

Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatavate toetustega;

c)

kohustuslike või vabatahtlike toetustega osalevatelt riikidelt, kolmandatelt riikidelt või nende ametivõimudelt;

d)

annakutega, annetustega ja eraldistega eraisikutelt, institutsioonidelt, sihtasutustelt või muudelt siseriiklikelt asutustelt;

e)

teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusest saadava tuluga, kaasa arvatud intellektuaalomandi õiguste kasutustasuga;

f)

EIT omatuluga või sihtkapitalist saadava tuluga, kaasa arvatud tuluga, mida haldab EIT sihtasutus;

g)

toetustega rahvusvahelistelt organitelt või institutsioonidelt;

h)

laenude ja toetustega Euroopa Investeerimispangalt, hõlmates võimalust kasutada riskijagamisrahastut, kooskõlas abikõlblikkuse kriteeriumite ja valimiskorraga.

Toetus võib olla ka mitterahaline.

3.   Üksikasjad EIT-poolseks rahastamiseks määratletakse artikli 21 lõikes 1 nimetatud EIT finantseeskirjades.

4.   Toetus Euroopa Liidu üldeelarvest teadmis- ja innovaatikakogukondade loomis-, haldus- ja koordineerimiskuludeks eraldatakse artiklis 19 sätestatud rahastamispaketist.

5.   Teadmis- ja innovaatikakogukonnad või nende partnerorganisatsioonid võivad taotleda ühenduse abi, eelkõige ühenduse programmide ja fondide raames kooskõlas nende eeskirjadega ning võrdsel alusel teiste taotlustega. Selliseid toetusi ei anta tegevustele, mida Euroopa Liidu üldeelarvest juba rahastatakse.

Artikkel 15

Tegevuse kavandamine ja aruandlus

1. EIT võtab vastu:

a)

jooksva kolmeaastase tööprogrammi, mis tugineb strateegilisel innovatsioonikaval (kui see on vastu võetud) ja kus esitatakse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnang rahastamisvajaduse ja -allikate kohta. Tööprogrammi edastab EIT teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele;

b)

aastaaruande iga aasta 30. juuniks. Aruandes antakse ülevaade EIT tegevusest eelneval kalendriaastal ja hinnatakse tulemusi püstitatud eesmärkide ja kehtestatud ajakava seisukohast, sooritatud tegevusega seotud ohtusid ning vahendite kasutamist ja EIT üldist tööd.

Artikkel 16

EIT järelevalve ja hindamine

1.   Tulemuste kõrge kvaliteedi, teadusliku tipptaseme ja vahendite tõhusaima kasutamise saavutamiseks tagab EIT, et tema tegevus, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu hallatav tegevus, on pideva ja süstemaatilise järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise all. Hindamiste tulemused avalikustatakse.

2.   Komisjon näeb ette hiljemalt 2011. aasta juuniks ja igaks viiendaks aastaks pärast uue finantsraamistiku jõustumist EIT hindamise. Hinnang põhineb sõltumatul välishindamisel ning selles uuritakse, kuidas EIT täidab oma ülesandeid. Selles käsitletakse EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade kogu tegevust ning hinnatakse EIT lisaväärtust, tegevuse mõju tõhusust, jätkusuutlikkust, tulemuslikkust ning asjakohasust ja kooskõla ja/või täiendavust olemasolevate riiklike poliitikatega ja ühenduse poliitikaga, et toetada kõrgharidust, teadusuuringuid ja innovatsiooni. Hinnangus võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

3.   Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma arvamusega ja vajadusel mis tahes ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Juhatus võtab hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse EIT programmides ja tegevuses.

Artikkel 17

Strateegiline innovatsioonikava

1.   Hiljemalt 30. juuniks 2011. aastal ja edaspidi iga seitsme aasta järel koostab EIT seitsmeaastase strateegilise innovatsioonikava projekti ja esitab selle komisjonile.

2.   Strateegilises innovatsioonikavas määratletakse EIT pikaajalised prioriteetsed valdkonnad ning kava sisaldab ka EIT sotsiaalmajandusliku mõju ja võime hindamist parima innovatsioonialase lisandväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas võetakse arvesse EIT järelevalve ja hindamise tulemusi vastavalt artiklis 16 osutatule.

3.   Strateegiline innovatsioonikava sisaldab hinnangut rahastamisvajaduste ja -allikate kohta, pidades silmas EIT tegevust, pikaajalist arengut ja rahastamist tulevikus. Samuti sisaldab see ka suunavat rahastamiskava, mis katab finantsraamistiku perioodi.

4.   Strateegilise innovatsioonikava võtavad asutamislepingu artikli 157 lõiget 3 järgides vastu Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul.

Artikkel 18

Esialgne etapp

1.   Juhatus esitab kaheteistkümne kuu jooksul pärast oma loomist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile artiklis 15 nimetatud esimese jooksva kolmeaastase tööprogrammi projekti. Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võivad igaüks esitada EIT juhatusele arvamuse mis tahes teema kohta projektis kolme kuu jooksul pärast projekti kättesaamist. Kui sellised arvamused EIT-le esitatakse, siis peab juhatus kolme kuu jooksul vastama ja teatama mis tahes prioriteetide või kavandatud tegevuse muudatustest.

2.   EIT valib ja määrab kaheksateistkümne kuu jooksul pärast juhatuse loomist kaks või kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, toimides kooskõlas artiklis 7 nimetatud kriteeriumite ja menetlustega.

3.   Komisjon esitab EIT esitatud projektile tuginedes strateegilise innovatsioonikava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2011. aasta lõppu.

Lisaks artiklis 17 ettenähtud strateegilise innovatsioonikava sisule sisaldab kõnealune kava ka järgmist:

a)

EIT tegevuse üksikasjalik kirjeldus ja volitused;

b)

juhatuse ja teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelise koostöö kord;

c)

teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamise üksikasjad.

4.   Pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist kooskõlas artikli 17 lõikega 4 võib juhatus valida ja nimetada täiendavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastavalt artiklite 6 ja 7 sätetele.

Artikkel 19

Eelarvelised kulukohustused

Käesoleva määruse rakendamise rahastamispaketiks perioodiks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 määratakse 308,7 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 20

Aastaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

1.   EIT kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2.   Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

3.   Direktor koostab EIT järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi ning edastab selle juhatusele.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Juhatus võtab vastu esialgse prognoosi koos asutamiskava projektiga ja esialgse kolmeaastase tööprogrammiga ja edastab need 31. märtsiks komisjonile.

6.   Komisjon sisestab vastavalt prognoosile Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse eelarveprojekti prognoosid, mida ta peab üldeelarvest antava toetuse seisukohast vajalikuks.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EIT toetuseks kasutatavad assigneeringud.

8.   Juhatus võtab vastu EIT eelarve, mis muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist. Vajaduse korral tehakse instituudi eelarves vastavaid kohandusi.

9.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed EIT eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab sellest komisjonile.

10.   Iga olulise eelarvemuudatuse puhul järgitakse sama menetlust.

Artikkel 21

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   EIT võtab vastu oma finantseeskirjad vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikele 1. Need ei või kalduda kõrvale määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui EIT konkreetse tegevusega seotud vajadus seda nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku. Selleks et võimaldada EIT-l täita oma eesmärke ning ligi tõmmata ja hoida partnereid erasektorist, tuleb arvesse võtta piisava tegevusvabaduse vajadust.

2.   Direktor vastutab EIT eelarve täitmise eest.

3.   EIT raamatupidamine konsolideeritakse komisjoni raamatupidamisega.

4.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele EIT aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2 ja juhatuse tegevusele aasta n kohta aastal n + 2 seoses EIT sihtasutusega.

Artikkel 22

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse EIT suhtes täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (13).

2.   EIT ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) (14). Juhatus vormistab selle liitumise ametlikult ja võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

3.   Kõigis EIT vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et OLAF ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis EIT sihtasutuse suhtes.

Artikkel 23

Põhikiri

Käesolevaga võetakse vastu käesoleva määruse lisas esitatud EIT põhikiri.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

(1)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 28.

(2)  ELT C 146, 30.6.2007, lk 27.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 21. jaanuari 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 52 E, 26.2.2008, lk 7) ja Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 6.12.2007, lk 3).

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(6)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Institutsioonidevahelist kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).

(7)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(8)  ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

(9)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(12)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1645/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 13).

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

LISA

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi põhikiri

Artikkel 1

Juhatuse koosseis

1.   Juhatus koosneb määratud liikmetest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise ja teadusliku taustaga inimesi (edaspidi „määratud liikmed”), ja liikmetest, keda valivad ennast esindama Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja teadmis- ja innovaatikakogukondade innovatsiooni, kõrgharidusalase, teadustegevuse, tehnilise ja haldustöö tegijad ning üliõpilased ja doktorikandidaadid (edaspidi „valitavad liikmed”).

Üleminekuperioodil koosneb esialgne juhatus ainult määratud liikmetest, kuni saab korraldada valitavate liikmete valimise pärast esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna loomist.

2.   Määratud liikmeid on kaheksateist. Nende ametiaeg on kuus aastat, mida ei saa pikendada. Liikmed määrab komisjon läbipaistva menetluse korras. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu valimisprotsessist ja nende juhatuse liikmete lõplikust ametissenimetamisest.

Esialgse juhatuse määratud liikmed määratakse potentsiaalsete kandidaatide nimekirja alusel, mille on koostanud ajutine valimiskomitee, mis koosneb komisjoni nimetatud neljast sõltumatust kõrge kvalifikatsiooniga eksperdist. Järgmised määratud liikmed määratakse juhatuse koostatud potentsiaalsete kandidaatide nimekirja alusel.

3.   Komisjon võtab arvesse kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonialase kogemusega inimeste tasakaalustatuse põhimõtet ning samuti soolise tasakaalu põhimõtet ja liidu erinevate kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonikeskkondade esindatust.

4.   Kolmandik määratud liikmetest vahetatakse välja iga kahe aasta tagant. Vähem kui neli aastat juhatusse kuulunud liikmeid võib uuesti määrata; ametiaeg võib maksimaalselt olla kuus aastat.

Üleminekuperioodil valitakse esialgse juhatuse kaksteist määratud liiget loosi teel nelja-aastaseks ametiajaks. Esialgse nelja-aastase perioodi möödumisel valitakse kuus liiget kaheteistkümnest uuest määratud liikmest loosi teel nelja-aastaseks ametiajaks. Juhatuse esimees kõnealuses üleminekuprotsessis ei osale.

5.   Valitavaid liikmeid on neli. Nende ametiaeg on kolm aastat, mida saab pikendada ühe korra. EITst või teadmis- ja innovaatikakogukonnast lahkumise korral nende liikmelisus lõpeb. Nad asendatakse ametiaja lõpuni sama valimismenetlust kasutades.

6.   Valitavate liikmete valimise ja asendamise tingimused ja korra võtab direktori ettepanekul vastu juhatus enne esimese teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse algust. Selline korraldus tagab mitmekesise esindatuse ning võtab arvesse EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade arengu.

7.   Kui juhatuse liige ei saa oma ametiaega lõpuni täita, määratakse või valitakse tema ametiaega lõpule viima asendusliige, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

Artikkel 2

Juhatuse ülesanded

1.   Juhatuse liikmed tegutsevad EIT huvides, kaitstes sõltumatult selle eesmärke ja missiooni, identiteeti ja sidusust.

2.   Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

võtab direktori ettepaneku alusel vastavalt strateegilises innovatsioonikavas kehtestatule vastu EIT jooksva kolmeaastase tööprogrammi, EIT eelarve, iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande;

b)

määrab prioriteetsed valdkonnad, milles teadmis- ja innovaatikakogukonnad asutatakse;

c)

aitab kaasa strateegilise innovatsioonikava ettevalmistamisele;

d)

koostab EIT tegevuse üksikasjaliku kirjelduse ja volitused strateegilise innovatsioonikava raames, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra;

e)

valib partnerluse, mis nimetatakse teadmis- ja innovaatikakogukonnaks, või vajadusel tühistab nimetamise;

f)

tagab teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse pideva hindamise;

g)

võtab vastu oma kodukorra, sh teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise korra, täitevkomitee töökorra ning EIT finantseeskirjad;

h)

määrab komisjoni nõusolekul juhatuse ja täitevkomitee liikmetele asjakohased honorarid; neid honorare võrreldakse liikmesriikide sarnaste sätetega;

i)

võtab vastu täitevkomitee ja direktori valimise korra;

j)

nimetab ametisse ja vajaduse korral vallandab direktori ja teostab tema üle distsiplinaarvõimu;

k)

nimetab ametisse peaarvepidaja ja täitevkomitee liikmed ja siseauditi ülesande täitja;

l)

loob vajadusel asjakohased nõuanderühmad, mille tegevusaeg võib olla piiritletud;

m)

edendab EITd kogu maailmas, et tõsta selle atraktiivsust ja teha EITst maailma tipptasemel organ kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas;

n)

võtab vastu käitumisjuhendi huvide konflikti puhuks;

o)

määratleb intellektuaalomandi haldamise põhimõtted ja juhised;

p)

loob siseauditi funktsiooni vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002;

q)

talle on antud volitus luua sihtasutus (edaspidi „EIT sihtasutus”) konkreetse eesmärgiga edendada ja toetada EIT tegevust;

r)

tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia EIT tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel;

s)

otsustab EIT keelte kasutamise korra, võttes arvesse olemasolevaid mitmekeelsuse põhimõtteid ja praktilisi nõudeid seoses EIT tegevusega.

3.   Juhatus võib delegeerida konkreetsed ülesanded täitevkomiteele.

4.   Juhatus valib oma esimehe määratud liikmete hulgast. Esimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ühe korra.

Artikkel 3

Juhatuse toimimine

1.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, võtab juhatus otsuseid vastu liikmete lihthäälteenamusega.

Artikli 2 lõike 2 punktides a, b, c, d, i ja s ning lõikes 4 osutatud otsuste vastuvõtmise puhul on siiski vaja kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2.   Valitavad liikmed ei saa hääletada artikli 2 lõike 2 punktides e, g, i, j, k, q ja s osutatud otsustes.

3.   Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas, erakorralise koosoleku saab kokku kutsuda esimees või kutsutakse see kokku vähemalt kolmandiku liikmete nõudmisel.

Artikkel 4

Täitevkomitee

1.   Täitevkomitee koosneb viiest liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees, kes juhatab ka täitevkomiteed.

Neli muud liiget juhatuse esimehe kõrval valib juhatus juhatuse määratud liikmete hulgast.

2.   Täitevkomitee koguneb regulaarselt juhatuse esimehe kutsel või direktori nõudel.

3.   Täitevkomitee võtab otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

4.   Täitevkomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

valmistab ette juhatuse koosolekuid;

b)

teostab järelevalvet strateegilise innovatsioonikava ja jooksva kolmeaastase tööprogrammi rakendamise üle;

c)

teostab järelevalvet teadmis- ja innovaatikakogukondade valimiskorra üle;

d)

teeb mis tahes muid juhatuse delegeeritud otsuseid.

Artikkel 5

Direktor

1.   Direktoril on EIT tegevuse valdkonnas laialdased teadmised ja hea maine. Direktori nimetab ametisse juhatus neljaks aastaks. Juhatus võib seda perioodi ühe korra nelja aasta võrra pikendada, kui seda peetakse EIT huve silmas pidades parimaks.

2.   Direktor on EIT igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktor vastutab juhatuse ees ja annab sellele pidevalt aru EIT tegevuse arengu kohta.

3.   Eelkõige täidab direktor järgmisi ülesandeid:

a)

toetab juhatust ja täitevkomiteed nende tegevuses ja tagab koosolekuteks sekretariaadi töö;

b)

koostab strateegilise innovatsioonikava projekti, jooksva kolmeaastase tööprogrammi projekti, aastaaruande ja aastaeelarve esitamiseks täitevkomitee kaudu juhatusele;

c)

haldab teadmis- ja innovaatikakogukondade valimisprotsessi ja tagab, et protsessi eri etappides toimitakse läbipaistval ja objektiivsel moel;

d)

korraldab ja juhib EIT tegevust;

e)

tagab vastavalt määruse artiklile 16 EIT tegevuse ja töötulemuste tõhusa järelevalve- ning hindamismenetluse rakendamise;

f)

vastutab haldus- ja finantsküsimuste eest, kaasa arvatud EIT eelarve täitmine. Seejuures võtab direktor nõuetekohaselt arvesse siseauditi ülesande täitjalt saadud nõuandeid;

g)

vastutab kõigi personaliküsimuste eest;

h)

esitab iga-aastase esialgse raamatupidamisaruande ja bilansi siseauditi ülesande täitjale ja seejärel täitevkomitee kaudu juhatusele;

i)

jälgib, et EIT lepingute ja kokkulepetega võetud kohustused oleksid täidetud;

j)

annab täitevkomiteele ja juhatusele nende tegevuseks vajalikku teavet.

Artikkel 6

Tugistruktuuri loomise ettevalmistamine

Komisjon annab üleminekuperioodiks vajalikku tuge EIT struktuuri loomise jaoks. Sel eesmärgil ja kuni ajani, mil esimesed juhatuse määratud liikmed määratakse, on EIT õiguslikuks esindajaks komisjoni nimetatud ametnik, kes vastutab personali-, haldus- ja finantsküsimuste eest, sealhulgas EIT eelarve rakendamise eest. Seejärel määrab juhatus läbipaistva menetluse korras isiku nende ülesannete täitmiseks või pikendab komisjoni nimetatud ametniku volitusi, kuni direktor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist juhatuse poolt vastavalt artiklile 5. Juhatus käivitab viivitamatult menetluse EIT direktori valimiseks.

Artikkel 7

EIT töötajad

1.   EIT personal koosneb tähtajalise lepinguga otseselt EIT poolt tööle võetud töötajatest. EIT direktori ja töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

2.   Osalevad riigid või muud tööandjad võivad EITsse piiratud ajaks lähetada eksperte.

Juhatus võtab vastu sätted, mis võimaldavad osalevate riikide või muude tööandjate lähetatud ekspertidel töötada EITs ning kus määratletakse nende õigused ja kohustused.

3.   EITs kohaldatakse töötajate suhtes õigust, mille on pädev asutus andnud töötajatega lepingute sõlmimiseks.

4.   Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on EIT-le tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Artikkel 8

Teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamise ja järelevalve põhimõtted

EIT korraldab iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tulemuste pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise. Hindamine peab põhinema heal haldustaval ja tulemusele suunatud parameetritel ning selle käigus tuleb vältida mittevajalikke formaalsusi ja menetluslikke aspekte.

Artikkel 9

Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse kestus, jätkamine ja lõpetamine

1.   Vastavalt perioodiliste hindamiste tulemustele ja teatavate valdkondade spetsiifilisusele on teadmis- ja innovaatikakogukondade tavaline tegevusaeg 7 kuni 15 aastat.

2.   Juhatus võib otsustada pikendada teadmis- ja innovaatikakogukonna algselt sätestatud tegevuse kestust, kui see on kõige sobivam viis EIT eesmärkide saavutamiseks.

3.   Juhul kui teadmis- ja innovaatikakogukonna hindamine näitab, et tulemused ei ole ootuspärased, võtab juhatus asjakohased meetmed, mille hulka kuuluvad toetuse vähendamine, muutmine või katkestamine või lepingu lõpetamine.

Artikkel 10

EIT tegevuse lõpetamine

Kui EIT tegevus otsustatakse lõpetada, siis toimub see komisjoni järelevalve all vastavalt kohaldatavatele seadustele. Lepingutes teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning EIT sihtasutuse asutamislepingus sätestatakse asjakohased eeskirjad sellise olukorra puhuks.